Läheme nüüd põhiteema juurde räägime sellest, mida saavad teha eraettevõtted HIV vastu ja samas HIV-positiivsete inimeste heaks ja stuudiosse palunud Mairi üriska, kes on sihtasutuses terve Eesti ja tegutseb seal tegevjuhina ja samuti on meil külas Hansapanga juhtkonna liige Margus Rink. Tere tulemast. Ja räägime täna natukene sellepärast teemal Ettevõtted HIV vastu, et just selle reheline koalitsioon allkirjastati neljapäeval. Ehk siis viis suurt ettevõtted otsustasid, et nemad tahavad anda oma panuse ja tahavad siis midagi ära teha, selle reaksete HIVi levik oleks väiksem. Ja samas kui peaks tekkima mõni HIV positiivne töötaja, siis teaks ettevõte ja kõik töötajad, mida täpselt teha, kuidas käituda. Aga alustuseks võiks rääkida sellest, et kuidas see nüüd alguse sai, et kas terve Eesti sihtasutus leidis, et vot ettevõtted peaksid olema kaasatud või mõni ettevõte ütles, et tulge teie, aidake meid. No see idee sai alguse umbes aasta tagasi ja, ja Riina Raudne, kes on terve Eesti ja oli Oxfordi ülikoolis oma magistrikraadi tegemas kirjutas just sel teemal, mis toimub HIV-epideemias Balti riikides ja, ja mujal maailmas tegelikult, et riikides, kus HIV on tõsine probleem, on erasektor olnud kaasatud sealt tekkis ka idee, et, et tegelikult, et meie olukord Eestis on, on nii tõsine, et, et me peaks ja, ja see oleks hea võimalus kaasata erasektorit HIV ennetusse. Miks erasektorit kaasata on, on eelkõige ka sel põhjusel, et tänane epideemia olukord on, on muutunud sellest, mis oli 2000. alguses, kus kus HIV levis peamiselt süstivate narkomaanide seas ja tänaseks on näha tendentsi, et üha enam inimesi saab viiruse kaitsmata vahekorra teel. Üha enam naisi nakatub mis viitavad sellele, et epideemia on levimas ka tavaelanike sekka. Ja Hansapank liitus nüüd pilootprojektina selle mõtte juurde selle idee juurde, et erasektor oleks kaasatud HIV ennetusse. Jah, see oli selle aasta alguses ja miks me seda tegime, nii nagu Mairi ütles, et tegelikult. Ma arvan, et HIV on Eesti ühiskonnas oluliselt tõsisem probleem, kui enamus meist seda tajub. Et me kipume ikkagi ka kergesti arvama, et HIV on kuskil seal, kus meid tavalisi inimesi ei ole, et see on kuskil eesti piirkonnas teatud inimrühmade seas, aga kuna mina nendega ei lävi, siis noh, mind ei puuduta. Et Ta viis on tegelikult ikkagi sellisel kujul ajast ja arust, et see võis olla viis aastat tagasi sedasi. Aga täna, miks HIV levib Eestis nii kiiresti, et miks meil on see aasta taas üle 600 uue nakatunu tekkinud on see, et HIV levib tavaliste inimeste seas ja levib just sellepärast, et need inimesed ei oska seda karta. Et nad arvavad, et nemad on väljaspool ohurühmi ja elavad oma normaalset elu. Neil on oma normaalsed või neil ei ole, juhuvahekordadele on oma tavaline seksuaalpartner, aga HIV levibki selles ringis täna seetõttu, et me kunagi ei tea, HIV ei ole inimesele otsaette kirjutatud. Ja see, et kunas kellelgi partner või partneri partner või partneri partneri partner on kunagi olnud suhtes mõne inimesega, kes on positiivne olnud, et see tuleb välja sageli alles viie 70 aastane pärast seda. Ja sellepärast ma arvan, et on tänasel hetkel selline lähenemine, nagu Eesti riik on siiani levinud, et paneme bussipeatustesse plakatid, kasuta kondoomi, see lihtsalt ei tööta enam. Et suured ettevõtted, kus kus on väga palju tööjõulist elanikkonda. Meil on suur võimalus sellest teemast täna kaasa rääkida, oma inimesi teavitada. Ja noh, seda ma oma kogemusest julgen küll kinnitada, et, et ma arvan, et Hansapangatöötajad on teemast täna oluliselt rohkem teadlikud kui aasta tagasi. Margus Rink, kas teid oli raske veenda, et ettevõte peaks tegelema HIV ennetusega ja teavitustööga? Et ei olnud ja selle kohta ma olen mitu korda seda rääkinud, et millega meid nagu kampa tõmmati, oli üks lihtne fakte, et üks minu hea tuttav küsis mu käest eelmise aasta lõpus sellise küsimuse, et et mis ma arvan HIV-st ja siis ma vastasin umbes nii, nagu ma ennem kirjeldasin, et see ei puutu meisse ja see on kuskil seal, kus mind ei ole ja see inimene ütles mulle ühe konkreetse fakti, et kui kui hansapangas on täna 3000 töötajat Eestis, siis statistika kohaselt üks protsent ehk 30 töötajat võivad aga ei pruugi olla neist HIV-positiivsed. Ja ma arvan, et see oli see koht, kus meil saabus mingisugune valgustus hetke. Et, et see ei olnud paanika, aga me saime tegelikult väga selgelt aru, et et see haigus on meie keskel, nii nagu on südame-veresoonkonna haigused, nii nagu on igasugused muuted, vähktõve ta, et ühel hetkel on see saabunud meie maailma Kes on need teised ettevõtted, kes on teadvustanud sama moodi, et HIV on ka nende probleem? Koalitsiooni asutajaliikmed olid siis koos hansapangaga, Statoil Eesti ehituse, TNS Emor, Hillel noolt on, et need ettevõtted on siis pühendanud ennast pika-pikaajaliselt HIV ennetusse, aga samuti on on paljut ettevõtted teinud läbi meie koolitusse koolituse ja, ja seeläbi siis aidanud kaasa HIV ennetusele. Koolitades siis oma töötajaid, et nende ettevõtete ring on suurem. Mida see koalitsiooni kuulumine tähendab, mida peaks siis tegema üks ettevõte? No eelkõige esiteks peaks ettevõte olema valmis oma oma nime, oma kaubamärki selle HIV valdkonnaga seostama ja, ja, ja valmis avalikkuse ees sõna võtma, et HIV on oluline probleem, millega tuleb ühiskonnas tegeleda. Samuti kõik need ettevõtted, kes koalitsioonis on peaksid nii-öelda eeskuju, näidates oma oma töötajad oma töötajate ja nende lähedasteni HIV info viima. Ja jah, et need, need nagu olekski Kakseliste peamist Tegevuste me, mille, millega need ettevõtted peaksid siis lähiaastatel tegelema? Kui raske või kerge oli hansapangas näiteks teistele juhtkonna liikmetele selgitada, et sellise suhteliselt negatiivse mõistega nagu hiv võiks Hansapanga kaubamärki seostada Ma ei saa öelda, et see nüüd päris kerge oli, aga kus meil tekkis äratundmine, oli see koht, et et suured ettevõtted omavad ühiskonnas positsiooni ja neid, neid, seda positsiooni saab ära kasutada selleks heas mõttes, et ühiskonna arengut suunata. Et kui suure ettevõtte midagi ette võtab, siis see paistab välja sellest ettevõtte, seda, et kui väike võta seda teeb, siis see võib jääda sinna sinna ettevõtte sisse, mis on ka väga hea, aga ta ei mõjuta nii palju ühiskonda. Ja siin tekkis ka meie juhtkonnas väga tõsine äratundmine, et Hansapank võiks oma positsiooni ära kasutada siin ja aidata kaasa ühiskonna ees seisva probleemi lahendamisele. Milliseid koolitusi siis ettevõtetes läbi viiakse? Terve Eesti sihtasutuse juhendamisel läbiviimisel? Need on sellised, umbes kahetunnise interaktiivsed seminarid kus, kus me töötame siis umbes 20 inimese grupiga ja, ja räägime sellest, mis, mis olukord on Eestis. HIV-ga, kuidas, mis, mis üldse HIV AIDS on tegelikult kuidas HIV levib ja, ja ei levi, mis, mis, kuidas käituda siis, kui, kui keegi kolleegidest või tuttavatest peaks olema HIV positiivne? Kuidas rääkida näiteks oma lapse või oma partneriga sel teemal. Et, et see on koht, kus inimesed saavad vastuse oma küsimustele, et ja saavad see seeläbi ka mingi kindlustunde, et et nad teavad täpselt, kuidas ennast ja oma lähedasi kaitsta. Need on sellised hästi, kuidas öelda maalähedased koolitused, et nagu me siin enne saate alguses rääkisime, et noh, see tavapärane küsimus, mis inimestel tegelikult olemas on ja millele nad vastust ei tea, et kas HIV on võimalik saada suudeldes, kas HIV levib sääsehammustuse kaudu. Et kõik need küsimused, et see koolitus ei ole sihuke teaduslik lähenemine asjale, vaid, et see on sihuke vastastikku küsimuste-vastuste esitamine, mille käigus saavad väga paljud teemad selles HIV temaatikas inimestele selgeks. Teeme siinkohal pausi, kuulame muusikat, ma ütlen ka stuudio telefoninumbri, milleks on kuus, 410 613 kuus, 410 613, kui teil on küsimusi, siis võite need esitada. Aga praegu kuulame muusikat ja jätkame jutuajamist siis mõne minuti pärast. Jätkame vestlust HIV teemal ja stuudios on terve Eesti sihtasutuse tegevjuht Mairi Jüriska ning Hansapanga juhtkonna liige Margus Rink. Ja meil on avatud ka stuudiotelefon, kuus 410 613. Võtame kohe esimese kõneliinile. Helistanud on kogu aeg, halloo. Tere hommikut väga vajalik teema käsitlemiseks, aga seda ei peaks ainult Tallinnas rääkima, vaid selliseid loenguid peakski organiseerima tervel Eestimaal. See on esiteks, teiseks see, kuidas need kaks esinejad räägivad eesti keelt, seda võima. Kuula teate, see pole praegu teema. Me vastab esimesele küsimusele, aitäh teile neile. Nii et terve Eesti siis võiks neid loenguid kuulda, on nii. See on väga hea tähelepanek, et mis, mis ongi läbi ettevõtete, nende, selle info viimine inimesteni. Miks on hea, on, on see, et näiteks Hansapangal on kontorid üle Eesti samamoodi Eesti Energia jaotusvõrk, kus meil on hetkel kampaania käimas, et läbi ettevõtete me jõuame ka teiste Eesti linnade nii. Ja, ja seeläbi see info jõuab inimesteni üle Eesti. Võtame järgmise telefonikõne vastu. Halloo. Tere minul on nisuke, küsimus tähendab nakkuse võimaliku daamise suhtes, kuidas on seos mikrotraumadega, näiteks teenust osutavad juuksurid pediküüri maniküüri, et kui nende instrumendid ei ole õigesti ja kes seda kontrollib, steriliseeritud. Tegelikult see, see tõenäosus on, pea olematu ette selliste teenuste puhul HIV-nakkus saada, et isegi kui nad ei ole seda realiseerimata küll aga, aga kui kui need vahendid, millega siis teenuseid osutatakse ei ole puhastatud, siis sealt võib saada ilmselt muid haigusi. Aga HIV sellistes olukordades ei ole põhjust karta, sest et seal lihtsalt ei, ei teki sellist võimalust, et inimeste vereringet puutuksid kokku või, või kehavedelikud, mille kaudu HIV levib, jõuaks teise inimese vereringesse. Kuidas on, need on ilmselt tüüpilised küsimused, mis ka nüüd ettevõttes Hansapangast läbi viidud koolitusel tulid esile. Jah, absoluutselt, et ma arvan, et, et noh, siin noh, lihtsalt võib-olla hea ära öelda, et noh, tegelikult HIV levib nelja kehavedelikuga, et milleks on veri, sperma, tupevedelik ja emapiima ja kõigis nendes kategooriates peab olema oluline kokkupuude selle vedelikuga, et vastates küsimusele näiteks ka saajaid on võimalik saada suudeldes siis ei ole, välja arvatud juhul, kui mõlema partneri huuled on oluliselt katki veritsevad ja toimub noh, selles, kuidas nüüd öelda väga verine kontakt mida suudlemine reeglina ei tähenda, et, et selles mõttes ikkagi võtaksin selle hirmu maha, et suudeldes ei ole võimalik HIV saada ja sääsehammustusest ka ei ole võimalik saada. Võtame järgmise helistaja liinile Hallo. Kui niisugune, et me aitame, meie vabariik, aitab neid aafriga Aafrika aidsihaigeid ja orgaanis haigeid ja hädalisi kõik, kas seda raha ei saaksid kärpida aidsihaigetele, kes meil siin kogu aeg depivad, tekivad neid, neid. Et kommenteeriks, et jah, HIV on, on siis inimese immuunpuudulikkuse viirus ja seda ta ei, ta ei levi teda ei ole võimalik saada üheltki putukalt, aga, aga kommenteerides, et et seda raha teemat siis siis Eesti riik on tegelikult tänaseks jõudnud sellesse arengufaasi, kus meil tuleb toetada ka ka teisi riike nende väljakutsetes ja ei, me oleme ikkagi kõik ühe planeedi osa ja peaksid jääksime nagu tervele planeedile olulistele probleemidele kaasa aitama. Aga Eestis on lihtsalt väga hea võimalus jõuda paljude inimesteni läbi tööandjate ja, ja see ei olegi küsimus siin rahas, vaid lihtsalt see, et kuhu me oma sõnumiga ulatuda saaksime. Ja tuletame ka meelde selle, et Eestit on aidatud tegelikult ju globaalfondi kaudu aastaid. Väga-väga hea tähelepanek, et kogu HIV strateegia sai, sai läbi töötatud ja, ja, ja on ka täna siis elluviimisel suuresti tänu gloobersandile, kes, kes Eestit meie olukorras aitas. Telefon kuus 410 613 heliseb taas. Hallo ei ole kõnet praegu aga põhimõtteliselt. Kuus 410 613 on number ja nüüd peaks olema meil järgmine helistaja siin. Kuidas süstivad? Kas süstivad õed ei nakata meditsiiniasutustes oma patsienti? Et Eesti meditsiiniasutustes ei ole kunagi ette tulnud, et mingid viirused süstalde kasutamisel leviksid, et meie, meie meditsiinitöötajad on väga korralikud ja ja, ja kasutavad alati ühekordseid süstlaid ja see on see, seda hirmu ei pea Eestis tundma kindlasti. Järgmine helistaja, Hallo, tervist, asi telekas jookseb see reklaam, et tule kontrollima, kust seda kontrollida saab. Ja selline asi veel haiged pensionärid, kes asjast midagi ei jaga, võiksid oma suu kinni hoida ja raadios esinejad mõnitamisi ära lõpetada. Aitäh. Testida saab siis kõikides meditsiiniasutustes põhimõtteliselt aga anonüümsed kabinetid on siis Tallinnas Narvas, Tartus, Pärnus, et et ja Merimetsa haigla on koht, kus, kus saab testimas käia. Et see info on olemas ka internetis väga kergesti kättesaadav HIVi vineeriks, AIDS joonist ka selliseid kodulehe, kus, kus seda infot saab. Ma arvan, et siinkohal on hea öelda seda, et hansapangas on täna ja homme testimine ettevõtte initsiatiivil. Jah, et me mõtlesime, et astume sammu selles teemas veel edasi, et, et selleks, et tihti jääb inimestel testi tegemata, sellepärast et on vaja kuhugi minna, et, et täna ja homme me pakume oma tööd vaatajatele, hansapangas, võimalus töökohal anda HIV-test, et selle testi andmine käib töökohal ja tulemused antakse. Individuaalselt kätte, et, et see siin ei tohi kindlasti seostuda, me ei otsi oma töötajate seast HIV-positiivseid, vaid pigem me pakume inimestele võimalust testida ja nii nagu meil selle sisekampaaniaga sihuke hüüdlause on, et tee HIV testi ja taga endale hingerahu, sest 99-l protsendil juhtudest ütleb see test, et te olete puhas ja teil ei ole probleemi. Ma siinkohal tahaks veel seda testimist kommenteerida, et et tegelikult see testimine peaks muutuma nagu iga inimese täiesti normaalseks selliseks harjumuseks, et, et aastas korra ennast vähemalt kontrollida ja, ja seda ka sel põhjusel, et miks väljakutse, mis, mis seisab mis meil, mis meil lahendamisel on, on siis see, et, et HIV avastatakse inimestel võrdlemisi hilja, siis kui on juba väga raske neid inimesi ravida ja ja kui ka ravikulud on oluliselt suuremad, et mida, mida varem inimene teab oma diagnoosist, seda kiiremini saab ta õigele ravile ennast määrata ja, ja läbi siis pikemalt tervemat elu elada. Järgmine helistaja on meil liinil. Halloo. Tere ja raadio on küll, olete otse-eetris. Mul on selline küsimus, mure, et mul on sattunud sellise hambaarsti juurde, kes näiteks ei vahetad oma kindaid siis mul tekkis küll esimene mõte, et järgmise saime kõik verega kokkupuutumine. Et kes näiteks selliseid asutusi kontrollib. Jah, ma ei oska kommenteerida, et kes neid asutusi kontrolliv, et nad puhtaid töövahendeid kasutaksid, aga, aga mis puudutab HIV-sse konkreetselt, siis, siis sellises olukorras ei ole võimalik seda viirust endale saada, kuna HIV hävib siis õhu ja veega kokkupuutel ja, ja süljes teda teda ei ole. Et HIV pärast kuule kindlasti muret tundma ei peaks. Küll aga võiks koputada tervishoiuametisse ja öelda, kus kohas täpselt see kabinet asub ja kas arst on järgmine helistaja. Halloo. Et kõik on õigemini probleeme. Ma panen raadio kinni, ma sõidan, aga ikka nii, et probleem lahendada. Aga kõik asi hakkab ikkagi koolist pihta ja see, et juba 25 aastastele 30 aastastele inimestele teete seda loengut, see on ka kõik õige, aga koolis tuleb hakata viitav. Nii AIDSiga, nii liiklusega, nii joomandlusega, tähendab, hommikust õhtuni tuleb. Mina lõpetasin keskkooli 30 aastat tagasi ja see tuleb panna juba klassijuhataja tunnis tuleb rääkida, nendest tuleb rääkida. Teised teemad, liiklus, helkurid ja vaadake, mis nüüd tõrva selle toimus, 13 noort saadi kätte jõuavad siis, mis te arvate, et nad ei teinud ka midagi muud seal aitäh. See on väga-väga õige tähelepanek, et tegelikult, et kõik meie ühiskonna probleemid oleksid ennetatavad, kui meie haridussüsteem oleks parema kvaliteediga ja, ja ma pean siin kindlasti ka välja tooma, et koolides räägitakse ka nendel teemadel on küll küsitav, kas, kas see on piisav, et, et hetkel on, on uus õppekava terviseõpetuseks just väljatöötamisel, mis loodetavasti järgmisest aastast ka rakendusse lähed. Kus, kus noored saavad siis rohkem infot nii seksuaalkäitumise kui ka HIV AIDSi kohta. Meie aeg saab otsa, nii et me ei saa kauem enam HIV teemal rääkida. Aga veel, võib-olla kommentaariks sõna Margus ringile, et kuidasmoodi töötajate poolne tagasiside oli. Tagasiside muutus järjest positiivsemaks, et noh, me võime öelda, et meie esimesel loengul oli vist kolm osalejat, et aga viimasel ma arvan, et üle 20 ja mis oli eriti meile silma torkas, oli see, et mida loeng edasi, seda rohkem hakati kutsuma sellesse loengusse ka oma perekonnaliikmeid. Meil käisid kontorites loengud õhtuti koos siis abikaasade ja lastega ja kus tõsiselt diskuteeriti teema üle ja. Ma arvan, et meie jaoks kõige ilusam punkt sellele koolitusele oli ühe inimese tagasiside meie sisevõrgus, kus inimene kirjutas, et et ta tundis, et läbisin nende koolituste ja tema tööandja hoolis temast kui inimesest, mitte kui müüjast või teenindajast või, või kasumi teenijast, vaid kui inimesest. Ja ma arvan, et see oli ilusaim tagasiside, et seda me tõesti tahtsimegi teha.