Muistsete hõnniglasse jaoks oli siin peidetud ma araablased arvasid alguses, et tegemist on saarega, mille loodusjõud, nagu hiljem selgus, ilmselt eksikombel siiski euroopa külge Angeevitanud. Nagu keegi poeet kunagi väljendus. Ibeeria poolsaar on see Euroopa külge keevitatud maatükk ja Atlandi ookeani äärest Vahemereni ulatuv keevitusõmblus on küll ilmatu krobeline ja kokku kortsitud järsult tõusvad Püre, need see ongi ta õmblus, liustik ega kaetud tipud ja sügavad kuristikud. Nende taga laiub suur ja uhke ja kirglik Anya. Ja poolsaare läänerannikul seisab imelise Hispaania varju jäänuna üks ookeaniäärne riigiriba, mis tänapäeval küll üpris tagasihoidlik, kuna tundub ning kus kõneldakse teistsugust keelt kui Hispaanias. Portugal ja portugali keel, kunagine vägev koloniaalimpeerium, pika ajalooga, uhke riik ja kiviseid aja jälgi võib siin kõikjal leida, kui vaid otsijaid on üks selline jälg on näiteks ammuses ustumante pühamu praaga linna lähedal kõrgel mäe otsas nagu ikka kirikuid ehitada kavatsetud, et niigi väike surelik entsele Essuelgibisemana tunneks. Antagu mulle andeks, kui eksin, aga portugalikeelne hääldus peaks olema Shesus. Kui kiht turvalisem oleks omaenese kodu, on eesti keel. Niisiis teekond Heamägede Jeesuse kiriku juurde ei unune selle läbi jal niipea kui üldse. Ilusat pühapäeva taaskord, mis muud. Vikerraadio Helgi Erilaid ja. See on juba peaaegu naljakas, kui ühtmoodi tuleb alustada neid ajajälgede lugusid erinevatest Euroopa paikadest. Ikka roomlastest, isegi Portugali nimi olevat tulnud ladinakeelsetest sõnadest Portus skaala kaunil ookeani rannikul elati muidugi ammu enne roomlaste tulekut on teada, et seitsmendal sajandil enne Kristust tungisid sinna keldi hõimud. Mõni sajand hiljem lus itaallased onniiklased jagartaa, kollased käinud ka siinkandis oma väesalkade külas. Aga sõja kolmekümnendatel aastatel enne Kristust saabusid juba Rooma leegionid. Rooma impeerium kadus olematusse, aga loodus tühja kohta ei salli ja vallutushimulisi rahvaid Euroopas jätkus. Praeguse Portugali aladele tulid Sojeebid läänegoodid ja kaheksanda sajandi algusest jagas Portugal Hispaania saatust. Reaablastest vallutajad. Maurid sulatasid Portugali Cordoba kalifaati. Maurit püsisid päris kaua Kagu-Hispaanias Granada, st, kuhu nad oma imetlusväärselt kauni Alhambra rajasid. Kuid Portugali aladel neil pikka pidu ei olnud, siin toimus rekkan, kõik seda kiiremini. Kristlased vallutasid osa Ibeeria poolsaarest muhameedlaste tagasi. Juba 10.-ks sajandiks vallutatud Portugal liideti Leoni kuningriigiga ja pärast Oriike lahingu võitmist aastal 1139 säi riigist sõltumatu Portugali kuningriik kuningaks Afanzoughenrykes Henrike poeg Hafonsa. Nii tema kui tema järglaste väed ajasid Mauridest Muhamedi usulisi ikka lõuna poole, kuni lõpuks aastal 1249. Portugali praegused piirid taastatud. 1373 sõlmis Portugal liidu Inglismaaga ja sellest on saanud kõige pikem liit maailma ajaloos. 10 aastat hiljem 1383 suri portugali kuningatütar, kellest oli saanud Hispaania Kastiilia kuninga abikaasa, ilma et oleks oma mehele mees ost pärija jätnud. Kastiilia kuningas leidis need, et temal on täielik õigus Portugali troonile. Portugali aadlimehed ja lihtrahvas ühinesid ning lõikas stiirlasi all suva roota lahingus, mis on siiani jäänud Portugali uhkuse ja iseseisvuse sümboliks. Ja õige pea järgnes Portugali õitsengu aeg. Avastuste ajastu. On aeg tuttavaks saada Portugali varase ajal legendaarse mehega 1394. aastal sündinud printsiga, kelle kohta Portugalis öeldakse Navega Thor ja palun jälle kord vabandust kõigi keeletundjate käest, kui Portugali nimesid või termineid päris õigesti ei häälda. Tundmatu ja keeruline keel. Igatahes ütlevad allikad nimetatud printsi kohta. Infante Tom Henrik Ennovega tor siis meresõitja prints Tom Henrik. Ta olnud hea haridusega teadusemees, keda huvitasid kunstide merereisid ning just tema tahtel asutud Portugalis koolitama meremehi ja tema juhtnööride järgi ehitatud valmis ka esimene kaugsõidupurjekas karavell. Ta on Henrik ise ei olnud tegelikult ei meresõitja ega kaugete maadeavastaja. Tema oli see, kes laevu teele saatis. Põhja-Aafrikasse läksid tema õhutusel sõjalaevad. Vallutati muhameedlaste tähtis sadam, Seuta otse gibraltari vastas. Sealt avanesid kaubakaravanide teed kaugele sisemaale. Ja uurimislaevad liikusid mööda Aafrika rannikut lõuna poole Madeirast ja asuuri saartest seid, Portugali kolooniad, avastuste ajastu ja vallutuste ajastu. Avastuste ajastu kestis läbi 15. sajandi. Portugali meresõitjad tõid Aafrikast emamaale musti mehi ja naisi. Orjakaubandus tõstis vähehaaval mainet Clupea otsiti teed Indiasse kallite vürtside maale ja lõpuks leidis selle Vaskada kaama aastal 1498. Kaks aastat hiljem jõudis Pedro Alvarez kabra all juba Brasiiliasse ning kuulutas selle hiigelala Lõuna-Ameerikas Portugali asumaaks. See oli juba impeerium, koloniaalvaldused ida ja Lääne-Aafrikas, kogu määratu Brasiilia ning India, lääne ja looderannik. Portugali meresõitjad jõudnud kah Taiwanile Jaapanisse Tiimori saarele ja arvatud on, et esimeste eurooplastena isegi Austraaliasse au ja kuulsust tõid säärased innukad, meresõidud väikesele emamaale ja küllap mõndagi hoopis materiaalset ka, mis riigi käekäigule üpris hästi mõjus. Lissaboni ja teiste linnade sadamad olid täis suuremaid ja väiksemaid laevu. Nendelt muutkui laaditi maha kõiksugu kaug puhkmuuhulgas kalleid vürtse ja orjasid sest mida muud nemadki olid kuivaid kaup. 16. sajandi keskpaigaks oli Portugalis saanud suurim koloniaalimpeerium kogu tollases maailmas. Aviisi valitsejate dünastia oli kõige selle taga ning sellesse oli kuulunud ka printsen riike. Portugali meresõitude ajastu legend, aga head ajad tavaliselt kaua ei kesta. Heade aegade hääbumisele Portugalis aitasid kaasa suur sisseränne, katkud ja näljahädad ning viisi dünastia lepp. Hispaania kuningast sai mõneks ajaks Portugali kuningas. 1755 raputas Lissaboni ja linna ümbrust raske maavärin, mis tappis tuhandeid inimesi ja hävitas suure osa linnast. Portugali jaoks oli alanud aeglane, kuid pöördumatu allakäik, millele aitas kaasa riigi asumaade kõige enam muidugi neist suurima Brasiilia iseseisvumine. Nii juhtus siis selle võimsa impeeriumiga. Kõik seni räägib, ta puudutab ka Portugali loodenurgas seisvate praaga linna. Iseenesestmõistetavalt on praagal olnud samasugune saatus nagu kogu riigil siinkandis elanud prakari hõimurahvas ning ehitanud siia oma kindlustatud asulad kastrumid. Umbes aastal 136 enne Kristust jõudsid kohale Rooma leegionid ning umbes aastal 20 enne Kristust keiser augus tiinuse valitsemisaegadel rajati uute roomaalade valdamiseks praeguse praga kohale Pracaraugustaasule. Linnake kasvas kiiresti ning kolmanda aastasaja lõpupoole tegi tollane Rooma impeeriumi keiser Djokletsiaanus sellest äsja rajatud kalletseja provintsi pealinna. Pärast Rooma impeeriumi kadumist vaheldusid ka praagas sajandite jooksul vallutajad ja valitsejad, kuid sellel linnal oli oma roll ristiusu levitamises ja kindlustamiseks kogu Ibeeria poolsaarel. Praagast sai Portugali esimeste tähtsate piiskop Paide linn. Alates kuuendast sajandist peeti siin mitu oikumeenilise kirikukogu istungit ja juba see näitas praga kui religioosse keskuse tähtsust. Kuni tulid Maurid islami usk kingituseks kaasas. No nagu teada, sai Re konkista võiduga mauride ja islamiaeg Portugalis läbi. 12. sajandil sai praagast peapiiskopilinn ja peapiiskopi mõjupiirkond ulatus kaugele üle kogu Ibeeria poolsaare praga keskaegsete müüride vahel. Linna keskel seisis tohutu katedraal, mida sajandite jooksul täiendati ja ümber ehitada ja katedraali lähedal laius peapiiskopi palee, paljude siseõuede ning kaunite aedadega. Need olid linna tähtsaimad ehitused ja need linna tähtsaimad helid. Suurte avastuste ajastu 16. sajand praagale kasu ei toonud, nagu ta tõi näiteks Lissaboni Evorra Jagoimbra linnadele. Peapiiskop Diogodesse House leidis aga võimalusi Gabraga arendamiseks. Tänavad muutusid laiemaks, tekkisid suured väljakud, alati uusi haiglaid ning muidugi ka kirikuid. Ka vägev katedraal keset linn sai uue peakabeli. Teogodesseuse ajal sai keskaegsest praagast renessansiajastu linn. Tõeliselt kuldseks ajastuks sai praga linna jaoks aga 18. sajand. Siis kinkisid peapiiskopid ja arhitektid näiteks Andre saares ja Carlos hämarante linnale ja selle ümbrusele imeilusaid, barokkkirikuid ja losse nende seas ka von risustama. Pühamu nimi tähendab head mägede Jeesust. Barokk oli portugali jõudnud. Voldemar Vaga, ma üldise kunstiajalooga tuleb taas appi. Renessansikunst oli lineaarne barokk, kui on maaliline renessansijoonte selguse ja hästi eraldavate vormide asemel näeb barokkkunstis kindlate piirjoonte hävimist üksteisest läbi lõikuvate üksteisesse põimuvad ja kokkukuhjatud vormide sulamist üheks rahud tuks voogavaks tervikuks taltsutamatu tunded, kirg paatas, jäime. Maalilisuse valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks asetatakse barokkfassaadil nisse petika aknaid, külvatakse see ülesskulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja laineid Vaidiooni ehitistes ise. Deklaratsioonis valitseb ülevoolav pulbitsev toredus, Voldemar Vaga Üldine kunstiajalugu. Kogu Euroopas, siis Portugalis leidub hulk kõrgeid künkaid, mille tippudes juba iidsetest aegadest pühamu tan seisnud. Arvatakse, et ka hea Jeesuse mäetipp kuulub nende hulka. Kuid kõige varasem viide ajaloo ürikutes on aastast 1373, siis seisis siin mäe otsas püharist iga pääl, mida sajandite jooksul täiendati ja ümber ehitati. Ning 1629 tõusis siia heale mägede Jeesusele pühendatud palverändurite kirik, kus oli kuus Kristusega rataste kabelit. Praeguse ajani mäe tipus seisvat kirikut hakati ehitama 1722, kui praga peapiiskop oli Rodrigo de mauradelles ja just tema juhiste järgi hakati ehitama ka esimest mäe jalamilt kirikusse viivate treppide järk sest pommseisust on Monte kirik praga lähedal. Portugalis on oma kahe torni ja kauni fassaadiga igati uhke. Tõeline vaatamisväärsus on selle kiriku juurde viiv trepp. Pistik. On neidki asjatundjaid, kes seda terves maailmas lausa ainulaadseks peavad. Natuke tuleb jõudu koguda enne treppidele astumist ikkagi 116 meetrit ronimist ja tee ei vii mitte lihtsalt otse üles. Esmalt jalutad sa mööda varjulist rahulikku, meeldivalt jahedat puude alleed. See on roheline, mille moodustavad su pea kohal kohtunud kahel pool seisvate vanade puude võõrad. Ja siis ilmuvad su ees nähtavale pühamu tornid kaugel ja kõrgel ning nende juurde viivad trepid. Alguses on trepid, nägu, trepi deka, laiad, tavalised trepijärgud, kivised, piirded kahel pool, aga need trepid viivad su alles maailma kuulsaima rokk trepistiku jalamile, sest võimsust on maante pühamu seisab tegelikult 400 meetri kõrgusena mäetipus. Barokktreppide kõrguseks on aga antud 116 meetrit. Efekt on erakordne, kummaline ja äärmiselt raskesti kirjeldatav, aga uskumatult uhke. Sa näed astmetena kõrgusse tõusvat säravvalged tumeda kivi ääristega seinte rägastikku. Need seinad piiravad ülespoole tõusvaid treppide siksakke ning moodustavad korrapärase mustri. Alt vaadates võiks kogu trepistiku viieks vertikaalseks osaks jaotada kahel pool trepiäärtel seisavad sirged platvormid, nende kõrvalt tõuseb üles kaks siksakiliselt treppide rida. Ning keskel on taas laiade sirgete platvormide astmeline rivi graniidist trepiastmeid Pole alt vaadates näha vaid neide ääristavate valgete tumedakandiga seinte toredad, külili lükatud kolmnurki meenutavat siksakkide ning nelinurgad siksakkide vahel. Aga see pole kaugeltki kõik. Homse Sustomante pühamu juurde viiv trepp, see pole kaugeltki üksnes ülespoole viiv kummaliselt Siksakkidena kulgev valged deseintega piiratud astmestik, seal uhke kne trepp praga peapiiskop Rodrigo mauradele. Swap seisab trepivärava kohal. Nagu öeldud, oli just tema see, kelle juhendite järgi esimest trepijärku rajama hakati. Seda ehivad kahel pool väikesed kabelit, mis pühendatud Kristuse risti teele. Kaheksanurksed valgete seinte ning tumedate katuste, Kivi, ääriste ja Kivibaasidega kabelid. Neid kaunistavad terrakotaskulptuurid jutustavad Kristuse kannatustest. Treppide ääres võib näha baroksete Lil mustritega muruplatse. Rodrigo Temauradele sõja ajal asuti ehitama ka siksak-Iliste treppide esimest järku. See oli pühendatud inimese viiele meelele. Nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Trepi Mademetele püstitati iga meeleauks oma purskkaev. Aastal 1725 hakati mäe tipuga juba võrokesed kirikut rajama. Esimeste kabelite trepistiku ja kiriku ehitamine käis läbi terve Kaheksateistkümnenda sajandi. Kiriku taha rajati veel kolm kaheksanurkset kabelit. Neid kaunistavad kujud jutustavad sündmustest, mis leidnud aset pärast Kristuse ristilöömist. Nende kaunite kabelite sisekujunduse eest hoolitses praga arhitekt Andres Soorass ning kabelite ümber pandi paika neli barokset purskkaevu Kristuse nelja tähtsaima jüngri raidkujudega. Kõik see sai valmis aastaks 1760. Oli 1781, kui praga peapiiskop Kasparde pragang ka otsustas hea mägede Jeesuse pühamu ehitustööd lõpule viia, mis tähendas kolmanda trepijärgu rajamist ja kirikuviimistlustöid. Kolmas trepi järk kujutas enesest siksakkide jätkumist ning pühendati kolmele voorusele. Usk, ilus ja heategu. Igaüks nendest sai taaskord oma purskkaevu mäetipus. Juba aastasadu asunud kiriku viimistlustööd seisid aga selles, et senine kirik lõhuti pea täielikult maha, et uuele maad anda. Uue kiriku loojaks sai arhitekt Carlos Luis Ferreira amoraan. Ehitustööde alguse ajal 33 aastane lootustandev inseneriarhitekt, kelle isa kuulus praga peapiiskopi õue muusikute hulka. Carlost proovis samuti kirikule pühenduda, kuid leidis siiski, et maine elu võlub teda rohkem arhitektina kirikuid ehitada. See oli teine asi. Carlos Marante uuris ja otsis ja leidis, et 18. sajandi lõpupoole hakkab lopsakas barokk juba taanduma. Jääd vargsi hiilib siitsamast Portugali lähedalt Prantsusmaalt. See riik ja dikteeris vaheldumisi Itaaliaga voole ja stiile. Nii sisse hiilib kohale midagi uut, mis tegelikult on päris vana baroki rokokoo, mänglev, rahutuse, sädelev graatsia, kogu see voogav ja kirglik maailm võis lühikest aega päris paeluv olla kuid tüütas tõenäoliselt päris kiiresti. Midagi tõsisemat ja mehisemad tuli taas vahelduseks leida. Midagi uut. Leitigi ainult et see uus polnud midagi muud kui pisut unustatud vanavaraklassid siis miks kutsuti seda ja eeskujuks sai muidugimõista antiikarhitektuur Voldemar Vaga, kellelt kogu just kuuldud tarkus pärit, tsiteerib Saksa tori ving hõlmanni 1764. aastal ilmunud teost. Antiik sulgudes Kreeka kunst on ainuke kõrgema ilu väljendus, sellest midagi paremat luua pole võimalik. Kunstnike ülesandeks peaks seetõttu olema antiikkunsti imiteerimine. Nii et sellisel muutuste ajal alustas oma tööd mägede hea jeesuse pühamus. Portugali arhitekt ja insener Carlos amarante. Õieti oli Carlasem Marante üks neid Põhja-Portugali arhitekte, kes tegi kaasa üleminekubarokk, rokokoo arhitektuurist, uus klassika arhitektuuri juurde. Ta oli näinud inglise stiilis muus klassikat ning mägede hea jeesuse pühamu kirik, mis pärast aastat 1784 tema projektide järgi ehitati olevat üks esimesi Portugali Uusklesitsistlike ehitusi. See sai valmis 1834 ning selle peaaltariteema on ristilöömine. Kaks kellatorni fassaadil nende vahel madal Kreeka templit meenutav kolmnurkne viil tipus lihtne rist. Kaks korrust, alumisel Leendub nelinurkne sissekäik poolsammaste vahel. Selle kohal valus, traadiga piiratud ning kraid kujudega ehitud rõdu kirikuesiselt väljakult viivad trepid kahelt poolt üles pühamu uksed treppide vahel, suure ümarkaare all. Kaunis skulptuurgrupp ning Kivivaaside read. Nelinurksete kellatornide ümar, kaarealiste akende ning väikeste tornikestega kaunistatud tippudes ongi ehk veel jälgi hääbuvast barokist. Tundub küll kaugeltki mitte asjatundja silmale suhteliselt tagasihoidlik, kuna see pomm, psus Tomante esikülg, trepid see on hoopis teine asi. See, kuidas pidekaunistused ülespoole jõudes järjest uhkemaks ja detailsemaks muutuvad. Valgete seinte kirjääristega ühes toonis väikesed tornikesed ehivad seinte ühinemiskohti. Trepistiku keskosas tõusevad igal trepimade emmel, mida loen kokku seitse ülespoole kaunid purskkaevud, mis meenutavad otsekui muinasjuttudest pärit grote. Neid armastati baroki ja rokokoo ajastul maa mõisate iluaedadesse ning suurtesse parkidesse paigutada. Sellisest purskkaevust ei purskav vesi mitte ülespoole vaid niriseb vähehaaval kenasti allapoole. Valgetel seintel on need ülimalt efektsed ning neil on ka oma tähendus, tunded ja voorused. Trepistiku ehivad skulptuurid muutuvad igal järgneval tasandil, samuti üha keerulisemateks gruppideks. Säravvalged seinad ja tumedad, olenevalt valgusest ilmselt pruunikad või hallid kivikaunistused, vari ja valgus. Lilled üllatavad nurgatagused, kaunid väikesed kabelid ja võrratud vaated, sest roheline ümbrus ja viie kilomeetri kauguses paistev praga linn näivad siit ülevalt maalilise muinasloole. Kas pole uhke, et säärane märkimisväärselt omapärane ja erakordselt kaunis trepistik just Portugalis Braga linna läheduses seisab, sest Varok tähendavat portugali keeles korrapäratut pärlit. Tänapäeval laiuvad kiriku ja selle võrratu trepi ümber sõõriad kaunis park, nii et rahvast olevat siin alati palju. Mingi lõbustuspark siin siiski ei ole mägede hea Jeesuse pühamu, nimelt palverändurite sihtpunkt ning nende hulgas leidub alati patu kahetsejaid, kes mööda siksakiliselt trepistiku põlvedel üles ronivad. Terve pika trepi, 116 meetrit kiriku juurde välja põlvili. Heamägede Jeesuse juurde. Usk ilma mingigi kahtluse varjuta. Ta abipalve, kõige sügavam võimalik austus, ekstaas, võib-olla ka hirm. Sellistest tunnetest leiavad nad tõenäoliselt jõudu ja pomm. Shesustamonte pole ju siin maa peal ainus paik, kus oma jumalale põlvili lähenetakse. Aga need, kellel just nimetatud tunded puuduvad või nii sügavad ei ole, kõnnivad jalgsi mööda treppi siksakke üles või alla ja imetlevad ja need, kellel jõudu või tahtmist ei jätku, võivad vabalt köisraudtee vaguni kestes üles-alla sõita. Sest hea Jeesuse köisraudtee portugallased ütlevad elevadordo pom seisus töötab tip-top pilt hoolimata sellest, et on kõige vanem köisraudtee terves maailmas õieti kõige vanem vee tasakaalu nipi abil töötav köisraudtee terves maailmas mäetipul peale laaditud vee raskus viib vaguni alla ning tõmbad teise ilma veeta vaguni üles ja kõik hakkab taas otsast peale. Selle imeseadeldise leiutas insener Niklaus riigenbach aastal 1882 ja hea Jeesuse mäel töötab see siiamaani. Baroksete siksak iliste treppidega mägede hea jeesuse pühamu praaga lähedal Portugalis on õige mitmete samalaadsete ehituste rajamisel eeskujuks olnud ja mitte ainult Portugalis, vaid isegi kunagises kauges ja hiigelsuures koloonias. Brasiilias. Oli 1822, kui Regendina Brasiiliat valitsenud prints Pedro kuulutas Brasiilia iseseisvaks riigiks ning enda keisriks Pedro esimeseks keisrivõim siin merede taga ei kestnud kaua. 19. sajandi lõpukümnendil sai Brasiiliast vabariik, kus kõneldakse portugali keelt ning üle 90 protsendi elanikest on katoliiklased. Tõenäoliselt pole sealgi siis võõrad ei palverännakud, pühamutesse ega põlvedele. Sundiv patukahetsus. Portugalis praga lähedal vom Shesustama antesse viivatel kaunitel treppidel leiavad palverändurid ja mitte ainult nemad taas selle igavese vastuolumaise maailma meelelisuse ja hingemaailma vooruste vahel ning näevad Kristuse kannatuste teed. Purskkaevud sel teel sümboliseerivad usklike hingede puhastamist ning lõpuks jõuavad nad oma eesmärgile templisse kõrgel mäetipul. Me. Pooli siis.