Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. Mina olen Erki Tamm, Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor. Sel nädalal olen ma hommikuprogrammi tegijate poolt kutsutud olema, teie äratus, jutlustajaks. Vanematele aegadel nimetati nii erilise kutsumusega jumala sõna kuulutajaid. Lubage aga teiega jagada mõtteid, mis piiblit lugedes minus tekkisid. Kasutan nagu tavaliselt hommikuti ikka palvekalendrit, mis on Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide liidu poolt välja antud. Selle nädala teemaks on andestamine. Tänase päevatekstiks on vana testamendi prohvet Hoosea sõnum jumala rahvale, mis äärt pidi kõikidele inimestele mõeldud Loen 11.-st peatükist valitud salmid, et mitte võõraste nimedega teid liigselt koormata. Kui Iisrael oli noor, siis ma armastasin teda ja ma kutsusin oma poja Egiptusest. Mida rohkem neid kutsuti, seda rohkem nad läksid eest ära. Mina õpetasin Efraim käima, võtsin nad oma kätele, aga nad ei mõistnud, et ma tahan neid terveks teha. Ma tõmbasin neid inimlike sidemetega armastuse paeltega. Kummardasid nende juurde ja toitsin neid, et nad ei peaks tagasi minema egiptuse maale. Aga nüüd peab Assur nende kuningaks olema, sest nad on tõrkunud pöördumust. Minu rahval on kalduvus minust ära pöörduda, kuigi teda kutsutakse ülespoole. Mu süda muutub mu sees. Ühtlasi ärkab mu halastus Maydee teoks oma tulist viha. Ma ei hävita enam Eeeff räimi sest ma olen jumal. Aga mitte inimene. Ma olen su keskel püha ja ma ei tule põletama. Pole midagi inimlikumad kui ebameeldivast olukorrast pääsetakse sisse, peagi püütakse unustada. See on ju isegi vajalik, et säästa meid liigsest minevikku Haabumiste pärast pidevalt valutamast. Kuid iga kogemus, eks midagi õpetama, selles peitub ju inimliku tarkuse võti. Prohvet Hoosea kõneleb jumala nimel. Ta on kurb, et inimesed on nii ruttu unustanud tema, kes need aitas pääseda orjapõlvest Egiptuses. Nüüd on nad vabad, elavad normaalset elu. Enam pole jumala abi tarvis. Jumal on ebanormaalsete olukordade abinõu. Usun, et isegi prohvet Hoosea ei sooviks, et selliseks kujuneks meie tänane päev. Ka mitte sel põhjusel, et meid panna tõsisemalt olulistele asjadele järele mõtlema, nõu kuulda võtma. Ärme lase elu pahupoolel end vaid õpetada. Usun, et meie elu igapäevane kordaminek sõltub paljuski sellest, kui oleme valmis iseenese tarkuses kuulda võtma. Jumala nõu. Issand, ma tänan sind, et oled eluraskustes mind aidanud. Ma tänan, et sa pole mind hüljanud, kuigi olen sageli sinu heateod unustanud. Ma tänan, et sa oled mulle halastanud. Ma tahan kogu oma südamest elada sinu hea nõu järgi. Anna mulle selleks jõudu.