Kirikuelu tere õhtust. Kui möödunud aastal kirjutas Postimehes, et luteri kirik võtab Wismari haiglalt maja, siis täna saame Öelda, et luteri kirik andis Wismari haiglale maja. Läbirääkimiste tulemusena müüs kirik hoone haiglale ja tohtrid saavad jätkata psühhiaatrilise ning võõrutusravi andmist senises paigas. Haigla peaarst Valdur Jänes ütles, et kirik käitus igati soliidselt, andes Wismari haiglale esimesena õiguse hoonet osta. Muide, veel aastaid tagasi pidas haigla 45 miljoni kroonilist müügihinda. Liiga soolaseks, kuidas kokkulepe saavutati, sellest täna räägimegi saate teises pooles uurime, kuidas kulgeb paavsti visiit Austraalias mida on varjutanud preestrite poolt Austraalias toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumid ning paavstivastane liikumine. Sydneys on hetkel toimumas ka katoliiklik noorte festival. World juustei võrreldakse väliskülaliste arvu poolest lausa olümpiamängudega. Mina olen saatejuht Meelis Süld kõigest pikemalt hetke pärast. Kirikuelu. Esimesel juulil müüs Eesti evangeelne luterlik kirik Wismari tänav 15 ja aktsiaseltsile Wismari haigla. Varasemalt on ajakirjanduses räägitud nii selle hoone müügist kui ka tähtajatust rentimisest psühhiaatriahaiglale. Miks langes ikka otsus hoone müüa, selgitab osaühingu kiriku Varahaldusnõukogu esimees Urmas Viilma, kes on ka kirikukantsler. Noh, ütleme nii, et selle otsuse see hoone müüa on, on konsistooriumi teinud juba aastapäevad tagasi. Tol ajal me ei leidnud lihtsalt sobivat ostjat selle hinnaga, mis me soovisime ja vahepeal loobutiivsest müügist see ei tähendanud, et me nüüd oleks vahepeal iseenesest võtnud vastu mingisuguse teistsuguse otsuse, et me üldse ei tahaks müüa, olime aktiivselt valmis ikkagi või me olime valmis objekti müüma ka vahepeal. Ja, ja kuna siin läbirääkimised käisid aktsiaselts Wismari haigla endaga juba mitu kuud, siis lõpptulemus on nüüd olnud see, et, et meie osapooleks või meie lepingupartneriks ostu-müügitehingus sai Wismari haigla. Nii et selle haigla jaoks muutub nüüd see, et, et see haigla saabki olema haigla ja saab olema Wismari haigla enda omanduses. Et, et ei teki enam seda probleemi, mis siin ka meedias üleval oli. Et kirik justkui sunniks haiglat lahkuma ja, ja samas näiteks Nõmme elanikud ei soovinud, et haigla sinna kanti tuleb. Noh, ütleme nii, et me ei ole neid ka varem sealt ära sundinud minema. Leping lõppes, aga nüüd on, on leitud siis pooli rahuldav lahendus. Aastal 2007, kui räägiti sellest haigla asutada olevast luterliku kirikuhoonest ja selle müügist siis käis ajakirjandusest läbi hind 45 miljonit krooni, mis oli haigla peaarsti Valdur Jänese hinnangul liiga soolane. Kas kirik tegi väga suuri järeleandmisi hinna osas? No ütleme nii, et me ei teinud väga suuri järeleandmisi. Me arvestasime olemasolevat turu olukorda ja võtsime aluseks ikkagi tunnustatud kinnisvara hindajate poolt esitatud hinnakalkulatsioone ja tegelikult osutus meil ikkagi müüa seob jätk kõrgemalt kui, kui praegu kinnisvara hindajad seda, seda hindasid, aga, aga vastavalt siis kuulajatele aktsiaselts Wismari haiglaga me ei taha seda müügihinda niimoodi avalikkuse ette tuua. Ma kinnitan jah, et see oli, oli, oli väiksem sellest 45-st miljonist, mis, mis me siin poolteist aastat tagasi välja käisime või aastapäevad tagasi Kas kiriku varahaldusele on ka mingid põhimõtted, mille järgi kasutatakse seda raha, mis on saadud siis suuremate kinnisvaraobjektide kiriku vara müügist? No põhimõtted on meil meil kirikus üldiselt välja kujunenud, et kinnisvaratehingutest tulevad summad ikkagi investeeritakse, ehk siis kui on tegemist ostu ja müügitehingutega, siis need ostust saadavad summad ideaaljuhul ikkagi suunatakse, investeeritakse uuesti siis kinnisvarasse või, või vähemalt paigutatakse nõnda, et see saadud ühekordne summa muutuks hiljem siis selliseks stabiilseks sissetulekuks koguduse või, või siis ka kiriku enda jaoks, nüüd konsistooriumi rahadest rääkides. Aga see ei ole nüüd mitte ainult osa kiriku halduse taktika, vaid see on üldine põhimõte veel meil kirikus olnud. Et siin on kindlasti ka võimalikud erandid ja ka praeguses olukorras, kus vaimulikke palgad ei ole mitte mitte üldse konkurentsivõimelised. Eesti nii-öelda palga palgamaastikul oleme me konsistooriumi juba viimased poolteist aastat ka rakendanud, siis sellist otsustusmehhanismi, et me oleme kõigi ostu-müügitehingute puhul kirjutanud, otsustatakse sisse, et 10 protsenti müügist saadavast rahast suunatakse siis nii-öelda palgatoetus kassa toetuseks ehk siis selle põhikapitali kasvatamiseks, millest siis vaimulikele palka, palka saaks maksta. Ja sama põhimõte tegelikult kehtib ka nüüd selle Wismari haigla müügi rahast tulevate summadega. Nii et ka sealt teatud osa läheb selleks, et meie palgafondi, vaimulike palgafondi või nende palgatoetusfondi suurendada ja ülejäänud osa ülejäänud osa läheb läheb siis kandis tooriumi praegu töös olevate või siis antud juhul kiriku varahalduse juhtida antud projektide toetuseks need on Tatari tänaval 23 25 asuv tasub projekt ja Kentmanni kuus asuv projekt. Kas praegu on kirikul veel plaanis mingisuguseid suuremaid müügitehinguid, on veel kinnisvara, millel on enam-vähemosti olemas või siis on mõni hoone, mida kindlasti soovitakse müüa. Konsistooriumi ise praegu küll ei plaani ühtegi oma objekti müüa. Et noh, koguduste eest ei saa, ei saa praegu mina, mina niimoodi vastust anda, et kogudustel on kinnisvara natukene natukene rohkem ja, ja pisut erilisemat, aga väga konsistooriumi küll mitte praegu. Kiriku poolt rääkis Wismari 15 asuva hoone ehk siis praegu Wismari haigla kasutada oleva maja müügitehingust Urmas Viilma, kes on osaühingu kiriku Varahaldusnõukogu esimees. Aga nüüd võtame ühendust ka haigla osapoolega. Räägime edasi Wismari haigla teemal olen palunud nüüd telefonile Wismari haigla peaarsti Valdur Jänese. Kui rääkida nüüd selle hoone ostmisest Eesti Evangeelse luterliku kiriku, siis mismoodi need läbirääkimised kirikuga on üldse haigla jaoks läinud? Raskusi, sest meie oleme rentnikud tähtajana rendile. Kirik soovis seda kinnistut müüa juba möödunud aasta kevadel, maikuus panid nad seal enampakkumisele ja ja noh, meie jaoks kõrgend, aga paistab, et teiste vaatamas käinud jaoks oli see liiga kõrge vahepeal uut kohta otsima ostasimegi hiiule. Aga noh, siin aeg läks ja, ja nagu uuenesid, need läbirääkimised sel kevadel aasta aasta hiljem ja me jõudsime seda meie menetlus õiglasele kokkuleppele hinna mõttes õlgadele kulgema. Üldiselt haigla tuleviku peale mõeldes ja sellise töö peale mõeldes on see koht parim, eks ole. Ja me tegime ostu-müügilepingu, ostsime ära Kreekas enda alla ja ligilähedane Meie poolt tellitud hindamisakti, need kõik läks hästi. Esialgu oli ju kiriku poolt soovitud summa 45 miljonit. Kas sellest sai oluliselt madalama hinnaga nüüd haigla astutud? Noh, jah, arvestatavalt nii, et see oli meile jõukohane bank foniga alla ja nii et saime hakkama. Aga eks siin muidugi konfidentsiaalne, nendega seda avaldada ei saa, eks ole, aga odavamad kui seal 45 miljonit. Mis on selle plussid, et haigla jätnud kesklinna tegelikult ju oli juttu ka tõepoolest uue haigla ehitamisest mis oleks olnud tänapäevasem. Jah muidugi noh, me oleme tuntud selle oma praeguse asukoha järgi Wismari tänaval ja teiselt poolt, eks see meie asukoht siin kesklinnas on kahtlemata mugav nii meie klientidele siia tulla kui ka personali tööle tulla. Teiselt poolt siin on ju kõik sisse seatud olemasolev küll väga vana maja ehitatud 1867, see on ju kohandatud haiglaks, eks ole. Ja kõik vajalikud tingimused, mis haiglad peavad olema, on siin nagu olemas juba selles mõttes on, on kahtlemata noh, kõigile mugavam, et see asukoht jääks endiseks, nii nagu ta praegu on. Muidugi ei ole lifti näiteks, eks ole. Aga noh, maja on ka, ainult kahekordne soklikorrusega saab sattalistita hakkama. Tan vana puit, puittalade vahelaed, siis maja on ehitatud enne enne raudbetooni leiutamist. Nii et võimalik, et siin tulevikus tuleb noh, suuremaid remonte ettevõtluseespool küll. Majakaitsel vadi välimust muuta ei tohi. Need on nii plusse kui miinuseid, aga ma arvan, et plussid kaaluvad üles negatiivsed küljed. Kas praegu on ka midagi, kindlasti, mis on vaja selle maja juures kohe ära teha mingisugused remonttööd, renoveerimistööd? Ei ole, see on juba tehtud, põhitööd on tehtud aastate jooksul, sest siin on ju haigla tegelikult olnud alates teise maailmasõja lõpust. Varem oli siin koolimaja, ehitati kiriku loodud sihitav orbudekooliks ja ainus kuulsus, kes siin koolis on käinud, on Amandus Adamson. Aga pärast sõda rajati haigla krooniliste haigete haigla, kus oli 20 kohtaga vähihaigetele. Ja hiljem oli siis onkoloogia disbanzer. Kuni 1966. aastani. Pärast pärast olid siin Tõnis haigla kõrvaosakondade silmaosakond. Kui see valmis kiirabihaigla ja silmakliinik, need kolisid välja ja ja teda ei tohi, sai selle hoone siis rendile 1000 980. aastal. Sõltuvusprobleemidega haigete ravila on siin olnud siis juba 28 aastat selles kohas väga vana traditsioon, eks ole, ja ja kui see saab jätkuda Aitäh selle intervjuu eest. Valdur Jänese, Wismari haigla peaarst. Eke Roo valmis Valviskap Silvi kleebi iiles veel ei. Ja. Need, kes ei pea, toonitan kadu. Võtke peale ka toon see raatsi Harro naabrile. Saates naabrizzi brile. Riitsinus aniisi pillad ja juurikas Klauri sool, mentooli, poolu taotava till rikas. Kui jääb väheks vitamiine ja su saatust tabab, ei see ole teekond, viime, et teele jääb. Aga nüüd vahetame teemat ja läheme jutujärjega Austraaliasse kirikuelu. Sellel nädalal on kristliku maailma fookuses sündmused Austraalias ja seda seoses suure katoliikliku noortefestivaliga Sydneys ning samuti paavsti visiidiga austada Itaaliasse. Et saada infot, mis siis täpselt toimumas on. Kaugel Austraalias olen võtnud ühendust Sydney Eesti luterliku koguduse õpetaja Meelis rosmoga. Tere, oled kuuldel? Olen kuuldel. Tere. Oled sa? See on nüüd võtnud osa nendest suurtest sündmustest, mis sealsamas Sydneys sinu ümber toimumas on. Sügis on tõesti ärevad päevad sellel kesktalvisel nädalal. Isiklikult ei ole ma neist inimeselt osa võtnud küll, aga see on kohaliku meedia vahendusel, olen kursis ja tänaval ei saa sellest mööda vaadata, et ikka hakkab silma, et midagi toimub. Ma saan aru, et tegemist on tohutu suure noorteüritusega, mis siis Sydneys praegu toimub. 150000 noort palverändurit on kogunenud kokku, vähemalt selline number on meediast läbi käinud. On siis tänavad ka rahvast täis? Kesklinnas tänavad on suhteliselt tihedad ja linnaosas, kus meie eesti kogudus asub siin on suhteliselt vaikne, kes on kesklinnast nii palju kaugel. Arvatakse jah, et 100 150 tegelikult isegi rohkem, võib-olla 100 550 ringis on neid väliskülalisi ja pluss veel 100000 ringis kohalikke palverändureid just palverändureid eksleid inimesi kutsutakse neid noori, kes siis on tulnud sellest üritusest osa saama? Jah, tõesti ei ole mitte ainult kõige suurem üritus, mis arvatakse, et Austraalia pinnal aset leidnud vaid peetakse isegi kõige suuremaks noorteürituseks üldse, mis maamuna peal toimumas on. Üldiselt peetakse ju katoliku kirikut selliseks suhteliselt konservatiivseks kirikuks ja tundub isegi üllatav, et katoliku kirik just Austraalias nii palju inimesi kokku toob. Kas see noortefestival on kuidagi ka tehtud võimalikult popiks või siis noortepäraseks, et see on köitnud nii paljusid inimesi? Just ta on suhteliselt lootepärane, tõesti, programm on üsna tihe. Et iga õhtul toimuvad sellised noortepärased kontserdid siis teisipäevast pühapäevani Koraale seal ei laulda või kui lauldakse, siis noorte muusika kuulub ka sinna. Väga mitmekesine on see programm, ka on ka koraali laulmist ja on ka Devee laulude laulmist. Aga samas on ka hevi metalit, kristlikku hevi, metalit, kristlikku räppmuusikat, souli ja kõikvõimalike muusika. Muusikaliike mis on meediast nagu rohkem läbi käinud oled, oligi üks räppmuusik, õigemini räpp, preester katoliku preester kestis räppides, esitas jumala sõna. Et see on üsna noortepärane ja Noortele paistab meeldivat, et rahvast on tõesti palju ja kesklinnas on liiklus ümber ümber suunatud. Aga tõsi jah. Teisalt katoliku kirik ka mõne teise nurga pealt on konservatiivne ja see on äratanud ka teatud teatud inimesi, et üles just nüüd sellel World juust. Teil nimelt siin on ka niisugune paavstivastaste inimeste liikumine kellele ei meeldinud, et katoliku kiriku ranged seksuaalmoraali seisukohad ja nemad on võtnud kätte, et noortele palveränduritele jagada kondoome. Ja muuseas seoses selle üritusega New South Walesi osariigi parlament kus finni asub New South Walesi osariigis Seaduse või korralduse nimelt kuulutati kuriteoks palverändurite tüütamine või siis neile ebameeldivuste valmistamine ja just seesama paavstivastaste liikumise esinaine tema oleks selle selle seadusega kohtusse läks seda vaidlustama, sellepärast et, et see on ju inimõiguste piiramine. Sõnavabaduse piiramine. Nii et põhimõtteliselt nendele palveränduritele ja noortele, kes sellest suurest festivalist osa võtavad, ei tohiks mingisugust lisainfot või kondoome või lendlehti jagada seal seaduse järgi. Jah, et kuidagi ei tohiks neid tüüdata, aga selle vaidlustamine läks ka mõnevõrra edukalt, see seaduse sõnastus tehti kahe sõna võrra lühemaks, niimoodi, et tüüdata ja need kaks sõna võeti ära. Ja nõnda nad siis said ka karistamatult kondoome jagada ja oma seisukohtade eest seista nende paavstivastased ja teine teema, mis on ka seoses nüüd paavsti külaskäiguga ja selle suure katoliikliku pidustusega päevakorrale tekkinud just viimastel nädalatel, iseäranis on mõningad katoliku kiriku preestrite poolt sooritatud seksuaalse väärkohtlemise juhtumid, et just ohvrid on nagu oma Fena kuuldavale toonud ja Nad on suhteliselt pettunud, et nende kaebused nagu hajuvad ära, see on katoliku kirikule esitatud ja mitmed loodavad, et võib-olla paavst katoliku kiriku esindajana võtab kätte ja vabandab kiriku nimel kõigi nende juhtumite pärast, mis on aset leidnud. Aga need on siuksed kaks kõrval, mis saadavad seda suurt üritust ja need palverändurite ja külaliste tuju ja, ja hoogu kuidagi ei kammitsega ega rikuvad suurem osa inimesi siiski rõõmustav ja ja pidutses. Kas paavst on ka avalikult sõna võtnud ja mida ta on välja öelnud? Võõrjuht ei, ametlik programm algas teisipäeval suure ava missaga, mis samuti on, peetakse suurimaks, mis saaks, mis Austraalia pinnale üldse aset leidnud. Et seal olla olla osalenud kuskil 143000 inimest sealhulgas 26 karbinaali, 400 piiskopi, 4000 preestrit ja palju-palju palverändureid. Aga samas peetakse seda siiski alles soojenduseks. Tihtipeale räägitaksegi paavsti külastusest sellises popstaari terminites, et noorte inimeste reaktsioon suurte suurte kirikupeade tulemisel ja kohal olemisel on sarnane. Näiteks kui omal ajal Michael Jackson. Rahva poolt igal juhul oli see suur avamisse ja sellest räägitakse ka siis popmuusika terminites, justkui see oli alles soojendussoojendusbänd või soojendusmisse, millel paavst ise üles ei astunud, küll aga kohalik peapiiskop, kardinal ja samas pühapäeval kogu selle ürituse finaaline lõpp-punktina. Siis toimub missa, milles ka paavst osaleb ja sinna oodatakse poolt miljonit inimest osalema ja see toimub ka väljas, nii nagu see esimene ava midagi toimus lageda taeva all. Aga paavst on ka juba üles astunud. Nimelt neljapäeval oli paavsti ametlike saabumine, kuigi reaalselt ta saabus juba pühapäeval, aga siis neljapäeval ametlikult saabus paadiga sadamasse ja ja nii nagu on kombeks siin Austraalias vist kõikide tähtsamate väliskülaliste saabumisel. Lisaks sellele, et peaminister ütleb oma tervituse ja veel enne peaministri tervituste aborigeenide rahvaesindajad oma oma tseremooniaga tervitavad ja nendega paavsti võttis vastu grupp aborigeene, kes tegid oma tantsujaamas suitsutustseremooniat pistsid ahvile eukalüptilehe pihku. Tere tulemast ütlemise märgiks. Ling paavst pidas ka kõne eile ja pärast sõda. Teda sõidutati paavstimobiiliga siis läbi läbi linna, kus, kes olid huvitatud võisid tahvliga näha saada ja oma kõnes paavst avaldas oma muret ühelt poolt keskkonnaprobleemide pärast meie planeedil. Et see on maa, millel me elame, pleed, mille valem on jumala looming ja me peame seda ka hoidma, aga samas ka sotsiaalsete probleemide pärast ja just selle väärjumaluste esiletõusmise pärast. Noorte inimeste tähelepanu kõrvale juhivad sellest, kelleks nad jumala loodud saama tõeliselt inimesteks. Nimelt alkohol, narkootikumid, igasugune vägivalla ja eksuaalsetel teemade ülerõhutamine ja esitamine meelelahutusena. Et paavst tervitas kõiki rahvaid ja kultuure, kes on kohale tulnud kõiki katoliku kiriku liikmeid, ka kõiki neid, kes ei ole katoliku kiriku liikmed ja neid, kes on võib-olla kahtlevad, kes on ukse peal, seisavad ja julgustas kõiki sisse astuma sellesse Kristuse embusse ning end kirikus koduselt tundma. Ning Pafi saab veel, et elu on selle otsimine, mis on, mis on tõde, mis on hea ja, ja, ja ilus ning sellel teel valikute tegemine. Ning ta julgustas noori inimesi valikuid tegema. Kui levinud üldse katoliiklus Austraalias on? Austraalias katoliiklus on kõige suurem kristlikest kirikutest. Veerand Austraalia elanikkonnast peaksid olema katoliku kiriku liikmed ja anglikaani kirik on siis suuruselt teine, kuskil 18 protsenti. Kas meedia on pigem positiivselt meelestatud selle paavsti visiidi ja selle suure kristliku noortefestivali World juust ei suhtes või, või negatiivselt või skeptiliselt, kuidas sulle tundub? Meedia on suhteliselt positiivselt meelestatud, ei ole siukest ründavat seisukohta. Minevikus toimunud ja mis on nüüd päevakorda tõstetud just tugevasti meedia vahendusel ja ma saan aru, et see on ka nende ohvrite ja meeleheide, mis selle, mis selleni on viinud, et et nad arvavad, et võib-olla meedia kaudu nende hääl lõpuks saab kuuldavaks. Aga üldiselt see puudutab ainult paari preestrit ja nende väärtegusid, aga üldiselt kogu selle ürituse suhtes on väga-väga positiivne kajastus ja ja võib öelda, et austraallased on, on üldiselt uhked selle üle, et paavst on võtnud neid külastada ja et see suur suur üritus üldse on aset leidmas, et võrreldakse seda isegi olümpiamängudega ja isegi isegi enam kui olümpiamängudega, sest arvatakse, et isegi olümpiamängud ei toonud nii palju väliskülalisi, kui, kui just see world juust ei on, on sellel nädalal sisse toonud. Aitäh sulle selle ülevaate eest. World juust teist ehk siis suurest katoliiklikust noortefestivalist, mis on Sydneys ja paavsti visiidist Austraaliasse, mis on toimunud sel nädalal. Sydney Eesti luterliku koguduse õpetaja Meelis Rosma. Ja tänaseks ongi kõik, mina olen saatejuht Meelis Süld. Kutsun teid kuulama kirikuelu saadet taas nädala pärast, ikka samal ajal kell 19, null viis. Ilusat õhtu jätku kõigile.