Tere, siin maris Johannes. Avan valge raamatu, mille kaanel ilutseb viisnurgaga täitorn. See on Uno Liivaku koostatud väike sovjetikeele sõnaraamat. Milleks meile seda vaja on? Selle üle mõtiskleme koos autoriga. Meie saates on ka kaks sõnaraamatu potentsiaalsed kasutajad. Üks neist gümnasist Mirjam ja teine kogenud ajakirjanik keele kõrva ema Mari Tarand. Esimene soveti keele kirje selles kolmesajaleheküljelises köites on aadress Nõukogude Liit. Ma elan Nõukogude liidus, no seda ma tean, kus tuleb mingist laulust või filmist või telesaates umbmääraselt ma, nojah, minu kodumaa, nõukogude liit. Uno Liivaku väike sovjetikeele sõnaraamat. Kaua te olete seda koostanud kogu elu? Mitte nüüd kogu elu minu muiste luulatab eelmise Eesti vabariigi. Mõte on kaua see nad peas. Aga paar viimast aastat olen tõsisemalt tegelenud. Kust sinna raamatusse need sõnad saanud on? Suurem osa vahest ehk 99 protsenti anud trükistest raamatutest ajalehtedest, ajakirjadest ja mingi pisema saan kas enda mälust võetud või tuttavate suust kuuldud. Kellel seda vaja läheb, sest sest tegelikult ega me seda aega eriti keegi ei armastaja, tahaks pigem unustada, kui meelde tuletada. Jah, mõeldud on ta eeskätt noorematele. Praegu on juba nii, et nõukogude aega, õigemini küll seda vene aega mäletavad need, kes on vähemalt 30 aastat vanad kes on nooremad, nendel pole ju selle aja kogemust, nad kas pole sel ajal üldse elanud või ei ole sellel kooliski käinud. Aga koolist saadakse ju esimesed muljed sellest ajast, kus sa elad. See, mis kodus köögis räägitakse, ei ole see, mis selles raamatus on. Sellepärast ma mõtlesin alguses seda raamatut tegema hakates tuleks teha noortele. Aga kui ma seal tegin, siis hakkas tasapisi ilmnema, et ega vanemad inimesed ka enam seda aega mäleta, kas ei mäleta või koguni ei taha mäletada. Ja niiviisi on ta siis mõeldud nii noortele kui vanadele noortele. Selleks, et nad üldse aru saaksid, näeksid, mis tol ajal oli vanadele meeldetuletuseks. Neid sõnu valides kokku pannes teile endale, olid kõik need asjad arusaadavad või oli ka neid nii-öelda nähtusi subkultuurist, mida te kuulnud ei olnud. Oi küll ja palju. Ega tolle aja elu oli ju väga mitmekihiline nagu elu üldse, aga tol ajal ta oli eriti mitmekihiline sest ametlik keelekasutus oli sootuks teine asi kui igapäevakeelekas. See, mis partei rääkis või oli nii ilus ja õõnes tegelikult ja mida inimesed omavahel rääkisid, ei läinud sellega kohe üldse kokku, selles mõttes. Sovjetikeel on õieti kahekihiline kaks vastandkeelt üks on see partei propagandakeel ja teine see, kuidas inimesed omavahel rääkisid ja kuidas nemad sellesse propagandasse suhtusid. Et andsid nagu teise tähenduse sõnadele Andsid teise tähenduse või ütlesid hoopis teistviisi. Kui ametlikus keelepruugis öeldi Stalini kotkas, siis rahvas ütles vene raisakull midagi sootuks muud. Kommunist oli partei muidugi kompartei keelekasutuses, midagi ülevat ja õilist ja. Aga rahvasuus liikus ju palju-palju sõnumis kommunisti kohta. Tähendasid midagi sood, tuks, mood, ahne koer, öeldi leivakaardi omanik öeldi sellepärast, et parteipilet võimaldas paremaid töökohti hõlpsamini leiba teenida ja nii edasi ja nii edasi. Selles raamatus on üle 100 nimetuse kommunisti kohv. Niisiis ühelt poolt see ametlik kõnepruuki ja teisalt siis kujundkeel, mis sündis nii-öelda vastukaaluks sellele ametlikule Jah, mõlemad on seal sees. Ei oleks seda kujundlikku ju tekkida saanud, kui ei oleks olnud seda ametlikku, mida tagada mida teisest küljest ja rahva meelest muidugi õigemast küljest näidata. Ma mäletan, oma koolipõlvest, oli pikalt kestvad kiiduavaldused, mis oli nagu teatud mõttes öelda hinnang millele sa siis andsid juba noh, mingi oma olukorras vastavalt nii-öelda irooniaga kasutades otsisin pikki kestvaid kiiduavaldusi, ei leidnud teie raamatut. Aa ja aplausi tagant leian. Aplausi tagant leiate, kuidas see oli kohustuslik suhtumis viis igale parteijuhi ülesastumisele ja nõnda. Kohe ma vaatan selle aplausi siis ära. Nii, ja tõesti aplaus kiiduavaldused kompartei kõigi juhtide kõigi kõnede ajal kuulajatele kohustuslik reageerimisviis. Aplausiga olid täpselt liigitatud aplaus, tormiline aplaus, kestev aplaus, kauakestev, aplaus, kestev tormiline aplaus, kauakestev tormiline aplaus, lakkamatu aplaus ja nii edasi. Vahel eks aplaus ülevabatsiooniks, tormiliseks, vaks, lakkamatuks ja nii edasi. Nojah, minu kodumaa, Nõukogude Liit, ma tean, mida see tähendab, ise pole kasutanud ja see tuli mul väga teravalt meelde selle selle mõiste taga olev, kui ma olin üleliidulises raadios sundiuslikul kordusõppusel nagu õeldi või kursustele, meid saadeti, mina juba vana küps raaditegija, ma elan, plika ei olnud mind sinna saata ja seal olid siis kirjandussaate toimetajad mujalt Nõukogude Liidust, raadiotest ja ühel neist venelannadel oli vot täpselt see suure suhtumine aadres nagu liita nimelt käis korra selle kursuse jooksul Tallinnas ja tuli vaimustunult tagasi, ütles, et oi, ma tulen Tallinnasse elama. Et teil on nii Dakarosho ja nii edasi. Mis assotsieerub Su sõnaga aparaat? Aparaaditehas, mis oli numbri kehas või mida, millest ei tohtinud rääkida, midagi, seal tehti mitte midagi muud. Komparteiaparaat A noob parteiaparaat muidugi aparadžikud ja aparaaditöötajad muidugi aparaadi töötajad ikka ikka. Pomm pomm, suured tähed olid kõik ja see mingi lähen ma tea Baikali-Amuuri magistraal ta kipub, ikka. Ei tea. Inimese keel. No kvaliteetsele veetšistki. Com rääkige inimese keeles, ehk siis vene keeles, ma arvan, et see inimese keel on tulnud hiljem sellest jutust, et kui üksteisele räägiti, et vaat kus poes käratas mulle, et räägi inimese keele siis oli juba edasi tõlgitud, ütleja ütles seda veekeeles loomulikult. Moskva pisaraid ei usu seda, ma teen seda filmi pealkiri, aga mida see filmi pealkiri võiks tähendada? Seda, et palju seal filmis nutavad, siis ei lähe eriti kellelegi korda. See on filmi pealkiri, mis läks siis käibesse, tähendab ega Moskvat ei saa mõjutada või ega moskva teie häda ei mõista, tal ei olnudki või ülekantud tähendust, see nihe on nii väike eksale. Koputama peale kaevuma, kituma ma arvan, hääled, Ameerika hääl, Ameerika häälsus, vabadusest midagi selline salakuulamine, Raadio ühesõnaga kangelaslinn, mingi linn, mis tohtis hästi paljutki. Katjuša, tantsijanna, lauluke tantsuga tuleks nagu ette kinnine linn. Kinnisel linnad võisid olla linnas, kuhu saadeti neid inimesi. Sõidan kõigepealt kulaagis, kui nad tagasi tulid, sinna lisanud kohe Peterburi või Moskva või tähendab, siis oli see Leningradi või Moskvasse tagasi lasta ja siis nad pidid minema mingisse kinnisesse linna, kus nad ei saanud ära minna. See on yhe fantaasiaga, kinnine linn oli näiteks Sillamäe ja Paldiski, kes olid need eestlased, asjad ja julged. Mehed mitte midagi, julgen, julgen seedemõtete vaelvas ja palun julged mehed olid mõne niisuguse asja kohta, mida noh, niikuinii ei saa või noh nagu umbes et päris esilisena julgete mõtete maailmas, sest see oli üks rubriik ajakirjandusest. Julgete mõtete maailmas, julgetele, meestele on väga huvitav seletus antud, mina olen kuulnud nii ühte kui teist, aga ta on just nii väga vastukäiv, kumb sulle sobib, ühelt poolt on julgenud mehed julgeoleku organitega aparaat nii-öelda ordeni, täpselt nii, aga siis julgete meeste baar oli Tallinnas palju. Need olid klaasakvaariumid. Bussi Ma tean ainult seda, mis siin Harju tänaval oli, seda lihtsalt kõiki akvaarium, jah, ja seal siis julged mehed. Ühelt poolt kuulasid teiste juttu pealt teised julged mehed, võib-olla rääkisid, julged, võtsin julgelt napsu ajal, kui napsu võtta, polnud sünnis. Ja sellega on asi nii, et ega mina ka ei tea, mida, teised ei tea. Maise vahel üllatusin, et ma ei tea, aga minu sõbrad teadsid ja oli jälle vastupidi. Mina teadsin ja sõbrad imestasid, et kustkohast niisugune asi võetud, nemad polnud jälle kuulnud. Iga inimese kogemus on ju väga erinev. Tallinnast tarvitati ühtesid väljaandeid, Tartus teisi ja Pärnus võib-olla kolmandaid, hoopis maainimesed, kolhoosi inimesed rääkisid ühtviisi, aga linnainimene ja ametnik rääkis teistviisi. See on ju igas ühiskonnas nii, et eri ühiskonnakihtides on omad eriväljendid ja erisõnad eri suhtumine. Sellepärast ei ole vist võimalik leida niisugust sõna või väljendit mis kõigile ühtviisi tundma, et oleks kõigile ühtviisi tuntud, oleks, olen püüdnud ta sinna neid sõnu, mis olid kasutusel 1940 41 ja 44 kuni 91. Osa sõnu olid ju ainult teatud ajajärgu kestel käibel. Ühed sõnad tulid, teised läksid olenevalt sellest, kuidas partei peajoon parajasti keearves. Näiteks 44. aastal veel räägiti loovatest tõdest. Siis tulid tasapisi loomingulised liidud. Ja 88. aastal peeti juba loomeli tõdel juhatuste pleenum, et nii et ühe ja sama nähtuse või asja kohta võis selle pika perioodi jooksul olla käibel mitu erinevat sõna. Tee oma pika elu jooksul ei ole teisega sõda pidanud selle vagantse liigiga paljusta kantse liitisina. Kantseliiti mingil määral muidugi on, sellepärast parteikeel oligi jogantseliit, teistsugust keelt parteis ei räägitud, vōi siiski räägiti ka, vot see ülistuskeel mõistus, au ja südametunnistus ja mõned muud niisugused väljendid. Need olid nii ülevad. Aga kogu asjaajamine käis ju ikka kantselei keeles, kes loeb tolleaegseid parteijuhtide kõnesid, ei leia sealt tõepoolest midagi muud. Koganud. Kui eluterve on eestlane oma keeleloomes olnud vastukaaluks sellele kants eliidile sovjetismidele. Jah, selles argikeeles kantseliiti ei ole olnud, ei ole tänapäeval ja arvatavasti ei tule ka edaspidi argikeel, ta leiab hoopis teised väljendid, mis muidugi kantselei keelde ei sobi, ei sobi ametlikku keelepruuki ega peagi sinna sobima küll aga see ametlik keelepruuk muutus ju ka aja jooksul kogu tolle aja keel on ju põhiliselt tõlk, keel vene keelest. Kõik need kompart ei jaa, mu ideoloogia oskussõnad tulid ju vene keele kaudu alguses neid trükiti kuidagi vähekene saamatumalt poliitikas Nonaaliga relvastumise võidujooks pärast öeldi, võidurelvastumine oli palju ilusam. Niisuguseid ühe mõiste kohta käivat sõnade muutumist tuli selle aja jooksul palju ette. Pikk aeg ikkagi pool sajandit. Täna jutuks äsja ilmunud väike sovjetikeele sõnaraamat autor Uno Liivaku. Loeme sõna- artikleid, kontrollime teadmisi ja mälu. EKP lane, EKP parteilane, musel erifond, kuskil selle raha taheti saada erihaigla eri pooderi, söökla. Aa, nendele need seal sa said eripoes käia ja sellel mingi luba seal käia. Iga iga mõtlesime isand ronida mingi liige olema. Kirjanike Liidu liigale, mis teemasse teri poeseri, haiglaski haltuura, see on lisatöö või sa ei tee nagu seda, millesse palka sattunud võitjaid siis kui lisaks klassiviha sellise Marxile üldiselt inimkonna mingi edasi liigutav tegur, et siis klassiviha, et töölised tahavad nagu neid on allasurutud ja töölisklassil on õigus oma varade näget saada. KGB, julgeolekuorgan, kolhoos, ühismajand, kommunistlik laupäevak töötatakse nädalavahetusel. Kuljaši kommunism ei tea seoses Ungari sündmustega ja siin on kirjas, et kommunismi meeldivamaks tegemine toiduainetega varustamise parandamise varal pärast Ungari rahva ülestõusu mahasurumist 1956. aastal isake isake isakest. No isake Stalin, aga isake Lenin ei ole kunagi olnud. Ei Leninrasse kõigi laste suur sõber meid, lapsi, võtaks ta sülle ja silitas hellalt pead. Inturisti kultuurist. Inturisti Eivanturist Inturisti oli välismaalane, kes tuli näiteks tšehhist, aga Ivanturist oli see, kes tuleb muidugi Inturist kui selle harva ja hapra välisturismiga välismaalase kohtumisel tuli igasuguseid sõnu, no nagu peri oskashop ja, ja muud nii seda asja Inturisti pood, seda igaüks msn, Inturisti pood, teine süsteem välismaainimeste jaoks. Selle kohta võiks öelda natuke Kekkoneeritud, kui sa tead, mis kepponeerimine Kekkose no muidugi see, mis Potjomkini küla vanas vene traditsioonis välispidiselt ülesbluffimine kõrgeausust või kontrollide või kuulsate inimeste jaoks, et enne Kekkose tulekut Eestisse Kekkoneeriti. No see on umbes nii, et olümpiamängudeks tehti ju ka meil kõik ilusaks, kuigi pärast selgus, et mingi kruntvärv oli vale värv maha langes, et see oli ka natuke selles mõttes Kekkoneerimine mikrobetoon, väike osa betooni, õhem betoon, sellest koosnesid Viru seinad, see tähendas seda, et mikrofonid oleksid otsekui betooni sisse sinna juba sisse pandud, et saaks pealt kuulata. Uno Liivaku, mis seda ümberütlemis sünnitas, teie arvates? No seda on igal ajal olnud ikka tekivad eri ühiskonnakihtides eri sõnad, see on täiesti loomulik. Koolilaps ei räägi samade sõnadega nagu tema vanaema ja vanaema hoopiski mitte ei kasuta neid sõnu, mida õpilane kasutab. Ametnik ei kasuta neid sõnu mida kasutab inimene, kes tema jutule tuleb ja kaebab, temale millegi üle ei kaeba ja kasutab hoopis teist sõnavara. Kui see on, millega ametnik talle vastab, see on igas ühiskonnas nõndaviisi. Ja igal ajal nõndaviisi. Käskiv kõneviis öeldi müüjate suhtlusviisi kohta ostjaga teie soov? A kärkiv jah, jumal. Kohe tahtsin käskiv lugeda. Kärkiv. Jah, eks ta käskiva kõneviisi teisikale Siis on siin palju igasugust küüditamist leninliku, nõukoguliku teatavasti see, see, mis vastumeelne, sünnitab ka roppu ja koledat ütlemist. Mida olen kuulnud või näinud, selle olen sinna võtnud? Ma ei tea, kas juba seal on sita sisseastumine, mis tähendas komparteisse astumist. Seal on ka niisugune sõna nagu perselõhkuja, mis oli üks tolle aja segujook, alkohol ja mingisugune teine komponent sealjuures segati kokku, ei olevat siis väga pahandust teinud. Ja küllap neid mõni veel seal on, aga nende kogumine ei ole olnud mitte eesmärk omaette. Aga kui on leitud, see oli tolle aja sõna ja miks siis seda peaks häbenema või välja jätma? Ruske lutikas ei sõida saba rootsuga, võsa leeri. No lutikas või seal on võib-olla mõni auto äkki või mõni maantee muhku mai teades Ruske lutikas, tähendas kommunisti, tead, mul on, kas see, et võib-olla see minu kodukeelepruuk, kus igasugust räigus, kusjuures poliitiline teravus ei pruukinud olla iseenesest räigus, aga kus niisugusse teatud soliidse või korraliku rääkimisviisi eest kogu aeg käis. Õpetus, kui ma olin noor, siis mul väga paljud sõnad ei tundnud üle huulte, võib-olla isegi lutikese täia oleks tahtnud öelda, sest need olid hirmsad sõnad, justkui midagi niisugust võib selles olla, et ma neid sedasorti asju õnge. Aga. Ega siis see ongi, et Ruske lutikas on kommunis, sabaroots on Zaporožetsi, võsaleer on suvepäev. Ma ütlen ainult niipalju, et rahvas on suur ja kui ma hetk tagasi ütlesin, ma viinandusest suurt midagi ei tea, aga minu meelest väga vaimukas venekeelne värss liikus meie hulgas, aga tänapäeva kuule ei saa sellest midagi aru, aga ma siiski ütlen seal, niiet. Muu ska ulu piitsena Depameeru Scasal neeru Unaspiutas, söötajaska salmik kiita. Nii et kogu ajalugu on kirjutatud. Mul läks natuke segamini Unuueli varem kui. Salmid läksid, muide, kas sul sinine leht ikka on, et kui mälestuste tekstikirjutaja sel ajal ma läksin kohe dekreeti, et kas siin peaks juba joonealune märkus olema, et lapsepuhkusele või midagi niisugust, et kas tänapäeva noorem lugeja seda enam teab, aga sinine leht, no see leht tuli lihtsalt sinist värvi sinine jah, sest ta ei olnud lihtne paber, igaüks ei saanud seda fabritseerida. No enam nüüd küll keegi ei ütle, et ma olen sinisel lehel, aga haiguslehel aga see jälg vahel mõne asja juures, mis noh, juurdub, on väga sobiv või mis ei ole väga nii esile kargab või kuidagi eriline isegi jääda pikemaks ajaks, aga no neid niisuguseid imelikke lühendeid oli tohutult, näiteks meie maja vastas oli kauplus, mille nimi oli sinna oli peale kirjutatud, mille nimi oli klambum spot. Ja kogu aeg olid malen, klõbus, butist, vihik, kuidas ma pidin seda väänama, eks ole? Väga produktiivsed on olnud lühendid. Ja see oli ju tollele ajale eriti iseloomulik kõiksuguseid Klav, pumps, potid ja muud niisugused olid tolle aja keele lausa iseloomulikud jooned. Ma ei ole kõiki neid klahve poms põte sinna sisse püüdnudki võtta. Küll aga igasugused alma püüd tossav. Ja sageli nad olidki ainult ühendina kasutusel. Väga ametlikus pruugis kirjutati neid välja, kõik teadsid, mis analm abi. Tol ajal. Ja siis on muidugi ka rahvasuu, mis on nendele lühenditele andnud omamoodi tähendus. No ja Eesti NSV oli enne nälg, siis viletsus. NSV Liit, ma loen praegu nälgivad sandid, vahivad läände näljase Lenini kondine perse näljase silmaga vaip läände, siis SSSR on ka muidugi selline produktiivne lühend. Nendele vene lühenditel Antiga eesti vasteid, ehkki neil olid venelaste suuska omad, vastad SSSR oli venelaste suus näiteks Smerts Tallinnas passaaja trassi ehk Stalini surm päästab Venemaa. No Eestisse nad jõudsid siis nähtavasti nende vangilaagrite kaudu, kui inimesed sealt tagasi jõudsid. Küllap ehk jah, aga eks neid venelasi oli ju siin palju ja ega kõik ei olnud parteilased. Ja nende suus liikus seda vene sõnavara küll ja küll. Üks kogus, mis on siis need nii-öelda nõukogude väljendid ja rahvasuus toodetud, siis teine temaatika, mis siin silma hakkab, on see Eesti vabariigi sõimamine. Seda sõimu oli tol ajal palju, kui näiteks vaadata sõnaklik, kui palju eiti tol ajal võimalusi selle kliki teisendamiseks ikka uut ja uut viisi seda keerata. Et sünonüümi loome, oli kõrgel järjel. Liiki aeg. Klikelane, klike tuus, klike Vabariik, klike valitsus. Tol ajal käänati, mitte kliklikivaid klik. Ahhaa klikiaegne Eesti kliki agent klikimees. Jah, noh, kobruleht ma vaatan, siin tuli peale klikki, need on ikkagi ka sõnad, mida me praegu kasutame oma nii-öelda kujundkeeles. Kobruleht on tulnud pagulaste keelekasutusest ja sealt võttis siis tolleaegne propaganda selle sõna üle. Kui sõimusõna, siis nende pahade lehtede kohta Jah, see on väheseid sõnumeid pagulaste keele pruugist tuli ka kompartei keelebru. See auto Lavka käis meie külas veel kuni viimase lõpuni või käis või ei käinud või räägiti, et miks ei saa siia ta lovkalt ja muidugi Pemberg. Peenberg kleidis olid mul loomulikult. Pemberg oli sõjajärgsete aastate pehmem, parem hästi kukkuv riidesort kangasort anda. Jäi mulle silma üks hea anekdoot seoses Pembergiga, et raamatupoe ukse taga saba mööduja küsib, mida müüakse, mis müügil. Balzac on see parem kui temberg ja seda on ikkagi vale, isegi kui olnud ja Cameroni saga minuealised jäävad kõik, mis Cameroni saba, aga see oligi dekameroni saba kuulda, et tuleb üks väga hea raamat. Ja inimesed läksid öösel sappa. Koerarõõm bobi rõõm, mida söögiga äkki ei tea, sama, mis koera koeraujumises. Odav vorst, Brežnevi pakk, mida ilmselt vist teha mingeid abib haka, Devka defitsiit. Dekreet dekreeti minema, lapsepuhkuse hüvasti, noorus kähku suureks. Prossaimuladesse ütlesime meie, seda me kasutasime ainult tsitaatsõnana, need olid need niisugused vildist mustad kõige lihtsamat sorti, muidu väga mugavad talvejalanõud, vildist saapad üsna koledad. Ja kuna neid kandsid ikkagi hädaga vanemad, pensionärid ega laps, ei tahtnud neid hästi jalga ikka panna, et kui sunniti, prossaimuledasid jälgamann. Keskea rõõmud. Mingi film ja raamat on kultuurilooliselt mingi asi. Alati naeravad kompra, mis ta kompartei ei sõnast kompromiteerima keegi, kes kompromiteeritud, siis ei, ma otsin midagi kompromiteerivat sinu vastu ja vot see, mille ma leian, siis on kompra koputaja pealekaebaja siis kas sa sellist asja oled? Kuulnud nagu kaikakomitee ja see tuli Lembit kaigi nimest, see oli see kirjastuskomitee, millele allus raamatute ja ajakirjade trüki- ja kirjastus üle Morgan kodanluse paavst ei nupaavst Sõgla kohta või ei, ei Laosson Tuglase kohta kodanluse võib-olla, et mina niisugust asja, sest need ei jäänud minu kõrvu, sest need on niivõrd noh, kuidagi traumeerida. Et see, seda, mis koledusi need ütlesid, neid tean vähem, eks need levisid muidugi, aga ma seda merekuulnud kuul löödi kuusnurki erifondi raamatutele ja seda ma ei näe, ka spetsfond oli küll erifond, aga millegipärast seda kasutati ka selles vene niisuguses vormis. No et seda raamatut Eyson spetsfondis seda ei saa. Käbini kapp? No eks see oli vist see, kus olid need ära võetud väliseestlaste raamatuid, aga ma ei tea, seal Gridarty rohud, rüsi ka rahvasuus defitsiitset ravimite fond apteegis, see kuulub ilmselt siis sinna riiki, et nafta neljandas haiglas näiteks seda, mis on neljas haigla teadis ka igaüks. No siis ikkagi tuleb välja, et see on selline subkultuuri ja kindlasti on siin omad ringkonnad, seal on need all keelegi, väiksemate kihtide ühes oli väga levinud üks sõna, teises teine. No see on ikka nii nagu, nagu längidega nagu praegugi, eks meilgi ole oma mingisugune, mida teised juba üsna lähedal raadiomajas ei tunne seda, mis on meie väiksemal mingil grupil. Aga kes on Lenini pruut, krõpskaja ei, Lenini osas mõtlen Lenini pruut. Ma tean, kes online'i naisajakirjanik, kes väga usinalt, kelle õlgadele langesid need Lenini juubeliaastad ja mitu aastat jälle ta sünnist sai ja siis kes innukalt seda tegi, see sainise nimi ajakirjandusega seoses on nimetatud ühte väljaannete massimöla Rahva hääl. Ei, seal oli nii, et rahvaröögatuse tikke, piuksatus jahtitebjoogsatuseli noor trahv välja noortel noh, siin on ilmselt tegemist mitme mitme kihistusega või ühed on niisugused igapäevaelu sõnad, mille lihtsalt olid nimed ja neid pidi kuidagi nimetama noh kasvõi nüüd kommunismi kompsukesed või Brežnevi pakikese, et või noh, ma igaüks pidi nendest rääkima, et täna neid sai või need talongid või asjad. Aga need, mis olid juba nii-öelda noh, ma kujutlen, et niisuguste peenemate vahel ma mõtlen viieteist- meestele vaid ja meeste või naiste, ütleme siis kohvitassi või veiniklaasi juures nuputatud, vaimukad, niisugused korda ja olukorda kritiseerivad ja vastuhaku ja irooniat kandvad asjad, need on nagu veel eraldi. Selline sõna siin sõnaraamatus halastus Danil kraanini järgi nähtus, mida Nõukogude väärtussüsteemis Polnud tol ajal ei tuntud ju halastust ja sellest ei räägitud, kui tolle aja trükisõna lugeda, see sõna peaaegu ei tule seal ette. Ta harv sõna, haruldane sõnaklassivaenlane tuli halastamatult purustada. Halastamatust tuleb väga palju tolle aja sõna varaseta, aga halastust mitte. Vaatame, kuidas siis heaoluga, kuidas heaolu seal ette tuleb. Heaolu hüvang, eriti seoses rahva heaolu, materiaalne heaolu, kompartei dokumentides kinnitati rahva heaolu paraneb tõuseb järjekindlalt ka siis, kui majandus alla käib. Ega paljud tolle ajasõnad ei olnud seotud tegelike oludega. Neid kasutati sellest olenemata, kuidas oli seis majanduses või poliitik ikka diplomaatias. Sõnad käisid edasi just nagu mitte miski poleks muutunud või kõik oleks ikka väga hea ja veel parem kui enne. Hirmsad kuuekümnendad, kuldsed kuuekümnendad. Jah, mõlemad variandid on olnud kasutusel loomerahvas, eelistab rääkida kuldsetest 60.-test aga dissidendid eelistavad rääkida hirmsatest 60.-test. Kuuekümnendad olid ju suur murrang eesti inimeste teadvuses. Sel ajal läks kaduma lootus taastada Eesti vabariik ja hakati parandama sotsialismi. See ongi need kuldne tegevust, sotsialismi parandamine. Sel ajal hakati massiliselt komparteisse astuma. Enne tõrguti hullusti, aga siis tekkis murrang, niisamuti usuasjades tekkis murrang. Vähenes jõulude tähistamine, kiriklikud laulatused vähenesid ja nii edasi. Siit jõuan ma idee juurde. Ideelist on väga-väga palju. Ideeline ebaküpsus, ideelagedus, ideeline kasvatustöö, kommunism, leppimatus, puhtus, ideeline punane, ideeline segadus, ideeline, selgus, ideeline vaenlane, ideeline veendumus. See sobis nii positiivse kui negatiivse juurde. Kõik, mis oli komparteile meelepärane, seal ideeliselt hea ja vastupidi, halb. No ideoloogiat on ka lehekülge mitu siin inimhingede insener. Jah, mingil määral ma olen neid etümoloogia jäid sinna pannud, seda peeti Stalini väljendiks. Stalin kasutas seda tegelikult korki väljend. Kui ruttu sedalaadi sõnavara kõrvale heidetakse. Minu arvates on see käinud küll väga kiirelt. Kuidas teie hindate? Suurem osa on muidugi kõrvale heidetud, aga huvitaval kombel on sõnu, mis tänapäeva nii edasi käivad, näiteks minulegi, üllatuslikult räägitakse ikka veel dekreeti minekust, see on ju nõukogude aja nähtus. Selles raamatus on see kirja pandud, missuguse nõukogude valitsuse otsusega otsustati dekreediga otsustati, tead, emapuhkust saab. Ja pärast seda hakati Venemaal ja Venemaa eeskujul Eestis rääkima dekreeti minekust, aga inimesed ei taipa vist selle sõna sügavamat sisu ja tarvitavat tänapäevani ikka veel käiakse näiteks saks, siis see on siis praegu perekonnaseisu Ahetrist, aga tol ajal ta oli perekonnaseisuaktide büroo venekeelsest nimetusest lühendatuna saks. Et mõned sõnad, huvitaval kombel on säilinud. Vahepeal otsisin välja sõna dekreet, see on siis rõhutatud, et sünnituspuhkus, kus on riigi antud soodustus ja siis see on kehtestatud ülevenemaalise kesktäitevkomitee 1900 seitsmeteistkümnenda aasta 22. detsembri dekreediga. Nii et enne, kui siis see sõna dekreet suhu võtta. Ta võib siis nagu mõelda, milline on selle sõna etümoloogia. Jah jah, no on arusaadav, et ega inimesed ei pea ega ei peagi teadma neid etümoloogiat, aga kui teave ta on väga hea alguses tõlgiti ikka väga hoiti vene keelest kinni. Palav tervitus näiteks, see on ju nii puhtalt vene keelest üle võetud eestlade selle ajani ei tulnud, mõte oligi, et mõni tervitus palav olla, kuulen aeg ajalt, kuidas tehakse kellelegi sügavat kummardust, mis on ka puhas rassism, mitte küll sovetis, sellepärast seal on palju pikem ajalugu kui kui sagetismidele. Aga et venepärasusi eesti keeles ikka veel nii rohkelt kasutatakse, on minu meelest ajakirjanike südametunnistuse asi. Russismi Anglid siis nüüd ühed pahadismid, mõlemad. Ega selles mõttes ei ole vahet sovetis, see on nüüd ideoloogiliselt halb asi ka, olgu ta fenness, Bayrussism või Germanism. Neid tuleb ikka, neid võiks muidugi vähem olla. Ei saa aru näiteks, miks täiturg enam ei kõlba, nüüd peab kirbuturg olemas tegelikult üks täiturg või kirbuturg. Aga kui Soomega vahekorrad vabanesid ja inimesed hakkasid kas soomekeelset kirjandust lugema või käisid Soomes, hakati korraga ütlema kirbuturg enam täidurge. Täitorn, ma olen seda kuulnud küll, et me oleme seal midagi täidega, kus on, kus on hästi palju täisid, pudi annab ka nende turg ei ole, ei kolmekordne. Kolmekordne, ma ei tea, mis krimpleenriie, ma ei tea küll täpselt, milline kangas on lepalehed lepalehtede eest raha rahaga seostub äkki lepiku leer, võsa, leer, punane leer. Kirikus on meil leeritatud, siis seal olid kõik muud leerida inimestel. Võsa leer just nii nimetati, seda siis, kui tulid need ilmalikud leeris või noorte suvepäevad õieti ja rahvas nimetas selle, pani rahvas, mitte meie ajakirjanikud ei pannud seda. Rahvas, ütles fragnoosine võsaleeri. Lõngus peaks, seal on muidugi pikkade juustega need, kui, kui järsku hakkasid kõigil poistel ka pikad juuksed kasvama. Mina olen seda sõna kasutanud nagu selles kontekstis. Ja lõnguse sünnilugu on ametlikult kirjandusloost teada, Juhan Smuul on selle sõna autor, ta andis üsna täpse iseloomustuse kase muhulaste Sist muhulaste käigus Tallinna laulupeole ja seal on see niisugune noh, tüüp moekalt riides ja pikkade juustega, aga lonkiv vedela hoiakuga või midagi niisugust, umbes see Jäärattumus palju pikemaid mõtteid, sest seda siiski hakati, kasutan ma isegi arvan, et võib-olla, et minu lapse jõulusi koolipõlves isegi võib öelda, et noh, et, et see on lõnguse käitumine. No kas ema just ütles, kas ema selle sõna võttis? Aga võis küll ütelda, et noh, näiteks Juhani, kas sa lõnguse moodi tahad olla või midagi niisugust? Aga huvitav on, et siin on öeldud, et see sõna on tulnud tegelikult Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi, aga täiesti mõeldav, et Smuul võis ka sõnaraamatut kasutada, leida midagi pole välistatud, kuigi smulist ju räägitakse kui väga spontaanselt ja iseõppijast Te just laialt keeli vallanust nooruses ja nii ütleme aga igatahes aktiivselt käibesse tuli ta kindlasti Smuuli raamatu järgi. Ostukaart siis kas sa saad selle kaardi sises kaardi vastu midagi, et raha nagu raha eest isandaid karjast sai mingit kaupa postkast postkast. Kui sinna posti toodud, siis, siis võib-olla seal, kus seas siin mingid hirmud, et sa saad midagi ehk kukub postkasti. Ja see on küll seotud julgeolekuorganisatsiooniga, paned sinna postkasti midagi, mitmete olid sellised postkasti tehased redis. Punane redis on punane ja ma ei tea, ma ei tea, mis ta kontekstist ristikäik. Mingisugune missioon kellelegi nüüd oli selle ristikäiguga Mõime täpselt ei tea. Ümber kiriku käivad õigeusu kirikus lihavõttepühade ajal. Aga see on konkreetne asi ja, aga üle ka ei tea vene vene ajast õrna aimu, mõtle Eino demonstratsioon või pole kunagi kuulnud, seal on kõik elemendid tegelikult ristikäiguelemendid ei ole, on, muidugi muidugi on ja ilmselt geniaalne ja ilmselt mingites ringkondades kasutati nagunii võtta, eks punanurk. Mis oli nõukogude elus tähtis, tuli ikkagi ju ka nendest sellest Krasni uga lokk, mis oli vaimulik pühapiltide nurk tares. See on ju otseselt see. Sovjetikeele sõnaraamatut aitasid lugeda gümnasist Mirjam ja keelekõrva kauaaegne toimetaja Mari Tarand. Jätkame raamatu autoriuna liivakuga. Väga palju mälestusteraamatuid olen lugenud, sealt leiab seda rahvapärast, sõnavara on praegu juba umbes 400 uut sõna. Tulnud juurde, nii et see töö käib mul kogu aeg. Ma pole vahepeal millegi muuga tegelenudki, kõike selle täiendamisega ja ja mingil viisil ka parandamisega ja sõnu oli siis teil kuskil 6000 ümber, siin päris kuut tuhandet seal ei ole. Praegu on mul üle 6100, meid võiks olla 10 20 30000, sellepärast et rahvasuus liikus tohutu hulk igasuguseid väljendeid ja sõnu. Suur osa nendest arvatavasti lähebki kaduma, sest teadjad on kadunud või kui leidukid ja jäid, nad ei oska teada anda mingisugusel määral, neid tuleb ikka juurde. Näiteks panin Kreutzwaldi sisse teate, kes oli Kreutzwald arske eepose autor, Kreutzwaldi eks hüüti. Ristrant ei tea. Tõlkes ristja Laasoni, Kreutzwald. Muide, kui kuulajaid teie raamat inspireerib, ta teab mõnda sõna, mida siin raamatus ei ole. Kas veel on võimalik kuidagi täiendada teie seda andmebaasi ka, kui keegi tahab teile veel mõned salasõna öelda? On antud aadress, kuhu beib saata. Nii ja te ootate sel juhul täiendusi ja parandusi aadressil VS punkt KS ät mail. Ee on selle v sile Kaaessil mingi tähendus. Ka väike sovjetikeele sõnaraamat. Ahhaa väikest sovjetikeele sõnaraamat on siis VS punkt KS ät mail. Ee, kuidas needsamad sõnad meie tänases päevas edasi elavad dekreedis saksist me juba rääkisime, aga, aga vabariik, eks ole. Kuidas seda kasutati toona, kuidas seda kasvatatakse nüüd? Peaaegu samamoodi oleneb muidugi inimesest mis mind isiklikult on häirinud, ma olen sellest mõne korra kirjutanudki, on see, et sõna eesti leiab varsti veel ainult postmargi pealt. Räägitakse ainult Eestimaast. See oli iseloomulik Nõukogude ajale, sest Eesti ei kõlvanud kommunistlikule parteile ega selle ideoloogiale. Oli ju ka Eestimaa kommunistlik partei, iialgi pole olnud Eesti kommunistlikku parteid. See on niisugune kõrvale hiilimine sõnast eesti. Ma imestasin, kui nägin aastat 10 või 12 tagasikaarti Eestimaa kaart eesti ajal sellele Eesti ajal enne neljakümnendat aastat oli kaartidel ainult Eesti, olid eesti kaardid teistsuguseid ei olnud. No sellega nii, et Eesti ala on kandnud umbes ühe aasta jooksul nime Eestimaa kui tehti Eestimaa kubermang endisest Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu põhjaosast. Oli Eestimaa päästmise komitee, kes kuulutas aga välja Eesti vabariigi, mitte Eestimaa vabariik ei kuulutanud välja ja ei saa minagi hästi aru, mikspärast. Väga paljud ajakirjanikud tarvitavat veel ainult eestimaadega ei tunne sõna eesti enam. Mõlemad sõna, nii Eesti kui vabariik on sellised tulised sõnad sellest sovjeti ajast ja kuidagi ei saa kokku panna neid tänaseks. Ja mis ehk mõnda inimest võib puudutada, on see, et mina ei Peaeelissõnaks tolle aja kohta mitte nõukogude aega, vaid vene aega. Tegelikult me läheme kommunistliku parteipropagandaga kaasa, kui räägime Nõukogude ajast. Just nagu nõukogude ajal oleks olnud mingisugune roll tollel ajal. Nõukogud olid kommunistliku partei käepikendus, Nad viisid täide seda, mida kommunistlik parte ei neile ette kirjutas. Teine roll oli neil patuoinas olla. Kui tänava sees oli auk, siis ma loomulikult ei olnud süüdi partei, vaid oli süüdi kohalik nõukogu, tema ei olnud õigel ajal ära parandanud. Ehkki sellele nõukogule ei antud selleks raha, aga raha andja oli jällegi partei küll nõukogu kaudu, aga kõik otsused langetati kommunistlikus parteis. Kommunistlik partei omakorda oli vene partei. Ega ta muidu ei oleks ka venestamisega tegelenud, kui ta ei oleks olnud vene partei, sellepärast ma pean õigemaks rääkida vene ajast, öeldakse küll, et läheb tsaariaegse vene ajaga segamini. Noh, kui läheb mõnikord tühja sellest üldjuhul ei ole seda põhjust arvata, et ta segi läheb. Nii et niisuguseid asju seal sees on mõnesuguseid mille suhtes ehk keegi teine arvab teisiti. Ega ma ei keela neil Tearvamast, olgu neil oma arvamine, luba, kui nemad mul jääda minu arvamuse juurde. Aga aitäh teile, Uno Liivaku selle õppetunni eest, mida te meile annate selles väikeses sovjetikeele sõnaraamatus peal on täitorn, kes teab, mida tähendab see sõna, kes ei tea, vaatab sõnaraamatust kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.