Kirikuelu Gruusias toimunud on pannud ka Eesti kirikuid tegutsema. Luteri kiriku peapiiskop kutsus inimesi gruusia pärast palvetama baptistide evangeeliumi kristlaste liit alustas aga korjanduse, et toetada Gruusia baptistikoguduste kaudu sealseid kohalikke elanikke. Saates teeme veel juttu uuest kirikuhoonest Mustvee linnas, mis pühitseti sisse möödunud pühapäeval. Hoone ehitas üles Mustvee Betaania kogudus, kellelt võeti oma palvele ja nõukogude okupatsiooni alguses kõigest pikemalt hetke pärast saate paneb kokku toimetaja Meelis Süld. Räägime tänases kirikuelu saates sündmustest, mis on juhtunud Gruusias ja selles valguses, mismoodi saame koguduste kaudu aidata neid inimesi, kes kohapeal kannatavad ja telefonil oleme palunud Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide, Koguduste Liidu presidendi Meego Remmel, meri, baptistiliit on teinud üleskutse toetada neid inimesi, kes siis Gruusias kannatavad läbi kohalike koguduste. Millised on üldse kontaktid Eestiga. Gruusia baptistikoguduste vahel? Kontaktid on ajalooliselt juba olemas, siis kui oli suur nõukogude liit, siis tegelikult käisid ju kogudused ja ka liidud läbi erinevatel Nõukogude liidu territooriumidel ja tänu nendele kontaktidele on kindlasti sidemeid. Teiseks on meie koguduste liidus olnud ka misjoniprojekte Abhaasias ja sellest on muidugi möödas juba aastaid, kui Abhaasias oli sõda ja sealt tuli Bergok eesti küladest inimesi Eestisse elama, siis meie liidu kogudus Tallinnas Tallinna Kalju baptistikogudus tegeles nende projektidega. Ja muidugi kirikujuhtide tasandil on kontaktid, olen isiklikult nad selle sõja ja raskuste keskel olnud kontaktis gruusia baptistide juhi Hažonkurofiiliga, kes kannab oma ameti poolest peapiiskopi nime ja meie koguduste vahel on ka sidemeid, nii et tegelikult on kontaktid olemas ja see on kindlasti üks kanal mille kaudu on võimalik konkreetseid inimesi konkreetsetes olukordades, kes kannatavad ja vajavad abi toetada. Me oleme näinud meedia vahendusel loomulikult seda, mis on Gruusias toimunud. Aga milline info teil selle kohta on, millist abi sealsed kogudused kõige rohkem vajavad, mida on võimalik siis ühiselt teha? Meie kogudused on Gruusias tegelikult päris ka suurte nagu selliste kannatuste keskel olnud, näiteks koorilinnas asub kaks baptistikogudust ja kui koori lennas hakkasid ikkagi pommitamised peale ja lahingud läksid lahti, siis need konkreetsed inimesed seal koguduses sekkusid kohe humanitaarses tegevusse ja püüdsid aidata neid, kes on kannatada saanud solid haavatut. Ja olemegi praegu suunanud kõige rohkem oma tähelepanu sellele, et koori lennas peaks uuesti üles ehitatud kogu infrastruktuur ja kogudused, kes seal tegutsevad. Loomulikult on siis inimeste abistamisele suunatud praktilises mõttes ja igasugune annetus, nii nagu ka Nende kiriku peapiiskop ütleb, iga sent on tegelikult ka väärtusega selles olukorras. Nii et ka kõige kuumemates konfliktikolletes on tegelikult kogudused olemas, kus inimesed saavad kätt külge panna ja aidata. Ja tänu jumalale, selle võrgustik on olemas. Ega ei ole teada, kas kogudusehooned on ka kuidagimoodi kannatada saanud. Mitte väga tõsiselt, aga siiski. Mismoodi siis saavad inimesed aidata läbi baptistide evangeeliumi kristlaste liidu? Kõige lihtsam viis on kanda raha meie koguduste liidupangaarvele, kust me siis edasi kanname juba otse Gruusiasse ja selle annetuse selgituseks võiks olla märge, et see on üksikisikute toetamiseks. Et me ei peaks tegelema makstud probleemidega nimelt kuna meie kirikute ja koguduste seaduse alusel ka meie koguste liit kui mittetulundusühingu põhimõte, et siis tal ei ole õigus toetada teisi organisatsioone maksmata selle pealt maksjaga. Tegelikult vahendame abi mitte organisatsioonile, vaid vaid konkreetsete inimeste toetamiseks siis oleks vaja selgitusse märkida lihtsalt, et Gruusias kannatada saanute abistamiseks. Ja siit edasi me kanname siis juba selle raha Gruusiasse ühtselt üle. On siis inimesed Eestis annetanud ja oma abikäe andnud. Väga ilusti, meil on tegelikult olnud selliseid päris südamesse minevaid lugusid, et meie koguduste liidu kantseleis on tulnud vanurid, pensionärid, kes on toonud siin oma 100 krooni või 500 kroon ja öelnud, et ma tahaksin toetada Gruusias kannatada saanuid ja üle Eesti. Praegu on meil kogunenud juba üle 40000 krooni ja need on konkreetsed inimesed, kes on siis oma annetusi teinud. Aga kogudused veel teevad suuremaid korjandusi, nii et tegelikult see summa kindlasti kasvab ja, ja me tahame selle ühtset üle kanda, et gruusia usuvendi ja õdesid ka sellega julgustada, lihtsalt, et me mitte ainult ei mõtle ja palveta nende peal vaid ka tõesti praktiliselt tahame midagi teha ja meie inimesed on nende selja taga. Nädal tagasi pühitseti sisse Mustvee uusim pühakoda, mis asub aadressil Tähe tänav viis. Must Betaania koguduse pühamu ehitus läks maksma ligi viis miljonit krooni ja suurem osa sellest rahast laekus annetustena Eestist pühakoja ehitamisest ning selle vajalikkusest, rääkis koguduse pastor Paul Gill. Must petanya kogudus on 87 aastat vana ja 87 aasta jooksul on nüüd neljas kord ehitatud omale pühakoda. Kui alustada koguduse algusest, siis see krunt, kus tänane kirik seisab, on on ostetud 1935. aastal ja 37. aastal alustati palvela ehitusega ja see sai valmis enne jõule 1937. aastal. Aga 40. aastal võeti see maja käest ära ja ehitati ümber kinomajaks ja aastakümneid Mustvee linnarahvas kasutas teda kinona. Kuid hiljem, kui kogudus selle hoone tagasi sai, oli ta vaid ahervare, mille kogudus lammutas ja alustas siis uue ehitust vahepeal nõukogude perioodil. Kogudus ehitas üles ka ühelaona seisnud õigeusu kiriku, mis ka nüüd õigusjärgsetele omanikele tagastati aastal 2003, nii et et viimased viis aastat on kogudus nagu koos käinud Mustvee muusika- ja kunstikooli saalis. Ja seda enam me vajasime oma kodu. Oma pühakoda. Ja kogudus on ülimalt rõõmus selle üle, et nüüd möödunud pühapäeval tõesti ka see maja sisse pühitseti. Ja meil on oma koduvaimulik kodu taas sellel ajaloolisel krundil. Milline see kogudusehoone välja näeb, missugune niux modernne kirik, mida kasutatakse? Meil on peasaal, kus on ikka tavaline kiri, klik ülesehitus, kus on kirikupingid, kus on kantsel ja, ja orel kõik, nii nagu ühes kirikus ikka on, aga meil on ka kõrval saalikust. Me paneme lauad ja toolid selleks, et ka pärast jumalateenistust pidada osadust, juua kohvi ja olla üheskoos koos. Samuti on ka kõik kõrvalruumid nii laste, noorte töö jaoks kui ka siin on majahoidja korter, kes siis kütab, koristab roogi, lund ja nõnda edasi. Et me oleme püüdnud ehitada igati kaasaegsete nõuetekohaselt selle uue pühakoja. Kui palju võttis aega, et ehitada jälle üles oma kirik? See võttis nüüd kolm kalendriaastat, me alustasime juuni 2005 ja nüüd august 2008, Me lõpetasime, aga kaks esimest talveehitus seisis, et tegelikult ehitusaeg oli pisut üle kahe aasta ja väga märkimisväärne on ka see, et hoone maksumus läks maksma 4,8 miljonit, millest nüüd riik eraldas 300000 käesoleva aasta riigieelarvest. Aga neli ja pool miljonit on laekunud Eestimaal Eesti inimeste vabatahtlik annetuste läbi. See on tõsiselt ennastsalgav töö, mida inimesed on teinud, andes raha või tulles ja pannes käed külge. Nii et suur tänu kõigile, kes on kaasa aidanud, sest neli ja pool miljonit on väga-väga suur raha. Samas kui mõelda, et tegemist on kiriku ehitamisega ja teades kinnisvara hinda siin Tallinna lähedal, siis sellesama rahaga saab ka ühe eramaja lihtsalt ehitada. No kindlasti kindlasti ja Tallinnas või Tallinna ümbruses on eramaju, mis kindlasti ületavad ka must või allveelaevaehitusmaksumuse. Aga kõik algab tegelikult väärtushinnangutest ja Eesti rahvas vajab püsiväärtused. Siiski jääksid paika, olgu selleks ka siis nii kultuuriväärtused kui ka religioossed väärtused ja, ja Mustvee linn on erakordne linn. Siin on viis pühakoda ja kõik nad räägivad oma ajalugu ja oma kõnet ka tänapäeva inimesele, nii et ma julgustan ka siin raadiokuulajaid ikka Mustvee linna külastama ja ja ka kõiki neid kirikuid seest ja väljast vaatlema, mis tegelikult on ju inimeste Kuidas ta selle kiriku ehitasite, kas oma kätega nii-öelda rohkem vabatahtlike abiga või olid firmad abiks kuidasmoodi see töö välja nägi? Me kasutasime nii üht kui teist ja peatöövõtja on otseselt Cobra Grupp, kelle käes on ka ehitusload ja asjad, ütleme nii, ehitusliku poole pealt, sest täna ju kirikut ise ehitada ei tohiks. Aga nii palju kui võimalik, me aitasime kaasa ja tegime ise väga palju tööd selleks, et hoida raha kokku, sest me mõistsime, et iga 1000 krooni, mis on annetatud, on tegelikult väga-väga suure väärtusega. Ja ma olen tänulik selle üle, et ka firmad tulid vastu ja nad selle kiriku ehituse pealt mingeid kasumeid ei teeninud. See tundub üsna uskumatu, et on võimalik selline summa annetustega Eestimaalt kokku panna, tavaliselt kirikuid ehitatakse ikka välismaalt tulnud suuremate toetustega. Ja see on tõsi, see on tõsi ja kui me alustasime, siis, siis meil öeldi sedasama, et seda rahade kokku ei saa. Aga, aga see on jumala arm, et, et see on niimoodi kokku tulnud, sest sest Eestimaal on ka inimestel siiski raha kätte antud selleks, et seda õigesti kasutada ja, ja, ja paljud on seda teinud vabatahtlikult iga kuu kas oma palgast või oma pensionist koguduse pangaarvele annetades läbi läbi väikeste summade on see raha kokku tulnud, nii et see on ühelt poolt tõesti ime, et neli ja pool miljonit Eestimaal niimoodi kokku saada. Kui suur on üldse see kogudus, kes nüüd uut pühakoda iga pühapäev ja tõenäoliselt sagedamini veel kasutama hakkab? Meie koguduses on 44 täiskasvanud liiget, sellele lisaks veel lapsed ja noored. Nii et tegelikult me, me oleme tänulikud selle üle, et meil on selline nooruslik tuumik, kes kokku tuleb ja tänu sellisele tuumikul, et kõik see k on teoks saanud. Kui kirikuid, nagu te ütlesite, on Mustvees viis, siis missugune on nende koostöö, kas kogudused hoiavad Mustvees ka kokku, vaatamata sellele, et nad paiknevad siis eri hoonetes? Me hoiame ikka kokku ja me oleme teinud ka siin ühisüritusi, aga tuleb küll tõdeda, et kolm kogudust on venekeelsed vanausulised, õigeusklikud ja ainus, millised on oma teenistuse ülesehituselt venekeelsed kogudused. Aga luteri kirik on nüüd eestikeelne ja, ja sinimust be Betaania kogudus on ka eestikeelne. Et eestikeelsete kogudustega on meil muidugi palju tihedam koostöö, et siin õpetaja Eenok Haamer on, kellega me ju töötame nii koolis koos kui ka kogudust tasapinnal koos. Ja kui nüüd oli ka kiriku avamine, siis õpetaja Eenok Haamer ütles oma vaimuliku mõtte sellel pidulikul päeval. Väga sageli kasutatakse pühakodasid Kaiu kontsertpaikadena ja nendes korraldatakse üritusi, mis ei ole ainult kiriklikud, vaid ka võib-olla ühiskondlikud. Kas nüüd seda uut kirikuhoonet on kavas kasutada ühiskondlikel eesmärkidel lisaks jumalateenistustele, mis seal pühapäeviti toimuvad? Kindlasti on, kindlasti on ja, ja kui on sellised head kontserdid, mis sobivad pühakotta, siis miks mitte seda ka siin pühakojas läbi viia. Aga, aga siin peab ka nüüd kogudusel olema tarkust, et teha õigeid valikuid, sest sest pühakoda ei, ei saa muutuda kultuurimajaks, vaid ta peab jääma ikkagi pühakojaks. Sest siin on ikkagi inimeste rõhuasetus nagu hoopis teine. Naljaga öeldud, et eestlased on nii-öelda kinnisvara usku, kui on uus ilus pühakoda. Kui on rohkelt ruumi, siis tuleb ka rohkem rahvast. Mis te arvate, kas must v? Betaania kogudusse tuleb ka nüüd rohkem rahvast, kui uus pühakoda on valmis? No mina koguduse pastorina ütlen tere tulemast kõigile ja nüüd järgnevad pühapäevad, elame ja näeme, kui palju siis on seda uut rahvast, kes tuleb uudistama, aga, aga iseenesest on ju ainult rõõm, kui inimene leiab üles teekonna pühakotta, nii et et tere tulemast. Aitäh selle intervjuu eest Paul Gill Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste Liidu, Mustvee Betaania koguduse pastor ja palju õnne siis pühakoja valimise puhul. Ma tänan ja ma soovin ka raadiokuulajatele õnnistatud päevade jätkumist, et, et me hindaksime seda vabadust ja seda armuaega, mis on meie kätte täna antud, niiet ärge unustage öelda tänu oma jumalale, kelle poole me siis hüüdsime, kui Eesti vabaks sai, nii et tere tulemast jumala kotta tänuliku südamega. Küsisin ka Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liidu presidendilt Meego Remmel-ilt. Milline on tema hinnangul Mustvee linnas uue pühakoja pühitsemise ning avamise tähendus, seda nii kohalikele elanikele kui ka koguduste liidule. Tegelikult on see väga suure tähendusega sündmus ja nimelt pühakodade avamine üldse Eestis ei ole ju igapäevane asi, vaid võib-olla kümnendi jooksul üks kaks uut kirikut saab üldse valmis ja, ja saab sisse pühitsetud ja ka kohapeal linnapeaga vesteldes leidsime, et see on tegelikult ikkagi selle sajandi sündmus. Kui möödunud sajandil sai kirikuhoone sisse pühitsetud ja kasutusele võetud ja siis ta tegelikult ju nõukogude okupatsiooni tõttu võeti ära ja läkski kõlbmatuks kasutamises. Et siis see on midagi, mida mustest tõenäoliselt lähiaastakümnetel ei kordu. Et meie koguduste liidul oleks uus kirik sisse pühitsetud ja terve koguste liidu tasandil ka, ega need sündmused ei ole igapäevased. Viimati on valminud Tartu Saaremäe kirik, Otepää palveränduri juhus, kirikuhoone saal sai sisse pühitsetud, aga seal on veel ehitusjärk. Viljandis on praegu ehitamisel kirikuhoone, aga et need on ikka pika vinnaga asjad. Ja muidugi teine asi, mis selle teeb väga tähelepanuväärseks on selle kiriku valmimise kiirus. Ja seda tunnistasid kõik kuni päris selle arhitektideni välja, et tegelikult ei osatud loota, et see kogudus suudab nii kiiresti hoone üles ehitada. Praktiliselt kolme aastaga on valminud nullist täiesti uus korralik kõigi kasutuslubadega univettilatsioonideni välja valmis haljastusega kirik. Nii et ma arvan, ka see on tähelepanu väärne ning kindlasti väärib märkimist ka laiemas meedias Natukene on kritiseeritud ka seda, et nii palju annetusi Eestimaalt on kogutud ühe väikese kiriku ehitamiseks ühe kiriku ehitamiseks, mis asub linnas, kus on neli kirikut juba olemas, nüüd siis viies juurde. Kuigi see kogudus on jah, seal tegutsenud küll juba ju aastaid kümneid. Kuidas teie suhtute sellesse, et investeeringud suunatakse väiksematesse kohtadesse nagu näiteks must vä? Ma arvan, et me peame mõistma kindlasti ka selle konkreetse koguduse lugu, kui me tahame tegelikult toetada või, või kuidagi olla abiks mõnele kogudusele selliste projektide teostamisel. Mäletame ju seda, et enne teist maailmasõda veel Eesti vabariigi aegadel kogudus, kes oli juba tegelikult kauem püsinud ja tegutsenud, otsustas ehitada omale pühakoja ja kui nad sellega valmis said, siis tegelikult nad said seal olla ainult vist kolm aastat ja siis tulid Nõukogude väed sisse ja see hoone lihtsalt võeti ära ja kasutati seda kultuurihoonena ja kinomajana ning kogudus olima koduta kasutati rendipindasid, lõpuks anti tegelikult selle kogudusele kasutada kohalike õigeusu kirikuhoone ja see ehitati üles. Se remonditi ära, seda kasutati nagu see oli tõeliselt kaunis hoone ja kogudusele hakkas nagu asi jälle ilusti minema. Ja siis tuli see omandiõigusjärgluse aeg, kus kogudus andis selle Enda poolt omavahendite poolt valmis ehitatud renoveeritud ütleme siis kirikuhoone õigeusklikele tagasi ja nad jäid jälle ilma selletagi ja siis nad pidasid jumalateenistusi lihtsalt kooli saali rentides. Ja, ja kui nüüd õnnestus ikkagi see kinohoone tagasi saada, millest tegelikult midagi ehitada ei olnud, et see oli mädanenud ja võimalik parandada siis kogudusele jäänud midagi muud üle, kui, kui ikkagi ehitada vastasel juhul Moldovas lihtsalt ühes koolis rentnikuna ja kaua, siis koolisaali saab kasutada. Et ma arvan, et igat projekti tuleb vaadelda alati selle omaenda kontekstis, ka tema ajaloolises järjepidevusest. Aga mis puudutab ilusti regionaalpoliitilist aspekti, siis ma arvan, et must pole sugugi väikepaik ja ta on strateegiliselt oluline. Ning seal on toimunud ajalooliselt ka väga palju vaimulikku liikumist ka ärkamisliikumisi. Nii et keset linna asub veel üks kaunis pühakoda. Seda tunnustavad tegelikult kõik, kaasa arvatud linnapea ja maavanem. Kohalik luteri kirikuõpetaja Eenok Haamer, kes tervitas sellel sisse pühitsetud talitusel, leidis, et must on just rikas selle poolest, et selline usuline mitmekesisus ja samas ühtehoidmine kristlaste vahel on ära markeeritud. Kui vaadata veel tulevikku, siis kas Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide meil on plaanis rajada veel pühakodasid või siis ka kogudusi kasvavasse piirkondadesse, nagu näiteks siin Tallinna lähiümbrus samuti on ju suured linnaosad katmata kogudustega või siis pühakodade ta on nad kindlasti kohe. Ja täiesti me tegelikult teeme praegu strateegiliselt tööd kahes suunas meie koguduse rajamise projekt käimas Lasnamäel, kus ju väga-väga suurlinnaosa, kus ei ole praktiliselt tegutsevaid kirikuid ja kui ma lubab, siis võib-olla juba selle aasta või järgmise aasta algupoole saab ametlikud rajatud meie liidu kogudus Lasnamäele. Samuti on meil töömeriväljal koguduse rajamise projektiga seoses nii-öelda siis on meil Mustamäel, Õismäe suunal samuti ning kui kirikute hoonetest rääkida, siis Tallinna allika kogudus, kes praegu käib koos meie liidu keskusele kuuluvas majas Kristiine linnaosas on ikkagi väga kindel plaan hakata oma kirikuhoonet ehitama. Ja kui rääkida väljaspool Tallinnat, siis nagu ma nimetasin, meil on praegu kirikuhoone ehitus üsna juba valmimisjärgus Otepääl samuti Viljandis ja tegelikult liigub veel mõtteid siin näiteks Tartu kolgata baptisti kogudusel ehitada kirikuhoone hoopis teisele poole jõge ja, ja viia nii-öelda raskuspunktiga sinnapoole. Tartu linnas ja kindlasti koguduste rajamisega seoses on meie arengukavas aastani 2012, et kõikides suuremates linnades võiks veel tekkida uusi kogudusi. Tallinna eelkõige, aga miks mitte Tartu, Pärnu ja teised väiksemad paigad. Jõudu selles töös ja aitäh intervjuu eest Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide Koguduste liidu president Meego Remmel. Kirikuelu tänaseks kõik kirikuelu. Saade on eetris taas nädala pärast kell 19, null viis. Mina olen saatejuht Meelis Süld ja soovin teile ilusat õhtut.