Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte päevast 21.-st aprillist. Mina olen Mall Mälberg. Rahvusvaheline reitinguagentuur standard ja Poor's kinnitas Eesti riigireitingu senisel tasemel. Reitingute väljavaade jäi negatiivseks. Äsja asutatud Eesti kaitsetööstuse liidu peamine eesmärk on luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi kaitsetööstuslike toodete arendamiseks veel ning ka Eestist välja müümisel. Esimene prioriteet on Eesti enda kaitsevajadused aga kaugemas tulevikus näiteks kannatu hangetel. Osalemine. Riigieksamitega korralduses on tänavu mitmeid muudatusi. Enam ei saa õpilane loobuda kurd juba valitud riigi Vaiga eksamist koolieksamist. Kõik kirjanditeemad on eesti ja vene koolide lõpetajatele. Öised eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa peab lindistama. Eesti muinsuskaitse ei ole tulnud ühiskonna kiirete muudatustega, kaasa on puudunud kodanikuühiskonnal põhinev surve, ütles muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm tänasele konverentsil küsitigi, kuhu lähed? Muinsuskaitse. Swedbank toob turule võimaluse ajada oma kiireid rahaasju ka mobiiltelefoniga ehk mobiilipanga kaudu. Makseid saab teha nagu tavalises internetipangas. Arvatavat plahvatus Solnudki keskuses uurib politsei. Välismaalt Moldova valitsev kommunistlik partei tunnistati parlamendivalimiste võitjaks ka pärast seda, kui oled opositsiooni protestimeeleavalduste järel üle loeti. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul vajavad pangad veel 1,7 triljonit dollarit. Lisakapitalil. Valuutafond hoiatas, et krediidikriisi kahju ulatuda nelja triljoni dollari tareni hamma kergelt pilves ilm. Sooja tuleb kuus kuni 11 kraadi. Rahvusvaheline reitinguagentuur standard ja Poor's kinnitas Eesti riigireitingu endisel tasemel A ja A üks. Riina Eentalu palus kommentaari Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhatajalt Ülo gaasikult ennekõike selle kohta, mida see reiting Eestile õieti tähendab. Reitingus sõltub eelkõige see, kuidas välisinvestorid suhtuvad Eesti majandusse. Ega üldiselt ei ole investoritel endal aega ja võimalust piisavalt põhjalikult ühe majanduse kohta infot koguda ja siis usaldatakse reitinguagentuuride reitinguid. Ja nüüd, kui siis veebruaris alustas standard and Poor's Eesti riigireitingute erakorralist ülevaatamist ja ja ei välistanud ka reitingute alandamist, aga ta jättis need nüüd samaks, mida see tähendab? No ma arvan küll, et see on väga positiivne uudis tegelikult praeguses ebakindlas keskkonnas, sest kui reitinguagentuur juba alustab sihukeste erakorralist ülevaatust, siis üldiselt on väga negatiivne märk, mis viitab sellele, et majandusel on väga palju riske juurde tulnud ja ohte tulevikus. See praegune otsus, noh, selgelt eelkõige peegeldab seda, et valitsus on väga jõuliselt vähendanud oma kulutusi sellel aastal tulevastel aastatel ja parandanud eelarve tasakaalu ja seeläbi nagu siis ka tõstnud Eesti majandususaldusväärsust ja ja see riigi riigireitingu mitte muutmine selgelt siis kinnitab seda, et et see on vähemalt reitinguga agentuuridele juba positiivselt mõjunud. Kuid ometi jäätise reitingute väljavaade negatiivseks, mis alusel missuguseid riske silmas pidada? Et ühelt poolt see, et üleüldse maailma majanduses on väga-väga palju ebakindlus praegu ja, ja ei saa välistada seda, et Eesti majandusel ja üleüldse ka meie peamiste kaubanduspartnerite majandus läheb märksa halvemad kui see, kuidas meie põhistsenaariumiteks ette nähakse ja kindlasti, et kogu regiooni majanduse mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus ja tegelikult ka on nii-öelda praegu väga raskes seisus ja, ja need erinevad ohud võivad nii-öelda siis kaudselt mõjuda negatiivselt ka Eesti majandusele ja seeläbi Eesti majanduse olukord märgatavalt halveneda. See tähendab, et see on väike signaal ka siis igasugustele investoritele See kindlasti on ka jah, et ta viitab sellele, et, et, et kui olukord edasi halveneb, et siis siis ei ole välistatud see, et see reiting vaadatakse ka allapoole. Aga noh, kindlasti teiselt poolt positiivne signaal on ikkagi see, et antud juhul ta jäeti eelmisele tasemele viidates just eelkõige sellele, et et see poliitika, mida Eesti on ajanud, ainult et see kõik nii-öelda annab Eestile võimaluse sellest kriisist kiiresti väljuda. See reitinguagentuur kani tutvustab läbi selle meie praeguseid poliitilisi otsuseid. Hiljuti asutatud Eesti kaitsetööstuse liidu peamine eesmärk on luua Eesti ettevõtetele uusi võimalusi arendada ja turustada oma kaitse tööstuslikke tooteid. Täna allkirjastati viie punktine koostöömemorandum kaitseministeeriumiga. Martha Grauberg jätkab kriis majanduses. Pakub mitmeid võimalusi, nende elluviimiseks on vaja teha senisest rohkem koostööd. Üks võimalusterohke valdkond on just kaitsetööstus, sest seal ei ole Eesti oma potentsiaali veel täiel määral rakendanud, ütles riigikogu liige ning kaitsetööstuse Liidu juhatuse liige Taavi Veskimägi. Ühingu missiooniks ongi eelkõige paremate võimaluste loomine enda liikmesettevõtetele, kaitseotstarbeliste teenuste ja kaupade turgudel ja seeläbi ka panustada Eesti kaitsevõime tugevdamisse ja läbi selle ka majanduse arengusse. Kui palju on üldse Eestis kaitsepotentsiaaliga ettevõtet praegu? Me oleme selle ühingu asutamise juures eelkõige pidanud silmas seda, et need ettevõtted ei pea täna kõik mingeid kaitseotstarbelisi teenuseid ja kaupu otseselt tootma või pakkuma, vaid kui nad näevad, et neil on teatud potentsiaalid, teatud võimekused, teatud huvi areneda siin suunas siis eelkõige peakski see mittetulundusühing aitama neid leida võimalikke partnereid väljaspoolt, aga teiselt poolt on loomulikult ka väga palju neid ettevõtteid, kes on juba aastaid nii Eesti kaitseväele kui ka suurtele rahvusvahelistele kaitse konsernidele pakkunud teatud kaupu, noh, alates balti laevaremonditehasest Macro lingist, lõpetades aktsiaseltsiga Samelin, kes toodab saapaid. Ettevõtetele üksi on keeruline kaitsehangetes osaleda, kuid koos on see võimalik, ütles ettevõtja ja kaitsetööstuse Liidu juhatuse liige Jüri Käo. Tema sõnul on praegu ettevõtjatel tihti vale arusaam, et kaitsevägi ainult tulistab ja laseb rakette. Kaugel sellest, et kaitseväelased söövad kartuliputru ja ja suppi ja joovad vett ja tarbivad kõiki teenuseid ja kaupu ja kaitseväele on vaja ehitada igasuguseid objekte, kaevata trass, hooldada nende raadioseadmeid, radareid, jumal teab mida, nii et see on, see on täitsa tavaline nii-öelda majandustegevus välja arvatud, lisandub lihtsalt see, et nad on relvastatud. Tänaseks on kaitsetööstuse liiduga ühinenud 30 Eesti ettevõtet. Taavi Veskimäe sõnul tuleb esmalt saada ülevaade neist võimalustest, mis Eestil kaitsetoodete ja teenuste valdkonnas praegu kasutamata on ning siis nõudlus pakkumisega kokku viia. Sellest võidab ka riik, sest uusi tooteid ja teenuseid arendades tekib näiteks juurde töökohti. Me ei pea kõiki asju ostma sisse, aga kindlasti on väga suur teema kogu vastuostude temaatika NATO ja muudel rahvusvahelistel hangetel osalemine. Oluline on koos Eesti ülikoolide ja teadus arendusasutustega selline kaitsealane, teadus- ja arendustegevus. Jätkame päevaga väliselt. Distega Nele Meikar, Rahvusvaheline Valuutafond IMF hoiatas, et krediidikriisi kahjud võivad ulatuda nelja triljoni dollarini ja avaldada finantssüsteemile mõju veel aastaid. IMFi hinnangul pangandussektor ja kogu maailma majanduse toibumine, aeglane ja valus. IMFi sõnul peavad pangad veel 1,7 triljonit dollarit lisakapitali. Samal ajal on poliitiline toetus edasiste abipakettide vastuvõtmiseks kahanemas. USA president Barack Obama pakkus IMF-ile 100 miljardi euro suurust laenu, et tugevdada IMFi varusid. Suuremat tööstusriigid lubasid G20 tippkohtumisel Londonis kolmekordistada IMFi reserve 750 miljardi dollari võrra. Rahandusminister Einar trepse ütles, et Läti riigieelarve kulutusi tuleb kärpida keskmiselt 40 protsenti. Repsi sõnul kärpimine olla mõnes valdkonnas suurem ja mõnes väiksem eesmärk on, et riigi tulude rahvusvaheliselt laenud vastaksid kulutustele, vahendas LETA. Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et eelarve peab olema kooskõlas prognoosiga, mille kohaselt väheneb Läti sisemajanduse kogutoodang 2011. aastal kuni kolm protsenti. Moldova valitsev kommunistlik partei tunnistati parlamendivalimiste võitjaks ka pärast häälte ülelugemist. Keskvalimiskomisjoni teatel erinesid uued tulemused esialgsetest arvudest vähe. Viiendal aprillil toimunud valimistel said kommunistid esialgsete tulemuste järgi veidi üle 50 protsendi häältest, mis annab neile parlamendis 60 kohta 101-st 35 protsenti häältest ning 41 kohta saanud kolm peamist opositsiooniparteid on lubanud häälte ülelugemise tulemused kohtus vaidlustada. Ukraina opositsioonijuht Viktor janu soovitus teatas oma kavast kandideerida järgmiseks Ukraina presidendiks. 2004. aasta presidendivalimistel kaotas ta oranži revolutsiooni juhtfiguurile Viktor Juštšenko. Praegu on aga nii Viktor Janukovitši kui ka tema regioonide partei toetus kõrgem teiste parteide toetusest, ulatudes ligi 25 protsendini. Samas ei jää palju alla ka peaminister Julia Tõmošenko pooldajate hulk. Tõmošenko pole ametlikult teatanud presidendiks kandideerimisest, kuid ilmselt kavatseb ta seda teha. Praeguse presidendi Viktor Juštšenko toetus on kahanenud pea olematuks. Ukraina parlament seadis presidendivalimiste tähtajaks 25. oktoobri. Juštšenko on selle otsuse konstitutsioonikohtus vaidlustanud. Moskvas. Ringkonnakohus vabastas tingimisi naftakompanii Jukos endise juristi Svetlana pahmina. Pahmina kandis kuue ja poole aastast vanglakaristust väidetava kelmuse ja maksupettuse eest tarretis, eriti 2004. aasta detsembris. Kremli kriitikute sõnul oli tegemist poliitilise kättemaksuga, sest ta keeldus Jukose eksjuhi Mihhail Hodorkovski vastu tunnistusi andmast. Ja uuesti Eestist, kuhu lähed, muinsuskaitse? Küsiti täna muinsuskaitsekonverentsil. Riina Eentalu küsis osalejatelt, mis siis lahti on? Muinsuskaitse seltsi esimehe Jaan Tamme sõnul ei ole muinsuskaitse suutnud ühiskonna väga kiirete muudatustega kaasa tulla. Miks Jaan Tamm? Selliseid tugevaid mittetulundusühinguid, mis alaksid laiu kodanikealgatusi, kodanike ringkondi, neid väga palju tekkinud ei ole ja selle tõttu kodanikel põhinev surve, mis peaks siis läbi mitmesuguste kohalike ja riigikogu valimiste kanaliseeruma ka teatud, kas seadusandluses või siis riigieelarvesse seda survet pole olnud siiamaani. Peaksime tegema traditsioonilised ühiskonnad ja seda on ju klassikaliselt tõestanud, et ka riik peab kuskil tegema valikud, et kas pärast hiljem maksta miljardeid või praegu teatud miljonite väljapanemisega anda uus tõuge selle kodanikuühiskonnale, kes võtaks siis väga paljud sellised funktsioonid, millega riik nagu tahab tegeleda, kuid siiski ei ole võimeline tegema, sest inimestel baseeruv tegevus ja ideoloogia on alati odavam kui riiklikul tasandil toimiv tegevus muinsuskaitseseadust karmistada või, või leevendada seega olulist muutust ei tule. Motivatsiooni saab tekitada see, kui inimene saab aru, et kuidas parandab oma talutare just ja ühiskond maksupoliitika kaudu aktsepteerib seda tegevust ja ei võta talt nii palju siis seda tulumaksu või käibemaksu või mis iganes, need on ka mujal maailmas ju küllaltki traditsioonilised mudeleid, mille juurutamine muidugi ei tule kiiresti, aga kui sa algust ei tee, siis see protsess kunagi ei käivitu. Mida arvab olukorrast muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu? Selle arvamuse ütlemisel tuginema riigikontrolli auditile ja saudid ütleb, et Eesti riigis valitseb disproportsioon muinsuskaitseametile seaduste ja muude õigusaktid pandud kohustuste vahel ja riigieelarve poolt eraldatud võimaluste vahel tuleks leida see õige tasakaal. Osa ettekirjutusi, regulatsioone ei ole antud hetkel mõistlikud. Kalev Uustalu rääkis ka muinsuskaitseseaduse muudatustest, mis selle aasta lõpuks peaksid olema vastu võetud. Esimese muudatusena nimetas ta seda, kuidas seadus saaks reguleerida riigiomanike suhteid nii, et võidaks mälestis. Praktika on näidanud, et keelamised, osalised, keelud ja kitsendused ei ole õigustatud. Rohkem peaks olema paindlikkust. Teine on see, et riik väga selgelt ei suuda täita neid kohustusi, mida seadusega on pannud vastavale institutsioonile, kes peaks kultuuripärandit riigi poolt kaitsma ja säilitama. Et nüüd tuleks lihtsustada asju. Riigieksamite periood algas 16. aprillil eesti keele kui teise keele riigieksami kirjaliku osaga. Laupäeval kirjutatakse lõpukirjandit, sel aastal on riigieksamikorralduses mitmeid muutusi. Martha Grauberg tutvustab neid. Riigieksamite raskem periood on alanud. Laupäeval asub lõpukirjandit kirjutama 13370 inimest. Sel aastal on kõik kirjandi teemad eesti ja vene koolide lühised. Eksamikeskuse eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste. Kõik teemad on siis ka varustatud ülesannetega või siis selgitavate kommentaaridega, kus on osundatud, siis käsitlemisele tulevale probleemile. Tõsi, need ülesande sõnastused ei ole täpselt kattuvad ning siin püüame arvestada siis sellega, et eesti keele ja vene keeleõppekavade ainekavad on erinevad. Samuti on õpetuses erisusi, keelest tulenevad erisused. Ülesannetega varustati neli teemat juba mullu. Hennoste sõnul kirjutati neil teemadel rohkem ning ka tulemused olid mõnevõrra paremad kui traditsiooniliste teemade puhul kirjandist, aga ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse arutlusest ning võõrkeele eksami kirjutamisosast on õpilasel sellest aastast õigus pärast eksamit saada. Samuti salvestatakse õpilase soovil võõrkeelte riigieksamite suulised osad. Eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa salvestamine on aga kohustuslik. Eksamikeskuse direktori Robert lepini sõnul on see peamiselt õpilase huvides ja seda eelkõige juhuks, kui eksamitulemust soovitakse vaidlustada. Eksamikeskus säilitab salvestusi kolm aastat. Tegemist ei ole usaldamatusega, vaid eesmärgiga panna kõik õpilased võrreldavatesse tingimustesse. Kindlasti ei saa öelda, et koolidel ei ole seda tehnikat, et salvestada juba aastat. Koolid on pidanud pakkuma õpilastele seda võimalust ja samuti sülearvutid õpetajatele. Selle projekti raames on koolid tegelikult saanud tehnikat, mis võimaldab salvestada. Õpilase huvides on ka see, et nüüdsest saab ta oma eksamitööga tutvuda enne apellatsiooni esitamist. Meelest tuleb aga pidada seda, et alates sellest õppeaastast peavad õpilased sooritama kõik valitud riigi ja koolieksameid. Loobuda neist enam ei saa. Eksamikorralduse osakonna juhataja Andres ääremaa. Miks see muudatus ellu kutsuti, solistiks? Põhjus selles, et oli meil terve hulk õpilasi, kes valisid igaks juhuks palju riigieksameid ja alles eksami toimumise päeval sisuliselt otsustasite siis eksamile kohale ilmuvad või mitte. Swedbank on oma internetipangas tulnud välja uute arendustega, mida täna tutvustati neist rääkis Riina endalule panga kliendisuhete juhtimise divisjoni juht Art Lukas. Turule on tulemas mobiilipank, mis Art Lukase sõnul võimaldab oma kiiremaid rahaasju korda ajada mobiiltelefoni kaudu. Internetipank tuleb lihtsalt mobiiltelefoni sisse ja sealt siis saab teha makseid samamoodi nagu nagu tavalises internetipangas seal nüüd kõiki asju, mida tavaliselt, eriti pangas on olemas täna AK-s kõige kiiremini vajatavad asjad, nagu tavaliste maksete tegemine, ülevaade, viimastest tehingutest, oma oma konto väljavõtte vaatamine, kõik need asjad saab mobiiltelefoni kaudu ära teha ja ma ei usu, et seal nüüd suuremaid selliseid lepinguid, noh, nagu näiteks eluasemelaene hakatakse kunagi üldse sõlmima ja see ei ole eesmärk, aga sellised kiiremad igapäevased asjad, asjad, kus sinisel tuleb meelde, et midagi peaks kiiresti ära muutma või kuskile peaks kiiresti raha kandma, need saab juba täna kas ära teha või siis tuleb siis lisafunktsioone sinna ilmselt lähiajal veel juurde. Mismoodi teenustasuga mobiilpangas? Tegemist on tavalise internetipangaloogikaga ehk siis samasugused tasud nagu internetipangas, et seal midagi erinevat ei ole. Teine muudatus vastab inimeste üha suurenenud huvile oma kulude ja rahaasjade korraldamise vastu. Tõesti, kui palju ikkagi kulub peo kokku eluasemepeale, kui palju kokku toidu peale ja nii edasi ka internetipangas alati näinud ja oma selliste konto väljavõtet siis seda ei saanud nagu kohe grupeerida niimoodi, et kui ma näiteks erinevates toidupoodides maksan, et see kõik noh, automaatselt näiteks mulle kokku sellise ühe kokkuvõtte all nagu näiteks toit ja nüüd see võimalus on olemas, et nad saavad minna netipangas, võtta selle konto väljavõtte menüü ja seal all ise määrata õpetada sellele pangale selgeks, et ühe poenime järgi või, või mingisuguse makse selgituse järgi, et kuidas kusjuures grupeerida ja nii on võimalus panna kõik erinevad asjad näiteks seotud eluasemega, vaata siis sellistest kommunaalkuludest võib olla elektrimaksmine, võib-olla oleksin aga telefoni panna juurde noh, kas kindlustus ja nii edasi, et need kõik asjad nendele võib panna selgituse taha, et need kõik need asjad on näiteks eluase ja see banki ise tahab meelde, et kui, kui märksõna mille näiteks selgituseks on olemas kodukindlustus või mingi muu märksõna sisse, siis edaspidi, kui see ükskord endale selgeks õpetatud, edaspidi te ütleksite automaatselt ja siis on võimalik teha enda jaoks kokkuvõtteid ükskõik millise perioodi kohta, et kui palju siis on kulunud, kas kas toidu peale on hakanud kuluma rohkem või vähem ja nii edasi. Põhja prefektuur alustas täna kriminaalmenetlust, et uurida Tallinnas mustamäel kunagisest Sonoki restoranis toimunud võimalikku plahvatust ja sellest tekkinud tulekahju. Politsei alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis sätestab asja rikkumist või hävitamist, ütles põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa rannajõe. Tema sõnul ei saa uurimise praeguses staadiumis veel plahvatuse toimumist kinnitada ümber lükata. Tules hävis hoone teine korrus ja osa esimesest. Sündmuskohta uurinud demineerijad lõhkematerjali ei leidnud. Üks Nõmme komando päästja sai kustutustöödel vingumürgituse ja ta viidi ravile Mustamäe haiglasse. Ilmast. Eeloleval ööl ja homme päeval on meil vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutempera tuul on öösel null kuni miinus kuus kraadi, päeval on kuus kuni 11 kraadi sooja. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17523. Toimetas Mall Mälberg kuulmiseni.