Tere vaikse laupäeva hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning olen pidanud selle nädala raadiopalvused. Rääkisin nendel hommikutel Jeesuse viimastest sõnadest ristil. Nüüd on see läbi. Johannese evangeeliumi järgi suri Jeesus sõnadega. See on lõppenud, tatud ja langetanud pea heitis hinge. See erineb väga Matteuse ja Markuse kirjeldustest, kus Jeesus sureb, tundes etaan jumala ja inimeste poolt maha jäetud. Me ei saa küsida, kumb kirjeldustest on õige või õige. Algkogudus säilitas nii erinevad teated. Ja see on selge kinnitused ei tahetudki nivelleerida pingeid. Et jäeti teadlikult erinevad vaatekohad pühakirja. Me võime samu asju näha täiesti vastandlikult positsioonidelt. Kui piltlikult öelda, siis on Matteuse ja Markuse esitad turistil kannatav Kristus. Nii nagu teda kujutati gooti kunstis, vahel üsna naturalistlikult ta kannatusi eksponeerides. Johannes Aga esitab Kristus ristil kui võitjat, kuningat, nii nagu seda võib näha romaani kunstiteostes, kus risti löödud majesteetlik ja rahulik peaaegu nii nagu kannatus ei küünikski temani. Tema on see, kes ristil rippudes annab oma ema jüngri hooleks, kes lausub üksnes selleks, et kiri läheks täide, mul on jäänu. Ja kes lahkub oma elutööle tagasi vaadates ja seda kokkuvõttes, see on lõpetatud, missioon on täidetud. Vaata viis, et Jeesus kui jumala poeg siia ilma läkitatu ei ole vaenulike jõudude meelevallas, vaid on siia tulnud vabada ohtlikult ning jääb viimseni kõigis olukordades peremeheks läbib Johannese evangeeliumi. Jeesus, kui ta rääkis, et tema on hea karjane, kes jätab oma elu lammaste eest, ütles. Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et saada seda jälle tagasi. Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan ta omal tahtel minule meelevalt teda anda ja mul on meelevald teda jälle tagasi saada. On raske mõista, et Kristuse kannatused olid reaalsed ja samal ajal oli ta neist üle aga just sellest paradoksaalsest ühenduses. Tõeline jumal ja tõeline inimene on tema ülesande erilisus. Ta on inimene ja ometi palju enamat kui inimene. Kuna oli pühade valmistamispäev, siis palusid juudid Pilaatust, et risti löödud sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et laibad ei jääks ristile hingamispäevaks. Sest see hingamispäev oli suur, sellele langes ka paasapüha. Sõdurid tulid ja lõid katki sääreluud mõlemal mehel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. Aga kui nad nägid, et Jeesus oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigi tema küljest sisse. Kohemaid voolas sealt verd ja vett, et selle kohta ütleb neljas evangeelium. Sest need asjad on sündinud, et läheks täidekiri, ühtegi tema luud ei purustata. Ja veel teine kirjakoht ütleb. Nad saavad näha, kelle nad on läbi torganud. 30 neljandas salmis öeldakse. Kõigel on õnnetusi palju, ent Jehoova vabastab tema neist kõigist. Ta hoiab tema loid liikmeid, ühtegi neist ei murta. Ja prohvet Sakarja ennustab. Ja ma valan Taaveti soo peale ja Jeruusalemma rahva peale kaastunde ja alandlikku palumise vaimu. Siis nad võtavad vaadata selle peale, kelle nad läbi pistsid ja teevad kaebust tema pärast. Sel päeval avaneb Taaveti soole Jeruusalemma rahvale allikas. Patu ja roojuse puhastamise tarvis. Õndsad on need, kelle kohta prohveti ennustatu täide läks. Kes nägid ristile ülendatud Jeesuses lunastajat, kes on oma töö lõpetanud. Aga ilmutuse raamatus hoiatatakse. Ennäe, ta tuleb pilvedega ja iga silm saab näha teda ka need, kes tema on läbi torganud. Palvetagem issand halasta meie peale. Anna meile andeks meie võlad, ära jäta meid pimeduse meelevalda. Aamen.