Kirikuelu teises maailmasõjas kannatada saanud Eesti pühakodade taastamine võtab aega ja kestab veel tänagi. Üheks näiteks on Tartu Pauluse kirik, mille seinad on küll püsti ja tornikiiver pandi ligi 10 aastat tagasi taas üles. Samas on kirikusaal endiselt vaheseinaga kaheks poolitatud ning tõstamandus Adamsoni altariskulptuurist. Tulge minu juurde, kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete on järel vaid Kristuse varbad. Kuju oli algselt kolm ja pool meetrit kõrge, keskel seisis Kristus, kelle paremal käel on Maarja Magdaleena ja vasakul käel Jeeriko pime. Täna räägime. Tartu Pauluse kiriku taastamistöödest, mis ähvardavad majandusraskuste tõttu venida. Mina olen saatejuht Meelis Süld. Tänase kirikale saate teemaks on Tartu Pauluse kirik ja selle renoveerimine ja telefonil oleme palunud Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsa. Kui rääkida Tartu Pauluse kiriku renoveerimisest, siis seda teemat oleme ka siin kirikuelu saates mõnevõrra käsitlenud. Kui kaugele on nüüd tänaseks päevaks on jõutud selle ideega, et Tartu Pauluse kirik oma endises hiilguses taastuda ja võtta maha aga see vahesein, mis lahutab koguduse suurt saali ja praegu on koguduse kasutada vaid üks kolmandik kiriku tegelikust suurusest. Tere, tere kõigile, jaa, no sellest hetkest alates, kui rahvamuuseum meie kiriku materi osast lahkus aastal 2005 alustati kohe siis selle plaanide tegemist, nii et. Me oleme õelnud päris pikalt, moodustati kiriku taastamise sihtasutus koguduse Tartu linnaga, üheskoos tehti projekteerimishange ja projekt on tänaseks päevaks praktijad valmis, sinna on kulutatud juba küllaltki suured summad. Ja on tehtud ka hange oreli taastamiseks. Ka oreliehitaja peaks selguma oktoobrikuus. Selleks aastaks on meil olemas ka vahendeid, et töid alustada. Tuleval esmaspäeval läheb töödega lahti liiva praktiliselt kiriku taastamise ehituse juures. Nii et nüüd on alanud ja vaatan, kuidas tuleb. Teil on siis ka täielik ettekujutus juba olemas sellest, missugused ruumid sinna kirikusse tulevad missugune see enam-vähem ka välja hakkab nägema. Sellest on täpne ettekujutus, kui nüüd aeg ja olukorrad korrektuure sisse ei too, sest elu on ikkagi muutub, aga praegu on meil selge plaan olemas, mis tulema hakkab. Milline on siis edaspidi kirikusaal ja ma saan aru, et ka kirikukelder võetakse kasutusele? Kirikusaal läheb rohkem kui kaks korda suuremaks tulevad ring rõdud. Sellest tuleb üks suurem ruum, mida on võimalik kasutada eelkõige nii jumalateenistus kui ka kontserte jaoks. Kirikud peavad suured olema juba selle tõttu, et teatud pühade ajal tahavad ju kõik inimesed tulla kirikusse ja olgu küll, et muudel aegadel oleksid väiksemad vajadust, aga aga nendel hetkel, kui kõik tahavad tulla solvaja suurt ja tänasel päeval on võimalik Tartu linnas võib-olla ainult ühel, 15-l protsendil elanikest jõuluõhtul kirikus käia, sest rohkem lihtsalt kirikut ei mahutega kui mitu jumala pidada. Nii et selles suhtes on suur ruum vajalik. Aga meil tuleb suur saal, kus tuleb üle 1000 istekoha ja samas ka ruum umbes kolmesajaliikmelise, orkestri ja koori jaoks ja sellega on võimalik ka siin suur sõrme kirglike suurvormi ette kanda. Ja mis on Pauluse kiriku puhul vast eriline, mis tuleb, et meil on kirik ja abihoone nagu üks kompleks ja kirikutes tavaliselt puuduvat just nende abiruumid, mille tõttu ka muusikatöö võib-olla takistatud. Meil tulevad abiruumid, tualetid ettevalmistuse ruumid, et siin on võimalik siis läbi viia suuremaid ja suursuguseid muusika esitusi. Kui pika aja peale on kõik see planeeritud, et Tartu Pauluse kirik oleks selline suur ja valmis renoveeritud 1000 kohaga kirik. Rohkem sõltub rahastamisest. Põhimõtteliselt võiks ta kahe aasta pärast valmis olla aga kuna rahastamise suhtes ei ole meil kõige paremad ajad, siis meil tuleb töö viia etappideks ja järgmiste etappide aeg. Väga palju sõltub rahastamisest ja mõned mõned rahastamisallikad on nagu teada ja mõningad rahastamisallikad on lahtised veel, nii et me ei oskagi lõplikku täht vaevu ütelda, et me arvame, et see töö, kes võtab aega umbes, planeerime kolme aasta peale, aga ta võib minna viie aasta peale. No kuidas muidu on võimalik leida üldse rahasid praeguses majanduslikus olukorras nõnda suureks ettevõtmiseks, ehk siis kust loodata neid ikkagi leida? Noh, suur tugi on muidugi riigi tugi, kuna eelil saareni kirik on ikka väga erakordne kirik kogu maailmas. Saarinen, kes oli 20. sajandi Euroopa, võib-olla kõige silmapaistvam juhtiv arhitekt ja tema olen kuulus mitte ainult Euroopa mandril, ta on kuulus veel rohkem kuulus Ameerikas ja tema tööd on väga silmapaistvat, on teinud ka suur Tallinna projekti, mis küll ei teostatud siis Saarin nii väga erakordses stiilis on Tartu Pauluse kirik ainus sakraalehitis maailmas, sellepärast omab ta sellist arhitektuuriliselt maailmas päris ainulaadset staatust, mida võib-olla ma ise alati taipagi neil on käinud mõned grupid Londonist, kes on tulnud spetsiaalselt 20. sajandi arhitektuurihuvilised Tartusse, Pauluse kirikut vaatama. Nii et selle asjaolu tõttu on nüüd kultuuriministeerium oma õla alla pannud ja on teinud oma omapoolse rahastamisskeemi. Nende võimaluste voorus, mis praegu riigil on, Tartu linn on huvitatud, et, et see objekt saaks korda. Ja Tartu linn on omapoolse omapoolse panuse valmis andma. No suurema või väiksema, see sõltub võib-olla ka olukorrast. Aga kogudus ise on küllaltki aktiivne, ega kogudus on omajagu juba kõrvale pannud ja, ja käivitab oma vahetekorjamise, mis ei ole küll väga suur, aga, aga mis on siiski väga tähtis poolsel ehitamisest toetada lubanud ka Põhja-Elbe kirik. Oleme pöördunud oma sõpruspartnerite poole, Uppsala Tampere, nii Tampere linn kui Uppsala linn, Tampere Seura, Kunda ühtime kui, kui Uppsala kolmainukogudus mõlemad lubanud oma toetuse anda meie sõpruskogudus siilis järve kogudus on teinud oma otsused selle toetamiseks. Nii et praegust toetajaid küll on. Ja me teeme ka projekte struktuurifondi jaoks, kuna siin on nagu turismi väga tugevalt mõjutavate elemendid sees. Et me loodame, et ka need struktuurifondidest. Me leiame vahendeid selle ehitamiseks. Kuidasmoodi kogudus üldse suhtub sellesse, et nii suur projekt on ette võetud. Ega see kogudus igapäevast tööd ei sega. Loomulikult ta segab, kui läheb tööks lahti, siis tuleb koguduse töö ümber korraldada ja me muidugi soov on, et see ehitus saaks niimoodi korraldatud, et ta väga ära ei lõhuks koguduse igapäevast Doylemist, aga mingiks täht. Ma arvan, et aastaks ajaks me peame ikkagi kirikusaalist loobuma ja Jerentima jumalateenistuse jaoks pidamise paiku. Aga no meil on selline kogudusel terve kompleks, sest kogudus teeb sotsiaaltööd need Tartu linnaga koos meie ruumides toidame kõiki Tartu linna kodutuid ja riietame neid, et meil käib söömas siin suvisel ajal 40 60 inimest, talvel kuni 120 inimest iga päev. Sellel objektil on ka selline sotsiaalne pool. Nii et me ei tahaks, et need asjad seisma jääksid. Aga, aga ega meil kerge ei saa olema. Elu tuleb ümber korraldada ja uusi kohti leida, aeg-ajalt. Aga kui midagi tahad teha, siis peab olema raskusteks valmis. Ajaloolises Tartu Pauluse kirikus oli ka altariskulptuur Amandus Adamsoni käte läbi tehtuna. Mis sellest on saanud, sai sõjas väga kannatada. Sai kannatada ja hiljem ta jäi umbes 15-ks aastaks lageda taeva allatuulekahjust jäänud marmor pragunes ja murenes ja ja seal on tegelikult üsnagi vähe järgi jäänud ainult Kristuse varbad ja jalaosa on veel nagu säilinud, muu on praktilised, murenenud, aga muinsuskaitsehuvi on siiski selle säilitamine ja praegu on ta võetud asjatundjate poolt lahti nummerdatud ja ja seda püütakse säilitada ja eksponeerida pärast, kui kirik valmis, saab siin kirikus seda vana skulptuuri. Seda osa, mis järgi on jäänud ilmselt aga seda praegu on seisukoht olnud nagu kunstnik ja kunstirahva poolt, et seda ei oleks mõtet taastada, et tuleb teha uus konkurss uue altari lahenduse jaoks. Aitäh selle intervjuu eest Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets ja jõudu siis selle suure plaani elluviimisel. Et me mõne aasta pärast võiksime külastada renoveeritud Tartu Pauluse kirikut. Räägime tänasest kirikuelu saates niisiis Tartu Pauluse kirikust ja selle renoveerimisest ja reedel oli ka sihtasutuse Tartu Pauluse kirik nõukogu koosolek, kus arutati siis seda kuidasmoodi peaks kiriku renoveerimine edasi minema ja millises ajaplaanis? Telefonil on praegu sihtasutuse Tartu Pauluse kirik nõukogu esimees ja ka Tartu Tartu linnapea Urmas Kruuse. Tõepoolest toimus nõukogu koosolek ja tänasel päeval me oleme jõudnud juba sellisesse faasi kus me tahaksime lähiajal hakata välja kuulutama suuremate ehitushanget ja lööma siis ehitust mõnes mõttes etappidesse, ehk me arutasime erinevaid võimalikke finantsperspektiive selleks, et viia ellu 2005. aastal loodud sihtasutuse eesmärgid, renoveerida Pauluse kirik ja, ja täna, kus ühelt poolt kultuuriministeerium on deklareerinud, et ta on valmis toetama ja on juba toetanud tegelikult kiriku renoveerimist ja linna poolt otsus peab tulema lähiajal volikogus sellel sügisel, siis arutasime erinevaid variante, arvestades ka olemasolevat majandussituatsiooni, mis meil täna Eestis on tekkinud, selleks, et üllad eesmärgid ellu viia. Kui ma ei eksi, siis sel aastal vähendati nüüd Kultuuriministeeriumi poolt seda summat, mis läks Tartu Pauluse kirikule poole võrra. Kas on loota, et järgmisel aastal on võimalik saada samas mahus või siis suuremas osas riigi tuge? No olgem ausad, et ennem ei ole midagi kindlalt, kui eelarve on riigi poolt vastu võetud ja siis on selgelt näha, mis summa seal on. Me loodame siiralt selliselt, et kultuuriministeerium ikkagi oma summat suurendab. Aga me peame hakkama saama olemasolevas situatsioonis, nii et meie usk ei ole kadunud kuhugi. Mis see summa oligi, mis sel aastal tuli? See 10 10 miljonit on see, mida me järgmiseks aastaks plaanisime, teatud projektide järgi on räägitud viiest miljonist. Ja, ja meie projekteerimise etapp tegelikult ongi läinud maksma 10 miljonit. Nii et 2005 loodi sihtasutus, tegeldi muinsuskaitse eritingimustega. 2006. aastal toimus konverents just sellesama asja elluviimiseks ja nende tingimuste väljatöötamiseks ja detsember 2006 tegelikult sõlmiti Ki projekteerimisleping siis Soome arhitektuuribürooga. Ja, ja mis on, mis on veel iseäralik selle töö juures kindlasti, et Meie Soome partnerid võtavad seda tööd väga tõsiselt ja see on neil selline auküsimus, sest tegemist on ikkagi Soome, Ameerika arhitekti Eriel Saariasse, suurteosega ja juugendstiilis. Sakraalhoone, mis on ainukene Eestis, pakub nii mõnelegi arhitektile ja kindlasti ehitame suurt väljakutset. Kui suur saab olla üldse linna tugi praeguses majanduslikus olukorras, et anda siis oma panus Tartu Pauluse kiriku renoveerimiseks? Nõukogu saadab linnale välja taotluse kuni 50 miljonit. See tegelikult tähendab seda, et see on üsna üsna suur summa, aga Tartu linnale ühelt poolt on kogemusi erinevate koostööprojektide raames ja kindlasti see kulu ei ole arvestatud ühe aasta peale, aga lõpliku otsuse kindlasti võtab vastu linnavolikogu, nii et sügisel ootel see arutelu meid ees. Kui tähtsa objektiga on Tartu Pauluse kiriku näol tegemist Tartu linna jaoks, me teame, Tartu Jaani kirik loomulikult on ajaloolise väärtusega oli väga oluline ja kas nüüd Tartu Pauluse kirikut võiks mõnes mõttes võrrelda Jaani kirikuga? Kindlasti kindlasti mõnes mõttes võib, sest hoone oma arhitektuurilise pärandiga on kindlasti väärtus omaette. Teiseks kiriku juures toimub ka erinevat laadi tööd seal nii sotsiaalse iseloomuga teed kui siis koguduse tööd, aga. Ma arvan, et Tartul on oskus ja võime väärtustada kultuurielu hulga laiemalt, kui seda mõnikord tehakse, nii et oma jõudu mööda. Me oleme püüdnud erinevaid ka kirikuhooneid aidata, korras hoida ja ja viimane selline lähiajaotsus on ka ju see siis peaks üle andama Maarja kogudusele ajaloolised hooned, nii et see on üks osa meie Tartust ja üks osa meie kultuuritunnetusest, nii et ma väga loodan, et ka see projekt saab teostatud. Tartu Maarja kogudus käib koos oma koguduse majas, aga kirikut kasutab või on kasutanud Eesti maaülikool võimlana. Jah, täpselt me räägime täpselt sellest samast majast ja ja tegelikult ka on meil see protsess jõudnud sinnamaani, et lähiaegadel saaks sellega ära vormistada. Tartu Pauluse kiriku puhul veel Te mainisite sotsiaaltööd kui oluline on linna jaoks, et kogudused ja mittetulundusühingud ka selles osas kaasa aitavad, mis puudutab vaesemate inimeste aitamist, kodutute toitmist riietamist. Selline ühiskondlik aktiivsus ja kolmas sektor on Tartu jaoks alati olnud väga oluline, et kui me vaatame ka näiteks seda, kui palju kultuurisündmusi toimub tänu kolmandale sektorile, kus linn on tegelikult selgelt sellise toetaja tellija rollis siis on tegelikult nende panus hindamatu ja, ja minu arvates just läbi selliste inimeste, omaalgatuse ja oma tunnetuse teiste aitamine kasvatab seda kogukonda kokku ja me teame tegelikult, et tänapäeval veel rohkem hoolime teineteisest. Selleks, et kõik inimesed siin linnas tunneksin ennast väga hästi. Tartu Pauluse kirikus saab ka tohutu suur kontserdisaal eriti just kirikumuusika jaoks, 1000, et pealtvaatajate kolmesajaliikmeline esinejate grupp mahub edaspidi sinna kirikusse. Kas sellist ruumi on tarvis, arvestades seda, et ka Vanemuise kontserdimaja on Tartus olemas? Kindlasti kindlasti on, kui vaadata perfektiivset, siis Tartu eripära ongi selles, et Tartu kultuurisündmused on need üks osa sellisest linna imidžist, mis on olulised nii Tartu linlastele kui ka meie külalistele ja olen veendunud selles, et Tartul Tartul on piisavalt võimekust hoida kultuurimaastikul väga laia spektrit ja kindlasti see, see võimalik uus kontserdipaik ei jää tühjaks. Aitäh selle intervjuu eest Urmas Kruuse, Tartu linnapea ja ka sihtasutuse Tartu Pauluse kirik nõukogu esimees. Ma loodan, et need head ilusad plaanid saavad võimalikult kiiresti teoks. Seda loodame meiegi. Kirikuelu tänaseks kõik kohtume taas järgmisel pühapäeval kell 19, null viis. Kirikuelu saated on järelkuulatavad kodulehel www. Vikerraadio. E. Mina olen saatejuht Meelis Süld, soovin teile rahulikku pühapäeva õhtul.