Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadio palgused. Rääkisin eile, et uues testamendis kasutatakse ristiinimese kohta väljendit, et ta on rõivastunud Kristusesse. Apostel Paulus kirjutab näiteks roomlastele. Rõivastatud issand Jeesus Kristusega ja ärge tehke liha eest hoolitsemist himude rahuldamiseks. Paraku hetkel, mil me mõistame, et esineme jumala lastena et me rõivastame Kristusesse. On üsna tõenäoline, et me leiame endas palju sellist, mida seal ei tohiks olla ega ei oleks ka siis, kui me tõepoolest oleksime tema lapsed. Selle ebakõla märkamine on esimene samm teel kõlbmatutest asjadest vabaks saamisel. Me näeme ühtäkki, millised me oleme ja millised me olla võiksime, kui headus ja tõeline tarkus meid juhiks. Juba ainuüksi mõtlemine võimalusele, et me võiksime olla ka paremad, kui praegu oleme, ergutab otsima selle realiseerimise võimalikkust. Kuidas meie muutumine toimub? Kristus ise jumala ainusündinud, poeg kes on inimene just nagu meie ja jumal, just nagu tema isa on tegelikult meie kõrval ja hakkab kohe praegu muutma meie kujutlust tegelikkuseks. Öeldakse, et südametunnistus dikteerib inimesele, mida teha. Kui me lihtsalt niisama küsime midagi oma südamelt, saame ühe vastuse. Kui aga teeme seda meeles pidades toleme riietatud kristlasena, on vastus teine. On asju, mida meie südametunnistus küll lausa hukka ei mõista. Kuid mille kohta me otsa maid taid paneme, et me neid jätkata ei või, kui püüame tõesti olla nagu kristlus. Sest nüüd ei mõtleme enam lihtsalt sellele, mis on lubatud. Tulge, mis lubamatu. Vaid püüame saada häid impulsse inimese ideaalilt. See sarnaneb pigem portree maalimisega kui reeglite täitmisega. Ühest küljest on see palju raskem reeglitest kinnipidamine aga teisest küljest jälle palju kergem. Mõni võib öelda, et see ei lange kokku tema kogemustega. Ta väidab, et tal pole mõttessegi tulnud, et teda aitab nähtamatu kristus. Küll aga on teda sageli aidanud teised inimesed. See võib olla õige. Tegelikult mõjutab jumal meid mitut moodi, mitte ainult selle kaudu, mida nimetatakse usueluks. Ta mõjutab meid looduse, muusika, loetud raamatut tuttavate kaudu ja mitmel muul viisil. Ja kõige rohkem mõjutab ta meid teiste inimeste kaudu. Inimesed on üksteise jaoks Kristuse kui uue inimese peeglid või tema vaimu kandjad. Kristuselt tulev hea impulss võib kanduda edasi ka nende inimeste kaudu, kes pole ise sellest osa saanudki. Kuid kõige selgemini kannavad teda teisteni ikkagi need, kes teda tunnevad. Ja seetõttu ongi kirikuid kristlaste pereni tähtis. On loomulik, et esialgu me näeme vaid abivalmis inimest nägemata Kristust tema sees. Aga ikkagi tasu tundma õppida tõelist andjat, kelle käest tuleb kõik hea ja täiuslik kand. Parim inimene on ekslik ja kõik surevad kord. Peame olema tänulikud inimestele, kes meid on aidanud. Peame neid austama ja usaldama. Aga me ei saa rajada oma usku inimestele, kes on viimselt samasugused poolikud olevused kui me ise. Nii tasub taotleda midagi palju suuremat. Sest kristluses antakse meile võimalus. Te olete rõivastatud uude inimesse, kes pidevalt uueneb, taipama oma looja näo järgi. Meil tuleb endalt maha panna endise eluviisi poolest vana inimene, kes lahustub petlikke himude käes ning saada uueks oma mõistuse vaimus ja võtta õlle uus inimene kes on loodud jumala sarnaseks tõest, tulevas õiguses ja vabaduses. Palvetagem. Issand, rõivastameid uude inimesse et me võiksime pidevalt uueneda, taipama oma looja näo järgi. Aamen.