Tere hommikust. Soovin teile rõõmsaid ülestõusmispühi ning ülestõusnud issanda ligi olemist täna ja kõigil päevadel, mis meid ees võiksid oodata. Pole luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pidasin suure nädala raadiopalvused. Rääkisin nendel hommikutel Jeesuse viimastest sõnadest ristil. Õigupoolest peaksin täna suure võidupüha hommikul jutustama inglite sõnumist naistele, kes leidsid Jeesuse tühja haua. Mis te otsite elusad surnute juurest. Ta ei ole siin, vaid on üles äratatud. Me peaksime kristlastena kõik üksteisele hõisates kuulutama rõõmusõnumit. Kristus on surnuist üles tõusnud. Jah, tan tõesti ülestõusnud. Me teemegi seda, aga ülemine pilkases tööst säravasse hommikusse ei ole nii lihtne. Isegi meil, kes me teame, kuidas kõik lõppes. Ja kes me vaid mõttes oleme püüdnud asetada ennast olukorda, kus Jeesus on surnud ja hauakambris isegi meil, rääkimata siis nendest, kes tollal üles tõusnud kohtasid või ta ilmumisest kuulsid. Lein ei muutunud korrapealt hõiskamiseks. Enne tuli ületada kahtlus, et ilmuna on tõepoolest tema ja kartus, mis nii võimatu asja kogemisel on paratamatu. Surm ning surma võitmine kuuluvad kokku sellepärast võimega täna heita pilgu Jeesusele ristil. Lucca evangeeliumi järgi hüüdis Jeesus hinge heites valju häälega isa sinu kätte, annan oma vaimu. Ka see on tegelikult psalmi sõna. 30 esimeses salmis öeldakse sinu hoolda, annan oma vaimu. Sina oled mu lunastanud hoovasa tõe. Jumal. Laul jätkub. Ma hõiskan ja rõõmustan su eeldusest, et sa oled mu viletsusele vaadanud, hoolinud mu hinge aastusist. Ja sa ei ole mind loovutanud vaenlaste kätte. Sa oled mu pannud avarusse jalgadele. Ja lõpuks tunnistatakse. Aga mina olin mõtelnud ähmis, ma olen ära lõigatud su silma alt. Ometi sa kuulsid mu valju anumist, kui ma appi hüüdsin sind. Tolle aja inimesed kasutasid pidevalt pühakirjast võetud lauseid oma elu suurte sündmuste mõtestamiseks. Eriti oluliseks sai see aga Jeesuse järelkäijatele tema ristisurma üldse suremise mõistmisel. Peetrus ütleb Nelipühi päeval oma kõnes. Sellesama, kui ta oli jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud. Olete teie üle kohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud. Jumal on aga tema üles äratanud, lõpetada surma tuhud. Seepärast, et surmal ei olnud väge pidada teda enda võimu all. Taavet ütleb ju tema kohta. Ma näen issandat alati enese silme ees, sest taandub paremal pool, et ma ei kõiguks. Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab. Mu lihagi võib hingata lootuses sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma vagale näha mädanemist. Kui me esmaspäeval algasime Jeesuse seitsme ristil lausutud sõna üle mõtisklemist, siis nägime, et need algasid palvega taevase isa poole. Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Ja viimaseks on taas palve isa poole isa sinu kätte annan oma vaimu. Ja nii nagu esimene vere tunnistaja Stefanos palvetas oma tapjate eest. Nii hüüdis tefanoska surres. Issand Jeesus, võta mu vaim vastu. Jeesus on jumala juures, veel enam, tema ja isa on üks. Ta on kui eestkostja isa juures kirjas heebrealastele öeldakse, seepärast pidigi saama kõigiti vendade sarnaseks. Temast saaks halastav jõustav ülempreester läbi käima jumalaga pattude lepitamiseks. Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata, kiusata vaid. Kristuse kannatused ei kaota meie kannatusi. Aga nad teevad meid võimelisteks oma koormaid kandma. Me ei ole üksi, vaid tema on meie kõrval. Apostel Peetrus julgustab. Seega need, kes kannatavad jumala tahtmise järgi usaldagu oma hinged head tehes tema ustava looja hooleks. Me ei pea elus ise korda saama ja alles surmatunnil jumalat otsima. Ma ei tohi usaldada ennast tema kätte praegu ja nüüd. Ja loota, et ta kannab meid lõpuni võime maisetes, rõõmudes ja muredes oma elus ja surmas usaldada jumala kätte kõik oma ihu, hinge ja vaimu. Võtta vastu viimseni kõik, mis tuleb teadmisega, et mitte miski ega keegi ei riisumeid tema käest. Apostel Paulus juubeldab. Kui jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu tema, kes enesepoegagi säästud vaid loovutas tema meie kõikide eest. Kuidas ta ei peaks siis oma pojaga meile kõike muud kinkima. Kes võib süüdistada jumala valituid, jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid surma mõista. Kristus Jeesus on, kes suri, või pigemini üles äratati. Kes on jumala paremal käel, kes ka palub meie eest. Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest, kas viletsus või kimbutamine või jälit ütlemine või nälg või alastiolek või oht või mõõk? Selles kõiges me saame täie võidu tema kaudu, kes meid on armastanud. Palvetagem surma, võitke Jeesus Kristus. Sina oled esimene ja viimne ja elussaalid surnud ning näe, sa elad igavesest ajast igavesti. Ning sinu käes on surma ja surmavalla võtmed. Halasta meie peale. Anna meile andeks, Me mõistmatus, abitus ja lootusetus. Kustuta meie võlad. Ära jäta meid pimeduse meelevalda. Vii meid oma valguse riiki, aamen.