See on siis ta kuulus hauakamber haari, küsis Nofret. Ma olen kindel, kindel, et sinu meelest on seks kasulik paik. Horina äratus oli rahulik ja nukker. See on meile kõigile kasulik. Surm on alati kasulik. Freddy silmad libisesid üle ohvrilaudade pühamu sissepääsu ning vale ukse. Ma vihkan surmachijatestavastikkusega. Sa ei tohiks, lausus Harry vaikselt. Surm on egiptuse õitsengu kõige tähtsama allikas. Surm annab sulle toitu ja riideid ja need ehted, mida sa kannad. Su isand ja armastatuim hotep on ju surma preester ja kõik tema maad, tema kari, tema puit, tema linna, kogu tema rikkus on olemas tänu sellele haua kambrile, sest meie egiptlased oleme kummaline rahvas. Me armastame elu, aga ometi hakkame nii varakult surmaks valmistuma. Surm pärib kogu Egiptuse rikkuse. See voolab püramiidi idesse ja hauakambritesse surma kohutav vari seisab kogu aeg meie kõigi kohal. Leimagaata uskumatu fantaasiaga kaotaja Kristi teadis, ta oli väljapaistva arheoloogi naine, käinud koos oma mehega, mitmetel väljakaevamistel Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas, uurinud sealset paikade uskumusi ning ajalugu. Ta kasutas oma teadmisi meile kidutavates kriminaallugudes, kuid nii palju, kui mina tean, ei ole eesti keelde tõlgitud kriminaalromaani, millest äsjane katkend pärit oli. Lugu sarimõrvarist, kes tegutses iidses Egiptuses umbes 2000 aastat enne Kristust. Lõpuks tuleb surm, võiks ehk tõlkida selle raamatu nime. Tänase loo tegevus toimub samuti Egiptuses ja peaaegu samal ajajärgul mõnisada aastat ees või taga. See loe selliste arvude juures enam küll mitte midagi. Inimesed ilmselt kõigi nende aastatuhandete jooksul suurt muutunud ei ole. Viha, ahnus, kadedus, kõik head omadused on alles üks iidne Egiptuse hauakamber Ivana Aja jälg. Püüdkem pisut uurida, mida on ta suutnud jutustada inimesest, kellele ta kunagi pühendati vaara ost naisvarast kuningannast, kes tegi end kuningaks ja kelle nimi oli Adžepsot big sissejuhatus. Ilusat pühapäeva. Vikerraadio Helgi Erilaid ja. Ajalugu on selles mõttes üks kummaline asi, et hilisematel uurijatel, õpetlastel on õieti päris võimatu kindlalt väita, mis ja kuidas tegelikult juhtus, eriti kui see juhtus oma kolm ja pool 1000 aastat tagasi. Güptoloogidel on muidugi hulk pidepunkte, kõik nood aegade jooksul avastatud ja välja kaevatud plid, hauakambrid ja püramiidid, hiigelraidkujud, iidsed ürikud, kivi raiutud hieroglüüfkirjad, reljeefpildid ning sümbolid. Kõik hauakambrite leiud ja muumiad ise, kelle vanust uusimate vahenditega olevat päris täpselt võimalik kindlaks teha. Niisiis ongi uurijad ja õpetlased üles ehitanud Egiptuse iidse tsivilisatsiooni pika ja põneva ajaloo jaotanud selle kindlateks, perioodideks vanaks keskmiseks ja uueks riigiks mida valitsus järjest rohkem kui 30 vaaraode dünastiat. Kaheksateistkümnes dünastia uues riigis on piiratud aastatega 1562 kuni 1308 enne Kristust. See oli ka Adžebsuti dünastia. Esimene kõrgestisündinud daamide seas selleni võiks olla vaba tõlge Hatcher inimest. Ta oli vaara õhtud moosis esimese tütar, tema esivanemate pik suursuguselt kuninglik liin ulatus sajandite taha Teeba ajastu sõja kuningateni, kes olid põhiegi tuse Süüriast sissetunginud üksus lastest vabastanud seda veel keskmise riigi aegadel. Traditsiooni kohaselt pannud 18.-le dünastiale aluse Hačebsuti vanaisa ahmus esimene ning see olnud Vana-Egiptuse pikas ajaloos vaata et kõige parem viljakam periood majanduslikult ja sõjaliselt kindel, loominguliselt soosiv aeg, kus kultuur mühinal arenes ja kõik tundus võimalik olevat. Ja küllap oligi nii, et Hatcher Meil vedas. Nagu kombeks, abiellus vaarao tütar oma poolvenna tuttmoosist teisega, kes valitses Egiptust 1516 kuni 1504 enne Kristust. Neil oli tütar Fer ure. Selles, mis sai pärast Adžebsuti abikaasavaara tud moosist teise surma, lähevad eri ajastute Egiptoloogid arvamused lahku. On neid, kes on kindlad, et tuttmoosis teine pärandas valitseja trooni oma väljas Pole abielu sündinud pojale tud moosis, kolmandale. Viimane oli aga veel väga noor ja surnud vaarao abikaasast Adžebsutist sai tema kaasvalitseja, kuid juba paari aasta pärast teatas Aedžebsut, et tema ise on Egiptuse kuningas ja vaara. Ta väitis, et tema isa tuttmoosis esimene nimetanud just tütre oma järglaseks Egiptuse troonilt. Alder Ell baaritempliga kaunilt graveeritud reljeefidest on leitud Hačebsuti autobiograafia, kui seda nii võib nimetada. Nii seal kui Niiluse teisel kaldal karnackis seisva suure amoni templi büloonide graveeringutes on ajaloolased avastanud Hačebsuti kirjelduse niinimetatud kroonimistseremooniast. Sellest, kuidas tud moosis esimene esitleb oma tütart Egiptuse ülikutele ning jumalatele eriti dünastia peajumalale Amon reele ja palub viimase toetust Hatcher dile kui valitsejale ja vaaraole. Teadlased on väitnud, et kuna sellised graveering on pärit Hačebsuti ning mitte tema isa valitsemisaegadest, siis on ehk põhjust kahelda neis kirjeldatud sündmuste tõepäras. Kuid ometi oli Hatšev sutt vaara tütar, tema otsene kuninglik järglane Tutmaasist teine oli saanud vaaraks vaid seetõttu, et tahatšebsutiga abiellus ning kui ta pärast oma lahkumist jättis siia maa peale vait tere ja madalamasse klassi kuuluva poja, kelle ema ei olnud valitseja. Kuninglik naine leidis asja pisut, et ainuüksi temal enesel kuningliku vereliini otsesel edasi viiel on õigusegi troonile kuningliku liini viisidki Vanas-Egiptuses edasi vaid naised, loen ma ühest, ülevaatest. Aga vähe sellest, vähe sellest, et tema kui jumaliku valitseja positsiooni ikka päris kindel oleks pakkunud Hačebsut välja meedi, mis on samuti graveeritud tema veerel vaari templiseintesse. Jumal, Amon Reedule Faraudud moosis esimese kujul Adžipsuti magava emma ahmuse kambrisse. Ta äratab naise oma imelise lõhnaga ning asetab ahnuse ninale elu sümboli Anky inimlapsi vooliv jumalik num saab käsuluu Hačipsuti keha ja anda sellele elujõud ka nõmm ja ele kuninga viljakuse jumalanna aitavad ahnusel Adžebsuti ilmale tuua. Hačebsut oli selle müüdiga oma jumalikku päritolu kindlustanud, nüüd oli tal vajaga jumalate toetust. Ammani oraakel teatas olevat amoni soov, et Hatcher Sütist saab vaarao ja jumalate toetus ning heakskiit graveeritud Emonomentidesse. Nii siis juhtuski, et kuninglikel dokumentidelt, kus pidid olema nii valitseja kui kaasvalitseja nimed, kadus vähehaaval Hačebsuti võõraspoja tuttmoosis kolmanda nimi ja alles jäi vaid Hačebsuti oma. Kuninganna võttis preestriterina osa templites peetavatest rituaalidest kuid vähehaaval asendas Hačebsuti noil pidulikel usulistel kombe talitlustel tema tütar Neferuret ja kõrgeealine kuninglik kohus tunnistas, aedseb Suti vaaraks Egiptuse kuning Lõngaks sõitma, siis kolmas jäi kaasvalitsejaks ja võttis naiseks oma võõrasema. Vaara haiseb sotti. Tütre Neferurre. Kõik jäi perekonda. Varasemate aegade teadlased arutlesid ja vaidlesid, kuid praegusaegsed Kronaloogid, Egiptoloogid on pärast põhjalikku uurimist kokkuleppele jõudnud. Hačepsud valitses Egiptus Dust aastatel 1479 kuni 1458 enne Kristust. Naisvaaraod olid Vanas-Egiptuses päris tabatud ja harvad nähtused. Asjatult ei olnud siiski esimene ega jäänud ka viimaseks. Aga temast sai kõige tuntum ja kuulsam. Teiste naisvaaradega võrreldes oli tema valitsusaeg riigi jaoks pikk ja õitsev ajastu tervelt 22 aastat. Eks ta oli ju vaarao tütar ja teadis, kuidas asjad selles riigis käivad sest olid ikka valitsenud vaarao ja tema kuninglik abikaasa kuningas ja kuninganna. Hačepsud keeldus olemast kuninganna, temast sai vaara kuningas tervelt kuus dünastiat. Varem oli naisvaarao sõbeknesseerus samuti selle tiitli omandanud, nii et selliseid asju juhtus riigi ajaloos. Tõepoolest, aga juhtus äärmiselt harva. Niisiis vaarao Hačebsult tema rõivastus, nii nagu olid seda teinud seni meessoost vaaraod ja võttis kasutusele kõik vaaraode kuningliku võimuvälised sümbolid. Säilinud raidkujudel, mis ajaloolaste väid kehadžebsuti kujutavad, on võimalik teda imetleda rituaalide ja tseremooniate pidurüüs. Pead katmas neemes suur triibuline laupagata Perling kõrvade tagant kahe laia diivani alla langev rätt. Selle peal lauba kohal, urajus, pea püsti ajanud kuldne kobra ning vaara lõua otsas vorsti moodi alla rippumas. Jäik traditsiooniline kitsekarvadest valehabe vaarao kandis niipalju kui seinamaalingut raidkujudest näha vaid lühikest kauni mustrilist seelikut ning kuninglikud raidkujud, ütlevad Hačebsuti kogu Temawara hiilguses rinnal ristatud käed hoidmas kahe kuningriigi alam ja ülemEgiptuse võimu sümboleid. Varasemad Egiptoloogid on väitnud, et Vana-Egiptuse kunstist kujutati vaarao Sid ikka ühtmoodi. Oli siis tegemist mehe või naisega, nende rõivastus, võimu sümbolid, poosid, raidkujud ja see oli kõik see alati traditsiooniline. Tänapäeva teadlased on aga leidnud, et selline välimus oli Hačebsoteenese valik. Ta oli otsustanud olla vaara, mitte valitseja kuninglike abikaasa või kaasvalitseja või kuninganna ja kandis seetõttu Cavara traditsioonilist rõivastust ning stiliseeritud võltshabe ja laskis end paljudes raid kujudes just niimoodi kujutada. Samas on aga olemas ka teistsugused kujud, mis näitavad teda hoopis loomulikumana rõivastes, mida kandsid tolle ajastu kõrgest soost naised. Sutt on lasknud end kujutada ka võluva ja kauni naisena, kes on pärit jumalannad soost. Ta on ühendanud oma kujutise Egiptuse peamise sõjajumaluse segmeti ning ema-jumalanna muutiga luues sel moel endale teisegi jumalate soost esivanemat. Tuletagem meelde. Oma isaks tegi ta müüdis suure Amonree enese. Millega sai siis hakkame, jäi ajalukku too end jumalatega ühendanud Egiptuse naisvalitsejate seast kõige silmapaistvam vaara. Adžepsud. Hačipsuti saavutused on kivi raiutud tema templi ja teiste mälestusmärkide seintele tal õnnestunud taasavada üks Oslaste suletud kaubateed, mis tõid riiki heaolu ning istandusi. Tema nimel purjetas viis suurt kaubalaeva egiptlaste jaoks eksootilistesse punti, riiki laadungiks kõiksugu head ja paremat, kõige rohkem lõhnavat puuvaiku mürri, mis olnud valitseja naine, lemmik lõhn, tagasi tuldud kulla, leopardinahkade ning eksootiliste lõhnaainet. Ega, kuid kõige tähtsam, mille egiptlased oma reisilt kaasa tõid olnud 30, kas elavat viirukipuud juured hoolikalt korvidesse pakitud Egiptuse ajaloos pole märke sellest, et kunagi varem võõrastelt maadelt elavaid puid kaas oleks toodud. Adžipsud lasknud need puudama Deerel paari templikompleksi istutada võõrast rahvast punti riigi elanik On toodud ka reisilt kaasa see tolle aja kohta märkimisväärselt suur kaubaretk leidnud aset enam-vähem 19. Hačebsoti valitsus aastal, siis umbkaudu 1460 enne Kristust umbes kolm ja pool 1000 aastat tagasi ja kogu reisi kujutatud Deerel paari templi seina reljeefis. Kus egiptlaste jaoks rike teisena kirjeldatud punti riik õieti asus, selle kohta on teadlaste ja ajaloolaste seas taas palju erinevaid arvamusi. Hatcher Suti laevad purjetasid mööda punast merd lõuna poole. Mõned ajaloolased arvavad, et üpris kaugele, lausa praeguse Somaalia randadele. Teised on jälle veendunud, et punti riik võis Egiptusele õige lähedal olla. Kusagil tollase Nuubia kandis ja läks tuhandeid aastaid vana mõistatus. Vaara Hatcher Suti ajal rajatud nii alamkui ülem Egiptuses lausa sadu suuri ehitusi. Valitsejanna palkas oma teenistusse kaks riigi parimat arhitekti hinneni, kes oli töötanud juba tema isa ja ka abikaasa ajal ning Sene muti. See tähtis nimi varieerub küll erinevad alates allikates. Mõnel pool on dessemmut, mõnel pool seenemmot kasutaks siis vahest kõige lühemat nimevormi Senmot lootuses, et Hačipsoti imelise templi looja seal teispoolsuses ei pahanda. Sest jah, just tema mõtles välja selle omapäraselt kauni hauamonumendi Relbaris. Niiluse läänekaldal Luxury vastas piiravad tohutud meevärvilised liivakivikaljud pikalt kõrbe ning moodustavad suure amfiteatri kivise nõu mille nimeks on all their all Vahri põhjapoolne klooster. Koidu ajal jõe idakaldalt vaadates tunduvad kauged kaljud varases kuldses valguses kahvatulillade ning roosadena. Ja kui sa tähelepanelikult vaatad Läbijõelt kerkiva udu terrassidena tõusvate valgete sammaste ridu nende kohal kaitsvalt rippuvate kaljude all. See iidne tempel, nii paljud teised on ehitatud ikka selleks, et tähistada surnud vaarao elu ja hiilgust. Kuid see tempel on nii uhke, et egüptoloog alangaardiner on selle kohta öelnud. Suursugusemad arhitektuuri saavut Dust pole kogu Egiptuses. See oli tsitaat ajakirjanik Nansy Jenkinsi sulest. Hačebsuti tempel pole ainus, mis aegade jooksul selle looduslikest kaljudest moodustanud hiiglaslikku amfiteatrialale rajatud on. Esimene tempel oli aksud, neb Petra 11 10. dünastia esimesele vaaraole ennebetre mento trepile ehitatud, niisiis tunduvalt varasem nimetatud dünastia aeg algas nimelt umbes 2040 enne Kristust ja kahetseb Sutile järgnenud härra tema võõraspoeg tootma, siis kolmas laskis just siia oma templi püsti panna kui kõigevägevam ja kõige paremini säilinud Hatcher Suti templikompleks Jesser Misesserrog. Pühamatest kõige püham sellest polnud kuigi palju järel, kui ta 19. sajandi lõpukümnendil sadade liiva tonnide alt välja kaevati ja põhiosas restaureeriti. Pühamatest kõige püham. Sellise nime andis templile selle looja arhitekt, seenmutt, kes olnud Kahačebsoti tütre õpetaja ning kellel vaara õukonnas veel oma paarkümmend austavat tiitlit olnud. Mõnel pool on veel lisatud, et seen moto olnud valitsejanna ka väga lähedastes suhetes uhkeid templeid, teatud kõrge kalju seina ääres seisvasse loodusesse amfiteatrisse tervelt 15 aastat. Selle kirjeldamiseks tuleb aga taas Citšenkinselt abi otsida. Naeral paari on tõeliselt maagiline paik, kahvatute tornidena kõrguv olete kollakaspruunide kaljude riivi taustaks särav sinine kõrbetaevas päev-päevalt korduv päikesevalguse ja varjude draama ja kolm pikka rida heledaid templi sambaid. Astmetena üksteise kohal kõrgemas tempel, mille semud siia oma käskijanna rajas, on ülesehituselt päris lihtne, lihtne, kuid samas unikaalne. Selle kolm sammaste rida tunduvad peegeldavad taustal kõrguvatesse kaljudesse sööbinud sügavaid vertikaalseid vagusid inimese ja looduse loomingu kivistunud harmoonia. Eriti siis, kui päike mõlemad oma valgusega üle kulda. Seeemmot pidi küll lausa geniaalne arhitekt olema. Plisse viis umbes 40 meetri laiune, kõrgendatud sfinkside ääristatud teeorust kuni büloonideni, mis kujutavad enesest vanaegiptuse templi värava kaht kõrget büloonid on ammugi aja tolmuks muutunud ja fotole järeldas ilm, kas Fingse kolm laia terrassi hiigelastmetena ülespoole tõusmas taga seintes kolm pikka rida kõrgeid lihtsaid kivisambaid. Sämmastike keskelt viivad üles laiad Kald, teed, sammastik äärestasid kunagi kõrget kivimüürid. Hačebsut olevat nimetanud templit oma isa amoni aiaks ning esimest kõige suuremat terrassi ehtinud kunagi punti riigist toodud eksootilised puud ja põõsad, sammas, eeskodade graveeringud ja reljeefi jutustavad vaarao Haatsepsuti suurtest tegudest punti ekspeditsioonist, suurte Abeliskide teekonnast ülem Egiptusse ning muidugi Hačipsuti enese jumalikust päritolust. Templi teise astme lõunaküljel on Teeban Ekropoli jumalanna Hathori uhke sammassaalide ning siseruumidega kabel. Põhjaküljel pisut tagasihoidlikum Anubise kabel. Kõige ülemise terrassisammas eeskoda oli kunagi kaunistatud vaara haiseb suti raidkujudega, need kujutasid teda surnuteriigi kuninga siirisena, vaarao tunnuseid kandva muumiana, jalad ja ala keha surilinasse mähitud. Iga samba ees seisis üks selline kuju, kuid kahjuks on enamus neist praeguseks hävinud. Eeskoda avanes sammastega siseõue siin olinishides kabeleid tähtsaim pühendatud kuninglik jumalikule vaaraole enesele. Selle vastas päikesekultuse altar. Kesksel kohal seisis Teeerrel paaria kogu tollase Egiptuse peajumala Amonre pühamu. Iga aasta 10. kuul, uue kuu loomise hommikul toimus siin suur rituaalne tseremoonia. Preestrid viisid jumal Amon Re pidulikult templi pimedasse saladusliku pühamusse, kuhu oli lubatud astuda üksnes ülem preestril ning vaaraole enesel. Tema ühendas Egiptuse rahvast ja selle jumalusi, kelle hulka ta ju ka ennast arvas kuuluvat. Pidulik rongkäik, eksootilised puud, õied ja lõhnad, preestrite pidulikud, röödia, vaar, ahetsepsutama, paraadrõivais. Tempelise jutustab oma lugusid, kõik on reljeefidena, hoone kiviseintele graveeritud. Need reljeefid on mitmekordselt tähtsad, need jutustavad tuhandeid aastaid tagasi elanud inimeste kommetest ja uskumustest aga kujutavad enesest samas ka suurepäraseid kunstitöid. Meistrite paljutki siinsetest kivipaneelidest on muuseumidesse toimetatud ja koopiatega asendatud kuid neistki on alles ammuste meistrite sarm, huumor ja detailide väljatöötamise oskus. Punti riiki on ühel paneelil kujutatud õlgkatustega onnidest koosneva aafrika külana ja kohati võib leida isegi jälgi reljeefi originaalsete Est värvidest. Telliskivi punane ookerkollane, sinine, roheline naid samu säravaid toone võib Ülem-Egiptuse külades siiani näha. Vaara Hatcher arhitekti Sven moti suur hele eemalt vaadates üksteise kohale paigutatud pikkadest sammaste ridadest koosnev tempel taustaks tohutu verd rikaalsete vagudega kõrge kaljusein. See tempel meenutavat mõnelegi asjatundjale oma suursuguse lihtsusega tänapäeva arhitektuuri. Kõik on vägev, kõik on uhke, ainult vaara. Hačipsuti polnud aastatuhandete jooksul seenite kusagil, õigemini ta oli, kuid nagu vari või vaim. Mitmete allikate põhjal on Egiptoloogid kindlaks teinud Hatcher soti surma ja isegi kuupäeva. 16. jaanuar 1458 enne Kristust. Egiptuse vaarao oks sai seejärel šoti võõraspoeg tuttmoosis kolmas arvatavasti viimase valitsemisaja lõpus on püütud Hačebsuti nimi Egiptuse ajaloost kustutada ja seda sõna otseses mõttes. Ta nimi kadus kõigist dokumentidest ning tema kujutised kiviseintel mõtlesime Islitega välja. Ta lihtsalt kaotas kogu ametlikust ajaloost, nagu poleks ta tuttmoosist teise jätud moosis kolmanda valitsemisaegade vahel. 22 aastat Egiptuse riigi troonil olnudki. Veerel paari templis kisti enamuse Adžebsuti kujutanud figuure maha ning lõhuti tükkideks. Sama juhtus ka mujal Egiptuses, kus tema monumente oli püstitatud Adžebsuti nimi ja nägu tema kujudel sõna otseses mõttes des purustati ning hävitati. Teadlaste jaoks kujutab see lugu siiani üht naist ajaloo lahendamatutest ministeeriumidest moosis kolmas olnud küll vähemalt osaliselt selle taga. Muidugi oli tal hirm oma positsiooni pärast sest tema polnud ju 18. dünastia vaaraode otsene järeltulija, aga arvatakse, et Hačipsuti nime lõpliku kustutamise püüde eest ütles hilisem vaara, kes umbes 50 aastat hiljem püüdis teha lõpu jumal Aamani kultusele Egiptuses kuid vaarao hädzipsuti päriselt loost maha kustutada neile ometi ei õnnestunud. Ajaloolastel ja Egiptoloogid-l on kindlasti mitmeid erinevaid versioone selle kohta, mis uurijat haiseb. Suti jälgede. Levinud on kirjutis, millele mina toetun, ütleb, et varal oli oma kindel tema kasutatav kartus. See on siis ehisraam, tema nime, hieroglüüfid Ender seintele raiutud märkidest hävitati Hačebsuti nime hieroglüüfid ja asendati need tema isa või abikaasa omadega. Kuid kartus, raam jäeti puutumata, siit uuritigi asju edasi. Ja teadlased tõid ajaloost kustutada peetud vaara tagasi. Jah, Atzebsuti templi seinad jutustasid jälle tema lugusid. Viimane neist on kõige kummalisem. Vaara ei jõudnud ilmselt kuigi kaua oma templi ilu nautida, arvatakse, et vahest aasta või kaks kuigi tempel oli mõeldud, kahetseb Suti haua kambriks otsustati varaažis Kimujalemata jubedus. No siis. Esimene oli mõistnud, et tempel on liiga enesestmõistetav ja ebakindel koht, kuhu koos varaga hindamatuid, kunstiteoseid ja varandusimata. Niisiis rajatiga hätseb Suti matmispaik suure saladuskatte all hoopis mujale. Selle looja, arhitekt imeni teatanud uhkelt, et tema on ainus, kes selle paiga asukohta teab, et saladust hoida hukatud pärast hauakambri valmimist, kõik seda ehitanud 100 orja. See võib muidugi ka legend olla. Kui haiseb Suti matmispaiga suurimad vaenlased polnudki haual röövlid, vaid vaarao enesevennapoeg, kes olnud valmis hukkama tuhandeid et ainult hauda paigutatud tohutuid rikkusi kätte saada. Praegu Niiluse läänekaldal, laiuvasse kuningate orus oli Hačebsuti hauaga ümber võib olla päris esimene matmispaik arvavad teadlased. Ja see on erakordne hauakamber, kurviline neljast osast koosnev maa-alune tunnel tervelt 210 meetrit kaljusse raiutud tunnelit enne kui jõudis lihtsasse tahumatult raiutud ja kaunistavad täiskambrisse. Sealt edasi aga nelinurksesse hauakambrisse, mille juures oli kolm ruumi lahkunule kaasa antud esemete jaoks. Mõned Egiptoloogid arvavad, et see hauakamber taheti maa-aluse käigu abil veerel Bahri templiga ühendada kuid väga tugevat kaljut kestasid selle võimaluse. Võib-olla ehitati Hačipsuti hauakambreid tunnel just selle plaani tõttu nii ebatavaliselt pikaks. Vana-Egiptuse usundi järgi oli olemas maisega sarnane Need hauatagune maailm, kus elu jätkus lahkunu mõmifitseerimine, matmiskombed kõik käis kindlate reeglite järgi. Surmaks valmistuti põhjalikult, kuid vaid valitsejad said endale püramiide templeid ja uhkeid hauakambreid lubada. Ameti pärast surma oli nende saatus teiste kätes. 1903 leidis kuulus arheoloog haavad Caater kuningate orust Hačebsuti hauakambrit. Selles oli kaks tühja sarkofaagi. Üks neist kivine sarkofaag pidi kuuluma vaarao Hačebsutile. Sellest jutustasid tena märkidega esemed ja kujukesed. Samal aastal leidis haavad Caater kuningate orus hauakambri, mis nüüdisaegse märgistuse järgi kannab nime ka vee 60 ning sellest kaks muumiat. Üks neist oli väike naine Kaheksateistkümnenda dünastia särkofaagis ning gravjueeringute järgi oli tegu Hačebsuti. Anne Citre ini muumiaga. Teine väga tüseda naise muumia lamas sarkofaagi kõrval põrandal. Tema vasak käsi oli risti üle rinna ja rusikas kokku pigistatud, mis tähendas, et tegemist On kuningliku isikuga. Muumiale oli kuklas hulk pikki juukseid. Ja üldse oli ta päris heas seisukorras. Mõlemad muumiad toimetati Egiptuse muuseumi. Aeg läks ja tõi kõiksugu põnevaid leiutisi kaasa ka ajaloo uurijate jaoks. Üle röntgeni jõuti nii tänapäevaste meetodite juurde, nagu on seda skaneerimine ja DNA. Kuna uurimine ja alles siis alles siis õnnestus vaara Hačipsuti muumia päriselt leida. Aga kõik see suur töö käis ikka järk-järgult ning peategelaseks ja Hačeb suti. Muumia kindlakstegemise missiooni juhiks oli maailma kuulsamaid egüptoloog doktor sahhi havas. Kairos Egiptuse muuseumi kolmandal korrusel olid muumiad, kelle isik oli seni saladuseks jäänud. Tatar haavas hakkas siit esmalt otsima muumiaid, kes võiksid kuningliku päritolu olla ja leidis matmispaigast KV 60 kohale toimetatud üpris tüseda naise muumia. Tehti kindlaks, et too tuhandeid aastaid tagasi elanud inimene lahkus siit ilmast egiptuse surnute riiki viiekümnendatel tele-eluaastatel. Ta oli elu jooksul sageli hambavalu kannatanud ning tema surma võisid põhjustada kas vähk või suhkrutõve tüsistused. Vaara Hačebsutiga seotud esemeid ja kujusid oli aga leitud hoopis mujalt matmispaigast, mis nüüdisajal saanud numbri Kaaveega 20. Mis oli aga tegelikult Hačebsuti ja tema isadud moosis esimese jaoks ehitatud hauakamber. Sepik kummaline tunnel. Asjad pani paika puu kark, millele oli graveeritud Hačebsuti trooninimi. Sellest leiti üksainus purihammas Valsameerimise ja muu infitseerimise käigus tuli ju kõik, mis inimkehaga seotud, rituaalselt pühitseda ja korralikult matta. Siis ilmselt panid pealse meerijad Hatcher Suti Momifitseerimise ajal eraldi karpidesse kõik, mis keha juurde kuulus. Matmispaigast KV 60 leitud kogukal muumial tuli välja puuduski purihammas ning vaara haiseb sotti märke kandvast karbist leitud hammas sobist täiesti täpselt just sellemmuumia hambaauku. Nii lihtsalt see mõistatus. Laheneski tuli leida vaid õige purihammas, mis õigele muumiale sobis. Otsida tuli ameti aastaid ja päris kindlaks, et leitud on ikka tõesti vaara, kaitseb Suti muumia. Päris kindlaks tehti see tema isadud moosis esimese vanaema ahmus, Nefertaari Ninghačebsuti enesemuumiat, DNA näidete võrdlemisega, tänapäeva teaduse triumf. Egiptuse ajaloo ühe kõige müstilisema tegelaskuju mõistatuse lahendus. Mitte päris mõistatusi on veel terve hulk. Taustaks grupimeister Mchoolstšeimber, kaheksa egiptuse muumia ringtants võime ju nende mõistatuste üle veidi arutleda. Evelin Ilves nimetab oma ajaloolises biograafias Adžebsut seda vaaraod kauniks ning rahumeelseks naiseks esimeseks tähelepanuväärseks naiseks ajaloos. Teisel on teda kutsutud õelaks võõrasemaks, kes omakasupojad moosis kolmanda elu põrguks tegi ja Temadroonianastas. Mujal on jälle öeldud, et Hačebsuti ainus süü oli selles, et ta oli naine ning ta näitas kolm ja pool 1000 aastat tagasi tõdes, et ka naine võib varauna suurt riiki valitseda ja selle õitsengu le viia. On teooriaid, arvamusi, mille kohaselt Hatcher mõrvati ning muidugi olnud siin mängus tema kasupoja tuttmoosis kolmanda käsi. Ameerika humorist, veel kapi on nali atlenud Ühe Hačebsoti templi seina graveeringu üle, kus vaaraod kirjeldavad hieroglüüfid, ütlevad tema hiilgus ja tema välimus, need olid jumalikud, ta oli imekaunis õitsev naine. Ja ega meil pole ju põhjust selles kahelda, kirjutab võlg abi. Ning lisab, pole ju mitte midagi halba selles, kui maaemale kirjeldatakse, kuidas keegi aastal 1514 enne Kristust välja nägi. Samas on ju ka teada, et Egiptuse noil kaugetel aegadel olemas olnud ajaloost hävitati kõik, mis vähegi viitas vaara Adžebsutile. Kui kaks sajandit pärast tema aega seti esimene koostas Kaheksateistkümnenda dünastia vaaraode nimekirja, siis Hačebsuti nime selles ei olnud. Ta oli kadunud, olgugi vaarao tütar, vaarao naine ja ka ise 22 aastat vaara. Teda ei olekski leitud, kui aegade liivalt poleks avastatud Bahri imepärast Adžebsuti jaoks ehitatud templit. Seda sen moti meistriteost, mis jutustab vaara võimust ja hiilgusest. Olgu vaarao siis kas mees või naine.