27. veebruar aastal 2008 ja päevaelemente mitte küll saada, aga 99 on meie ees meie ees, parem kui teda poleks, nii, sest et ta on väga väike. Jah, ta on radioaktiivne A tiinoid, Järjekordne radioaktiivne element maailmas paiga palju ei esine, teda tuleb, võiks teada siis mingitel teistel põhjustel ja teiste asjade kaudu. Esiteks muidugi ütleb juba iseenesest on kõnekas tema nimi, nii ainstaynium, no näed, see siis tähendab siis seda, et tema nimi vähemalt või noh, ta on pühendatud Albert Einsteini järgi, kes teadupärast on siis viimases, 150 aasta ilmselt kõige suurem geenius, kes on kunagi planeedil maa elanud, kes on teinud füüsikasse selliseid läbimurdeid välja selliseid mõtteid, mis käivad isegi siiamaani professionaalsetel füüsikutel üle jõu. Ehk siis ta on suutnud muuta kogu arusaamist kogu maailmast ja selles mõttes vägev mees ja oleks siis element sama vägev. Paraku mitte tingimata väga Einsteini või puhul on põnev see, kuidas ta leiti, 1952. aastal. Leiti siis ta suhteliselt juhuslikult, et ta ei ole niukene laboris, sihilikult tekitati, kukkus pähe nagu õun või, või vaata aga tegelikult siis Ameerika Ühendriigid tegid maailma esimese vesinikupommi katsetuse 952. aastal ja kui üks keemik nimega Albert Giorso tuhnis, siis selle vesinikupommi selliseid prügis või prahi tekkinud, mis oli jäänud sinna katsetuse piirkonda hailistajadega tuhnis seal ja siis äkitselt enese rõõmuks kasvatas ta käsi ja hüppas lakke, sest ta oli leidnud sealt seest ainstayniumi elemendi number 99 mille tähis on ees.