Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadiopalvused. Eks ole, et leida harmoonia, universumiga ja rahuloojaga, tuleks saavutada tasakaal enda sees ja suhetes välismaailmaga. Aga kuidas seda saavutada? Kuidas olla kooskõlas mikro- ja makrokosmosega? Me ei pea seda taotledes algama tühjalt kohalt. Inimkultuur tähendab, et läbi aegade on enne meid elanute kogemusi üle võetud ja neile omalt poolt kedagi lisatud. Sest kultuur on ühisvara igas mõttes. Näiteks kas kõik seened on söödavad? Jah, on küll, aga mõned ainult üks kord elus. Selle asemel, et ise järgi proovida, millised need ükskord söödavad seened on on mõistlik uskuda teiste kogemusi. Loodusteadused on sammhaaval avardanud inimkonna teadmisi katse ja eksituse meetodil. Meil ei ole võimalust ega vaja ise kõike üle kontrollida. Võime usaldada teisi. Sarnane on lugu viimsete küsimustega. Ka siin on nii, et meie ei pea ise kõike avastama ega leiutama, vaid võime toetuda teiste usukogemusele. Aga kas ikka saame? Kas on võimalik nii intiimseid kogemusi vahendada? Ta on õigustatud küsimus. Sest tõsi on, et jumalat tuleb kohata igal inimesel endal. Kuid siiski on midagi, mille puhul on ääretult oluline see, et me saame toetuda teistele. Ja see on vastus küsimusele kas meil kui inimestel on üldse lootust leida jumalat. Sellele on antud erinevaid vastuseid, mis suuresti jagunevad kaheks. Rakmono arvas, et inimene on üksinda osavõtmatu universumi lõpmatuse ees kuhu ta juhuslikult on sattunud. Ei tema saatusega kohustused ole kusagile kirja pandud. Ta teab nüüd, et ta on kui mustlane universumi ääremaadel mis on kurt tema muusika ja üks köitne temaluutuse, valu ja kurjuse suhtes. Teotoosis šanskijaga sõnastas vastupidise inimloomuse suurimaks saavutuseks on tema võime otsida mitte üksnes iseenda, vaid ka kõiksuse tähendust. Neid on palju, kes ütlevad, et nad ei ole leidnud jumalat või et nende elul ei ole mõtet. Nukker küll, ent niisugune on nende elukogemus. Kuid järeldused, universum ongi mõttetu ja sihitu sekeldamine. Ei ole teaduslik tõde. Inimene ei saa langetada terviku kohta lõplikku otsust. Tunne, et kõik on juhuslik, et universumil ei ole Delost sihti. Ja seepärast ka minu elul ei ole mingit tähendust. On üsna samasugune nagu paljude õnnetute inimeste v. Need armastust ei ole olemas. Nad on seda otsinud, aga ei ole leidnud. Need on petetud ja nad teevad järelduse. Jutt armastusest on bet, tus, muinasjutt. Veel tasub siiski pigem uskuda neid, kes on armastust kogenud ja kes kinnitavad, et armastus on olemas ka siis, kui keegi või isegi paljud ei ole seda oma elus leidnud. Sest armastus võib olla väga harv nähtus maailmas, aga ta on olemas. Apostel Johannes ütleb, et jumal on armastus. Selle armastuse tunnistus on, et jumal on Jeesuses saanud inimeseks. Jumal on maailma nõnda armastanud, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks vaid et tal oleks igavene elu. Kes usub Jeesusesse usu piimselt, et maailmal, jal, tema endal on mõte. Ta ei pea kartmeta koba pimeduses ja jääbki pimedusse. Jumavan Jeesus Kristuses valmistanud mulle tee enne kui ma teda otsima hakkasin. Ja mul on vaja vaid vastase võtta ja end tema armastuse hoolde usaldada. Palvetagem. Issand jumal, me täname sind, et sa annad ennast leida. Puudutagu ka täna sinu armastus otsivaid südameid, aamen.