Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 24.-st aprillist minale Mall Mälberg. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ei soovi hinnata Eesti võimalusi võtta euro kasutusele esimesel jaanuaril 2011, kuid ta kinnitas, et euro selle üleminekutingimusi ei lihtsustata. Vajaliku Maastrichti kriteeriumi täitmiseks ja eelarvepositsiooni parandamiseks on tema sõnul maksude tõstmine välistatud. Eesti ametiühingute keskliit ja TALO jäid tänasel kohtumisel oma seniste seisukohtade juurde, et uue töölepinguseaduse jõustumine tuleb edasi lükata, kehtestada esimesest juunist töötuskindlustusmakse kõrgemana härrad ja jagada õiglasemalt tulumaksukoormus. Välisekspertide hinnangul peab Eesti loomakindlustunde sellele osale töötavast kõrgharidusega vanemast elanikkonnast kelle oskused ei vasta praegustele nõuetele. Ülikoolis valminud uuring väidab, et see puudutab kümmet protsenti meie tööealisest elanikkonnast. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja seaduse, mis säilitab sügisestel kohalikel valimistel Tallinnas senised valimisringkonnad. Kuna seadusandlusega ei ole võimalik ette näha kõiki olukordi, siis on abiks eetika, oleksid ühing Korruptsioonivaba Eesti on koostanud ärieetikakoodeksid kolmele valdkonnale. Ehitus, kinnisvara, ravimite müük. Homme hakkab lõpukirjandit kirjutama 13370 noort. Pärnus algavad täna õhtul pärimusmuusika kavas on akustilisi kontserte, õpitube, pärimuslike seltskonnatantsude õppimist ja muud. Välismaalt. Lätis valitsuse erakorralisel istungil konkreetsete otsusteni ei jõutud, kuid peaminister Valdis Dombrovskis teatas, et plaanis on luua riigiteenistujate palgaskaala, mida siiani ei olnud. Rootsi ajalehe Expressen teatel vedasid USA lennukid terrorismis kahtlustatavaid vange Rootsi territooriumi kaudu, kuigi päästioni valitsus ei avaldanud selle üle protesti. Homme selge päikesepaisteline ilm. Sooja tuleb 12 kuni 17 kraadi. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes vastas täna Tallinnas Eesti ajakirjanike küsimustele, hindas muuhulgas ka Eesti võimalusi majandussurutises ellujäämiseks. Margitta otsmaa käis Kallase pressikonverentsil. Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul on euro ebatavaline rahaühik, mis on püsinud väga hästi ka majandussurutise tingimustes. See on tugev stabiilsuse element ja oleks loogiline, kui seda kasutaksid kõik Euroopa Liidu riigi. Kuid eurole, üleminekutingimusi Eesti jaoks ei lihtsustata. Kui neid reegleid lõdvendatakse, siis lõdvendamise protsess läheb kontrolli alt välja. Lõdvendamise huvilisi on tegelikult väga palju ja mitte kaugeltki mitte ei ole kõige problem pakilisemad huvilised Ida-Euroopa riigid või need, kes tahavad eurosse saada vaid selle lõdvendamise huvilised on mitmed suured Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei tahaks midagi kuulda mingitest reeglitest, aga reeglite muutmine täna on, on küll välistatud, on kaalutud neid plusse-miinuseid korduvalt ja reeglite muutmise miinused kaaluvad selgesti üles reeglite muutmise plussi. Kallas ei soovinud täna hinnata Eesti võimalusi võtta euro kasutusele esimesel jaanuaril aastal 2011. Ta nentis vaid, et Eesti valitsus on otsustanud eesmärgi saavutada ja selline otsustavus tuletab meelde suhtumist kunagiste suurte eesmärkide ehk Euroopa Liidu ja NATOga liitumise täideviimisel. Samas ei kommenteerinud Kallas Eesti valitsuse võimalikke samme majanduskriisist väljumisel. Küsimusele, kas Eesti peaks oma eelarvepositsiooni parandamiseks kaaluma ka maksude tõstmist, ütles Kallas, et ei näe, kust need maksutulud oleksid, kui majandus langeb 10 protsenti. Kui te tõstate makse, siis kes maksma hakkab, kus, kus need maksjaga ma nagu oleks äärmiselt ettevaatlik selliste asjadega, eriti, mis puudutab tulumaksu, kus need turud täna on, eks ole, kelleltki selle täiendava rahana ära võtate. Kaudsete maksude osas midagi võimalik teha? Kindlasti vääriks asja arutamist võib väga vabalt juhtuda, et te teete tohutu maksupoliitilise otsuse ja see ei anna mitte mingisugust positiivset efekti. Aga te olete samas diskrediteerinud maksupoliitika kui stabiilse majanduspoliitika elemendi, nii et kindlasti on teine pool ka kärpimisel olemas. Peab tõesti väga realistlikult hindama, mis on võimalik teha, mis lihtne. Kallase sõnul on Euroopa liidul küll plaan majanduskriisiga võitlemiseks, kuid puudub piisav kompetents selle elluviimiseks. Nende võimaluste piires on, komisjon on pingutanud väga, et seda plaani tekitada ja noh, üks kõige olulisemaid näite, et selles vallas on see nõndanimetatud viie miljardi näide, põhimõtteliselt on see viis miljardit eurot Euroopa Liidu eelarves kasutamata raha, mida kasutada siis oluliste infrastruktuuriobjektide peale eriti energiasõltumatuse suurendamiseks, seal sees on ka Estlink, see on fundamentaal reaalne eelarvepoliitika muutmine, et kasutamata raha saaks nagu ümber finantseerida teiste projektide peale, aga lõpuks tehti ära, see on oluline sellepärast, et see on esimene, Meil on niisugune käikus, fokusseeritakse raha teatud üleeuroopalist suurte projektide peale. Maksude tõstmist ei soovitanud täna ka Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman, kes leidis, et enne peame ära kasutama kõik kokkuhoiu võimalused, mida meil tema sõnul veel on. Edasiste kärbete vaagimine on tõepoolest ees, kinnitas täna vikerraadio reporteritunnis ka peaminister Andrus Ansip. Seda me hakkame alles arutama järgmisel teisipäeval. Rahandusministeerium esitab valitsuskabinetile võimalikud valitsussektori tasakaalu parandamise meetmed ja sellele järgneb siis arutelu ja, ja ka otsustus, kui suures ulatuses need tasakaalu taandamised aselt leiavad. Need ei pruugi ilmtingimata kõik olla seotud siis riigieelarvega ka kuna muudatus ja see, mis puudutab pensioni teist sammast ei ole ju seotud riigieelarvega, vaid ta parandab valitsussektori tasakaalu. Ametiühingute Aunivad riigi poliitikat, mis seni on nende hinnangul kulutusi kärpides majandust jahutanud kuid pole pakkunud ühtegi toimivat lahendust majanduse elavdamiseks. Margitta otsmaa, rääkis ametiühingu juhi Harri Taliga. Täna koos olnud ametiühingute keskliidu ja TALO juhatused rõhutasid, et töötajad ei lepi valitsuse katsega veeretada majanduskriisi põhiraskus töötajate õlgadele. Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga ütles, et kui valitsus peab vajalikuks 2011. aasta algul eurole üle minna ja selle saavutamiseks ei ole ükski hind liiga kõrge, siis tuleb teha kolme asja. Tuleb uue töölepingu seaduse jõustamine edasi lükata tuleb esimesest juunist alates siis tõsta töötuskindlustusmakse määrad sellele tasemele, mille kohta töötukassa nõukogu tegi sel esmaspäeval oma ettepaneku ja selleks, et riigi tulud suureneksid, oleks kindlasti vaja ja muuta seadusi selles suunas, et suurem tulu kasvaks ja, ja selleks noh, näeme me ühe võimalusena muudatusi tulumaksusüsteemis maksuvaba tulumäära tõstmist vähemalt 5000 kroonini kuus. Tulumaksumäära tõstmist, et kindlasti oleks hädavajalik rakendada ettevõtete tulumaks. Siim Kallas on Tallinnas, andis täna pressikonverentsi ja Siim Kallas ütles, et tema meelest ei tohiks mingil juhul makse ja sealhulgas ka tulumaksu tõsta, sest tema ei näe, kes seda maksu maksma hakkab. Maksja maksavad maksumaksjad, see on selgeid, et, et kuna see on tehtud üks vale otsus, ei tähenda, et sellest tuleb kramplikult aina kinni hoida, et olud on muutunud ja, ja tegelikult tänane majanduskriis näitab väga selgelt, et kuigi tegelikult on need ülemaailmse kriisiga, milles seda Wabariigi süüd ei ole, aga selge on see, et väljatulemiseks tuleb nii-öelda analüüsida ka tehtud vigu ja teha nendest vajalikud järeldused. Põhiline viga, millest selgelt ei saa üle ega ümber, on olnud see, et riikuna jäänud sellist maksupoliitikat ja eelarve poliitikat on lähtunud ainult lootusest, et majandus kasvab ka järgmised noh piltlikult öeldes 50 või 100 aastat 10 protsenti aastas. Sürona ülikoolis on valminud uuring haridustaseme vastavuses töökoha nõuetele Eesti tööturul. Uuringu koostajad professor Holiemmessiinat usutles Tõnu Karjatse. Koos Euroopa keskpanga tööturu ekspertidega valminud uuringus vaadeldi perioodi 1997 kuni 2003. Uuringu eesmärk oli hariduse näitel saada selgust selles osas, kuivõrd lihtne on Eestit sulandada Euroopa Liidu vanade liikmesriikide tööjõuturule. Professor huliannessina sõnul oli vaadeldaval perioodil märgata töötajate üle haritust. Väide, et Eestil on suhteliselt lihtne sulandada Euroopa Liidu vanade liikmesriikide tööjõuturule, kuna meil on palju kõrgharidusega inimesi, on ainult osaliselt tõsi, räägib professor. Eestis on oluline osa just vanemaid inimesi, kellel on kõrgharidus kuid nende oskused ei vasta enam praeguse maailmanõuet. Telesee puudutab kümmet protsenti tööealisest elanikkonnast. Ütlesuliannessina haridussüsteemi meeprofessori sõnul muutma ei pea. Noorematele töötab tööjõuturg samamoodi nagu teistes Euroopa riikides, räägib Ruliannessina. Küsimus on demograafilises üleminekus. Eestis on toimunud kiire muutus, seetõttu peab Eesti looma teatud laadi kindlustunde sellele vanemale elanikkonna kihile, kes. Selle muutuse jalgu jääda Sirona ülikooli uuring toetab äsja kõrghariduse konverentsil räägitut, mille kohaselt on meil kõrgharidusega inimesi mingis elanikkonna kihis isegi rohkem kui Soomes ja Rootsis. Ja see on elukestva õppeprogrammis ja selles, et just kõrghariduse pinnalt on ümberõpet lihtsam teostada. Haridus ja teadusministeeriumi juures on võimalus ka tasuta ümberõppeks just eelpool nimetatud elanikkonna kihile, mis on siis üle viiekümneaastased. Sotsiaalministeeriumi andmetel on üle 50 aastaseid töötuid Eestis 25 protsenti. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja eelmisel nädalal riigikogus vastuvõetud seaduse, mis säilitab sügisestel kohalikel valimistel Tallinnas senised valimisringkonnad. Ilves märkis, et nii eelmistele kui üle eelmistele kohalikele valimistele läks Eesti vastu kohtuvaidlustega ning ka tänavu on tekkinud kahetsus. Täpselt samasugune olukord. Samas riigikohus jõudnud tema sõnul seisukohale, et demokraatia põhimõttenõuetest johtuvalt ei saa aktsepteerida olukordi, kus võimul olevad poliitilised jõud teevad mitu aastat ette teadaolevates valimisreeglites olulisi muudatusi vahetult enne valimisi eesmärgiga saavutada parem valimistulemus. Jätkame päevakaja välisuudistega. Nele Meikar. Lätis toimus valitsuse erakorraline istung, mille kutsus kokku president Valdis Zatlersi, et arutada hariduse, tervishoiu ja riigi haldusreformi armimist, mida nõuavad muuhulgas rahvusvaheline valuutafond ja Euroopa komisjon. Politoloog Veiko Spolitis sõnul esitasid Läti peaminister, haridusminister ja tervishoiuminister istungil raportit olukorrast oma valdkondadest ja mingeid konkreetseid otsuseid veel ei tehtud. Tervishoiuminister oma siis raportis nimetas, et näete nii palju meil on neid magamiskohti võrreldes teiste Euroopa riikidega, me tahame vähendada nii võrra. Siis samas suuresti ei räägitud just nende ametnike arvust, kus võrrelda Eesti ja Läti haldusametnike arvu just tervishoiusüsteemis Lätis, neid on täpselt neli korda rohkem ja praeguseks ei ole teada, kuidas siis nende arvu vähendada. Peaminister teatas, et plaanis on lõpuks 18 aastat peale Lätti taasiseseisvumist luua riigiteenistujate palgaskaala, mida siiani Lätis ei olnud. See palgaskaala peaks valmis saama 15.-ks maiks kus siis tataks palkasid 223 riigiasutusele, mis siis tegelikult tähendab 63000 töökohta ja ligikaudu 200000 töölist. Et lõpuks siis üritatakse saada kord Läti riigiteenistujate palgasüsteemis, mis teadupärast oli täiesti korrastamata. Rootsi ajalehe Expressen teatel vedasid USA lennukeid terrorismis kahtlustatavaid vange vähemalt kahel korral Rootsi territooriumi kaudu, kuid Göran Persson valitsus ei avaldanud selle üle. Protesti. Ekspress andmetel avastati üks lend 2005. aastal, kui Rootsi kaitsejõud kontrollisid Arlanda lennuväljal seisnud USA lennukit. Asjaga kursis olevate isikute sõnul oli lennukis palju kinniseotud silmadega ning ahelates vange. Ajaleht märgib, et tollal võimul olnud pärssoni valitsus teadis salajastest ebaseaduslikest lendudest, kuid see algas selle maha ning ei esitanud Ühendriikidele protesti. Teine teadaolev lend toimus 2004. aastal, kui USA luure keskagentuuri lennuk toimetas Rootsist ära kaks seal varjupaika taotlenud egiptlased, kes viidi kodumaale, kus neid piinati. Inimõigusega organisatsioonid ning Euroopa parlament on USA keskluureagentuuri salajased lennud hukka mõistnud. Venemaa Tallinna saatkond tühistas Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Mart Laarile välja antud turismiviisa Kaliningradi külastamiseks. Vastavalt rahvusvahelisele tavale saatkond viisa tühistamist põhjendama ei peagi. IRL-i hinnangul on visa tühistamine seotud Mart Laari tegevusega kommunismi kuritegude teadvustamisel ning nende hukkamõistmisel samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega. Ühing Korruptsioonivaba Eesti tutvustas täna ärieetikakoodeksid ehitus, kinnisvara yhe ravimisektorile, Margitta otsmaa, rääkis MTÜ Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Liina Kuusega. Aga kas, kas meie ettevõtete ärieetika ja toimimiseetika on nii suures ohus, et meil on vaja eetikakoodeksid, nad ei ole ohus, aga me peame ettevõtluse enda seisukohalt oluliseks, et ettevõtetes oleks olemas eetikakoodeks. Väga palju on Eestis mentaliteeti JOKK, juriidiliselt on kõik OK. Ja kas see tegelikult ka nii on, on väga paljudel juhtudel kaheldav. Te olete nüüd teinud ettepanekuid kolmele sektorile, kui me hakkasime koodeksit koostama, siis tegelikult oli alguses plaanis koostada seda sõna otseses mõttes apteekrile. Aga me jõudsime väga kiiresti selleni, et apteeker ainuisikusena ei suuda mitte midagi teha ja see tähendab, et tegelikult peaks koodeks toimima apteegisüsteemile. Kui inimene läheb apteeki, siis tema ei ole huvitatud, kas toode on käsimüügiravimretsept ravim, teda huvitab apteek ja ta tahab apteeki usaldada. Apteek on ka kõige nendest kolmest kinnisvara ja Ehitus ja ravimitele kõige tundlikum vist sotsiaalse käitumise. Kahtlemata, kui me kinnisvara ja ehituse puhul lähtume rohkem materiaalsetest kaalutlustest, võib olla siis apteegi puhul me tõepoolest tahame olla sama kindlad nagu minnes arsti juurde, me saame olla kindlad, et me saame abi, ravitakse ja kõik on õige, mis tehakse, millised võivad tegelikult olla need eetilised konfliktid, mis võivad tekkida või mida, mida tuleks nüüd ära hoida. Asi kipub minema selleni, et apteegid seotakse esiteks konkreetselt mingi konkreetse hulgimüügifirma juurde, mis tähendab kohe sortimendi seisukohalt negatiivset otsust. Kui hulgimüügifirmad lähevad selleni, et apteekidele antakse teatud toote või tootegrupi osas konkreetne müügiplaan, mida nad tegelikult peaksid täitma siis me ei pea seda eetiliseks. Apteegitoode on toode, mida inimene ostab siis, kui ta vajab abi. Liina Kuuse sõnul võiks eetikakoodeks olla töölepingu lisa. See tagaks selle, et kui inimene allkirjastab töölepingu, sest ta teab, et tal on ka eetilised kohustused olemas mis minu meelest oleks suur samm edasi. Aga teine asi, eetikakoodeks võiks olla ka firma puhul tema lepingute lisa ja eetika on lai mõiste. Kui mul on juba eetiline kohustus, siis ma ilmselt ilmselt aktsepteerinud seda, et ma ei, et ma pean eetiliselt käituma erinevates situatsioonides, kas Korruptsioonivaba Eesti kuidagi hoiab silma peal või kontrollib karantiin eetika kuuleksite täitmist kahtlemata teda ei olegi vaja niivõrd kontrollida, piisab tõesti mõnede asjade üle vaatamisest piisab meediast ja, ja kui me oleme ühed koodeksid valmistanud, siis meil loomulikult organisatsioonile lihtsalt huvitab, kas nad töötavad, kas neid jälgitakse, kas neid rikutakse või mis iganes ja need ei ole kindlasti viimased valdkonnad. Me tõepoolest alles alustasime valdkondade koodeksitega. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmetel on homseks küpsuskirjandit kirjutama registreerunud 13370 noort. Kirjanditeemad ning haridus ja teadusminister Tõnis Lukase tervitussõnad kõlavad vikerraadios, klassikaraadios ja Raadio kahes homme hommikul kell 10 tänavu kui 10 kirjanditeemad, mis on nii eesti kui ka vene keeles kirjutajatele samad. Pärnus algavad täna õhtul pärimusmuusikapäevad Toomas šalda käis korraldajatega rääkimas. Sa saad, karged, kargas maleva mõistma. Kaarne Kassai kargas malevamõistva. Nii kõlab tänaõhtune Pärnu pärimusmuusikapäevade peaesineja setod. Pärnu pärimusmuusikapäevad on kahe Viljandis kodulinna naasnud pärimusmuusika austaja asjatundja Kati Põldotsa ja Ülle Janssoni algatus taas üritada siinkandis hea ja maitseka rahvamuusikafestival. Väiksemaid folgiüritusi on Pärnus varemgi tehtud, aga üritusteks need paraku jäänud ongi. Festivali peakorraldaja Ülle Jantson kinnitab, et festivalil on võrdselt tähtsad muusika nautimine kontsertidel ja selle õppimine õpitubades. Nad on üsna tasakaalus üksteisega, et iga sihukese festivali juurde peaksid kuuluma ka õpitoad, kus inimesed, kes tahavad asjast rohkem aimdust saada, saaksid siis oma silmaga näha ja käegapillide. Mul on tõmmata ja siis teada, et kuidas sünnib rahvamuusika, et miks ta siis on erilisem teistest pakutavatest muusikastiilidest. Mis võiks olla teie festivali selline publikumagnet, eks ikka need lakatilgi suuremat paistvat nimed, setod, kes sellel aastal folkartisti tiitliga pärjati ja kindlasti legend reaalselt Kukerpillid, aga samas ei tahaks üldse liiga teha nendele teistele esinejatele, kes on tegelikult oma valdkonnas väga sügavuti minejad. Meie folgipealinn on ikkagi Viljandi, et üritanud Pärnu siin konkurentsi pakkuma hakata. Ma arvan, et mitte ka Viljandil on hea meel, kui juured on üle Eesti laiali. Absoluutselt ei peaks meid Viljandi folki jaoks konkurentideks, seda enam, et ma olen ise üks nendest, Viljandi folgi sünni juures olnud test ka sellel aastal endiselt korraldajate rivis, lihtsalt kõik inimesed ei jõua alati Viljandisse, et võiks ka kodus midagi toimuda. Aprilli teine pool Pärnus üritatakse festivale korraldada ikka suvel, kui see nii või teisiti on palju rahvast, miks teie kevade valisite, Pärnus üritatakse kõrvaldada või tehakse suveraski palju asju? Siin on palju rahvast, et tihti just kevad, märts-aprill, see jääb tühjaks ja, ja miks mitte teha selline sisene festival, et, et alati ei pea kõikjale noh väljas ja mõtleme ikkagi eelkõige enda linna ja maakonna publik. Praegu on igatahes kindel plaan sellest asjast traditsioon kujundada, kuigi praegu tegu alles esimeste perre pärimusmuusikapäevadega? Jah, traditsiooni poole liikumine on küll, unistas ja, ja loodan, et seekord kõik õnnestub, et, et saame sellest ka järgmisel aastal rääkida. Täpne info Pärnu pärimusmuusikapäevade kohta on üleval internetileheküljel www punkt praks poee. Ja lõpuks ilmast. Täna sündis selle aasta Eesti soojarekord Raplamaal. Kuusikul tõusis õhutemperatuur kella kolme ajal 16,3 kraadini ja selle aasta soojarekord saab lähipäevadel suured tõenäosusega ületatud, sest ilmajaama lähipäevade prognoosi järgi võib järgmise nädala teisipäeval tõusta õhutemperatuur kuni 22 soojakraadini. Veel on meil aga vähese pilvisusega kuiv ilm, puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ilm. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, õhtupoole põhjarannikul kuni 13 meetrit sekundis. Sooja on homme 12 kuni 17, tuulepealsel rannikul seitse kuni 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17526. Reali Mall Mälberg kuulmiseni.