Tere päevast. Täna oleme rääkimas mas vormis ja selle liigsest pruukimisest stuudios keeleteadlane Peep Nemvalts teda küsitlemas maris Johannes. Nii, nüüd on teie kord Peep Nemvalts öelda, miks niimoodi ühte head saadet alustada on halb. Tere, jah, ka selle massitamisega päris rahul ei saa tänapäeval kahjuks alla. Et kipub näit masvorme tulema sinna, kus nad ei peaks olema ja kui me ütleme, et täna oleme rääkimas millestki, siis siis see on ju ka kerge liialdus, et piisab, kui öelda täna räägime sellest või teisest asjast on küll ju tundaja ja teada kindlasti paljudele niisugused igapäevased laused, et üliõpilane on raamatukogus lugemas aga selliseid lauseid peaks kasutama ikkagi rohkem kohaviitena, et ta on kuskil ja teeb midagi ühtlasi ilma, et seda tegevust nii väga seal rõhutataks või nüüd küla on just lumi ära kadunud, aga kui lumi maha tuleb, siis saab ju öelda, et mu laps on praegu suusatamas. Mis ei tähenda jällegi nii kangesti seda suusatamise tegevust, sporti ennast kui. Et sedalaadi lausetes on see mas vorm teinekord omal kohal, aga kui teda jälle liiga palju saab ja, ja kõiki tegevusi hakatakse niimoodi koha kaudu mas tarindi abil väljendama, siis mis liiasse liiast. Kui keeleajalooliselt vaadata, oskate öelda, kuidas vormi kujunemislugu üldse üldse on. No ega siin mingit väga ajaloolist ülevaadet, et ei saagi teha, aga, aga paistab, et nii nagu selle vormiga Neiga mõne teise farmiga, et aeg-ajalt käivad niisugused moelained keelest üle, tsin mõnikümmend aastat tagasi, näiteks oli maks, vorm niisugune, mida kasutati üliaktiivselt ja pandi seda niisugustesse lausetesse, kuhu ta üldse ei kõlvanud. Maks, vormi, tähendus ja teatavasti on see, et kui tahetakse öelda millegi otstarbe kohta midagi tehakse midagi selleks et siis selle asemel saab öelda, tegemaks. Et arusaamaks, mida see tähendab? Oleme siia täna kokku. Just et niisuguses tähenduses on see maks vorm õige, aga aga jah, siis, kui see taasavastati millalgi 60.-te lõpus, 70.-te algul, kui ma õigesti mäletan, siis siis meeldis kõigile nii kangesti, et, et see tuli välja ka niisugustes seostes, kuhu ta ei kõlvanud ja natukene sama asi tundub praegu olevat sale massvormiga, et et siin on, on kindlasti. Ühelt poolt niisugune kohalik mõju, kui, kui kohalikud prominendid nii-öelda kasutavad seda palju ja, ja siis hakkab rahvas samamoodi massitama. Aga teiselt poolt muidugi mass vormi puhul tõenäoliselt ka inglise keele mõju. Suur, et, et siin on see inglise keele kestva oleviku aeg. Mis on inglise keeles täiesti loomulik ja mille vastena teinekord eesti keeles saab tõesti kasutada, on tegemas, on on rääkimas kui seal vajalikuks peaks osutuma, aga, aga see ei tähenda, et iga inglise keele kestva olevikuga lausetaksele Masformiga tõlkima eesti keelde. Ja ühelt poolt see mood on tõesti selline kummaline asi, ma mäletan ise ma armastasin ka seda maks vorbijaga, siis oli mu karmi käega toimetaja, kes lõpetas minu maksitamise ära ja noh, tõesti ükskord sain vastu näppe ja rohkem nagu ei võtnud seda asja ette. Aga räägime siis sellest meie massitamise ajast, mis peale kaela meile on sadanud. No ütlesite juba, et inglise keele mõju keeled ju nii ehk teisiti mõjutavad 11 ja, ja, ja selle keele mõjuväljas Me paratamatult oleme. No eks siis ongi nii, et see meie grammatika hakkab ka ennast teise keele järgi kohandama. No mis siis teha? No eks mingid muutused on keeles kogu aeg toimunud ja toimuvad edasi, et see on päris selge. Aga natukene tuleb mõelda, aga võib-olla sedapidi, et kui me ei taha elada ürgmetsas, kus ühtegi puud ei tohi langetada ja ühtegi põõsast kujundada, et siis samamoodi on tegelikult ka selle keelega, kui kuigi see on loomulik keel ja nii nagu mis tahes loodus muutub, siis ka keel muutub. Aga teiselt poolt, kui me hooldame parke ja tahame elada kaunis keskkonnas muidu ka siis me võiks ju hooldada ka keelt ja ja just nimelt niisuguseid liialdatud mõjusid püüda vähendada ja mõistlikult kasutada keelt, ükskõik kui rängalt mõni võõras keel mingil ajal peale ei suruks. Ja teemegi nüüd seda toimetajatööd, pöörame tähelepanu siis nendele juhtudele, kui seda massi on ületoodetud liiga palju mängu toodud. Teil on siin päris kõnekas andmebaas ja näitelaused, mida te ka muutuva keele päeval tutvustasite. Kui meil Tartusse asja arutamine oli, toome näiteid, siis võib-olla kuulaja oskab ka oma keelt jälgida ja sõbra keelt parandada ja ehk läheb siis asi paremaks. Üsna tõenäoline, et see massvormiga liialdamine on käiku läinud mitmesugustest reportaaže idest, seal, sealhulgas spordivõistluste reportaažid, mis on mõnes mõttes mõistetav, et seal ollakse selle tegevuse sees ja üks massi tähendusfarme on mingi samaaegsus teise tegevusega või või teise ajaga. Nii et saab ju öelda, oleme ujulas, kus on parajasti toimumas ujumisvõistlused, ei ole sel lausel häda midagi, kui seal teiste lausete vahel ja kui seal igas eelmises jah ja kolmes järgmises lauses ei ole seda mass vormi, siis on see täiesti võimalik. Aga kui näiteks jalgpallireporter ütleb, et nurgalöök on kohe toimuma hakkamas ja see ja see mängija on seda toimetamas siis ilmselt on juba liiale mindud selle selle massvormiga. Aga siin jõuame nüüd selle mas-vormi teise põhitähenduse juurde ka, et et niisugust hetkelist tegevust või protsessi väljendavate tegusõnade puhul ei tähenda ööse mas vormiga väljendatu niivõrd praegu toimumist kui seda, et midagi kohe-kohe järgmisel hetkel lähitulevikus juhtub. No ja niisugused kõige tüüpilisemad tegusõnad, mida niisuguses kontekstis näiteks tuuakse alati on näiteks plahvatama pomm on plahvatamas ei tähenda seda, et sellel ütlemise hetkel kõne hetkel just plahvatab. Väidet on suur tõenäosus, et kohe-kohe võib pomm plahvatada. Et niisugustes kontekstides on see mõeldav ja kui siis tulla tagasi selle moe haiguslik Ko kasutamise juurde, kuidas mass vormi kasutatakse, just nagu oleks see mingi suur mood siis võib ju leida niisuguseid näiteid ka raadiost ja televisioonist. No näiteks ütleme, USA meedia on elavalt arutamas, millal saabub aeg valida. Ka meedia on juba Obamat võitjaks pidamas ja Obama ise on ka võitjana käitumas. Ilmne, et nii tihti ja nii järjestikku ei ole mingit erilist tarvidust seda mas farmi kasvatada eesti keeles kuigi seal taga, nüüd võib jälle aimata inglise keele kestva oleviku aega mis ilmselt on mõjutanud sedalaadi lauseid eesti keeles, aga, aga mida siis teha ilmselt kõige tavalisem rohisele massiga leialdamise vastu oleks see, et kasutada kõige lihtsamat, kõige tavalisemat Eesti oleviku aega. Obama ise ka käitub juba võitjana. Oleks loomulik öelda, kui nüüd selles äsjases lauses mõelda, et kui palju ja kas üldse neid massvorme sinna alles jätta, siis võiks ju öelda, et äärmisel juhul selles esimeses osalauses, et USA meedia on elavalt arutamas viidates siis mingile samaaegsele mingi muu protsessi või tegevusega. Ja edasi võib täiesti vabalt piirduda tavalise olevikuajaga, et meedia peab juba Obamat võitjaks jääda. Ise käitub ka nagu võitja. Kõige selgem ja lihtsam ja loogilisem. Mis see siis on, ikkagi see teise keele mõju ja mingid mõttemallid või mõttekrambid, mis sind sellele rajale viivad, kui sa oled normaalses keelekeskkonnas nagu noh, nii-öelda kõhutundega või selja näha ka aduta millega tegu? Jah, seda kindlasti, aga siin tulebki ühelt poolt välja just nagu keele sõltumatus keele kasutajast, sest me ütleme, et keel muutub ja teine keel mõjutab keeltega 10 sügavamalt järele mõtlema, siis ega keel otse keelt abstraktsena ei mõjuta, ta mõjutab ikkagi keelekasutaja kaudu ja siin võib nüüd just selle mas tarindi liialduste puhul ilmselgelt näha niisugust malli, et et keegi, kes on võõra keele sel praegusel juhul siis inglise keele sees inglise keelekeskkonnas iga päev, ütleme näiteks rahvusringhäälingu korrespondent, see inglise keel seal maal on selle inglise keele kestva oleviku mõjuväljas. Et see oma keeletunnetus võib-olla selle koha pealt on ära kadunud isegi kui, kui muus osas tema keel võib olla väga hea ja väga hästi kuulatav, jälgitav ja siis sedakaudu, kui me seda kuuleme siin Eestis elades, inimesed kuulevad iga päev raadiost ja telest niisuguseid vorme kogu aeg üksteise järel, siis paratamatult hakkab külge ja siis tekibki niisugune moelaine. Arvan, et siin on mitu asja omavahel seotud. Mõnes mõttes on see nagu niisugune tööohutus või selline näide, et kui sa parajasti teed spordireportaaži ja sa tead, et sul on oht sellesse massikatlasse sattuda, et siis see tähelepanu peaks olema bla sellele suunatud, nii nagu sa mingisuguseid kiire lindi ääres töötades tead, kuidas neid näppe panna, et sa sinna nii-öelda näppupidi vahele jääd. Täpselt seesama lugu. Küllap ta nii on, et toimetajatelt reporteritelt eeldaks ju, et keel on nende igapäevane töövahend ja seda hoitakse ja selle eest kantakse hoolt ja siinse teadlikkus kindlasti aitaks vältida moelõksu langemist, mida alati nii-öelda tavainimeselt ei saa eeldada. Kuigi sind võiks ka kõrvalmärkusena öelda, et see tava on ka niisugune moesõnaks kujunenud sõnad. Tähenda juba nagu mitte midagi tühja tähendusega. Kes tavainimene on, kas see, kes jälgib tavasid, ehk traditsioone? Nii sellel peenel masvormil, mida progressiivtarindi ks nimetatakse, on tegelikult ka üks selline omadus eksisteerida eksistentsiaallauses, no mida see tähendab? See on jah, niisugune üsna keeleteaduslik tõdemus, et eksistentsiaallause olemas Alo lause kõige üldisemalt on siis niisugune lause, millega väidetakse, et midagi on kuskil olemas, midagi eksisteerib. Kõige tavalisemad näited. Metsas kasvab seeni või. Jookseb sportlasi ja, ja sedalaadi laused on siis need olemasolu laused sinna liigituvad osalt siis ka need näited, millest me juttu alustasime, keegi on raamatukogus lugemas või või ta metsas suusatamas ja ka ütleme niisugused rohkem selle olemasolu lausestruktuuriga ehitusega sarnased laused. Eesti keele käsiraamat näiteks annab niisuguse näite, nagu taevas on lendamas võõraid lennukeid, seal võib ka muidugi juba natukene kaheldaja kahelda, et kas see masstarind seal on ikka hädavajalik, et see on võimalik, jällegi, kui sellega ei liialdatud teistes lauset, tõsi. Aga samahästi saaks ju Kaialdad, taevas lendab võõraid lennukeid, peab alati seda Lasformi kasutama. Kuigi seal on üks võimalus, kus seda kasutada mõistlikult. Sellest jutust ma saan aru nii et ega seal masvormil väga viga ei ole, aga viga on tema vohamiseks. Nojah, nagu mis tahes muu keele nähtusega, kui võtta kasvõi rõivamoenähtus, et kui mõnda asja saab liiga palju, siis ühel hetkel ta töötab ära, kuigi just äsja võib-olla tundunud kõigile hirmus huvitav ja, ja kõik on seda tahtnud endale selga ja jalga ja pähe, aga aga just see, et keel on ju ka niisugune tööriist, mida meil on võimalik kasutada väga mitut moodi ja pigem võiks siis öelda keel on tööriistakomplekt, kus on hästi palju erinevaid tööriistu ja parem siis kasutada vaheldumisi näideteks liiga ära ei kuluks. Kui pikalt see mass on meil juba seda võimu kogunud, et kas ta on oma sellises tipus praegu või hakkab juba vaikselt hääbuma, sest moega on ju nii, et ega nad kaua püsi need, need, mis täna moes, need homme need kõige halvemad ja põlata. Seda on raske öelda, et praegu ta on üsna levinud veel samas vorm. Ta on ehk niimoodi moehaiguseks kujunenud millalgi 15 20 aastat tagasi umbes. See on juba väga pikka aega, oleks aeglast juba lahti lasta, ütlen ma. Aga küllap siin on tõesti üks mõjur, see inglise keele kestva oleviku aeg teatavasti tänapäeval inglise keelega tegelevad väga paljud inimesed oma erialal oma elualal, mitte ainult kõrghariduses ja teaduses, kus ta on väga domineeriv, aga, aga ka muudel elualadel ikka, kui suhtleme kolleegidega teistest riikidest teiskeelsete kolleegidega, siis ühine keel on ikka inglise keel enamasti, nii et see on kindlasti üks asi, mis hoiab nii-öelda elus seda massimoodi. Aga, aga siin on just see ootaks eelkõige keele töötegijatelt suuremat teadlikkust ja vähem järele andlikust niisuguste moenähtuste vastu. Nende aegadega on üldse keeruline lugu inglise keeles, nad on meie keeles, neid ei ole inglise keele mõju, meile on paratamatu. Võib-olla me peaksime siis oma keelde need ajad üle võtma. Ülevad Ta tasub seda, mida meil endal ei ole ja mida meil hädasti vaja oleks. Aga siin võib küsida, et, et kas meil nii hädasti on seda kestva oleviku aega vaja. Kui me läheme nüüd üle niisugusele täielikule inglise keelepärasele kestva oleviku ajale eesti keeles, siis me võime ju öelda ühtpidi, et võidame midagi, meil on üks aeg juures. Aga teistpidi me kindlasti kaotame ka midagi. Kui meil saab valdavaks mas tarindi kestva aja tähendus, siis meil kaob tasapisi ärase hetkelist tegevust väljendavate tegusõnade puhul vahetu tuleviku tähendus siis me ei saa enam öelda näiteks, et külalised on lahkumas tähenduses, et nad kohe-kohe lähevad ära. Praegu nad istuvad veel meil, aga kohe-kohe lähevad vaid, siis on seal ainult see kestva aja tähendus ja siis me peaks tõlgendama lauset, külalised on lahkumas. Ainult nii see lahkumise protsess praegu just toimubki. Nii et igal asjal on oma plussid ja miinused, et jah, jah, igas keeles on oma eripära ka grammatiliste aegade süsteemis, et kui me võtame näiteks hüppame nüüd tulevikku oleviku aegadest, minevikuaegade juurde, siis on selge vahe vene keele ja eesti keele minevikuaegadel. Kõnekeeles kasutatakse lihtmineviku palju rohkem ja eesti keeles. Tihtipeale on loomulikum kasutada hoopis täisminevikku. Kui eestlase jaoks on normaalne öelda, et ma olen töötanud raadios juba 20 aastat, siis Eesti venelane, kes ei ole väga hästi keelt selgeks saanud, võib vabalt öelda vene keele mallima mõjul, et ma töötasin raadios 20 aastat või iga lihtolevikuga, et ma töötan raadios 20 aastat igal keelel on oma eripära ja nii nagu kaunis loodus on kaunis selles, et seal on palju taime- ja loomaliike ja igalühel on oma ilu ja võlu, siis samamoodi on ka keeltega, et on olemas palju keeli ja ei maksa tahta, et kõik keeled oleksid täpselt ühesugused. Ühe vitsaga löödud. No, ega ma seda ju ei tahagi, aga paratamatult on see tunne, et sa siin vastu panna või see jõud ja mõju ja surve on, on nii suur, hea küll, moesõnad, need vahelduvad, tuleb uus kümnend, uued sõnad, uued, näh, ohtlikum on siis, kui juba keele struktuur ja hakkavad need mõjud ja jõud mõju avaldama, eks ole. Kui seda keelemuutuse asja veel vaadata, siis kus teie ise seda kõige suuremat ohtu tajuta, millele tahaks veel võib-olla tähelepanu juhtida, et ja hoiatada, et ettevaatust. Jah, eks siin ilmselt tulebki olla ettevaatlik eelkõige inglise keeleülekandega eesti keeleks, see puudutab nii hästi sõnavara kui ka keeleehitust, teiselt poolt muidugi ka peab olema tähelepanelik kas või nende nähtuste suhtes mida äsja mainisin siin vene keelega seoses, et kuigi vene keel ei ole praegu ei tugev mõju keel ilmselt meil kui kui inglise keel, siis, siis ometi Nende inimeste keelekasutuse kaudu, kes meie keskel elavad ja kes väga tänuväärselt on eesti keele ära õppinud, aga kelle emakeel ei ole eesti keel, et sealtkaudu võib ikkagi tulla ka eesti keelde, kasvõi neid aegadel mõjusid minevikuaegade puhul, millest äsja juttu oli. Ja loomulikult on, on üks niisugune moehaigus praegu veel, mida ka jällegi inglise keele struktuur mõjutab, on see poolt konstruktsiooni ületarvitus. Kui öeldakse, et mulle anti tema poolt uus ülesanne, siis on ilmselgelt inglise keele struktuuriga lause ja eesti keeles on palju loomulikum ütelda, et mulle andis tema uue ülesande. Nii et see, see on üks üks ka massilisi ohte massiliselt inimesi on nakatunud sellesse poolt õppe, võiks öelda. Teine tõbi, mis mind kohutavalt häirib, on see läbida. Et jah, on oletatud, et see on algselt vene keele mõju olnud olnud eesti keelde kasutatakse vene keeles, Jeres eessõna, aga, aga seda nüüd jälle siis omakorda seal inglise keeles three võimendanud, selle asemel, et öelda, et sain teada sellest läbi raadio näiteks. Siia üles loomale ikka sain raadiost teada või, või siis kasutada eesti keele abisõnu. Midagi kuskil toimub või tehakse millalgi abil või millegi kaudu. Et ei pea tegema läbi millegi kogu aeg. No mood on tugevalt seotud ka põlvkondadega Tallinna Ülikoolis, te puutute ju nende õppijatega kokku. Olete tähele pannud keele moodi keelemuutust, et üks ühe põlvkonna sõnad, teise põlvkonna sõnad, oskate näiteid tuua? Nojah, ega need üliõpilased nüüd nii väga õppejõududega ei räägi oma keelt, eks siis peaks niimoodi salaja kuulata sama ja et mida nad omavahel räägivad. See on ju tehtud küll ka uurimusi slängisõnadest ja kogutakse slängi ja ka õpilaste hulgast tehtud koguni sõna kogumise võistlus hiljuti, kus ka koguti minu teada slängi ja nii et kindlasti on igal igal põlvkonnal ja, ja mine tea, võib-olla koguni iga mõne aastakäigu tagant oma lemmiksõnade lemmikväljendit, mida, mida kasutatakse, nii et see, see on kindlasti ka üks, üks väga põnev uurimisala, millega muide ka paljud tudengid meelsasti tegelevad. See küsimus telekas igal põlvkonnal on oma keel, nagu igal põlvkonnal on need oma luuletaja. Mis mõttes kindlasti on, siin mängib ka tehnika oma rolli kindlasti, et kui Meil omal ajal ei olnud võimalust SMS-ida, siis tänapäeval tehakse seda hoolega ja seal kuuldavasti kasutatakse ka hoopis omalaadseid sõnakujusid ja omalaadseid väljendeid ja sedagi on hakatud uurima juba. Kuidas see uus võimalus seda keelt mõjutamas on, eks ole, mõjutamas on? See mõjutab keelt, kuidas praegu keelt mõjutab? Et eestlased on kirjaoskaja rahvas olnud juba hulk aega ja mõni mõnikord tundub mulle, et et me oleme nii kirjaoskajad, et tahame kõike kahe kangesti kirjutada ja unustame ära, et kõnekeel on ka olemas. Kõnekeelel on ka keeles alati oma rolle ja kui ta omal kohal omas seoses kasutada, siis, siis on ta täiesti ilus ja, ja armas ja noh, kas või mõtleme murdekeele peale, mis on ju ka kõnekeel ja et ei pea sugugi alati kirjakeeles rääkimast. Sama asi kehtib muidugi ka noorte keele kohta. Noored omavahel. Las räägivad, kuidas tahavad, aga see ei tähenda, et me peaks nüüd tingimata murdekeele või ka noorte kõnekeele või slängiülekanne igapäevasuhtluse üldkeelde ühiskeelde kus meil on vaja ikkagi üksteisest Aru saada noorel ja vanal ja ja murde oskajal ja mitte oskajal, et peame leidma mingi ühise keele ka eesti keele piires. Võib-olla kui võtta teema laiemaks keel ja keelemoel siis üks asi on ju ka see, mida ajakirjandus on kõvasti tootnud, vahtu löönud on see kujundi iha, eks ole, mida uhkema ja suurema kujundi ma teen, seda suurem tõenäosus, et inimene paneb seda tähele, hakkab lugema. Ja ühelt poolt see teeb ju keele värvilisemaks ja huvitavamaks, aga samas see ka selline laviin, mis sulle nii-öelda kaela langeb, et tahakski juba nii-öelda lihtsalt ja lakooniliselt, sellel on ka vist noh, omad ohud. Kindlasti, aga põhimõtteliselt on ju tegu selle sama asjaga nagu kasvõi mas tarindi puhul, et kui seda ühte asja saab liiga palju, siis ta muutub tüütavaks ja kaotab teisest otsast oma tähendust ja ja sama on ka selle kujundlikkusega, et kui üle taotleda, kujundlikkust kasutada igas teises lauses või koguni igas lauses, siis on ka nii, et kuulajal läheb hoopis raskemaks aru saada, mida tahetakse öelda. Võib-olla see on ka mingisugune tänapäeva turunduses ja reklaaminduses tõuge, mis sunnib kasutama niisuguseid keerulisi metafoore ja muid kujundeid, aga see on üks võimalus. Miks, miks seda võib-olla rohkem. Aitäh teile, peetne kuulas, küsis päris Johannes aitäh kutsumast ja nüüd jätkab saadet semiootik Valdur Mikita. Mis on päris eesti kultuur kes oskakski sellele vastata. Kui läheneda oma kultuurile väga radikaalselt, siis ei jääkski vist kultuurist suurt midagi järele. Isegi meie vana regilaulu värsiskeem ei ole meie esivanemate sepistatud vaid laenatud Balti hõimudelt. Kunda kultuuri asukad ei teadnud neljajalgse Strocheusest veel midagi. Veel mitu 1000 aastat hiljem vana regilaulu tekke ajal oli ilmselt palju neid inimesi, kes ei vaadanud oma kultuuri võõralauluga solkijate peale sugugi hea pilguga. Samuti ei tea me midagi enne läänemeresoomlaste tulekut siinset piirkonda asustanud põliselanike keelest. Vanimad oma tüved eesti keeles on Uurali tüved kuid ka need ei ulatu palju kaugemale kui mõni 1000 aastat. Kui tahaksime olla väga radikaalsed vana kultuuri viljelejad, siis peaksime ahmima Soobial jõhvikaid ja kordama mantrana mõningaid väga vanu sõnu nagu öösüli, naine päev kala-suvimaks, muna silm ja luu. Sooja sõnad on küll meie ümber väga vanad asjad kuid sellist tegevust ei toetaks vist isegi Kultuurkapital. Eesti kultuuris võib suuri muutusi viimase 1000 aasta jooksul ehk napilt ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ristisõjad, seitsmeteistkümnenda sajandi näljahädad ning katkuepideemia, mil Eestisse jäi alles pisut üle 100000 inimese. Ärkamisaeg. Omariikluse loomine ja praegune ülemineku aeg mil suur osa inimesi astus feodaalsotsialismi-ist otse infoühiskonda. Kõik need muutused on Eesti kultuuri väga suurel määral mõjutanud. Hinnanguid neile sündmustele võib anda väga erinevast vaatenurgast. Võitlust ristirüütlitega peab vaevalt keegi õnnelikuks ajajärguks. Kuid ajalooline alternatiiv oleks sellel olnud tõenäoliselt liitumine Vene vürstiriigiga. Võib-olla oleks mõnda aega koguni meie oma keel säilinud. Kuid seda kirjutanuksime üles kirillitsas. Tõenäoliselt eksisteeriksime siis ajaloomälus vaid ühe pentsikuvõitu džuudi kubermangu-na. Ärkamisaega nähakse tavaliselt vabanemise ja rahvustunde tärkamise vaimus. Kuid sel ajal lakkas olemast ka eesti vanem kultuurikiht. Mõni läbimõtlemata reform võib asjaolude kokkulangemisel viia ettearvamatute muutusteni koguni iseenese vabatahtlikku koloniseerimiseni. Midagi niisugust juhtus ilmselt ka ärkamise ajal kui Eesti kultuuri ilma hakati nõeluma saksa ülikonna sarnaseks. Samas oleks alternatiiv sellele olnud samuti üksnes teoreetiline sest kogu ärkamisaegne haritlaskond kujunes välja ju saksa keele ja meele mõjutusel. Kindel on, et ilma ärkamisajata ei oleks saanud hiljem tekkida ka Eesti iseseisvust. Eestlastel on olnud ajaloos valida tegelikult ainult kolme ülikonna vahel. Vene, Saksa ja Rootsi ülikond. Kuid iseloomulik on, et ükskõik, mis parajasti seljas, on lappimiseda ikka kangekaelselt mulgi kuuehõlmast käristatud ribadega. Võimalik, et praegu toimuv muutus on võib-olla kõige suurem murrang meie kultuuris Kaali meteoriidi langemisest saadik kuni 20. sajandi 90.-te aastate seni välja. Oli suurem osa maarahvast äärmiselt paikne kogukond. Miski polnud suutnud neid aegade jooksul liikvele ajada. Isegi mitte katk ja küüditamine. Ja needki, kes liikusid, jäid Eesti väiksuse tõttu ikkagi tugevalt seotuks arhailise pärimusruumiga. Polnud haruldus, et paljud inimesed pärinesid suguvõsadest, kes olid elanud ühes paigas järjepanu mitusada aastat. Eesti maastiku liigendatus, hajaasustus ja talude omamoodi Fjodaalne sõltumatus kestis läbi sajandite muistsest vabaduse ajast kuni kolhoosikorra lagunemiseni. Alles kapitalistlik infoajastu suutis küla tegeliku pärimusruumi paigast nihutada. Kümned tuhanded inimesed haihtusid sajanditevanusest pärimusruumist nagu suits. Lähima kümnekonna aasta jooksul sureb välja viimane maavanaemade põlvkond. Kuid võimalik, et miski hoiab meid ka seekord. Igal pool maailmas on tugevnenud igatsus vanade hõimusidemete järele. Meil aga polegi Need veel täielikult katkenud. Eesti ühiskonnakorraldus on läbinisti etnofuturistlik. Arhailine korilus, sugemetega agraarilm ja paksud Laaned mille kohal tiirutavad lennukid mis loobivad meie muistseid, hõimuväljasid Karu mõmme tillukeste, marutaudi pakikestega. Eesti kultuuri üle, mõtiskles Valdur Mikita. Aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.