Tere õhtust, kõikidele kuulajatele. Räägime tänasel pühapäeva õhtul kirikuelu saates ühest aastapäevast ja mina olen saatejuht Meelis Süld ja kui me teame, et kirikud tähistavad aastapäevi, samuti kogudused, siis täna on meil põhjust rääkida ühe oreli aastapäevast. See on Tallinna Kaarli kiriku veel, mis on 80 viieaastane ja stuudios Kaarli koguduse muusikajuht, organist Piret toidule. Kuidasmoodi on, kas need pildid ongi nii hinnalised, nii kallid ja väärtuslikud ja mida vanemad, seda paremad, et nii pidulikult olete tähistamas oreliaastapäeva. Jah, seda küll, kui me isegi varem ei mõelnud niihästi võib-olla selle peale, kui hinnaline meie orel on siis pärast seda, kui meil olid käinud tabel oreliekspert ja organist Martin Rost Saksamaalt, kes siis kirjutas pika kirja mis meil kõik on ja mida meil ei ole, siis see oli nii-öelda mustvalgel Niisugune nagu äratus, et me oleme ise niivõrd harjunud sellega, et meil on olnud siin aastakümneid kasutada suurepärane pill nii heas või halvas korras, kui ta siis ka on. Aga kui keegi tuleb ikka väljaspoolt ja ütleb, et teil on midagi väga head ja midagi väga haruldast järgi jäänud, siis see tõstab ka tuju ja natuke enese hinnangutki. Millise pilliga on siis tegemist Tallinna Kaarli kiriku oreli näol, mis teeb selle nõnda hinnaliseks? See orel on üsna huvitava saamislooga selles mõttes, et kui tänapäeval ja ilmselt ka varasematel aastatel On tavaks saanud, noh, me kõik teame siin riigihankeid ja küllap kirikud ei korraldavad konkursse erinevatele meistritele siis kui Mihkel Lüdig, kes seal oli sellel ajal Kaarli kiriku organist just vabanenud Tallinna kõrgema muusikakooliellurakendamiseta tööst ja tema algatas selle uue oreli rajamise ja, ja tähelepanu väärne oli see, et pöörduti otse Walkeri firma poole, et ei olnud teisi pakkumisi ja neid üldse ei võetudki, sest et Walkeri firma oli selleks ajaks endale märkimisväärset reklaami teinud kõikvõimalike töödega Baltikumis. Muidugi, Mihkel Lüdig siis nendega ka tegi koostööd, et saada Kaarli kirikusse, mis on ju ka Eesti üks suurimaid selliseid tervislikke maale ilma noh, kõik see sammaste puudumine ja kõik selle ju loob sellise haruldase avara mulje, et saada sinna ka väärikas orel, mis just sellesse akustikasse hästi sobib. Ja peab ütlema, et tal on see tõesti hästi korda läinud, et et see orel on valmistatud terviklikuna, ta ei ole ümberehitatud ega ei ole kasutatud varasemat instrumenti. Ta on just ehitatud sellisena terviklikuna ühe korraga Kaarli kiriku jaoks ruumi arvestades. Ja tal ei ole tekkinud aastakümnete jooksul niisugusse, et pika perioodi, kus ta oleks vaikinud või kus oleks olnud väga olulisi selliseid vigu, mis oleksid täielikult nüüd lõpetanud orelimängu. Et seda pilli on osadena pisut restaureeritud, kolmandat manuaali, teist manuaali, aga pedaali terviklikku restaureerimist ei ole ette võetud. Et kui siin ka uue eesti aja alguses siin juba mõned suured kogudused algatasid niisuguseid töid, siis me mõtlesime ka, et küllap meieni ükskord see järg jõuab. Aga noh, see ei ole nii lihtne, sellepärast et see esiteks on väga kallis ja teiseks tuleb ta kindlasti siduda kirikuremondiga ja sellepärast, et kui teha orel korda ja siis hakata kirikut remontima, mis praegust Kaarli ruumi ja hoone puhul on paratamatu lähitulevikus, siis noh, see on nagu maha visatud raha. Et selles mõttes me nüüd oleme oodanud nii kaua, aga tähelepanu väärne on see pill selle tõttu. Tal on siiamaale kõige rohkem registreid Eestis olevatest orelitest, mis teeb ta siis Eesti suurima oreli nimekandjaks ja kuigi mõnel Realil Eestis on olemas näiteks neli manuaali ja Kaarli kiriku orelil on siiski ainult kolm siis seda suurust arvestatakse ikkagi registrite arvu järgi, nii et 84 registrit on tähelepanu väärne ja annab talle ikkagi esikoha praegust suuruselt ka Eestis. Kas selle firma pille on veel Eestis olemas, teate? Jaa, on küll ja need mõned on heas korras, mõned on nii ja naa ja muidugi need vaesed vaesed eesti kogudused siis, kes nii hästi, kui halvasti nad suudavad, nad püüavad nendega toime tulla. Ka just mis on võib-olla selle oreli eripära, on see ka, et tal on väga palju keelregistreid ja on nagu öelnud ka Martin rastet selle aja kohta, mis selleks ajaks kabeli ehituses oli saavutatud kõik need tehnilised uuendused ja, ja võib-olla kõik see tarkus, mis oli selleks ajaks välja mõeldud. Et siis nad püüdsid ka seda ühendada selles konkreetses pildis, mis siis Kaarli kirikusse ehitati. Nii et selle tõttu ta on mingis mõttes niisugune ehituskunsti selle aja maitse niisugune nagu musternäidis. Tallinna Kaarli koguduse organist Piret Aidu loo te mainisite enne seda orelit ei ole tervikuna restaureeritud, võib olla väiksemaid osi sellest orelist. Kas see tähendab seda, et see orel on hetkel suhteliselt korrast ära või, või siiski üsna rahuldavas olukorras? Vaat jälle ma tulen selle juurde tagasi, et ta on niivõrd hästi ehitatud, et isegi see osa, mis töötab, see suudab võib-olla vähem terava kõrvaga kuulaja ära petta, sest kui hakata seal nüüd üksikuid registreid üle vaatama, siis on seal auke, mõned viled ei tööta, mõnedam puudu. Meil on ka paar registrit, mis ei ole juba aastakümmet, ma ei tea, mitu aastakümmet ei ole töötanud, et seal on praod põhjades, paljud asjad vajaksid ilmselt väljavahetamist, puhastamist kasevilematerjal. Vaat siin on ka probleem selles, et see orel ehitamise ajal oli mõnevõrra madalam oma häälestuselt. Aga kuna Aja jooksul on see häälestus tõusnud ju isegi ka ERSO on ju tegelikult see la väga kõrgele läinud juba. Nii et ka see on nagu kaasa haaranud ka selle oreli häälestuse. Nii et praegust ka need niisugused häälestusribad ja kõik see, mis millega annab orelit häälestada kõrgemaks või, või siis ka madalamaks, kui vaja on või üldse häälde panna ka kõik need on aja jooksul pisut kannatada saanud. Ja see kõik vajab palju tööd, sest olnud küllalt juhtumeid, kus tähtsatel pidulikel jumalateenistustel on jäänud mingi asi hüüdma, nii et see kõlab üle kiriku ja rikub koraali mängu. Näiteks ühel korral oli prantsuse lütseumi avaaktus või niisugune esimese koolipäeva kontsert, mille veel hiljuti mõned aastad tagasi lahkunud Rolf Uusväli siis tegi ja see pidi lihtsalt katki jääma, sest et üks heli jäi nüüd ma ja ta jäigi hüüdma, nii et see tegi täiesti võimatuks selle kontserdi andmise ja niisuguseid üksikuid asju võib veel juhtuda, et näiteks tahad mingeid ilusaid soolot mängida, aga nende konkreetsete registritega, mis sa oled välja valinud või mis on näiteks ka helilooja pealt kirja pandud, ei ole võimalik seda teha, sest et lihtsalt seal augud sees või ta püsib väga halvasti alles. Nii et niisuguseid pisivigu on niivõrd palju, et kui me saime siis Martin Rosti käest selle paki kätte, siis lasen, ma ütleksin, et see on siin mu laua peal ka seal õige paks. Et see aruanne, mida kõike oleks vaja teha ja mida kõike oleks vaja korrastada. Aga jällegi, et kuna see on niivõrd suur orel, siis tänu sellele oskuslikud orelimängijad lihtsalt nii-öelda natukene petavad publiku ära. Et jumalateenistused saavad peetud ja meil on ka iga nädal kontserdid, need orel mängib tegelikult kogu aeg. Huvitav, kui mitmes kirikus üldse on selline ajalooline orel, mis täielikult töötab. Noh, ma arvan, et ikkagi suurem osa Eestis olevates orelitest kiriku arelitest siiski praegu töötab sest kogudused on palju vaeva näinud selleks, et võinud rahasid saada. Nii et neid, mis nüüd üldse ei tööta, ma arvan, et neid on ikka väga oluline vähemus. Aga iseasi on see, et lihtsalt võib-olla mõned pillid on sellises seisus, kus kogudus lihtsalt on ära näinud, et ei ole mõtet sinna enam raha kulutada, vaid pigem tuleb tellida uus nagu näen ja olen kuulnud viimasel ajal ka näiteks Tallinna katoliku kirikus, et lihtsalt orelimeistrid löövad aega, ütlevad, et seda ei ole mõtet enam eriti korrastada häälestada. Ta sõltub täielikult ilmastikust. Kui uksed on lahti, kohe temperatuur, niiskus, kõik muutuvad ja siis, kui alganist kohale tuleb, siis ta vaatab, kas ta saab mängida oreliga selle teenistuse või kasutab kõrval olevat digitaalklaverit. Mainisite ennem, et selleks et orel korda teha, on vaja alustada kirikuremondiga, miks siis vastupidi, ei tohi, et teeks oreli korda ja siis vaataks, kas saab seinad, põrandad ka ilusaks? No siin on see ehitustolm on põhiline ja kõik see praht ja sodi, mis sellega tekib. Ega seal ei ole ju ainult värvi, eemaldamine, müra, kõik see niisugune vibratsioon koosneb vanade värvikihtide ja kõigi selle remondiga. Et paljudel inimestel on vahetatud kodus aknad ja me võime küll katta kõikvõimalikud oma tähtsad paberid ja raamatut kiledega, aga ometi see tuleb sealt läbi. Ja kui me Jaani kiriku puhul ka kuulsime seda, et nendel ju tehti ka samamoodi, et orel suur, areldaks samal ajal remonti kui kirik siis see väike orel, mis enne valmis sai, mis konserveerida ja pandi väga hoolikalt, pakiti ometigi mingisuguse inimliku vea tõttu tekitati kuskile üks pragu, nii et, et ikkagi see orel oli pärast paksud tolmu täis, kui ka need katted ja kilede eemaldati. Ja õpetaja tammsalu ütles, et kui siis värvi eemaldamise protsess käis kirikus, et julgenud uksest väga kaugele minna, sest et nähtavus oli kolm meetrit, oleks seal ära eksinud. Et see tundub ka täiesti, kuidas selline asi üldse võimalik on. Aga noh, Kaarli kiriku puhul tuleb ju arvestada, et niisugust suurt kapitaalremonti ei ole ammu tehtud. Seal läheb eemaldamisele mitte ainult seinte värv ja vahetamisele, vaid ka põrandaplaate paadid sest tähelepanelik vaataja kindlasti on märganud, et see põrand on üsna ära vajunud ja kirik on võib-olla üldse natuke nagu aja jooksul viltu vajunud. Et mõned kõrgemad kohad, mis toetuvad vanadele kindlustustele ja samas on ilmselt mingisugused niuksed, pehmemad pinnad, et et see põrand on tegelikult väga ebatasane. Paeplaadid tuleb kõik eemaldada, uuendada võib-olla välja vahetada sama küttesüsteemiga, et see tuleb kindlasti moodsamaks muuta, sest ruum on ju nii tohutult suur. Et key jõua seda niimoodi lihtsalt tavaliste radiaatoritega kütta, et saada piisavat õiget temperatuuri ja õige temperatuur ja õige niiskus, see on ka see, mida vajab järel, nii et kõige hullem on see niisugune järsk kliimamuutus, järsk temperatuurimuutus ja muidugi jah, selle nüüd, kui me tuleme selle remondi juurde tagasi, siis kõige hullem on see tolm ja ehitusega kaasnev vibratsioon ja see rikub viled, tuulepõhjad kõik kogu kogu instrumendi, nii et lihtsalt praegu tuleb selleks ajaks. Nüüd konkreetselt Kaarli kiriku puhul tuleb lihtsalt viie töökotta, siis saaks neid asju korraga teha. On olnud juhtumeid, kus orel on näiteks, et kas just korda tehtud või, või tai võib-olla ta ei vajagi nii suurt remonti, kui näiteks kirik ikkagi vajab. Et saab ka ehitada suured kastid ümber ja, ja katta kinni, aga pärast niisugune puhastustöö või, või niisugune pisiremont ka sellel puhul on kindel, sest et see orel lihtsalt ei pääse sealt. Tallinna Kaarli koguduse muusikajuht ja organist Piret Koidula. Millisest perspektiivist siis on Kaarli kiriku oreli renoveerimine orelil? Mille aastapäeva sel nädalavahetusel on tähistatud ja mis on siis 85 aastat vana pill? No me oleme nüüd alustanud seda remondi ettevalmistamist. Et juba ja paar aastat on ellu kutsutud Kaarli kiriku remondifond ja eelmisel suvel siis piiskop Soone algatas ka oreli osas niisugused läbi rääkimised ja uurimised, et ette valmistada seda tööd. Ja nüüd meil on siis praeguseks hetkeks olemas ka Martin Rosti ekspert, Yang on saadetud kirjad konkreetsetele meistritele ja ootame neid vastuseid, sest et oleks vaja teada, kui palju see kõik maksab ja et mis ajaga me võime arvestada, et need meistrid peavad ju ka oma tingimused ütlema. Käis eelmisel aastal üks sõltumatu oreliekspert, kes arvas, et see töö võib olla umbes kaheksa miljonit Eesti krooni. Aga ega kui nii võtta, siis ega see polegi ju näiteks veel kõige suurem summa, mis ilmselt on oreli remondi eest makstud. Sest ma olen kuulnud näiteks, et üks Hamburgi kiriku orel ka selline mis restaureeriti täielikult, et see oli kaheksa miljonit Saksa marka maksnud. Et kui me võtame vana kursi järgi, korrutame selle kaheksaga, eks ole, siis siis me saame ka päris korraliku summa. Nii et eks me näe. Me oleme alanud või alustanud ka raha kogumist, niivõrd-kuivõrd, see on võimalik olnud. Kaarli kirikus toimuvate kontserdite sissetulek on juba paar-kolm aastat läinud kiriku restaureerimise fondi ja tee on meil olnud siin mõned isiklikud kontaktid juba võimalike annetajatega. Ja isegi on tehtud üks pärandus. Nii et noh, pisikestest asjadest peale hakkama, et see on muidugi tohutu tohutu suur raha ja eriti veel koos kirikuremondiga. See teeb väga murelikuks ausalt öeldes, et ma oleks muidugi olnud, mul oleks hea meel, kui see remont oleks toimunud. Võib-olla enne seda, kui ma kirikusse tööle läksin, aga aga no mis teha on ja me peame sellega leppima ja püüdma teha omalt poolt kõik võimaliku selleks, et tähelepanu äratada ja ka inimestele mõista anda, et missugused väärtusega selle pilli puhul on tegemist. Et sellel velg, huvitav nüanss on see, et et ta on ju ehitatud, eks ole, värskelt noore Eesti vabariigi alguses ja Oscar Walker, kes oli siis ehitaja, tema on avaldanud oma eluloos sellised andmed, et kuidas ta käis Tallinnas ja et kuidas peaminister isiklikult juhtis läbirääkimisi, mis siis selle olelini viisid ja oli ka tähtis see, et orel pidi saama suurem kui Toomkirikus. Ja see oli ka oma tagamõte, sellepärast et sellel ajal oli see veel saksa kogudus. Nii et ilmselt ka see Eesti vabariigi noore Eesti vabariigi enesekehtestamine ja oma koha otsimine. Seega tingis sellise väga suure ja uhke billi tellimise ja kui nad ka pärast siis istusid, ostan seda väga värvikalt kirjeldanud, et kuidas siis oli Oleri vastuvõtmine ja ja peeti kõnesid siis ikka niisugune väikene hõõrumine selle teemal, kuidas sakslased on meil siin teinud seda ja teist. Et see mainiti ikkagi ära, nii et ega seal ju veel ka värske, et me võime siia praegu tagantjärgi mõelda, et mis sõbrustada baltisakslastega ja nagu ilmselt kaasaegsetel inimestel mingeid erilisi tundeid selles osas. Küllap meil on olnud võib-olla suuremad tunded mõne teise okupandi suhtes, mis nüüd ka ilmselt nooremal generatsioonil on lahkunud või lahkumas küll, aga need vanemad inimesed mäletavad ju ja väga teravalt veel seda kõike, mis on toimunud. Nii et kui me võtame nagu selliseid leelid, siis ei ole see ime, et see niisugune erimeelsused ja see dissonants selle saksa-eesti kogukonna vahel välja toodi. Saksa kogudus oli siis Toomkirikus ja Kaarli kirikus oli eesti kogudus. Jore sai suurem siis suurem. Kui jätta kõrvale nüüd see ajalugu ja selle pilliväärtuslikus ja mõelda niimoodi puhtpragmaatiliselt, kas oleks odavam tellida uus, umbes samaväärne pill. Seda on raske öelda, sest ma hästi ei usu. Ja teine asi on see, et et seda kõike seda vilematerjali ja neid asju tähendab, see on ju väga palju ikkagi käsitöö tänapäevani. Et meil on ju kõik see siiski olemas. Et seda on vaja kõik restaureerida ja puhastada ja see on kahtlemata kallis. Aga me ei saaks seda isegi kui keegi ütleks, et ärge nii tehke, me ei saaks seda mingil juhul endale lubada, sellepärast et see on selline muinsusväärtus kuigi muinsuseks on väga raske öelda asja kohta, mis on alla 100 aasta vana, et noh, ta on lihtsalt selline kultuuri Tartus mis ei tule nagu kõne allagi selle väljavahetamist ja, ja kuna ta on ka niivõrd haruldaseks muutunud seda tüüpi orel. Et nagu Martin Rost kirjutab, ta nagu süntees sellest saksa romantilisest orelist klassikalisest orelist ja prantsuse sümfoonilised orelist ja kui need selleks ajaks olemasolevad tehnilised saavutused on sinna kokku pandud, nii et tegelikult ei ole, tähendab, sellist küsimust tegelikult tekkida ei saa. Iseasi on see, võib-olla Kaarli kogudus, kui ta on kunagi teinud ära kõik oma remondid ja taastunud sellest finantsiliselt. Võib-olla kunagi tellitakse altari juurde üks moodne orel, mida oleks tegelikult vaja, sest seal on ju palju kooriüritusi ja igasuguseid asju, kus oleks vajanikest saate pilli. Et ega see puudus on küll. Aga ma arvan, et see ei ole lihtsalt võimalik seda asendada, mingi moodsam, aga see oleks nagu sama, kui me ütleksime, et see Köleri maal noh, on seal küll, aga noh, paneme ikka midagi midagi uuemat tasemele, et see ei ole lihtsalt. See ei ole lihtsalt võimalik. Aitäh tulemast tänasesse saatesse Tallinna Kaarli koguduse muusikajuht ja organist Piret Aidule. Mina olen Meelis Süld, soovin teile ilusat õhtut ja Kaarli kiriku orelit on võimalik kuulata meil alati ju pühapäeviti jumalateenistustel ja kindlasti on ka mingisuguseid orelipooltunnid. Jah, meil on igal teisipäeval 17 30 muusika, õhtud, mis on nii umbes 45 minutit pikad ja kus tavaliselt alati mängib orel koos siis solistidega või ka üksinda. Nii et kõik on teretulnud. Ma arvan, et saate lõpetuseks kuulame Tallinna Kaarli kiriku orelit orelit, millest me oleme terve selle saate jooksul rääkinud ja mis seal 85 aastaseks saanud. Millise pala teie organisti tina välja valiksite Tseedeelt. Mul on siin üks tore plaat, mille on sisse mänginud seesama Martin, raskeda ma eelnevalt mainisin. Ta on teinud niisuguse ülevaate plaadi eesti orelitest. Ja siin on üks Mihkel Lüdigi fuga, et võib-olla oleks tore just kuulata seda, see ei ole nii võib-olla nii väga tuntud teos, aga samas väga sümbol poolne, kuna Mihkel Lüdig ikkagi oli Kaarli kiriku organist just sellel ajal, kui see orel telliti.