Sundimatu jutustest tõelisest kevadest. Pantokraator oli tore lugude ja pealkirjade väljamõtleja, kuid kevad oli tookord juba möödas. Käes oli üks kaunis Eestimaa suvepäev, see oli aastaid tagasi. See kõndisid mööda Harju tänavat, astusid treppidest üles Niguliste poole ja pöördusid vasakule. Muruväljakule oli seal kerkinud päris suur üheavad küljega telk. Midagi oli teoksil nii telgis kui teilgi ümber. Inimesi liikus siin ringi, kes sisse, kes väljatelgi sees. Telgi sees leidis parasjagu aset üks võõras ja kaunis toiming, neli oranžides rõivastes väikese kasvulist meest, neli buda munka põlvitas telgi põrandal, nende ees maas oli pooleli säravates värvides nelinurkne kummalistest orna müntidest koosnev kujund. Mongata parasjagu moodustasid imepäraseid kalligraafiliselt veeneid. Ornament täitsid tühikuid tillukesest metalltorudest voolava tolmpeene värvilise liivaga. Päike kumas läbi telgi kanga, kuid munkadele oli nende imepeene töö tegemiseks rohkem valgust vaja ja seda kallasid telki toodud tugevad elektrilambid ümberringi vaikselt liikuvad ja iga munkadega liigutust jälgivad inimesed ei paistnud neid süvenenud ja pühendunud oranžides riides mehi häirivat. Küllap nad olid harjunud. Nad ehitasid maailma õieti maailma sümboolset geomeetrilist mudelit mandaalat. Nii. Ja siit peaks meie mõte seekord kaugesse võõrasse paika liikuma sinna, kus laiub maailma katus, Himaalaja, kus asub Tiibet ja kus Laasal linna kohal. Helia kaugel mägedes seisab dalai-laama residentsiks ehitatud botaala palee. Ilusat pühapäeva päeva taas kord vikerraadio Helgi Erilaid ja. Seda mandaala maailma sümboolse geomeetrilise mudeli asja ei saa niisama jätta, sest selle valmistamine on tohutu keeruline imepeen töö. Asjatundjad ütlevad mõnda alla kohta, et see on ringi ümbritsetud ilmakaarte järgi orienteeritud ruut ja igale ilmakaarele vastab kindel väärev. Tiibeti budismi traditsioonis on põhiroheline ida valge lõunakollane ja lääs punane. Ruudu keskmine vastab sinine värv ja sisemise ringi keskel kujutatakse jumalust, tema atribuuti või sümbolit. Geomeetriliste sümbolite universumi mudel, millega on seotud traditsioonid ja rituaalid. Lõpmata kaunis ja värviline otsekui vana gobelään. Tomati lääne inimese tüüpiline reaktsioon võiks olla, et miks siis ometi mungad selle imelise kaunilt värvilise suure vaevaga ehitatud tuhk peenest liivast mandaala tuulde laiali puhuvad pärast seda, kui see valmis on saanud. Kõigi kaduvust tähistav sümboolne žest. Ilmselt ei olegi mõtet suurt ütleda pühendamatu lääne inimene lihtsalt ei tunne seda kauget maailma ega budismi igivanu tarkusi ja tõdesid. No aga mis ta siis siinkohal tükibki asjadesse, millest ta tuhkagi ei tea. Aga botaale palee, mis kaua hääletud igatahes seisnud on, ahvatleb oma salapära ja ebatavalise iluga seda võõrast maailma pisut uurima. Nimelt selle ehituse lugu, mis on pikk ja keeruline budism, usund ja filosoofia on samuti pikk. Tundub nii salapärase ja ülimalt keerulisena, aga on hulk inimesi nii läänes kui Eestimaal, kes selle filosoof pättusi ja tarkusi tunnevad. Peeter Vähi plaat või paaslast mantra mantra teekond on meil täna abiks ja siin on üks mees, kes seda maailma pisut küpsemas eas enda jaoks avastama asus. Nad käskisid mul kitli selga panna, ajasid mu pea paljaks ja ma pidin tundidega tuppa liikumatult istuma ja palvetama, kirjutas Leonard kõveni oma esmasest kogemusest budistlikus kloostris 1990.-te aastate keskel. Selle teekonna mägedesse oli ta ette võtnud just enne oma kuuekümnendat sünnipäeva ja ta jäi sinna kuueks aastaks. Tema munganimeks sai Hendrik kann vaikija. Ta tõusis koos teiste munkadega kell kolm öösel ning tema päevad möödusid mediteerides palvetades ja kloostritöid tehes. Selline elu tundub äärmuslik ja karm, kirjutas Goen hiljem. Kuid see elurütm distsiplineerib sind ja paneb kõik asjad paika. Ka lööb korra majja. Sa harjud raske töö vähese une ja pikkade mediteerimist tundidega ning saavutad lõpuks taseme, kus sa otsekui voolad sellest kõigest läbi. Kõveni klooster oli pooldi mäel Californias. Mantra teekond juhib nüüd küll hoopis mujale. Tiibet maailma katus keskmiselt 4900 meetri kõrgusel asuv plats Too Himaalajas põhja pool. Kunagine sõltumatu kuningriik, nüüd Hiina rahvavabariigi autonoomne piirkond. Väike osa endisest kuningriigist on ka India kontrolli all suured naabrid ja väiksemad Nepaal ja võtan. Laasa Tiibeti autonoomse piirkonna pealinn kehvellime jalamil Laasa tähendavat jumalate paika kuid on säilinud iidseid Tiibeti ürikuid, milles on seda asulat kaar lisaks kutsutud ja see tähendavat kitsede paika niinimetatud asulat kuni seitsmenda sajandi alguseni. Tähtsaim kuulsaim ehitus, Laasasson, botaalla palee, mille ajaloos peegeldub suuresti kogu Tiibeti tõusude ja languste lugu. Tiibet seal kaugel ja kõrgel oli sajandeid muust maailmas sõna otseses mõttes ära lõigatud paik. Tiibeti ajalugu on hakatud arvestama kuningas songtsengampo valitsemise ajast. Tema elanud umbes aastatel 604 kuni 650. Aastatega on jälle segadus nagunii kaugete aegade puhul olema, kipub tiibeti allikat järgi sündinud riigi esimene liider ja ühendaja hoopiski aastal 617 ning asunud troonile 13 aastasena. Sanktsengampoolnud Yarlongi dünastia kuninganna Riisongtseni poeg ning pärast tema isa mürgitamist kroonitud Saunctzen tiibeti traditsiooni kohaselt jarl Lungi dünastia 33.-ks kuningaks. Teise traditsiooni kohaselt kroonitudki jarl Lungi kuningad juba 13 aasta teenusena. Arvati, et siis on nad piisavalt vanad hobusel ratsutama ja kuningriiki juhtima. See on ka olnud edumeelne, valgustatud valitseja de saatnud ühe oma lähikondlastega Indiasse tiibeti keele kirjapilti välja töötama, mistõttu ka esimesed tiibetikeelset kirjatööd ilmuda said üldise toonud kuningas Tiibetisse igasuguseid tehnoloogilisi uuendusi ja tolle ja kultuuri hiina iidne kultuur oli ju siinsamas lähedal. Sõdu pidas, see on ka näiteks pärast koos hiina saadikutega saavutatud võitu India armee üle. Aastal 648 andnud Hiina keiser kao song saanud Sännile tiitli külaliskuningas ning kinkinud talle 3000 rulli värvilistiinasiidi ja täitnud ka Tiibeti kuninga palve. Palutud oli siidiusside mune, Uhumreydia presse veini tegemiseks ja töölisi, kes oskaksid valmistada paberit. Niimoodi siis käinud elu seitsmenda sajandi Tiibetis. Iidsetest arve paberitest võib välja lugeda, et songtsengampo valitsemise ajal toodi Tiibetisse Hiinast käsitöid, Eastroloogilisi süsteeme, Nepaalist aardeid ja rikkusi ning Indiast tuli kirjagunst. On teada, et enne aastat 624 siis väga noorelt võttis songtsengampoon naiseks Nepaali printsessi brikutidevi. Vähemasti arvavad ajaloolased, et väga tõenäoliselt see niimoodi juhtus. Ka järgmist lugu jutustavad erinevad allikad erineval moel. Ja see on lugu Tiibet, tõning Hiina valitsejate suhetest. Hiina tang, dünastia kroonikad jutustavad, kuidas Tiibeti valitseja saatnud oma saadikud Hiinasse sooviga, et talle antaks naiseks Hiina keisri Daysongi vennatütar printsess Wen Cheng. Vastus olnud eitav. Siinkohal pean küll vahele ütlema, et nende kaugete aegade idamaade valitseja Vettel näis üpris palju nimesid olevat erinevad allikad, pakuvadki neile ka erinevaid nimesid, mis siitpoolt vaadates tõelist peavalu tekitab ja suurt segadust. Igatahes rajanema oma vikipeedia rada nüüd edasi. See allikas tunnistab ka ise oma koha, dist, abitust, kauge Tiibet. Ta oli ju nii kaua täiesti eraldatud. Teadlased ja ajaloolased on sealse minevikuga hädas. Igatahes. Igatahes võib kirjapandust välja lugeda, et song sängampo ei kavatsenudki loobuda Hiina printsessist, vaid pidas tema pärast Hiina keisriarmeega paar edukat lahingut. Ja siis saatis Hiina valitseja printsess Vendžengi rikkaliku kaasavaraga Tiibetisse, et ükskord rahu jalule seataks. Hiina viiside saatel läks siis kaunina kirjeldatud printsess Ventšenk Tiibetisse. See juhtunud aastal 641 mõlemad sanktsiooni naised, nii Nepaali kõhina printsess olnud budistid. Enamuse ajaloolasi arvab, et just nende kaudu jõudiski budism Tiibetisse ning Laasasse hakati budistlikke templeid rajama. Niisiis olnud Sankt sängampo esimene valitseja, kelle ajal budism Tiibetis oma võidukäiku alustanud Hiina allikad väitvat, et printsess Sven Cheng toonud Tiibetisse ka Hiina kultuuri kuid Tiibetis sellega nõus ei olda. Keskajal loodud isegi müüte Tiibeti kuningast kangelaslikkust sanktsengampoost edema imekaunist, Hiina printsessist. Valitseja abikaasade omavaheline suhe olnud küll üpris vastuoluline, kuigi iidsete Hiina ürikute kohaselt olnud mõlemad naised kaastundejumalanna taara tiibeti Trolma või tolma inkarnatsiooni Hiina printsess olnud valge tolma ja Nepaali printsess roheline tolma Hiina allikate järgi kuulunud songtsengampoosümpaatia pigem Hiina printsessile. Temale ehitanud kuningas linna ja sellesse linna imelise palee printsessile polnud meeldinud, et tiibetlased vana kombe kohaselt oma näod punaseks värvivad, mistõttu kuningas käskinud sellest kombest loobuda. Seda ka tehtud. Kuningas loobunud ka oma vildist ja nahast rõivastest ning riietunud hiina kombe kohaselt brokaatia siidi. Pöörinud üldse kõiges Hiina kultuuri, tiibeti kultuuri ja ajaloo uurijad selliste väidetega nõus ei olevat. Kuid esimese botaale paleest peame me küll printsess Vendžendile tänulikud olema. Nimelt olnud siin botale mäel kuningas Sunktsengampoomediteerimis paik ning aastal 637 lasknud ta just siia ehitada palee tervitada oma Hiinast tulnud kaunist mõrsjat. 2001 Leonard kõven tuli budistlikus kloostris stama endisse ellu ja tegi plaadi 10 uut laulu. Rohkem kui 1300 aastat tagasi oli kauge tiib, et budismi omaks võtnud see taevalael asumma võitles sajandeid oma tugevate naabritega, Hiina ja Mongoolia ka oma riigi jama õiguste eest. Rahulikumad ajad vaheldusid uute kokkupõrge ega 14 10. sajandil. Suhteliselt rahulikule ajajärgul rajati tähtis budismi koolkond Lugba mille juhiks oli kõige ülim buda munk laama õpetaja 1578 kohtusid Lugba kooli ülim Laamasenam ja tso ning mongolite dünastia valitseja. Altan Khan. Ja viimane pöördus sünam Atso poole esimest korda austava tiitliga dalai-laama. Dalai olnud nimelt mongolikeelne tõlge tiibeti nimest teadsa ning tähendanud ookeani. Nii teab tark Vikipeedia. 1637 lõpetas üks mongoli valitsejaid küssiga on järjekordsed mongolite ja hiinlaste lahingud Tiibeti pinnal ja aitas viiendal Dalai Lamal Tiibeti tähtsaimaks vaimseks poliitiliseks juhiks saada. Laasast lõuna pool Chang jäämägikülas tuli aastal 1617 ilmale poisslaps ja levis kuuldus, et see on üks päris eriline poisslaps. Kui neljanda dalai-laama lähikond sellest kuulis, saadeti tähtis munk poisi juurde ning näidati lapsele eelmisele dalai-laama-le kuulunud esemeid. Poiss öelnud otsekohe, et need asjad on tema omad. Nii oli viies dalai-laama leitud poiss toodi pungi kloostri munkade hoole alla ja talle anti nimeks vanglopsang jätsa. 1642 krooniti viies dalai-laama pidulikult Tiibeti vaimseks poliitiliseks juhiks. Kolm aastat hiljem alustati viienda dalai-laama soovil punasele mäele. Ta läheb alleeli ehitamist sinnasamasse, kuhu Tiibeti 33. valitseja songtsengampo oli ehitanud kindluslossi, et võtta vastu oma kauni seina printsessist mõrsja botaale palee esimese järgu ehitamine võtnud 43 aastat aega. Viies dalai-laama, kellele me siis uhke botaale palee võlgneme olnud Tark õpetlane, kes kirjutanud mitmeid raamatuid ja ka luulet asutanud kaks väga vajalikku õppeasutust, ühes õpetatud ilmalike, teises vaimulik tarkusi. Ta andnud valitseja, kes vähe rääkis, kuid palju korda saatis kahjuks lahkunute siit ilmast, enne kui botaale palee valmis jõuti, ehitada. Jumala teiste üxbotaale palee paljudest poeetilistest nimedest asus ligi 4000 meetri kõrgusel mägedes ning oli kogu muust maailmast päriselt ära lõigatud. Siia võisid tulla vaid palve, rändurid ja karavanid. Võõrad polnud isegi 19. sajandi lõpus siin veel teretulnud. Kogu mägede ja lossi karge kummaline ilu hoiti endale, sest tiibetlaste jaoks oli sellel paigal tähendus, mida ainuüksi nemad teadsid ja mõistsid. On öeldud, et botaale palee oleks kui tiibeti Vatikan kui paiga tähtsust lääne inimestele arusaadav omal moel selgitada. Botaale palee seisab Laasa oru keskelt tõusva punasel mäel. Ta on tohutu suur ebasümmeetriline ning tõuseb astmeliselt mäkke. Nurgatornid ahenevad müürid tunduvad kõrgenedes tahapoole tõmbavad. Aknad on pikkades ridades ainult palee müüride astmeliselt tõusvate tornide ja hoonete ülaosades. Säravvalge astmelise fassaadi keskel uhkeldab vägev punane torn, ehitis ikka taanduvad, seinad ja akende pikad read. Hoone valge Osamis punast ümbritseb tundub tohutu palee isegi on tohutu seal kõrgel künka tipul. Selle juurde viib pikitrepp pesakkeliste müüride vahel ja hoonete kõrgusse tõusvad astmed on otsekui ebasümmeetriliselt ehitatud kivist lumivalge meekärg. Tumedal lamedad katused peal tumedaks ääristatud akende pikad read selles valges lihtsas kord taanduvas, kord eelduvas mee kärjes tunduvad joonlauaga paika pandud olevat üksteise kõrval ja üksteise kohal. Püüdsin ühe rea aknad kokku lugeda alumise astme aknad ja sain enam-vähem 80 akende vahel on ka tühja valge seinaalasid. Vahest saab siit mingi ettekujutuse, kui pikk on botaale palee fassaad. See, mida me jutu taustal ning kohati esile tõusmas oleme kuulnud, on üks peatus Peeter Vähi ja tema muusikutest sõprade mantra teel. Selgitus ütleb. Sööd meditatsioon, püha teksti ja kummaliselt õhulise meloodiaga suurte käsi, trummide ning kellukeste saatel söödan tervendav medit rotatsioon ja parandab meie keha ja vaimu ning aitab sel moel kogu maailma paremaks muuta. Valge ja punane sellistes värvides näeb vaataja botaala paleed ja ongi õieti kaks paleed. Valge ja punane. Valge palee Potrankar, pohh. Esimene valge palee ehitati viienda dalai-laama ajal ning ta kolis omavalitsusega siia juba aastal 1649, kui hoone ülejäänud osa ehitustööd veel käisid. 20. sajandi alguses, 13. dalai-laama ajal sai valge palee oma praeguse näo. Siin tehti ilmalikke toiminguid, eluruumid, töö ja seminaride ruumid ning Trükikoda asusid valges palees. Selle neljandal korrusel seisab suur idasaal palee suurim ruum 717 ruutmeetrit. Siin leidsid aset tähtsad religioossed ja poliitilised kohtumised. Viiendal ja kuuendal korrusel olid tähtsamate munkade elu ja tööruumid kõige kõrgemal korrusel laiusega kaks päikesekambrit. Idapoolne ja läänepoolne. Siin olnud dalai-laama väärikalt sisustatud elutöö ruumid, sest siia paistnud kogu aeg päike. Palee keskne kollaseks värvitud siseõu leia saar eraldab dalai-laama jää munkade eluruume punasest paleest Matala pühast vaimsest osast. Siin on pühad kuldsed stuupad, kus on kaheksa dalai-laama hauakambrid pädev kogunemisruum, palju kabeleid ja pühamuid ning raamatukogu tähtsate budismi käsikerede jaoks. Suure siseõue servas valge palee kõrval seisvas kollases hoones hoitakse pühadesümbolit tega kaunistatud hiigelkangaid, mis uus aasta pidustuste ajal Fatale palee lõuna fassaadilt alla riputatakse. Vot, Rangmarpo punane palee, seebotaala keskel kõrguv punane hoone on tervenisti pühendatud religioossete rituaalide leia budistlike le palvetele hoone ehitatud pärast viienda dalai-laama surma ning selle punane värv, sümboliseerinud väärikust, suursugusust ja jõudu. Siin on hulk erinevaid saale, kabeleid, raamatukogusid, mida ühendavad väikesed galeriid ja keerulised käigud. Punase palee keskne saal. See on suur läänesaal 725 ruutmeetrit botaala, suurim ruum. Neli suurt kabelit ülistavad Symbotaale palee rajaja, viienda dalai-laama hiilgust ja jõudu. Kaunid seinamaalid jutustavad viienda laama elust saali, lugematud suuremad ja väiksemad sambad. On mähitud botaanis valmistatud kaunisse, kangasse jumaluste kujud, maalitud mantra, rullid, viirukinõud arvutult aardeid, mida valgustavad õlilambid võõras ja pidulik sissetungija le. Suletuks jääb maailm. Pühakute kabel patajale punases paleest kõige püham sissekäigu kohal suur sinikuldne raidkiri 19. sajandi Hiina valitsejalt, mis ütleb. Budism on imeliste viljade õnnistatud põld. Kaabel ise on aga pärit juba seitsmendast sajandist. Väike kalliskividega kaunistatud jumaluse kuju ja korrus allpool juhib hämaria madal käik dharma koopasse, kus songtsengampo ise budismi tarkuse olevat õppinud. Pühas koopas on sanktseni demagahe printsessist. Naise ja tema lähikondlaste kujud. Põhjagabel botaalla punases palees kroonitud sagi jäämooni buda vasakul pool, viies dalai-laama paremal. Nii istuvad nad siin oma kuldsetel troonidel ühekõrgused jagatud auraga, mis jääb tähendama, et mõlemad on samaväärselt pühad veel kuldseid stuupasid ja kujusid siidiköidetud käsikirjad, puuriiulitel. Veel on olemas naase botaala palee, lõuna, ida ja lääne kabelid. Eka pühakud, pühadeesemed, jumalused, Tiibeti budismi ajalugu. Idakabelis seisab viis kuldset stuupat. Keskmine neist on eriti suur, ligi 15 meetrit kõrge ja selles puhk viienda dalai-laama mumifitseeritud kehatuba on ehitatud sandlipuust. Seda katab 3727 kilo puhast kulda ning ehivad ligi 19000 ehtsat pärlit. Lisaks veel hulk ju veel ja kalliskive. Selle rikkusele jääb üle 13. dalai-laama hauakamber suurest saalist lääne pool, kuhu saab vaid kõrgemalt Ruzelti, ainult botaallagiidi võimu Inga saatel. 14 meetri kõrgune hiigelstuupa on rajatud 1933. Seda ehib hulk hindamatuid, juveele ja terve tonni jagu puhast kulda. Siia on palju õnne ettusi toodud India elevandiluud portselanist lõvisid vaase ja kahest 1000-st pärlist valmistatud pagood. Tiibeti stiilis seinamaalingud jutustavad 13. dalai-laama elusündmustest. 20. sajandi alguses. Botaala palee äärmiselt suursugune oma kaldseinte madalate kella ja vahitornidega. Palee taga leidub vaikne roheline park. Üle tiigi viib madal kaarsild ja punase palee katused seal kõige kõrgemal säravad päikese käes kuldselt Jaan ehitud väikeste kujukeste ja torn kestega. Isegi mõned kuldsed Hiinalikult ülespoole kummerduvate servadega väikesed katused ilustavad punast paleed. On teada, et punase palee ehitusel töötas seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul enam kui 7000 töömeest ja 1500 kunstnikku ning käsitöömeistrit. Lõplikult kujundas botaale palee välja juba 13-st dalai-laama. Aastal 1922 laskis ta mitmeid valge palee kabeleid ja saale renoveerida ja punasele paleele lisati siis veel kaks korrust. Nii loetakse botaallas neid kokku tervelt 1000 ruumi ja 10000 eraldatud palvepaika. Tiibeti jumaliku juhi dalai-laama elukohta ja riigi, nii vaimuliku kui ilmaliku juhtimise keskust botaalla paleed kõrgel mägedes lase kohal on aegade jooksul hoitud ja kaitstud nii kuidas vähegi võimalik. Kuid Tiibet on läbi aegade rahutu paik olnud. Suur Hiina mongolid, ka Nepaal on seda mägist ala endale igatsenud ning tiibetlased pidid ka Euroopast saabuvaid inimesi pidevalt oma maailmast eemale hoidma. Küll mitte kõiki. Näiteks 1774 saabus kohale shoti väärikas aadlimees George Briti Ida-India Kompanii kaubateede võimalusi uurima. Temal hästi rahulikult tulla võib olla, aga seepärast, et ta tõi Tiibetisse tundmatu juurvilja kartuli. 19. sajandil muutus asi üha hullemaks. Nagu otsestest naabritest veel vähe oleks, üritas Briti impeerium Põhja-Indiast Himaalasse ja Afganistani pääseda ja Vene tsaaririik tahtis oma Kesk-Aasia piire laiendada. Aastaks 1850 oli aga Tiibet kõik välismaalased riigist välja saatnud ja piirid igasugustele sisse tungijatele täielikult sulgenud. 20. sajandi algul tulid britid juba koos sõjaväega ja selle retke tagajärjeks oli Suurbritannia ning Hiina leping mille kohaselt britid, kelle liikumapanevaks jõuks oli hirm et äkki Venemaal laienebki Tiibetisse. Niisiis britid lubasid mitte sekkuda Tiibeti juhtide tegevusse ja Hiina lubas, et ta ei lase ühelgi välisriigil tiibeti territooriumile tungida. Kriisiaegadel lahkus dalai-laama tavaliselt Tiibet dist ning tuli tagasi siis, kui rahu taas majas oli. Pärast järjekordset naasmist aastal 1913 tegi tollane dalai-laama avalduse, milles väitis, et Hiina valitseja ja tiibetijuhi vahel on alati olnud isanda ja preestri suhe ning Tiibet, et ei kavatse mingil kombel Hiinale alluda vaid tahab jääda väikeseks religioosseks ja sõltumatuks rahvaks. Nagu ajaloost teada, ei kavatsenud Hiina sugugi tiibedyt rahule jätta, vaid teatas hoopis vastupidist. Et Tiibet on ikka üks põline Hiina ala. Eks kõla tuttavalt. 1935 sündis Ida-Tiibetis pensingijad soo 14-st ala elama praegune dalai-laama juba kaheaastasena toodida Laasasse. Teise maailmasõja ajal 1944 jõudis Laasasse kaks Austria mägironijad Neist ühest Heinrich Harrerist sai noore dalai-laama sõber kestutvustes eraldatuses kasvanud noorukile läänemaailma ja selle kultuuri. Siinkohal võib hea sõnaga meenutada filmi seitse aastat tiibetit ja Brad Pitti ja siis tuli aasta 1950 ning Hiina võttiski väidetavalt oma põlise ala Tiibet tee endale. Kõik tiibeti aadlike ja munkade ülestõusud suruti maha, kümned tuhanded tiibetlased tapeti ning 14. dalai-laama koos Tiibeti valitsuse liikmetega põgenes Indiasse. Maapakku. Sõltumatud Lääne asjatundjad on väitnud, et Hiina kontrolli all elab osa tiibetlased allasurutuna vaesuses ja poolnäljas. Esimees Mao tuuri revolutsiooni ajal kujunenud Tiibetis välja lausa rahvuslik katastroof. Hulk Tiibeti elanikke lihtsalt hävitati, nagu ka tuhanded kloostrid, mis usklikele tiib, et lastele nii tähtsad on. Kultuurirevolutsioon oli muidugi ka Hiinas päris valus aeg kuid hiljem väidab Hiina valitsus, et oma suure naabrikaitse all Tiibet lausa õitseb ja areneb. Millest siis küll pidevad vastuolud ja protestidemonstratsioonid klaasajaloolises keskuses mesi alles hiljaaegu väga veriselt lõppesid. Tiibet nõuab tõelist autonoomiat, et oma usku ja kultuuri alles hoida. Hiina keeldub, jõud on tema poolel, tiibetlastest on vaid lootus. Vaid lootus, mida võib-olla aitab alal hoida näiteks seegi hetk, kui udu mägedes hajub ja botaale palee nähtavale ilmub. Otsekui Laasa kohal hõljuv jama katusega taevasse ulatuv ilmutis, mille pidulike ruumide seinad siin sajandeid kõlanud munkade manud Sa oled igaveseks ajaks endasse on talletanud.