Alanud on uus aasta ja see uus aasta ei ole mitte päris tavaline aasta, vaid see on rahvusvaheliselt kuulutatud astronoomia aastaks. Ja just selle tõttu me tänases keskööprogrammis ka siin võtame teemaks just astronoomia tähistaeva taevalaotuse ja selle kõik, mida sealt seest leida võib. Mina olen Priit Ennet. Ja Mul on kaks külalist, täna siin stuudios astronoomid Tõravere observatooriumist. Kui sellist rahvapärast nime kasutada tegelikult on ta Tartu observatoorium Laurits, Leedjärv ja Indrek kolka. Alustan siis kõigepealt sellise võib olla suhteliselt rumala küsimusega. Kui palju on taevas tähti. Indrek Kolka. See sõltub sellest, missuguse riistaga Me taevasse vaatame, kas riist on meie oma silm või või on meie silmal ka mõni võimendaja ette pandud, mida uuemal ajal teleskoobis võib kutsuda. Et niisugune hinnanguline Number on aga ühest maakera punktist võiks umbes 3000 tähte inimese silmaga kokku lugeda. Keskmise teravusega nägev inimese silm võiks vast nii palju tähti ära näha, kui ta viitsib ühest servast teise lugema hakata. Siis oli seal vahepeal sassi ei lähe see lugemine. Aga kui palju, siis nii-öelda tegelikult tähti taevas on. Ja sellele on tegelikult ka jälle võimatu otsekohe vastust anda, aga võtame siis mõnesuguse. Piiri või, või mingid piirid abiks, et et kui me piirame ennast tähtedega, mis kuuluvad sellesse tähesüsteemi, kuhu ka meie päike koos koos meie kõigi planeetidega kuulub ja mida me siis nimetame kas meie galaktikaks või või siis Linnutee galaktikaga, siis hinnangute kohaselt, et on, on sellises tohutus tähesüsteemis oma paarsada miljardit tähte ja need omakorda siis võib küsida, et, et kas kõik need paarsada miljardit on siis mingisugusel kujul fikseeritud kuhugi kataloogi või taevakaardile siis seda me küll veel öelda ei saa, võib-olla seda ei juhtu kunagi, et kõik need paarsada miljardit sinna kataloogidesse sisse kanta. Nii et isegi ei olegi täpselt teada, kui palju meie oma tähesüsteemis meie galaktikas meie linnutees üldse tähti on. Päris täpselt muidugi ei ole jah, seda on ainult võimalik hinnata, aga mitte lugeda. Aga samuti meie Linnutee, kus on siis niivõrd palju tähti? Ei ole siiski ainuke selline tähesüsteem vaid näid galaktikaid on veel, kui palju neid galaktikaid on? Laurits, Leedjärv. Noneid galaktikaid arvatakse olevat ka vähemalt 100 miljardit ja võib-olla rohkemgi. Seal on jälle sama lugu nagu tähtedega meie oma linnutees, et ega need kõik pole täpselt üle loetud ja ja kõiki me neid ei näe. Ka veel praeguste vaatlusvõimaluste juures. Aga nii väga ligikaudse hinnanguna võiks ehk võtta 100 miljardit ja siis, kui me need sajad miljardid kokku korrutame siis võib ehk saada mingit aimu, kui palju tähti universumis kokku võiks olla, nii et see arv kisub sinna 10 astmel 20-ga 23 kanti ehk tähendab, kui me kirjutame ühele, 22 või 23 nulli järele, võib-olla siis selline arv mingil määral iseloomustaks tähtede arvu universumis, aga seal võib muidugi ka veel mõni 1000 korda siiasinna olla see viga. Aga see on nii suur arv, et seda on raske isegi ette kujutada. Kas kuidagi saaks mingisuguse võrdluse tuua? Mina olen lugenud, sellist võrdlust, ma ei tea, ise ei ole seda saanud kontrollida. Et, et see arv on isegi vähem, kui on maakeral liivaterasid. Ma ei julge seda kinnitada ega ümber lükata, kas see tõesti päris nii on, aga, aga, aga igal juhul see üks hirmus suur arv on ja kui see tõesti nii peaks olema, no siis võite ette kujutada, kui palju ma mererandadel ikkagi liivaterasid on ja tähti universumis on veel sellest rohkem, see on täiesti ettekujutamatu tõesti. Võib-olla siis teadlastel seisab ees kaks suurt projekti, lugeda ületähed ja lugeda üle liivaterad maakeral. Järgmine projekt võiks olla tõesti selline. Aga tegelikult ju, kas me üldse näeme tervet universumit, kas me näeme nii kaugele, kui üldse neid tähti ja galaktikaid on? Võib-olla kuskil kaugemal veel midagi? Siin on vist küll niimoodi võimalik asjale läheneda, et et tähed ei saanud kohe olema, kui universum tekkis. Ja nii, et me ei pea päris universumi algusesse nägema, kuigi me nõndanimetatud reliktkiirgust näeme isegi tollest ajast. Aga et, et tähti või galaktikaid kokku lugeda, siis, siis on vaja natuke vähem sügavale universumisse vaadata ja ega niisugust põhimõttelist piiri nüüd ei oska niimoodi ette panna, et, et me ka tekkivaid tähti ja galaktikaid sealt kaugest minevikust ei saaks üldse näha, et põhimõtteliselt väga võimsa vaatlustehnikaga võiks küündida ka nii kaugesse minevikku vaatama. Jah, kui siin veel natuke lisada, et kui me teame, kui universum paisub ja, ja universumi paisumine paistab, et ta isegi kiireneb aja jooksul, sellest on on leitud, et universumis valitseb tumeenergia ja tumeaine ja nii edasi. Aga, aga hästi pika aja peale sellest paisumisest tuleb välja niisugune asi, et et tõesti universum paisub laiali, et me enam enam põhimõtteliselt kogu universumit ei näe. Praegu ilmselt see võimalus veel on, aga, aga kunagi hästi kauges tulevikus, mis küll ilmselt neile korda ei lähe, võib juhtuda tõesti Lähme ainult ühte väikest osa universumist ja, ja, ja meie kauged järeltulijad võib-olla ei saagi kunagi teada, kuidas universumi paisumine alguse sai ja kuidas see suur pauk käis. Ahaa, nii et praegu on meil veel võimalus näha tervet universumit, teoreetiliselt vähemalt. Nii tundub küll, jah, oleks ainult väga täpselt teleskoobid ja ja väga hea, selline väga head vaatlustingimused. Jah, need on tõesti piiravad tingimused. Aga heakene, küll me siis saime, et meil on umbes 10 astmel 22 tähte ehk sama palju tähti kui maakeral on liivateri. Aga need tähed ei ole kõik ju ka ühesugused nagu ka liivaterad ei ole kõik ühesugused, aga võib-olla tähelepanu omavahel veel erinevamad kui liivaterad. No kõigepealt alustame jälle sellest, mida me palja silmaga võime näha, ehk me näeme ka, et osa tähti on heledamad, osad on natukene tuhmimad. Ja siin on nüüd kaks põhjust selleks, miks me neid päris ühesuguste naine, üks asi on see, et nad sisemiselt olemuselt erinevad ja isegi kui nad oleksid kõik meist ühel kaugusel ka siis ei oleks nad ühesuguse heledusega. Ja siis siit tuli juba välja ka see teine põhjus, et, et pigem see võib-olla isegi olulisem põhjus, miks nad väga erineva heledusega on, on just see, et nad on meist väga erineval kaugusel ja kunagi siis aastatuhat tagasiandi, siis esimene selline tähtede kataloog või, või tähtede loend kirja, kus siis nad heleduse järgi jagati kuude heledus klassi. Ja see oli siis kuulus parkuse kataloog. Ja nüüd siis uuemal ajal nii-öelda juba füüsikaliste mõõtmistega on selgunud, et nendel heledus klassidel on ka oma füüsikaline tagapõhiet keskeltläbi ja siis nüüdseks juba kogule väliselt fikseeritud, on iga järgmine heledus klass eelmisest heledus klassist kaks ja pool korda oma füüsikalise voo poolest nõrgem. Nii et tähtede maailmas on seesama. Ahjaa, nagu on spordis, et mida parem sa oled, seda väiksema numbriga koha võistlustel. Nii et tähtede heledust on sama lugu, et, et mida väiksem su heledus, klass on, seda heledam, sa oled. Kõige heledam täht on päike, mis meile paistab kõige heledamalt. Seda küll jah, et, et päike on meie kodutäht ja ja noh, nii tavamõistes nagu teda ei tahagi taheks nimetada, eks ole, kuigi füüsikalises mõttes on ta tõepoolest kõige tavalisem täht ja ja tähtede omadusi eelkõige saab omaduste uurimist saab eelkõige kontrollida päikese peale nii-öelda, et kas, kas see, mis me tähtedest arvame, ka päikese peal kehtib? Aga jah, ütleme, kui, kui mõelda nende tähtede peale, mida me öises taevas näeme, siis seal ütleme, eestimaa laiuskraadil maalidelt, nähtavatest tähtedest kõige heledam on siirius. Aga kui taevakoordinaatide järgi võtta, siis tema on tegelikult taevaekvaatorist lõuna pool, nii et oleks just nagu lõunataevatäht. Ja Eestimaa on, on nii-öelda põhja. Nii et kui siis rääkida põhjataevast, siis põhjataeva kõige heledam täht on veega. Nii et need on sellised tähed, mida vast ka astronoomiahuvilised ehk taevas ära tunnevad. Need on ka tuntud nimed siirduse veega. Kas need Sirius ja veega näiteks on sellepärast nii heledad, et nad on meile lähedal või on nad ikkagi ise päris heledad? Jah, siin on nüüd nii üks kui teine veega on tõepoolest selline päikesest kuumem ja heledam täht, mis kiirgab ise rohkem valgust. Ja tegelikult sama lugu on ka selle siirusega, mis meile kõige heledam silmaga paistab. Aga peale selle on muidugi oluline ikkagi see, et nad on meile väga lähedal. Ja, ja siin ongi tegelikult nüüd lugu niimoodi, et kui me räägime, et päike on kõige heledam täht, siis võiks kohe täpsustada, et, et see on ainult näiva heleduse järgi. Aga kui me hakkame vaatama tähtede tegelikku heledust, seda, kui palju nad tegelikult valgust välja kiirgavad siis päike oleks üsna tagasihoidlik täht meie Linnutee tähtede hulgas. Suurema osa linnude tähtedest on päikesest veelgi nõrgemate ja väiksema heledusega sellised jahedad punased kääbustähed, öeldakse nende kohta, päike on kollakas täht, võiks öelda. Aga on olemas, tähtimis kiirgavad päikesest kümneid tuhandeid ja sadu tuhandeid kordi rohkem valgust välja. Ja on ka muidugi päikesest nõrgemaid. Nii et jah, kui me tähtede heledust räägime, siis peaks vahel võib-olla täpsustama, et kas me räägime näivas Teledusest või tegelikust heledusest. No see on väga oluline vahe, tegelikult aga kui me nüüd vaatame neid tähti taevas, siis no ütleme niimoodi, et ega inimese pea ei suuda, et kõiki kindlasti meelde jätta nende asukohti ja nende nimesid ega numbreid, mis kas või teleskoopidega kõik praegu näha ja teada on. Ja eks sellepärast olegi neid tähekatalooge hakatud tegema, nagu siin ka juba alguses juttu oli, et juba päris vanast ajast. Aga ma kujutan ette, et mida aeg edasi, seda täpsemaks need taevakaardid lähevad ka nii-öelda sügavuse mõttes meist kaugemal asuvate tähtede ja galaktikate kohta saame üha rohkem teada täpsemini kaardistada seda, seda piirkonda. Kui kaugel see töö tänaseks päevaks on? Jah, siin võiks tuua, et mõned iseloomulikud näited, et kõiki neid käimasolevaid ja, ja võib-olla ka juba lõppenud projekte ei jaksa ju üles lugeda, siin. Aga et iseloomuliku näitena võiks tuua niisuguse kataloogi mille uus väljaanne on nüüd hiljuti ilmunud elektroonilisel kujul loomulikult trükituna ja selle kataloogi aluseks võeti siis läinud sajandi keskpaigas alustatud taeva fotograafilise pildistamise result. Raadid tähendab fotonegatiivid, mille tegemine sai alguse läinud sajandi keskpaigast peale teist maailmasõda. Ja niimoodi oli erinevates paaris erinevas observatooriumis oli ära pildistatud fotonegatiivid kogu taevas. Ja nüüd siis uute skännerite ka, nagu neid kutsutakse, on need fotonegatiivid ära mõõdetud kõik. Ja sellesse viimasesse, täpsustatud ja vigadest vabastatud kataloogi on kokku kogutud ligi miljard objekti. Vaatasin järele üle 950 miljoni, oli seal erinevaid objekte loendatud nii tahet kui ka galaktikat, nii tähed kui galaktikad, mis siis on tolleaegsete teleskoop küll suurte teleskoopidega suudetud fotonegatiivi telejäädvustada? Aga see on huvitav, et vanade negatiivide pealt siis skännitakse see info nüüd tänapäeval välja. Tähendab varem sellist skännimise meetodit, noh, kui ta ka oli, oli ta aeglane ja töömahukas. Neid negatiivi kasutati nii-öelda pigem üksikult üksikute taevaalade kohta, kui oli sealt vaja mingisuguseid andmeid välja. Ta nii et sellist täismahulist kataloogi ei olnud varasematel meetoditel võimalik moodustada. Aga nüüd nende uute kiiret arvutite ja kiirete skännerite ka on võimalik seda suhteliselt väiksema töömahuga teha. Ja negatiivid on ju väga head infot, elustamise abivahendid. Seal on siis 950 miljonit umbes objekti umbes jah, aga millegipärast tehakse neid ülevaate uuringuid veel ja, ja neid on palju. Kas seal siis ei olegi veel kõiki, mis teada anda? Siin on nüüd selline erinevus, et jätkuvalt tõepoolest tehakse selliseid taevaülevaateid ja on on projektid, mis ei olegi veel käiku läinud, mis lähiaastatel suure tõenäosusega käiku lähevad ja milles on siis erinevus? Ühest küljest tõepoolest on plaanis selliseid taeva ja ülevaateid tegevaid suuri teleskoope rakendada, mis ka nii-öelda taevasügavusse läheksid paremini. Nii et see objektide arv võib olla küünik siis juba 10 paarikümne miljardini. Aga on ka veel teisi põhjusi, miks, miks need taevaülevaated ikkagi huvi pakuvad ja siin oleks võib-olla ja tuua paralleel inimeste seas toimuva rahvaloendusega. Nimelt kui rahvaloendust tehakse, siis ei paku huvi mitte ainult fikseerida see inimeste arv vaid muud andmed nende inimeste kohta, keda loendatakse ja ka tähtede maailmas on, on see eesmärk, et Need vanad fotonegatiivid ei suuda anda sellist sellise täpsusega infot nende objektide kohta, nagu me tahaksime praegu ja need uued taevaülevaated on siis selles mõttes kaasaegsemad ja rohkem spetsialiseeritud, kui nii tohib öelda. Et siis info nende registreerita vate objektidega. Ta oleks detailsem, mitmekülgsem kui on võimalik nendelt vanadelt negatiividest, kuigi see objektide arv ei pruugigi ületada seda üheksasadat viitekümmet miljonit, mis enne sai nimetatud. Aga kas nendel suurtel ja kõike hõlmavatel, taeva, kaardistustel ja ülevaateuuringutel on üldse sügavat mõtet, sellepärast et no kuigi neid tähtasid ja galaktikaid on mitmesuguseid, ikkagi teatav korduvus hakkab tulema, neid tüüpe ikkagi ei ole lõpmatult palju. Et võib-olla piisab sellest, kui me võtame mingisuguse ühe taevanurgakese, uurime selle põhjalikult läbi ja eeldame, et eks mujal ole samamoodi enam-vähem. Jah, siin on erinevad ülesande püstituse ja tõepoolest võib ka niimoodi läheneda, et selleks, et uurida metsa, ei pea mitte metsast kõiki puid läbi uurima. Nüüd jällegi, kui tuua paralleel rahvaloendusega siis või õigemini mitte niivõrd rahvaloendusega, vaid sotsioloogilise uurimusega, mida teatavas sootsiumis või populatsioonist tehakse siis niisugune minu teada niisugune rusikareegel on, et kui 0,1 protsenti populatsioonist on esindatud uuringus, siis saadakse juba populatsioonist õige pilt. Enam-vähem. Nüüd, kui me võtame, et galaktikas on paarsada miljardit, meie galaktikas on paarsada miljardit tähte siis, et meie galaktikast saada niisugune tõsikindel statistid tiliselt vettpidav ülevaade võiks siis ka umbes noh, ütleme 100 miljonit või paarsada miljonit tähte ära uurida. Nii et see ühele, ühele miljardile lähenev number on niisugune paraja varuga veel, aga võib tuua ka veel ühe praegu nii lõpujärgus oleva taevaülevaate, nõndanimetatud Sloni nimelise taevaülevaate mida koostatakse Ameerika Ühendriikides, see tõepoolest uurib umbes neljandik taevast. Nii et suurusjärgus 250 miljonit objekti on, on tema kataloogis. Ja seal on muidugi väga palju kaugeid galaktikaid, nii et see ei ole mitte niivõrd tähtede taevaülevaade, pigem on see galaktikate taevaülevaade, nii et seal sealse number muidugi noh, on, on suur või suurem selle tõttu, et, et seal on lisaks tähtedele ka galaktika, aga, aga nagu enne oli juttu ka selle 950 miljoni seas, on, on ka galaktikat loomulikult. Aga kas siis Tõravere ehk ametliku nimega Tartu observatoorium? Ka sellistes ülevaate uuringutes osaleb? Meie uurimissuunad on välja kujunenud ühelt poolt muidugi meie ajaloost ajaloolisest tagapõhjast ja teiselt poolt võib-olla ka vaatuslikud suunad kindlasti on meile ette määratud ilmastikuoludega. Nii et üldiselt meie on sellist suurt taevaülevaadetega siin kohapeal ei tegele. Selle jaoks on tavaliselt ikka spetsiaalsed teleskoobid väga hea kliimaga kohas, kus on palju selget vaatlusaega. Meie uurimised on pigem siis noh, kas seda nüüd just teiseks olemuseks nimetada, aga natukene teine suund selles mõttes, et me võtame mingid mingid teatud objektide klassid, mis meid huvitavad ja sealt mõned esindajad, mis on piisavalt heledad meie teleskoopidega vaatlemiseks ja katsume nende omadusi siis hästi põhjalikult uurida juba nende ajalisi muutusi ja, ja, ja üldse sealtkaudu selgitada välja siis nende objektide noh tavaliselt on nad tähed siis füüsikalised omadused, nende evolutsiooni iseärasused ja nii edasi. See käib nüüd selle kohta, mis me tegeleme vaatlusliku astronoomiaga. Muidugi vaatlemine ei ole tänapäeva astronoomias ainuke tegevus ja, ja meil jällegi muidugi suuresti tänu ilmaoludele meil tegelikult enamik astronoome ei käigi Tõravere teleskoopidega vaatlemas vaid kas on teoreetikut või, või kasutavad mujal saadud vaatlusandmeid. Sest needsamad suured taevaülevaated, millest siin jutt tuli näiteks lõunaülevaade on ju tegelikult kõigil astronoomidel üle maailma kättesaadav. Neid andmeid saavad kõik kasutada. Need on täiesti vabalt levitatavat. Millal alguses on nagu prioriteet nendel andmekogujatel, aga Sloni puhul on lihtsalt seal on see aeg, on lihtsalt tehniline aeg, mis kulub ütleme, nende andmetena arusaadavaks tegemiseks, arusaadavale kujule viimiseks ja siis antakse natuke asutusse, praegu on juba kuues andmete väljalase nii-öelda sellest klouni ülevaatest kättesaadav. Kas neid andmeid on siis ka erakordselt palju? See küsimus tuleb mulle selle pärast meelt või pähe, et nüüd see kuulus osakeste põrguti, mis natukene katki läks. Selle kohta on ikka räägitud, sealt tuleb niivõrd metsikult andmeid, et selle jaoks on lausa uusi arvutivõrke vaja. Kuidas nüüd see näiteks ütleme, Sloni taevaülevaade sellega võrreldav on? Täpset numbrit mul ei ole praegu kahjuks meeles, aga ma ei eksi suurusjärgus, kui ma ütlen, et see kuues väljalases lõuni kataloogist, mis hiljuti kättesaadavaks tehti, sisaldab andmeid, suurusjärgus mõned terabaidid. Ja see ei ole nüüd ütleme nii, üle mõistuse suur number. No tänapäeval saab terabaidi, sõid kõvakettaid juba poest osta. Nii et ostad kaks kõvaketast ja selle sinna peale. See on ka, ütleme siis, andmete esitamine juba kataloogi kujul kui kõik need registreeritud toorandmed nii-öelda kujutisena digitaalse kujutisena on põhimõtteliselt samasugusel kujul nagu digifotoaparaat teeb kujutise täpselt samal füüsikaliselt põhimõttel tehakse need taevakujutised. Et kui need digi digikujutised toorkujutised kättesaadavaks teha, siis number läheb muidugi paar suurusjärku võib-olla kolm suurusjärku suuremaks. Ja, ja nii, et need toorandmed, lähteon, need, need on ikkagi väga mahukad. Jah. Aga olen kuulnud, et Tartu observatoorium tegeleb niisuguse ülevaateuuringuga, mis hakkab peagi toimuma ja mida nimetatakse Kaia. Tõsi, see on siin, tuleb nüüd kohe täpsustada, et meie panus selle üleeuroopalise ühisprojekti ettevalmistamise on vastavalt meie võimetele ütleksime nii. Ja ei ole mitte üli ülisuur ja ülitähtis aga siiski ja, ja mida see projekt sisendas, võtab, see on, seda võib tõepoolest jällegi võrrelda niisuguse rahvaloendusega meie galaktikas. Et objektide arvu, mida loodetakse ära mõõta. Ta on jällegi umbes üks miljard. Nii et see on niisugune objektide hulka ka, mis, mis näib olevat praegusel ajal niisugune tüüpiline taevaülevaateid iseloomustav suurus, umbes üks miljard objekti. No see on natuke vähem sama palju kui, kui sellel negatiivid. Just just objektide justjust, aga jällegi küsimus on selles, et need andmed, mis nende objektide kohta tahetakse saada selle projekti raames on, on hoopis ulatuslikumad ja mõnevõrra ka teistsugused, kui on võimalik nende negatiivid pealt. Nimelt see projekt ei hakka tööle mitte maa peal, vaid hoopis kosmoseteleskoobi abil. Loodetavasti stardib see kosmoseteleskoop 2011. aasta lõpus ja plaanidega ilmselt siis skaneerib taevast viis aastat järjepanu, tehes niimoodi igast objektist keskeltläbi kuni 80 ülesvõtet. Ja niimoodi saadakse siis nende miljardi objekti kohta, mille hulgas enamik on siiski tähed, meie galaktika tähed, kaugemad galaktikad on seal võib-olla noh suurusjärgus üks protsent nendest või isegi vähem. Ja siis andmed, mis nende miljardi objekti kohta saadakse, lubavad siis hiljem prognooside kohaselt aastaks 2020 ehitada meie galaktika meie tähesest teemi väga üksikasjaliku mudeli, kaasa arvatud tema arengumudel mitte olevikus eksisteeriva kujud ise temast matemaatilise kujutise temast, vaid, ja kuidas ta selliseks on arenenud. Huvitav, kas seda püütakse siis välja arvutada tähtede orbiitide ja ja nende liikumise kiiruse järgi Newton'i seaduste järgi? Jumala õige, jumala õige niimoodi seda püütaksegi. See on väga põnev, põnev töö, siis järelikult. Jah, eriti meie nooremale teadlaste generatsioonile Aga sellist asja ei ole, ei ole siis varem niivõrd täpselt teha saadud. Ja tähtede kauguste määramine on siiani ikkagi täiesti tõsine probleem. Umbes 15 aastat tagasi või isegi veidi rohkem. Juba töötas. Kosmoseteleskoop kosmoseprojekti nimega hib Barcos mis püüdis ärata päikesele lähemate tähtede kaugusi hästi täpselt, sest arusaadavalt, vot sellise mudeli koostamiseks, millest mõni minut tagasi juttu oli, on, on nende tähtede objektid ei üldse kosmiliste objektide kauguse määramisel väga oluline otsus, et seda teades seda suure veaga on ka meie mudelid suure veaga. Nii et ja see, see, ütleme, paarikümne aasta tagune projekt suutis nii-öelda enneolematu jutumärkides täpsusega umbes 120000 tähte 120000 tähte ära mõõta. Väga väike protsent tegelikult, ja ikkagi me saime uusi huvitavaid andmeid tähtede sest teades tähtede täpsemat kaugust on võimalik nende hele reaalseid heledusi täpsemalt hinnata ja nii edasi ja nii edasi. Nii et see andis, andis olulist infot juurde ja nüüd see uus projekt oleks ikka nii-öelda seitsmepenikoorma samm edasi. Ja siis me saame oma galaktika ajaloo kohta võib-olla midagi uut ja huvitavat teada. Just just eriti, mis puudutab tema kujunemist. Arvatavasti on ta enda sisse võtnud aja pika ajaloo jooksul lähemaid sakslasi ja nende jäljed tulevad nende liikumise jäljed tulevad siis meie galaktika muude tähtede seas selgelt esile. Me teame, et me võime maailmaruumi uurida väga mitmetes nii-öelda lainealades. Kui me silmaga vaatame, siis me näeme seda nähtavat valgust, mis tähtedest tuleb, aga tähtedest tuleb ka mitmesugust muud kiirgust. Millist kiirgust õigupoolest kaija mõõdab? Gaia mõõdab just nimelt seda nõndanimetatud optilist kiirgust mida saame ka maapealsete teleskoopidega tegelikult registreerida. Aga et see teleskoop siiski saadetakse kosmosesse ja mitte seda projekti maa pealt ei teostata, seal on põhjuseks hoopis stabiilsemad vaatlustingimused ja sisuliselt atmosfäärihäirete puudumine, nii et tegelikult see teleskoop saab vaadelda taevast nii-öelda katkematult, sõltumata ööst ja päevast. Et maapealsete teleskoopidega me saame siiski ainult öist aega kasutada, isegi kui ta on nii heas kliimas, et kõik ööd praktiliselt on selged ikkagi on päevaaeg vahelt välja lõigatud. Nii et efektiivsuse mõttes on, on kosmoseteleskoop, mis viiakse sellisesse kosmosepunkti, kuhu kaija viiakse, on, on väga efektiivne, aga kiirguspiirkond on tõepoolest seesama optiline piirkond. Sest kiirgus, tajurid on samasugused, nagu on näiteks digifotoaparaadis. Kosmoseteleskoopide üks eelis tegelikult ongi ka see, et, et mitte kõik need kiirguse ei tule maa atmosfäärist läbi. Võib arvata, et sellepärast on ka nendel kosmoseteleskoop-idel ka taeva kaardistamisel oma tähtis roll. Jah, nii see on. Tegelikult inimesed on ju taevast näinud tuhandeid aastaid lihtsalt oma silmaga. Ja nüüd viimased 400 aastat on meil teleskoobid abiks olnud, aga need on ka vaadanud põhiliselt ikkagi selles füüsika mõttes väga kitsas optilise valguse piirkonnas mida inimese silm tajub, aga nüüd viimased umbes 50 aastat alles on meie silmad hakanud avanema ja me näeme ka need teisi kiirgusi, mis maa atmosfäärist läbi ei tulekski. Ja peab ütlema, et õnneks ei tule läbi, sest muidu ei oleks ka meid siin seda juttu rääkimas ega, ega kedagi taevasse vaatamas. Sest ultraviolett kiirgus või röntgenkiirgus või gammakiirgus, mis taevakehadelt tuleb, ei laseks, ei oleks lasknud maal üldse sellisel elul, keda, nagu siin praegu on. Ja teiselt poolt pikemalainelised kiirgus, infrapunane raadiokiirgus küll tulevad läbi atmosfääri teatud akendes vähemalt, aga, aga need on vahel parem ikkagi kosmosest vaadata väljastpoolt atmosfääri. Nii et tänu kosmoseajastu algusele tõepoolest on meie teadmised nii meie galaktika tähtede kohta kui ka teiste galaktikate kohta oluliselt täienenud, avardunud ja oleme saanud avastada selliseid taevakehi, mille olemasolu varem kas ei teatudki üldse või ei olnud kindlad, kas nad ikka eksite, keerivad nagu näiteks neutrontähed. Isegi kvasaritud, teatud mõttes siia alla tuua pudinaid muidugi avastati ikkagi seal optilise kiirguse järgi gammakiirguse sähvatused, mida umbes 40 aastat tagasi hakati nägema ja mis hiljutise ajani olid müstikaks, mis selle taga ikkagi on, nüüd on saanud selgeks, et need on ilmselt väga-väga suure massiga tähtede väga võimsat supernoovaplahvatused või supernoovaplahvatused millega see täht lõpetab oma elu. Ja paljud muud sellised nähtused on saanud võimalikuks just tänu kosmoseastronoomia arengule. Nii et meie maailmapilt jälle on selle võrra täienenud aga nüüd on ilmselt häda selles, et need elektromagnetilise kiirguse kõik võimalused on, ta ongi sellega ammendunud, et me oleme saanud atmosfäärist kõrgemale minna ja kas kas on veel kuskile kuskile laieneda, selles mõttes? No selles mõttes muidugi jah, elektromagnetlainete skaala on, on lõplik ikkagi gammakiirgusest radio kiirguseni aga muidugi, kui nüüd võrrelda nende suurte maapealsete taeva ülevaadetega, millest varem juttu oli, siis on nendes teistes lainealades ikkagi veel väga väga palju teha, seal ei ole kaugeltki mindud veel nii sügavale, nii palju objekte ei ole uuritud, kui optilises kiirguses selle tõttu ei ole kosmoseaparaatidel see töö veel niipea otsa saaks. Aga kui nüüd veel muid alternatiive otsida, noh siis on muidugi natukene veel neid infoallikaid, mis meile võivad taevakehadest infot tuua, lisaks elektromagnetkiirgusele on näiteks neutriinod päikeselt tulevad neutriino, siit me juba oskame kinni püüda ja kui aastal 1987 plahvatas supernoova suures magala pilves, siis ka sealt püüti mõned neutriinod kinni. Ja loodetakse varsti hakata tabama gravitatsioonilaineid olemasolu on ammu ennustatud, aga aga mida siiamaani ikkagi päris kindlalt ei ole veel õnnestunud kinni püüda. Ja no loodame kõik, et kunagi õnnestub inimesel ka lennata tähtede juurde. Siis saab veelgi vahetamat infot. Jah, see oleks võib-olla eriti põnev selle tõttu, et me kaudsete vahenditega oleme juba oma 300 planeeti või rohkemgi teiste tähtede juures ära avastanud. Meie see tähendab maailma astronoomid, mitte mitte mitte Eesti astronoomid. Ja, ja nüüd oleks siis tõepoolest niisugune unelm, et et võib-olla kunagi keegi tõesti lendab mõne lähema täheni ja näeb seal siis ka mõned planeedid ära oma silmaga. Kuigi ei ole tingimata vast vaja siiski päris lennata teiste tähtede juurde, see, see võib isegi võimatuks osutuda. Aga ka uuemad väga peened teleskoobi projektid on, on plaanitud niimoodi. Et et äkki, kui me varjutame teatud kavalal viisil selle tähevalguse ära siis suudame näha seal ümber kiirutavate planeetide valgust. Aga selleni peaaegu, et veel ei ole jõutud. Vast üks hiljutine uudis oli, kus, kus siiski arvatakse, et, et et nähti ära ühe täheplaneet. Nojah, kui me räägime lendamisest tähtede juurde, siis vist meie praeguste füüsikateadmiste ja kasutada olevate energiate juures seda ei saa veel ikka reaalseks pidada. Alati ei ole vaja selleks tingimata ise kohale sõita, et kõike näha. Ja tõepoolest, nagu Indrek juba ütles, on, on juba lootus ja, ja reaalselt kogemused ka olemas, et planeete võib ka näha teiste tähtede juures lisaks sellele, et me seni on neid avastatud peamiselt selle järgi, kuidas nad mõjutavad oma ematähe liikumist. Planeedid panevad ka tähe natukene võbelema oma masskeskme ümber ja siis seda võbelemist On võimalik tähespektrist leida. Ja teiselt poolt jällegi võib-olla kahjuks peab ütlema, et need planeedid, mis seni teiste tähtede juurest leitud on enamasti on sellised kuumad, mis meie praeguste teadmiste kohaselt eluks ei sobi, aga noh, kui juba kuumad planeedid tähe lähedal on olemas, siis jääb väike lootus, et teda tähest kaugemal on ka ehk väiksema massiga jahedamat planeete, mis eluks sobiksid. No nüüd tänu nende planeetide avastamisele võib-olla saaksin vaata lõpus tulla tagasi meie saate esimeste küsimuste vormi juurde ja küsida sedasama asja ka planeetide kohta, et praeguste teadmiste alusel kui palju on universumis planeete kas seda juba saab öelda nende 300 umbes planeedi põhjal, mis praeguseks on avastatud? Väga raske on, on seda numbrit öelda või, või õigemini võiks vist, võiks vist isegi selliselt püüda vastata, et et tüüpiline vist on. Et tähel on planeedid ümber. No ütleme siis, et suurusjärk on umbes sama, mis on tähtede arv, eeldades, et võib-olla mõnel on mitu täht, mitu planeeti ja mõnel võib-olla ei ole. Ja järgmisteks saadetakse, jätame siis selle küsimuse, et kui palju on universumis elusolendeid. Aga täna siis rääkisime Laurits, Leedjärve ja Indrek kolkaga tähtedest põhiliselt ja natuke galaktikast ning taeva üle vaatama. Ja siin saate lõpus kuulata praegu rahvusvahelise astronoomia aasta videotreilerit heliriba.