Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 30.-st aprillist minale Mall Mälberg. Valitsuskabinet otsustas, et ministeeriumid peavad ette valmistama Järve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib tähendada vaid oma tulu suurendamise arvelt. Sel juhul on rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kokkuhoid viis, pool miljardit krooni. Valitsus tegi täna veel mitu olulist otsust. Otsustati võtta eelarvelaenu ja tõsta töötuskindlustusmakseid. Riigikogule tehakse ettepanek stabiliseerimisreservide kasutamiseks. Eesti on olnud viis aastat Euroopa liiduks. Euroopa Komisjoni esindaja Philip keerima ütles, et liidu laienemine on mõjunud positiivselt kõigile uutele liikmetele on toonud kaasa nende kiire majanduskasvu kuid see tähendab seda, et kriisi ajal on ka langus mõnevõrra suurem kui vanadel liikmetel. 530 mõttekoda üle kogu Eesti ootavad homme hommikul mõtte talgulisi. Wiedemanni keeleparki Väike-Maarjas lisandus täna järjekordne keeleauhinna laureaat. Taadi tammile istutas Ohio Ülikooli professor Ilse Lehiste. Tartu Vanemuises tuleb täna lavale uus muusikaline tükk kaunimad hetked su elus. Lavastajana Andrest, viljana Heinov esietendus on ka Pärnu Endlas, kus vaatajateni jõuab Urmas Vadi pseudoajalooline põnevuslugu ballettmeister. Välismaalt. USA suuruselt kolmas autotootja Chrysler otsustas taotleda pankrotikaitset, ettevõte jätkab aga tegevust ja ümberkorraldusi. Venemaa nimetas provokatsiooniks NATO otsust saata Brüsselist koju kaks Vene diplomaati. Diplomaadid saadeti ära vastuseks Herman Simmi luureskandaale Balile. Homme on selge, kohati kergelt pilves kuiv ilm, sooja tuleb 10 kuni 16 kraadi. Valitsuskabinet otsustas, et ministeeriumid peavad ette valmistama eelarve kaheksaprotsendilise kärpe, mida võib vähendada vaid oma tulu suurendamise arvelt. Sel juhul oleks rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kokkuhoid viis ja pool miljardit krooni. Uuesti koguneb valitsus tuleva nädala kolmapäeval kell viis. Selleks ajaks saadab rahandusministeerium valitsuse liikmetele lisainfot täiendavatest võimalustest eelarve parandamiseks. Nii ütles Vallo kelmsaarele rahandusminister Ivari Padar. Kuuendal mail hakatakse kõiki neid asju uuesti koos arutama, et palju me siis oleme võimelised kulusid kärpima ja kui palju me peame siis tulustest. Mida need rahandusministeeriumi täiendavad ettepanekud siis puudutavad? Noh, nad on eelkõige kõik need teemad, mille nimi on siis noh, erinevad maksuerisused näiteks ja kas ja milliseid erisusi peaks jätma, milliseid peaks kaotama seal näiteks kindlasti üks valdkond on seal ka uute maksude seal on ka kõik see teema, mis puudutab uute maksude mõju. Sellised esialgsed hinnangud See kärbe kaheksa protsenti, mida see tähendaks rahandusministeeriumi jaoks? Rahandusministri erinevas konkreetselt 240 miljonit selles suhtes päris valus seda enam, et noh, meil on siin selliseid valdkonnad, kus on just õige pingeline olukord, me, maksuamet on kindlasti väga selgelt eristuv surve maksude optimeerimise on ju kassas. Kas rahandusministeeriumis võib kaasa tuua ka töötajate koondamist? Ma ei välista, et seda täiendavalt tuleb, aga rahandusministeerium on juba eelmisel aastal ju kõige suure koondamisi läbi elanud. Kuidas te ise praegusel hetkel hindate seda võimalust, et see kaheksaprotsendiline kärpenõue jääbki kehtima ja mingeid muid otsuseid maksumuudatuste osas näiteks ei tehta? No Värme vas kiirustega otsustas ette, et vaatame, mis ministrit konkreetsed ettepanekud tulevad, valdkondasid, mis on ju väga valusad, et noh, sotsiaalvaldkonnas tähendab see ju kolme koma kahte miljardit krooni ja kui me täna räägime, et millega see võrreldav on selgelt peaaegu sama suur summa nagu meil on vanemahüvitis ja, ja peretoetus. Järgmisel korral saate kokku järgmisel kolmapäeval, aga edasi, kas on seatud praegu tähtaeg, mis ajaks te tahate lõplikule kokkuleppele jõuda? Mida kiiremini, seda mõistlikum sellepärast et täna selle üle on riigikassast väljamaksed piiratud ja ruineerib väga kogu olukorda. Ma väga, väga loodan, et siin mai esimese poolega on veel need kokkulepped tehtud. Valitsus võttis mitu olulist otsust vastu ka täna hommikul, neist samuti Vallo Kelmsaare vahendusel. Valitsus otsustas võtta eelarve kulude katteks laenu Euroopa investeerimispangaga sõlmitud raamleping, mille alusel on sealt võimalik saada viie aasta jooksul 8,6 miljardit krooni projektide kaasfinantseerimiseks. Ligi pool sellest summast on plaanis kasutusele võtta veel sel aastal, kinnitasid peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar. Teades seda, kui hea on seal võimalik intress igal juhul mõistlik, nii palju kui võimalik kasutada just seda madalaprotsendilist laenu põhiliselt see laen on siis nähtud ette Euroopa Liidu vahenditega finantsi tellitavate objektide kaasrahastamiseks, kasvõi siis läbi keskkonnainvesteeringute keskuse saavad siit tuge vahepeal omavalitsuse, kohalike omavalitsuste veeprojekt. Meil on plaanis võtta ka Swedbankist. Laenu võetakse puhtal kujul eelarve kulude katteks, tänasel juhul ja kõige vastuvõetavam see, mida pakkus Swedbank ja Swedbanki pakkumine on siis euribor pluss 2,75. Loomulikult mõjutab eelarve tasakaalu. Ta on eelkõige ikkagi toodud selleks, et, et garanteerida stabiilseid rahavooge. See laen on üks nendest allikatest, millega kaetakse siis eelarve defitsiiti. Riigikogule saadab valitsus arutamiseks ettepaneku väljamaksete tegemiseks stabiliseerimisreservist kolme ja poole miljardi krooni ulatuses. Vajalik riigieelarvepuudujäägi katmiseks. Täna kiitis valitsus heaks ja töötukassa nõukogu ettepanekut töötuskindlustuse maksemäära tõstmiseks, nii et esimesest juunist maksavad töötajad kaks protsenti oma palgast ja tööandjad ühe protsendi palgafondist tagasi lükkas valitsus selle ettepaneku tagasi, miks valitsus nüüd meelt muutis? Töötukassa on avalik-õiguslik ja avalik-õiguslik isik ei saa lihtsalt pankrotti minna. Kolme protsendi kinnitamata jätmine möödunud nädalal on käsitletav siis surveavaldusena terviklahendust ei esita, siis me seda ühte osa ka ei kinnita. Aga aeg tiksub ja me ei saa maksu-tolliametit raskesse olukorda seada sellega, et me anname nendele ettevalmistuseks veel vähem aega. Me ju teame, et protsendine maksemäär summa summaarum on võimalik sellest enam mingisugust noh möödahiilimise võimalust ei eksisteeri. Et see ei ole terviklahenduse terviklahendust, ootab peaminister tööandjate ja töötajate esindajate kokkuleppe näol. Eesti on olnud viis aastat Euroopa liidus. Rahvusraamatukogus peeti sel puhul ümarlauda Uku toom käis kohal. Kui viis aastat tagasi toimus Euroopa Liidu järjekordne laienemine, oli uutes liikmesriikides keskmine sissetulek elaniku kohta 40 protsenti, seda siis võrreldes vanade riikidega. Nüüd viis aastat hiljem, on see 50 52 protsenti. Varasem majanduskasv kaks kuni kaks ja pool protsenti, asenduskasvuga viis kuni viis ja pool protsenti. Vanades jäi seik alla kolme. Need arvud on Euroopa Komisjoni rahanduse ja majanduse peadirektoraadi esindaja Filipp keeremani ettekandes. Tänasel ümarlaual Eesti kohta ütleb ta. Viis aastat tagasi oli Eesti elanike sissetulek 37 protsenti Euroopa Liidu keskmisest Seegolide vaesem ja jäi keskmisele alla, kuid Eesti kasv oli kiirem ja viis aastat pärast liitumist on see protsent 60, mis on keskmisest kõrgekihis, räägivad arvud ainult head. Tõsi, arvestades uute liikmete kiiremat majanduskasv on enamikul nüüd kriisi tingimustes ka langus suurem ja vahe vanade riikidega suureneb taas. Küsin Filipp keeremannilt, mida ta arvab tulevikust? Isse Ants, saadan pättust. Hängin laagri, mis puutub oleviku, siis see on praegu ebakindel, aga oleks veel ebakindlam, kui laienemist ei oleks toimunud, sest Euroopa Liit on stabiilsus ja võimalus lahendada makseprobleeme. Igal juhul on liidu piirides probleemide lahendamine tunduvalt parem kui väljaspool seda. Nüüd tuleb kriisile reageerida nii, et uute riikide vanadele järelejõudmise protsess taas taastuks, arvab keelemann. Küsin ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiülemalt Henrik Hololei. Pilt, mida on kriis Euroopa Liidu suhetes muutnud. Ma arvan, et see on tegelikult võib-olla muutunud rohkem seda, et riigid on natuke rohkem pööranud sissepoole ja, ja on toonud enda olukorra ja oma poliitilise konteksti oma retoorikast tähtsamale kohale. Kui kogu selle nii-öelda roopa temaatika ehk me täna vaatame mitmete suurriikide juhtide väljaütlemist, siis need on tegelikult väga sellised omamoodi populistlikud, aga selgelt valijaskonnale suunatud väljaütlemised seda ja ETV suurem nagu selline Euroopa huvi on jäänud natuke rohkem tahaplaanile seda vanasti ei olnud, aga aga ma arvan, et see on hetkel lihtsalt ajutine seotud kriisiga, kus on, kus on väga oluline näidata, et iga riigijuht teeb väga palju selleks, et oma kodanikke aidata. Homme kell 10 algavad minu Eesti mõttetalgud üle Eesti avavad enam kui 530 mõttekoda oma uksed. Mõttetalgutele on oodatud kõik inimesed, kellele oma elu ja Eestimaa korda lähevad ning kes tahavad anda oma panust positiivsetesse muutustesse. Praeguseks hetkeks talgutele registreerunud üle 6000 inimese ja oodatakse neid, kes seal oli, ei ole jõudnud oma tulekust eelnevalt teada anda. Kell 10 25, edastab Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oma tervituse kõikidele mõttetalgulistele. Presidendi kõnet on võimalik jälgida ja kuulata ETV ja vikerraadio vahendusel. Eestis ilmuv venekeelne päevaleht maladioossestoni teatas täna, et peatab ajutiselt ilmumise. Paar nädalat varem lõpetas rahapuudusel ilmumisega venekeelne päevaleht Vesti nii ja ma olen teoses tooni. Toimetus teatas BNS-ile, et esialgu peab ajalehe ilmumine peatub ajalehe ilmumine nädalaks. Rajal säilib ajalehetöötajate palk ja tellijatele pikeneb ajalehetellimus nädala võrra. Jätkame välisuudistega. Indrek Kiisler. NATO otsus saata välja kaks vene diplomaati vastuseks Herman Simmi spiooniskandaalile on väljamõeldud ettekäändel põhinev suur provokatsioon, teatas täna Venemaa välisministeerium. Provokatsioon on läbi viidud kahe Venemaa alalise Nato esindused nende suhtes, keda alliansi julgeolekuvõimud tahavad Brüsselist välja saata täiesti väljamõeldud ettekäändel ja ilma ühegi konkreetse selgituseta, teatas ministeerium oma koduleheküljel. Nato allikate teatel olid aga välja saadetud venelased Venemaa NATO esinduse juures töötanud poliitiline nõunik ja Moskva Euroopa Liidu suursaadiku Vladimir tsi soovi poeg. Ajaleht Financial Times kirjutas, et välja saadetud venelased töötasid alliansi allikate teatel Venemaa NATO esinduse juures. Luure agentidena välja saadetud Vene diplomaadid polnud Simmi juhtumiga küll otseselt seotud. NATO allikate teatel tekitas spiooniskandaal alliansi julgeolekule niivõrd suurt kahju, et NATO oli sunnitud karmilt reageerima, kirjutas ajaleht. Seagrippi haigestunuid on juba 12. maailma riigis, sealhulgas kuues Euroopa riigis. Täna teatasid esimestest haigusjuhtudest Hollandi, Šveits. Hollandis tehti haigus kindlaks kolmeaastasel lapsel, kes naasis hiljuti reisilt Mehhikosse Šveitsis. Tervishoiuamet teatas, et Zürichi lähedal haiglas tuvastati Mehhikost naasnud mehel gripinähud ning uuring kinnitas, et ta on nakatunud seagripiviirusega. Parem on seagrippi haigestunutest teatanud Saksamaa, Suurbritannia, Austria ja Hispaania. Seagripikahtlusega haiglasse viidud naisel aga seda grippi ei tuvastatud. USA autotootja Chrysler veendus, et ei suuda nõutavate ümberkorraldustega hakkama saada ning otsustas taotleda pankrotikaitset. Vastava avalduse teeb täna õhtupoolikul ka USA president Barack Obama. Säärasel juhul läheb USA suuruselt kolmas autotootja pankrotihalduri järelevalve alla, kuid saab jätkuvalt ümber korraldusteks valitsuselt abi. Arvatakse, et valitsus aitab Chrysleri saavutada ka koostöölepet Itaalia fiietiga, mis on samuti suurtes majandusraskustes. Wiedemanni keeleparki Väike-Maarjas lisandus täna järjekordne keeleauhinna laureaadi tamm, mille istutas Ohio ülikooli professor Ilse Lehiste. Temaga käis rääkimas Ago Gaškov. Väike-Maarjas peeti täna traditsiooniliste Wiedemanni keeleauhinnakeelepäeva lisaks tänavusele keelauna laureaadile hajuli kooli professorile Ilse lehistele esinesid ka Keila una kandidaadid Krista Kerge Tallinna ülikoolist ja kirjanik Jaan Kaplinski. Mul on tunne, et ma olen jälle koju kaduv, vähem minu tööst aru saadud, minu töö on olnud niimoodi, et ma olen tahtnud kaasa aidata tagasihoidlikult, et 100 aasta pärast siin veel kõneldakse seda keelt, mida me eesti keeleks nimetame. Taastutan, niisugune ilus ümmargune arv ja mitte liiga liiga suur auahnus ja kogu elu oma töö jooksul püüdnud teha. Ja nüüd mul on tunne, et jah, sellest on aru saadud, mida teile tähendab Wiedemanni pidemel tähendab mulle teadlast, kes tõesti East jõudis kõrgemale tõusta. Ja oma ettekandes mainisin seda, et kui tal oleks olnud arvuti, kujutlege 50000 sõna paberilehtedele kirjutada pliiatsiga kui seda Alt, kui temal oleks olnud arvuti pidada, kõiki oleks võinud teha ja see on esimene, selline suurt säästik, mis säilitab eestlasest eestlasena. Ja nagu ma ka ütlesin, seda võib kasutada igasugusteks teaduslikuteks otstarveteks mitte ainult kirdeaduslikudeks, vaid ka näiteks kultuuriajaloo jaoks. Et see on tõesti väga väärtuslik. Ma pean ütlema, et ma ei ole seda nende teiste keemisi. Wiedemanni au auhinnasaajate nimesid just põhjalikult lugenud tunnen tõesti, ainult eelmise aasta omanud professor, öeldi, kes on keeleteadlane. Aga teiste kohta ma ei oska praegu midagi öelda ja mul tuli see suure üllatusena, et ei osanud ennast ette valmistada. Selleks. Kuna tänavu möödub 85 aastat keeleauhinna ühe laureaadi Eduard Leppiku sünnist, meenutati tänasel konverentsil ka tema tegevust. Tallinna linnavolikogu andis täna tänavuse andis linna tänavuse vapimärgi president Arnold Rüütlile ja Jüriöö pargi loojale JÜRI upinile. Tallinn tunnustab Arnold Rüütlit märkimisväärse koostöö ja teenete eest Tallinna linna arengule kaasaaitamise president Riina Jüri Uppin on Eesti vabadusvõitluse ajalooideede ja rahvuslike põhiväärtuste propageerija. Tema algatusel on korrastatud ja tseremooniapaigaks kujundatud Jüriöö park. Teenetemärgiga otsustas Tallinna volikogu tunnustada kahtekümmend kaht silmapaistvat tallinlast. Endla teatri küünis esietendub täna Urmas Vadi näidend ballettmeister. Pseudoajalooline põnevuslugu viib vaataja 1900-ni ja 40. aasta Eestisse ja siis koos president Konstantin Pätsi päästma sõitvate meestega Venemaale. Ester Vilgatsi lugu. Urmas Vadi ballettmeistri kohta ütleb lavastaja Andres Noormets, et see polegi päris näitemäng, vaid midagi näidendi ja filmistsenaariumi vahepealset. Vadi saatis ballettmeistri eelmisel Eesti näitemängu agentuuri näidendivõistlusele. Noormetsale žürii liikmena hakkas teos kohe silma. See oli seal võistlusel üks minu lemmiknäitemänge ja tundub, et poleks päris aus, kui ma seda ära ei tee. Kuna tegemist on hästi niisuguse liikuva huvitava põneva mitmekihilise looga, siis on see ju teatriaks lausa vagustat. Pöörase fantaasiaga kirjutatud lugu saab alguse 1940. aastal, kui president Konstantin Päts Kaasani vaimuhaiglasse viiakse. Päästva saadetakse teda nelik, kes on legendi järgi rahvatantsuansambel sõleke. Nende juht on seega ballettmeister. Nüüd olete te Man Vanemuise teatri ballettmeister. Kaasumissipress püüti vabastada, ma pole elu sees Eestiski väljas. Moskva rongis aga jääb sõleke nii-öelda vahele ja neil palutakse restoranvagunis esineda. Mehed, kes kunagi varem tantsinud, pole petavadki publiku ära. Ballettmeistri autor Urmas Vadi ütles, et idee sai ta Kanada eestlaselt nüüd juba aastaid Eestis elavat. Peeter Tammistu Alt. Mitmeid aastaid tagasi Peeter Tammistu helistas mulle ja ütles, et taasühenda filmi stsenaariumiga, mida ta juba tükk aega kirjutab, aga midagi on seal valesti, siis selgus, et on olemas olnud ja vist Erabel senimaani Kanadas üks vanamees, kes on kunagi esimese vabariigiga seal saanud endale ballettmeistri vale pabereid, noh, ta oli metsavend, sest ta peitis ennast ja siis ta Ta läks nende valepaberitega Venemaale ja see oli noh, võimalik spekter kirjutas seda lugu, lugu oli suhteliselt igav ja seal eriti midagi minu jaoks nagu noh, huvitavat ei toimunud, aga siis mulle endale tuligi sellest samast motiivist, et kellelgi on ballettmeistripaberid hoopis uus lugu, et, et see võiks olla nagu selline Eesti ajalooline põnevuslugu. Ma rääkisin selle Peeter Tammistu ja, ja siis ta oli väga rõõmus ja ütles, et tegelikult see ongi midagi sellist, mida tema tahaks kirjutada, aga mis tal välja pole tulnud, et Urmas, kirjuta see lugu valmis. Esietendus on täna ka Tartus Vanemuises, kus lavale jõuab muusikaline tükk kaunimad hetked su elus. Heli kätkes teatris. Suvel. On see. Neli kaunis. Veebruaris 1993. aastal esietendus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis Kulno Süvalepalaulude õhtu kaunimad aastad su elus, mis püsis mängukavas viis aastat. Koos selle lavastusega sündis kaunimate aastate vennaskond, mis juba 16 aastat on aega Pealt oma esinemistega publikut rõõmustanud. Muusik Toomas Lunge sõnul tullakse seekord välja päris uue kavaga, mille idee on idanenud päris mitu aastat. Alates sellest, kui me selle esimese laulud oma kunagisi samas väikses majas Läheme, siis tegime, tegelikult hakkasime kohe otsima teist materjali, mis oleks meie jaoks sama huvitav, kõnekas ja me mõtlesime, et keskenduks mõnele huvitavale tartu persoonile, kellel on hästi palju laule ja kellest oleks tore rääkida, kellest me saaksime sellise ühe inimese etenduse, mis oleks siis vürtsitatud siukse mõnusa muusikaga. Aastatepikkune töö selles osas ei ole eriti vilja kandnud ja nüüd me tegime siis etenduse, mis räägib meist endast, mida publik teada saab, teist olen suhteliselt igasuguseid huvitavaid asju, mõni asi, võib-olla on naljakas, mõni on, võib-olla isegi natuke piinlik, olen, kokkuvõttes tuleb südamlik õhtu, meie vähemalt ei pelga ise endale natuke nalja visata. Ei tahaks praegu kaarte veel avada, ega me veel 100 protsenti kindel, et just seda juttu me räägime ja ega meil, võib-olla ka etenduse käigus tekib mul näiteks kui rääkida hoopis mõni teine lugu, ma arvan, et me üllatame siin 11 ja vaatajad kindlasti ei hakkaks praegu avama kaarte. Nii palju võib siiski saladuskatet kergitada, et me kuuleme näiteks lugusid Hannese lapsepõlvest, Andrese lapsepõlvest kuulame lugusid minu noorusajast, me kuuleme Jüri mõtisklusi elu üle, nii et seal on, seal on palju. Kaunimate aastate vennaskonna koosseisus astuvad lavale Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge ja Indrek Kalda. Andres Dvinjaninov sõnul on iga vennaskonna liige rikastanud nende kooslust omamoodi. Hannes on toonud kindlasti sellise kohusetundlikkuse pühendumuse ja Toomas on toonud muusikalise ehituse. Indrek on toonud sellise muretu vaimukuse ja Jüri on toonud mitmekülgsuse ja lähevad kõik laulud, mis meile on olulised olnud meie eluteel lapsepõlvest, tänase päevani ja mõned laudova Indrek kirjutanud nüüd siia etendusse eraldi oma silm ja kõrv on kuningas, tulge kohale. Muusikalavastus kaunimad hetked su elus esietendub Vanemuise teatri väikeses majas. Jäänud on ilmateade. Homme päeval on meile selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17532. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.