Teie keeraks selle Nizz grupi kena valsi natuke pea peale, rong ei lahku Brüsselist, vaid saabuks sinna vihma ei 100, päike paistab, rongis istub keegi lüheldane ümaravõitu, kuid üliväärikas laitmatult elegantne, hoolitsetud vurrudega härrasmees, kellele tolmuküberõivastel tekitaks tõenäoliselt rohkem piina kui kuulihaav. Malbelt naeratav, üliviisakas, tark ja kaval. Kõike märkab härrasmees. Mitte tervitus, kaunis ja äsjane härrasmees särab nüüd päikesega võidu brüsseli vana jaamahoone trepil. Jalutuskäik kaabu ja paar elegantseid kindaid. Mäletan sellist hetke ühe Boaroo telesarja alguses, sest teadagi jutt võib olla veider küll Boaroost belglasest nägu ta igal võimalikul juhul rõhutab, kui välismaalaste suhtes juhmid limatud inglased teda prantsuse konnasööjaks peavad. Toa roo on belglane ja tänu teda ilmselt üle maailma rännanud telesarjas kehastanud David sahhetele üks maailma kuulsamaid belglase kui mitte kõige kuulsam. Mis siis, et ta sündis väid Agatha Christie vaimustavas fantaasias ning pole tegelikult kunagi viibinud ei Brüsseli jaamahoone trepil ega kusagil mujal. Ikkagi võid teda kujutleda Euroopa kõige kaunimate linna cute hulka arvatud brüsseli kraate Marktile, ilusat pühapäeva, siis jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. See oli täiesti autentne salvestus Belgia raadioprogrammist Brüsselist aasta 1934. Ametlike allikate järgi see oli Brüssel siis juba 955 aastat oma kohal seisnud, aga legendid ja lood jutustavad, et inimasundused tekkisid siinsetele aladele hoopis varem. Legendid ja lood kunagi elanud siin kelti hõimude hulka kuulunud velgid siis saabus sõjakas Tsee säramoleegionidega ja siinsetele madalatele maadele tekkis Rooma provints Gallia Belgika. Kolmandast üheksanda sajandini käisid nendelt aladelt üle Frankid friisid ja saaksid. Kui Belgia frangi riigi koosseisu kuulus, hakkas välja kujunema kas praeguse Belgia rahvust, flaamid ja valloonid. Umbes kuuenda sajandi lõpul olevat preester pühagu rikk enne jõe väikesele soisele saarele kabeli ehitanud saart hakatud sellest peale pühakooriku saareks kutsuma. Ametlike allikate järgi on brüsseli linna asutamise aasta 979. Linn seisis tollases Brabanti hertsogiriigis ja esmalt pandud endise Püha kooriku kabeli kohale püsti vägev kindlustatud loss. Linnamüüre asutud ehitama küll alles 11. sajandi keskel ja oletatakse, et oma nime sai linn sõnast prõks sell, mis peaks tähendama soo peale ehitatud küla. Mõne sajandi pärast kuulus brüsseli juba Antwerpeni kõrval Brebandi hertsogiriigi kõige tähtsamate linnade hulka. Brüsseli arengulugu vaadeldes võiks ehk paari päris värvikate kujudena ajalukku läinud Burgundia hertsogit meenutele. 15. sajand oli ka neil-Euroopa aladel sama sõjakas nagu mujal, ent suureks ja vägevaks pidavad maa valitsejad muudkui üritasid oma valdusi laiendada. Kõik need olid lisaks muule veel keeruliste sugulussidemetega omavahel ühendatud ja juhtuski nii, et aastal 1430 läksid Lott ringi. Püüa Limburgi hertsogi riigid pärandina Burgundia hertsogi Philipp hea valdusse Filipp kuulus mingit liini pidi tollal Prantsusmaal troonivasse Valoa dünastiasse valitses Burgundia 1419 kuni 67 ja see oli riigi jaoks hea aeg. Teadagi Filipp, hea seegi valitseja, püüdnud oma valdusi laiendada, kuid rohkem abielusidemete ning oma järglaste tähtsatele kohtadele sokutamise kui sõdadega. Kuigi viimastest ei pääsenud cadema. Olulisem on siin praegu vahest aga Philipp hea kunstilembus ning tema ekstravagantne ja liikuv õukonnaelu. Säilib hea nimelt ei teinudki endale kindlat pealinna oma suures hertsogiriigis. Talle meeldis oma ekstravagantse õhkkonnaga ringi rännata. Tema põhilised linna lossi Brüsselis, prügesia Lillis pidi tema vastuvõtuks alati valmis olema. Ta oli asutanud oma kuldvillaku ordu eeskujuks kuningas Arturi ümarlaua rüütlid. Ordu korraldas pidevalt suuri pidustusi ja tema ordu rüütlid pidasid hertsogi lossides hiilgavaid turniire. Helit hea õukond olnud tollases Euroopas kõige uhkem just siin kujunenud välja ajastu moe ja maitseetaloniks. See mõjus riigi majandusele hästi, sest Burgundia ja peamiselt madalmaade luksuskaup nõudis kogu Euroopa kõrgkiht. Philip hea ise kogunud haruldasi vanu käsikirju, ostnud kokku kalleid ja kauneid kobe lääne neid maalidel, eelistades kuldesemeid, ehteid ja igat sorti kunsti. Jan van Eyck olnud Philipi õuekunstnik, kes saadetud 1428 Portugali, et ta teeks pildi Portugali kuningatütrest Isabellast, kellest sai kaks aastat hiljem Philip hea kolmas abikaasa. Sellest abielust sündis kolm poega ning kõige nooremast Charliest sai järgmine Burgundia hertsog Charles julge või Sharel tormakas vaenlaste jaoks Shal kohut. Need nimed annavad noormehest juba teatud pildi ja hertsogi troonil sai ta olla vaid 10 aastat 10 suurte lahingute aastat. Kuni tema surnukeha Nanssi lahinguväljalt leiti. Käbi kukkus seekord kännust hoopis kaugele. Rüütellik peene maitsega kunstide soosiast isa ja isegi tollaste arusaamade järgi äärmiselt vägivaldne ning rumalalt julge poeg, kelle kohta juba tema eluajal arvatud, et ega ta ikka päris normaalne inimene ei ole. Aga meid huvitab isa, kelle kuninglikuks peatuspaigaks oli tihti ka Brüssel. Ja linna tuli siis ju igati korras hoida ja arendada, kes teab, millal hertsogile võib taas pähe tulla? Siit väikeseks peaks läbi astuda. Gro demarg, prantsusekeelne nimetus, suur väljak oli brüsseli ajalooline turuväljak. 13. sajandil seisnud siin puust maja kus leivaküpsetajad ja pagarid oma tööd teinud ning katusealusel väikesel platsil müüdud siin rahvale leiba Brothis. Nii kutsutud seda kohalikus keeles leivamaja Viieteistkümnendal sajandil rajatud leivamaja kohale uhkem kivihoone hertsogi kohalike esindajate jaoks. Väljakul pidas aga rahvas oma rõõmsaid pidusid. 1402 asuti siiasamasse turuväljaku äärde linna raekoda ehitama. Stad hõiss prantsuse hotell v. Jacob Vanhinen oli flaami arhitekt, kes arvatavasti brüsseli gooti stiilis raekoja plaanid tegi. Prantsuse geeniuse suurimaid saavutusi, puht kalja, vaimu kõige jõulisem ja omapärasem väljendus on gooti kunst, kirjutab Voldemar Vagama. Üldises kunstiajaloos ja veel selgub siided koodi ehituskunstile nii iseloomulik kaar esinenud osaliselt ka juba romaani arhitektuuris ja seda peamiselt Burgundias. Teravkaared, roid, võlvid, tugipiidad, tugikaared, kõrged saledad, Kiviibitsilised, teravad tornid, see on gootika. Ning Voldemar Vaga kirjeldab brüsseli raekadele kantseja detailide rohkena fassaadi keskelt kõrgumas. Vägev kellatorn. Madalmaade linnad olid ju keskajal väga jõukad ja uhke, rikkas linnakodanlus soovis, et linna esindushooned ka näitaksid oma rohkete kaunistustega linna jõudu, kust nii, et Jakofantiineni loodud brüsseli raekoda, rotte, mark, tee ääres kujutavad enesest Euroopa keskaegse ilmaliku arhitektuuri tõelist meistriteost. Aga niisuguse vägeva hoone ehitamine võttis aega. Jacob fantiinen jõudis 1420.-ks aastaks valmis vaid selle vanema osa praeguse idatiiva ning väikese kellatorni. Ja kui varem vaid ülikutest koosnevasse linnavalitsusse ka käsitöökildude esindajat kuulama hakkasid, tõmmati raekoja laiendamise plaane ilmselt koomale. Alles 1444 pani teise tiiva nurgakivi paika ei keegi muu, kui saarel ei julge ise tol ajal alles 11 aastat vana laiema tiiva ehitustööde meister oli mingi joonde voogel, samal aastal siis 1444 hakati ehitama ka raekoja uut, 96 meetri kõrgust kellatorni. Selle plaanitegi Filipp hea õue arhitekt Ran Ruiz break. Ning 1455. aastal tõusis siis raekoja hoone fassaadi keskosast kõrgusse uhke gooti kellatorn, terav ja sale, mitu korrust, terava kajalisi, gooti aknaid, ülestiku ja igasuguseid Kivibitsilise ornament akende kõrval ning kohal ka hoone katuse nurkades on toredaid palustraadidega tornikesekuid keskse suure kellatorni tipus seisab viie meetri kõrgune kullatud metallkuju brüsseli linna kaitsja peaingel Miikael kes on just tapnud kas lohe või saatena. Raekoda oma kõrge kellatorniga on brüsseli grote Markti uhkeim ehitis ja selle fassaadil ilmnenud pärast ehituse valmimist üks päris ootamatu detailtorn. Selle esikülje kaarestik ning hoone fassaad ei seisnud üksteise suhtes täpselt kohakuti. Legend räägib, et pärast sellise nii-öelda vea avastamist hüpanud arhitekt meeleheites tornist alla ja kukkunud surnuks. Legendid otsivad ikka dramaatikat. Pigem arvavad asjatundjad, põhjustas raekoja hoone väikese ebasümmeetria liiga pikaks veninud ehitusprotsess. Arhitektil polnud siin mingit süüd. Ja kogu fassaad ise on tõeliselt suursugune põhikorruse pikk, vägev sammaskäik, selle kohal kaks korrust kõrgeid terava kaarelisi hiigelaknaid suur gooti tornikest, kli akendega palustraadidega ääristatud viilkatus. Ning kõige kohal siis uhke 96 meetri kõrgune kellatorn fassaad. See on ajalugu ise. Akende vahel seisab uskumatu hulk raidkujusid brüsseli aadlikke pühakuid ja allegoorilise figuure. Varsti pärast Burgundia hertsogi Karel julge surma lahinguväljal pöördus ajalugu niimoodi, et hertsogiriik langes Habsburgide valitsuse alla sest šarli tütar Marii abiellus Habsburgide soost keisri poja, tulevase keisri Maximilian, esimesega krõdemarktil seisev hertsogi maja muutus sel kombel kuningamajaks Sandra roa. Ja niimoodi ongi seda hoonet edaspidi kutsutud. Maja seisab Kloote Markti väljaku ääres samas kohas, kus kunagi linnarahvale leiba küpsetati. Mäletate Brothuis leivamaja seegi hoone sai 16. sajandil sobivasti suursuguse hilisgooti välimuse. Siinsel turuplatsil kaubeldi pikkade sajandite jooksul inglise villa, prantsuse veini ja saksa õllega. Demarkti piiravad muud hooned olid algselt puust, kuid jooksul muutusid needki kaunilt ehitud esinduslikeks kivimajade reaks. Selle eest kandsid hoolt majade valdajad, brüsseli meistrite gildid. Majade vahele jääb nelinurkne hiigelväljak. Esmalt turg sai aja jooksul kogu linnaelu keskuseks. Siin peeti rahvakoosolekuid. Siin hukati surmamõistetuid ning siin võeti pidulikult vastu linna saabunud kõrgeid külalisi. Endist turuplatsi ümbritsevate tänavate nimed meenutavad tänapäevani linna ajaloolist elu. Need on nimelt vanade kuulsate võid, juustu, heeringat, kivised ja teisi elutähtsaid asju müünud kaupmeeste dünastiat, nimed, rotte, Markt ja selle kaubanduslik ümbrus. Nad elasid hästi kuni aastani 1695. Villeroy hertsog Franz saadene söö, kelle isa oli Prantsusmaa noore kuninga Louis 14 ta koduõpetaja, kasvas Luiga koos üles ning kuulus kuninga lähedaste sõprade ringi saali võluv ja galantne seltskonnategelane, kes tahtis sõjaväelist karjääri teha, mis temal kui kuningalähedasel sõbral ka õnnestus. 1693. aastal sai 49 aastane viljaroa hertsog ilma märkimisväärsete sõjaliste saavutusteta Prantsusmaa sõjaväemarssaliks. 1695. aastal sai ta mandriarmee komandöriks ning sama aasta 13. augustil alustas 70000 meheline prantsuse armee marssal Francois Shelli juhtimisel ja kuningas Louis Neljateistkümnenda käsul Brüsseli pommi näitamist. Nagu kirjeldanud targad ajaloolased, pidi see olema survevahend. Tegemist oli nimelt ajaloolise suure liidu sõjaga. Sellesse liitu kuulus erinevatel aegadel terve rida Euroopa riike, kes moodustasid Augsburgi liiga et kaitsta Reini jõe ääres asuvat Saksa vürstkond tugevate prantsuse vägede eest. Suure liidu sõda Prantsusmaaga polnud 1695. aasta brüsseli pommitamise ajal päriselt veel alanudki. Nagu öeldud, veidi see pommitamine enesest survevahendit tema, et Augsburgi liiga oma väed praeguses Lõuna-Belgias asuva prantslaste võimu all oleva Namuuri alt ära viiks. Täiesti arutu ja mõttetu pommitamine, kirjutavad ajaloolased ja selle eest vastutas toosama meile nüüd juba tuttav marssal. 13. augustil 1695 alustasid niisiis prantslased sama hästi kui kaitsetu brüsseli pommitamist, suurtükkidest ja Martiiridest. Linnas süttisid tulekahjud ning rotte. Marktist ja selle ümbruse tänavatest jäid järele vaid varemed. Pill seisid pärast pommitamist püsti vaid raekoja hoone kivine karkass ning mõned üksikud kivipostid, meenutades väljaku ümber seisnud kauneid hooneid. Ime küll, et raekoja hoone ikkagi püsti jäi, sest just see olnudki suurtükitule peamine objekt, kuid kogu raekoja stiilne sisustus, väärtuslikud iidsed käsikirjad ja kunstikollektsioonid teada kiherisid. Grethe Markti taastamine pärast sellist mõttetud hävitustööd võttis neli aastat aega. Ja selle suure töö tegid ära brüsseli, kaupmeeste ja käsitöömeistrite gildid. Kõik taastamise ehitustööde plaanid pidid ka linnanõukogu heakskiidu pälvima mõistetud aastatud kroote Markt sai väga kaunis ja harmooniline vastuolulistena tunduvad Est gooti barokk ja lõi 14 10. stiilidest hoolimata raekoja hoone ülesehitamine läinud päris ladusalt, kuigi see pidi ülikeeruline ning täpne töö olema. Tagakülg sai kaks uut tiiba, tänu millele tekkis hoonele ka nelinurkne kaunis siseõu koodi stiilis sisekujunduse taastamine võttis küll juba rohkem aega isegi rohkem kui 100 aastat, sest tuli uuendada kõik kaunid ajaloolised, kobe läänid, maalid, skulptuurid ja mööbel. Võttis aega, mis võttis brüsseli Markt. Kõiki neid turuplats sai oma endise hiilguse tagasi ning seisis vanalinna südames sama uhkena Noil aegadel, mil teda oli imetlenud Hispaania kuninga Felipe teise tütar ertshertsoginna Isabella, kes pärast Brüsselis käimist 1599 sügisel kirjutanud. Ma pole iial näinud midagi nii kaunist ja elegantset kui see linnaväljak, kus raekoja torn taeva poole kõrgub. Hooned on lausa imepäraselt kaunistatud kirjanikud Victor Hugo. Jabur läär pole Lotte Markti imetlemisel kiitusega kitsid olnud. Vägev raekoda, kunagine leivamaja, hilisem valitseja, palee, selle vastaste väljakut oma kahel korrusel seisvate suurte õhuliste, romantiliste sammaskäikude ja tornidega gildi hoonet. Tere hea eripärased fassaadid. Kõik see on brüsseli ajalugu ja mida kõike see väljak näinud ei ole. Tõepoolest, mida kõike see väljakul näinud ei ole. Viiendal juunil 1568 hukati siin kuningapalees kaks aadlimeest. Oli aeg, mil Madalmaid valitses Hispaania kuningavõim ja kolm Brüsselist pärit aadlimeest otsustasid nende kodumaale. Pole vaja ei hispaania seadusi ega ka Hispaania kohutavat inkvisitsiooni. Selline vastuhakk ei saanud karistamata jääda. Flip demand, maanse ehk grafoon ning graaf Edmond mõisteti reeturluse eest surma ja til kuningapalee ette püstitatud tapalaval löödi nende pead maha. Kolmanda vastuhakkajate juhi Oranje hertsogi pea jäi siiski alles. Ju siis ei peetud tema süüde kuni suureks hukkamisi, rahvapidusid hävitamisi ja sõdu. Kõike on see välja Jaak näinud ja belgia revolutsiooni veriseid sündmusi, mis viisid lõpuks iseseisva ja neutraalse Belgia riigi rajamiseni. 1831. aastal. Selle belgia revolutsiooni loos leidub mõndagi põnevat kuigi tervet keerulist poliitilist situatsioon ei ole siin mõtet selgeks tegema hakata, isegi mitte seda proovida. Ajalooliselt kujunev olukord selles mitmekeelses riigis arenes sajandit jooksul kummalisi teid pidi ning sidus enesega hulga Euroopa riike. Aga meid huvitab rohkem see kardiokraate Markt, eks ole, kuid õige lühidalt oli Madalmaade kuningriik Hollandi hegemoonia eelistati prantsuse keelt kõnelevaid elanikke, mis kehtestatigi ametlikuks keeleks. Flaami ja Falloni keel oli koolides keelatud. Siis aga jõudis kätte üks õhtu ooperis. 25. augustil 1830 mängiti brüsseli maniaki teatris Nathaniel vääri sentimentaalseks ja Patriot otilist ooperit, mis jutustas sellest, kuidas nad ballased seitsmeteistkümnendal sajandil Hispaania ülemvõimu vastu välja astusid. Kaunistu, et püha isamaa armastus sai sädemeks, millest lahvatas belgia revolutsiooni leek. Rahvas voolas pärast etendust tänavatele, kõlas patriootilisi üleskutseid ning ümbritseti valitsushooneid. Brüsselis esindas tollal Madalmaade monarhiat lahke sõbralik mõõdukate vaadetega kroonprints Wilhelm. Tema ning tema nõuandjad leidsid, et Madalmaad tuleks administratiivselt kaheks jaotada ja kriis saakski lahendatud. Kroonprintsi isa, kuningas Wilhelm, esimene oli kindlalt selle vastu. Septembrikuus 1830 toimusid Brüsselis kolm päeva kestnud verised tänavalahingud kuid oktoobris võttis Belgia vastu oma iseseisvusdeklaratsiooni ja Londonis peetud konverents kuulutas, et Madalmaade kuningriik ajalugu ja Belgia on nüüdsest iseseisev riik. Võib arvata, et pealinnas Brüsselis peeti suurt pidu. Belgia riigikeelteks on prantsuse ja flaami keeled, kuid kaunil maalilisel grotemmard aktil kõlab küll kõiki maailma keeli lisaks lindude keel pühapäevastel linnu rõdundidel. Väljaku välikohvikute terrassidel maabub iga näo ja karvalisi turiste, neile esineb muusikuid. Aeg-ajalt korraldatakse siin suuremaid või väiksemaid kontserte. Juulikuu algust tähistab igal suvel ajalooline rongkäik, homme Kang ja augusti alguses täidab väljakut täiesti fantastiline lillevaip. Kõikvõimalikud värvid ja mustrid ja kõik ainult lilledest. Ja kindlasti on nende hulgas kah Readsinte. Praeguse Euroopa jaoks ülitähtsas uue, vägeva kaasaegse arhitektuuriga Brüsselis on lisaks Marktile veel igasuguseid muid kiviseid aja jälgi. Neid on põhjust otsida, sest need on kaunid. Gooti katedraal, idia, kirikud, kraatsilised, korrastatud ja hoitud klassikalised fassaadid ja üpris omapärased Adma voo ja Merko ehitused. No tol ajal 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse lapsel oli õige mitmeid nimesid. Meie jaoks on ta juugendstiil, mis koondus ümber inimese ja tema elu ning haaras kõike, olgu need siis raamatuillustratsioonid, plakatid, pildiraamid, vaasid, lauanõud, lambi, tehted, moed, veebel, juugend tegeles kõigega, kuid üks kunstiala oli selle jaoks keskne ja see oli arhitektuur. Ikka head siint sobibki siia, sest juugendstiil kasuta fantastilisi taimemotiive mis näivad pöörlevat, keerlevad, seal looklevad, omavahel põimuvad taimeväädid, võivad lõppeda fantastiliste õitega. Kauni naise käed on kasvanud hiiglaslik, kes liblika tiibade eks. Sellist loodust, selliseid taime ja õis ei leia kusagil, ainult kunstniku pöörasevõitu võluva fantaasias. Värvid on eredad ja dekoratiivsed vormid sulavad üksteise sisse. Teemad on sümboolsed ja tihtigi erootilised. Arhitektuuri stuudi hoones nähtavale tööstuslikud materjalid, raud ja terashooneid, kaunistati loodusmotiivide dekoratiivsete mosaiikidest ning fassaadimaalingutega juugendi. Vaimustus kestis päris vähe aega vaid esimese maailmasõjani. Arhitekt Victor Horta sündis kliendis aastal 1861 ning oli 22 aastat vana, kui algas juugendstiili kõrgaeg. Tänu temale. Jaga arhitekt Henry vande väldele on Brüssel praegu tähtsamaid Jugendi keskusi terves maailmas. Nii et kui Brüsselisse jõudnud ajaloo huviline on kõiki Klootemmard bee linna iidse südame imesid piisavalt imetlenud tasuks minna otsima Victorhorta kauneid elegantseid, väga omamoodi, kohati lausa miniatuursed juugendhooneid. Mõned neist, praegused hotellid näevad välja, kui kõrgeks venitatud muinasjutulossid tas seal näiteks salvei või vann välde vaatamist väärt on ka väiksemad juugendmajad ning hoone, mille harta enda jaoks ehitas ehtne juugendmaja otsekui tollal uudse stiili ülistuseks loodud. Nõnda siis selles linnas, seal Euroopa südames, seni jõe orus tähtsas Euroopa Liidu pealinnas on lisaks kõigele muule veel lõpmata palju kauneid ajaloolisi pisiiga. Ajastu jätab Yoika oma kivise Idelgi. Jus. Leen.