Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning soovin kõigile häid jõulupühi. Aga millised on head pühad? Kindlasti valge lumega ilma lumeta on jõulud palju nukramad. Päevad on talve südames nagunii kole lühikesed ja sombused. Aga kõlab see, mis teeb jõulupühad heaks ja ilusaks, on eri inimeste jaoks ning eriolukordades üpris erinev. Ma ei arva, et peaksime vanu aegu idealiseerima, aga meelde tuletada tasub küll, et veel kolm neli inimpõlve tagasi oli palju kergem tõsta jõulupühad välja argisest. Jõulude üks eripära on rikkalik söögilaud. Jõulude ajal võis liha võtta nii palju, kui tahtsid. Veel vanemas traditsioonis otse tuli jõuluõel seitse korda süüa, siis püsis pere aasta läbi, terve toit jäeti kogu ööks lauale ja tuli põlema. Et koju külla tulevad surnud esivanemadki piduroogadest, osa saaksid. Võime üritada sama aga ei tule hästi välja, kui iga päev saab kõhu täis süüa. Ja isegi kui täna lauale panna midagi väga erakordset ei aita see, kui pole suurt peret, kes õhinaga asuks toidu kallale. Aga kust sa selle suure pere võtad? Kui lapsed on suureks kasvanud ja elavad oma elu siis jääb vaid loota, et ehk leiavad pikkade pühade jooksul mahti korraks ka vanemate juurest läbi põigata. Nii see elu on. Kõike head ei saa kuidagi korraga. Aga võib-olla seda enam tasub mõelda, mida need pühad tähendasid ja tähendavad sisuliselt. Küllap püheks seigaks, miks jõulud puudutavad kõiki inimesi, nii usklikke kui ka uskmatuid, on mõte vastsündinule. Beebi äratab meis sooje tundeid ja paneb heldima. Seetõttu ongi nii edukad advendiaegsed, suur korjandused sünnitada tuss maja heaks ning kodututele lastele. Laps uue elu algus on sümbol, mis äratab lootust, et elu läheb edasi. Me tahaksime, et meie lapsed ja lapselapsed elaksid paremas maailmas kui meie mitte ainult mugav omas maailmas, sest ega väga palju ei ole enam mugavust võimalik lisada. Tahaksime, et meie laste ja lastelaste maailmas oleks rohkem headust ja soojust ja armastust kui meie omas. Jõulud näitavad teed valguse poole. Need, kes täna lähevad esimese jõulupüha kirikusse kuulevad seal sõnu apostel Pauluse kirjast Tiitusele. Kui aga jumala meie päästja lahkus ja inimesearmastusavaldus siis ta päästis meid ei, mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud vaid oma halastust mööda uuestisünni pesemise ja püha vaimu uuendamise kaudu keda tema on meie peale ohtralt valanud Jeesus Kristuse, meie päästja läbi. Et meie, tema armust õigeks tehtuina saaksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal. Me ei saa otseses mõttes tagasi lasteks, kuigi vahel suudame meenutada, mida tundsime, siis. Aga jõulud pakuvad meile midagi palju suuremat võimalust saada jumala lasteks. Jõulude rõõmusõnum on, mida muistsete põlvede aegu ei olnud tud teada inimlastele, nõnda nagu see nüüd on ilmutatud tema pühadele, apostlitele ja prohvetite vaimus. Et paganadki on tõotuse kaaspärijad ja kaasosalised Jeesus Kristuse evangeeliumi kaudu. Palvetagem issand Jeesus Kristus, tule meie südametesse. Et me oleksime juurdunud ja rajatud sinu armastuses. Sulle, kes Sa enam kui rohkesti võid teha üle kõige selle, mida me mõtleme või palume sinule, olgu tänu ja kiitus su omade suust. Aamen.