Tere laupäeva hommikust olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadiopalvused. Olen nendel hommikutel rääkinud seitsmest vaimsest halastusteost. Kuues nendest teistele halastavatest tegudest on molestospatsientersustineere tüütuid või ebameeldivaid kannatlikult taluda. Me ei saa valida alati seltskonda, kellega peame läbima. Tüütud tüübid on pigem reegel kui haruldus. Mõni on kole uudishimulikke, topib oma nina igale poole. Teine aina õiendab ja kamandab ja mõni on lihtsalt ebameeldiv. Massi hulgas ei suudame neid loendamatuid, teisi, keda me päevast päeva kohtame. Kohelda armsate ligimestena. Kes igatseb soojemaid tundeid, kaasinimestega, peab piirduma väikese sõprade ringiga. Nii ilus kui see nõue on, et tuleb armastada kõiki inimesi, käib see füüsiliselt üle jõu. Peame tegema valiku. Seega tähendab, et paljud inimesed, kes niisama hästi oleksid väärt meie sõprust tuleb hoida ohutul distantsil. Suurlinnainimese üks peamuresid on, kuidas vält teda emotsionaalselt ülekurnatust. Mida tihedamaks muutub asustus, seda tungivam on enese väljalülitamise vajadus. Inimene ei jaksa elada kõigele kaasa. Ja kui ta telekast, on õhtu õhtu kõrval näinud vägivalda pöörata pea kõrval, kui tänaval kedagi pekstakse. Paljudest katsetest loomadega on teada, kuidas kitsasse ruumi kokku surutus tingib agressiivsust. Kui inimene peab ennast kogu aja taltsutama hoidma oma kontaktid liigkaaslastega viisakuse piires siis on paratamatu, et tühised põhjused vallandavad vaoshoitud vaenulikkuse. Vaenulikkus on proportsionaalne asustuse tiheduse kasvuga. Mida siis teha, minna maale elama? Nonii, see praegu sünnibki. Käib üks äge valglinnastumine, aga pilpakülades on majad nii lähedal, üksteisele privaatsust jääb alles, veelgi vähem. Kõlab just sellepärast ongi põhjust nimetada tüütute inimeste kannatlikult talumist halastus teoks. Kerge see ei ole. Ja see ei tähenda, et peaks ükskõik sealt kõike välja kannatama. Mõndagi saab inimestevahelistes suhetes muuta ja seda tuleb siis ka üritada. Aga mitte kõike. Ja võib-olla aitab teisi taluda ka see, kui mõista, et ka mina pole hingele ka mind tuleb teistel vahel lihtsalt välja kannatada. Ja kui maailma ning teisi inimesi muuta ei suuda tasub tegelda iseendaga. Kas ei ole nii, et kui kellestki kiirgab rahu ja rõõmu ta tõmbab mornidki kaasa? Aga kust seda rahu ja rõõmu võtta, kui neid ei ole ristiinimene, teab allikat. Kui me ometi usuks Jeesuse sõnu? Maailmas ahistatakse teid. Aga olge julged. Mina olen maailma ära võitnud. Palvetagem. Issand, Jeesus Kristus, täida meid nõnda oma vaimuga. Et me suudaksime võimatut. Aamen.