Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast neljandast maist minale Mall Mälberg. Ta komisjoni täna avaldatud prognoos ennustab Eesti majanduslanguseks sel aastal 10,3 protsenti. Eesti ei suuda Euroopa Komisjoni hinnangul täita Maastrichti eelarvekriteeriumi järgmise aasta kokkuvõttes. Peaminister Andrus Ansipi sõnul oluline Maastrichti kriteeriumide täitmine vaid riigieelarve tasakaalu viimine. Majandusteadlane Andres Arrak ei ole nõus Euroopa Komisjoni spekuleerimisega, et me niikuinii ei suuda järgmisel aastal eelarve tasakaalu kriteeriumit täita. Sama Euroopa Komisjoni raporti järgi langeb euroala ja kogu Euroopa Liidu majandus sel aastal neli protsenti. Täna saabusid Eestisse riigivisiidile Hispaania kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia. President Toomas Hendrik Ilves rõhutas neid Kadriorus vastu võttes, et Eesti ja Hispaania on tugevad partnerid nii Euroopa liidus kui NATOs. Täna algas metsanädal, selle tunnuslause on aastal Mets toidab ja katab kaheksas mai on kuulutatud üleriigiliseks metsaistutuspäevaks. Kooli ja gümnaasiumiseadust ei võeta Riigikogus vastu veel niipea, on kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kindel, sest lahtisi otsi on väga palju ning huvisid ja seisukohti on seinast seina. Eesti rattarikkaks algatus alustas tänasest rataste laenutamise ka ettevõtetele. Esimese rattasõbraliku ettevõttena hakkavad laenuratastel sõitma rahvusringhäälingutöötajad Eesti rattarikkaks. Algatuse eestvedaja Mario Laasi sõnul tuleb veel palju tööd teha liikluse ja teedevõrgustiku Ratasele sõbralikumaks muutmisel. Kaitsepolitsei esitas Pärnu linnapeale Mart Viisitammele täna täpsustatud kuriteo kahtlustuse. Välismaalt Maailma Tervishoiuorganisatsioon ei tõsta pandeemiahoiatuse taset kui seagripiviiruse puhang. Need ei muutu senisest rangemaks, ütles ÜRO peasekretär Ban Ki-moon. WHO andmetel on üle maailma kinnitust leidnud ligi 1000 juhtumit 20. riigis. Afganistani president Hamid Karzai seadis ametlikult üles oma kandidatuuri augustis toimuvatele presidendivalimistele. Kergelt pilves ilm, kohati võib veidi vihma sadada. Sooja tuleb 10 kuni 17 kraadi. Euroopa Komisjoni täna avaldatud prognoos ennustab Eesti majanduslanguseks sel aastal 10,3 protsenti, valitsussektori eelarvepuudujääk aga peaks jääma kolme protsendi piiridesse. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt peaks Eesti majanduse kokkutõmbumine jätkuma kogu selle aasta jooksul ja ulatuma tulevasse aastasse, mil majanduslanguseks kujuneb 0,8 protsenti. Käimasolev majanduse kohandumine vabastab ressursid, mis panevad aluse uuele kasvule, kui maailma majanduse väljavaated paranevad, märgitakse raportis. Euroopa komisjon usub, et eurole ülemineku seisukohalt kriitiline valitsussektori eelarve defitsiit peaks tänavu jääma siiski kolme protsendi piiridesse, kuna valitsus on aktiivselt tegelenud kulude kokkutõmbamisega. Samas peaks eelarve defitsiit järgmisel aastal paisuma 3,9 protsendini, kuna majanduse jätkuv kokkutõmbumine ja järsk kohandumine tööturul avaldavad 2010. aastal avaliku sektori finantseerimisele täiendavat survet ega ei suuda Eesti Euroopa Komisjoni hinnangul täita Maastrichti eelarvekriteeriumi. Järgmise aasta kokkuvõttes. Palusime Euroopa Komisjoni majandusprognoosile peaminister Andrus Ansipi kommentaari. Peaministri sõnul on praegu kõige olulisem eelarve tasakaalu saavutamine. See on Euroopa Komisjoni prognoos, Euroopa Komisjoni prognoos ütleb, et sel aastal Eesti eelarve defitsiit saab olema kolm protsenti, koguni 20 Euroopa Liidu liikmesriike on sellised, kes ei mahu oma eelarve defitsiidiga kolme protsendi raamidesse ja Eesti siis on üks nendest vähestest mahub kolme protsendi eelarve defitsiidi raamidesse. Järgmise aasta prognoose ei eelda praegu neid muudatusi, mida me kavatseme teha. Ja kindlasti need muudatused, mida me omavalitsussektori tasakaalu parandamiseks teeme, on sellised, et see 0,9 protsendipunkti meie defitsiidist järgmine aasta väheneb ja küsimus ei ole selles, kas me täidame Maastrichti kriteeriumid või mitte. Me lihtsalt Me tagamaad riigi finantsilise stabiilsuse ja, ja see on küsimus sellest, kas me oleme ka pikemas plaanis, kui, kui aasta lõppu valmis oma politseinikele ja, ja arstidele ja õpetajatele palgad välja maksma. Et eelkõige riigi rahanduslik usaldusväärsust, rahanduslik stabiilsus, see põhjus, miks me neid eelarve kärpeid teeme, miks me otsime täiendavaid tuluallikaid ja euro on lisanduv euro, on boonus, mille me saame siis, kui, kui meie riik on rahanduslikult usaldusväärne, mida varem suudame liituda eurotsooniga, seda ma olen, neile tuleb ka silmas pidada seda, et inflatsioonikriteeriumit me suudame täita mingisuguse perioodi jooksul ei pruugi olla Eesti võimuses väga pika perioodi jooksul siis inflatsioonikriteeriumit täita, kuna kentsi protsess hindade ühtlustamise, sissetulekute ühtlustamise protsess jääb Eestis veel pikemaks ajaks käima ja, ja seetõttu me peame ära kasutama siis selle, et käesoleva aasta sügisel Me eeldatavalt täidame Maastrichti inflatsioonikriteeriumi me suudame eelarve defitsiiti ise juhtida. See on täiesti vabariigi valitsuse ja riigikogu kätes, kuid inflatsiooni me sel määral kontrollida ei suuda. See sõltub paljuski arengutest maailma turgudel, nafta hinnast, maailmaturul, toiduainetehindadest, maailma turgudel ja nii edasi. Majandusteadlane Andres Arrak ei ole nõus sellega, et Euroopa Komisjon spekuleerib juba ette, et me niikuinii ei suuda järgmisel aastal eelarve tasakaalu kriteeriumid täita ja me nagunii ei saa eurot. Tema hinnang, prognoosilon järgmine. Ma väga sellistesse väikese avatud riigi kohta, eriti kui neid tehakse, siis ma väga tõsiselt nagu ei suhtuks nendesse, aga selge see, et nad on selles mõttes ohu märk, et vaadake tegemistel sellise organi prognoosiga, kellega meil on vaja nagu väga häid suhteid, eks nüüd, kas see tuleb see 10,3 või tuleb mingi 8,5 ampsu, et asi ei olegi tegelikult üldse selles? Küsimus on lihtsalt selles, et kas Eesti on piisavalt paindlik, et siis kohandumaks nende tingimustega. Ja kuna samas komisjoni aruandes on nüüd juttusid sellest Maastrichti kriteeriumidest, mida meil loomulikult negatiivsete prognooside puhul on, saab olema väga raske väita. Mis mulle ei meeldi, selles prognoosis ei meeldi see, et nad julgevad väita midagi ka meie järgmise aasta eelarve tasakaalu kohta. Esiteks meile järgmise aasta arv ei ole ju veel üldse vastuvõetav. Sellel majanduslangusele on üks selline omadus, et esimest korda ma usun, et need eestlased ja riigikogu ja Toompeal ja rahandusministeerium võtavad eelarve tegemist tõsiselt. Nii et ma nagu jätaksin prognooside täpsuse selliseks lahtiseks, aga millega ma ei ole nagu nõus, spekuleerivad ette juba, et me nagunii ei jõua täita oma järgmise aasta eelarve puhul seda tasakaalu kriteeriumi, eksju ja siis, et me nagunii ei saa eurosse, see nüüd puhas spekulatsioon oleks nagu minu hinnang. President Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves võtsid täna Kadriorus vastu Eestisse riigivisiidile saabunud Hispaania kuninga Juan Carlos ja kuninganna Sofia. See on tähendusrikas visiitsest Hispaania kuningaks. Paar külastab Eestit esmakordselt, rõhutas president Ilves, kes tegi riigivisiidi Hispaaniasse juulis 2007. Meie kahe riigi suhted on väga head eesti ja hispaania tugevad partnerid nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s, kus meiega koostajad hõlbustab arvamuste sarnasus enamuses küsimustes. President Ilves avaldas kuningas fan Carlosele tänu Hispaania osalemise eest balti riikide õhuturbemissioonil ja toetuse Tallinnas loodud NATO küberkaitse keskuse tegevusele. Õhtul annavad president Ilves ja Evelin Ilves Hispaania kuninga ja kuninganna auks ametliku õhtusöögi. Jätkame välisuudistega. Nele Meikar. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO ei tõsta pandeemiahoiatuse taset, kui seagripiviiruse puhang ei muutu senisest rangemaks. Hauaandmetel on praegu kinnitatud 1003 seagrippi haigestumise juhtumit 20. riigis. WHO juhi Margaret Chani sõnul ei viita praegu miski sellele, et maailm seisab silmitsi samasuguse olukorraga. Aga kui 1918. aasta gripipandeemia ajal. On ütles varem Hispaania ajalehele El Pais, et WHO võib tõsta hoiatustaseme kõrgeimale astmele kuulutada välja pandeemia, et riikide tervishoiuametid võtaks tarvitusele vajalikud meetmed haiguse leviku tõkestamiseks. Haiguspuhangu epitsentri, Mehhiko Tallinn pöördub aga sel nädalal tasapisi tagasi normaalse elurütmi juurde. Valitsuse teatel avatakse koolid ja ametiasutused tõenäoliselt taas kolmapäeval. Samas jäävad paarid, organid, teatrid ja kinod suletuks seniks, kuni haiguspuhangu taandumine leiab kindlamat tõestust. Eestisse seagripp veel jõudnud pole. Samas kinnitab valitsuse kriisikomisjon, et nakkuse ilmnemisel on riik valmis kiiresti ja efektiivselt tegutsema. Afganistani president Hamid Karzai seadis ametlikult ülesanne kandidatuuri augustis toimuvatele presidendivalimistele. Karzai sai võimule 2001. aastal pärast Talibani kukutamist 2004. aastal võitis ta riigi esimese kraatlikud presidendivalimised. Eelmisel nädalal teatas ta, et kavatseb kandideerida ka teiseks ametiajaks afganistani. Presidendivalimised toimuvad 20. augustil. Itaalia valitsus teatas, et lükkab kasvuhoonegaaside vähendamise kava majanduskriisi tõttu 2011. aastani edasi. Peaminister Kevin Raadi sõnul soovib valitsus anda suurtele ettevõtetele rohkem aega nõuete täitmiseks. Riigi suurimad firmad ja poliitiline opositsioon on nõudnud esialgse kuupäeva edasilükkamist, kuna nende hinnangul ei oleks 2010. aasta esimesel juulil kehtima hakanud piirangud mõjunud kriisist välja tulla püüdvatele ettevõtetele hästi. Autotootja Fiat esitas Saksa valitsusele plaani General Motorsi Euroopa ettevõtted, teiste seas Opeli omandamiseks saksa majandusministri Karl Theodor Tzu. Gutenbergi sõnul on tegemist huvitava lähenemisega, kuid valitsus tutvub plaaniga põhjalikumalt kaaluma Opeli päästmiseks ka teisi võimalusi. Fiati esitatud plaani järgi jääksid Saksamaal alles kõik tehased, mis tegelevad autode kokkupanemisega. Samas võib sulgemisohtu sattuda Kaiser Slouternis asuv mootorite valmistamise tehas. Riia soovib ooperiülevõtmisel riigi garantiisid. See annab Saksamaal tööd ligi 25-le 1000-le inimesele. Ooppeli tehaseid asub ka Hispaanias, Belgias ja Suurbritannias. Jälle Eestist põhikooli ja gümnaasiumiseadus läbis riigikogus esimese lugemise veidi enam kui kuu aega tagasi. Arutelusid on olnud palju nii enne kui pärast seda nii Toompeal kui mujal. Tänagi oli see seadus kultuurikomisjoni päevakorras. Küsisime komisjoni esimehelt Peeter Kreitzbergi, kui kaugel praegu ollakse? No ütleme nii, et teha on ikka väga palju veel, sest tegemist on põhjapaneva seadusega. See on kõige tähtsam haridusseadus üldse, kuna ta puudutab kõige suuremat hulka õppijaid ja õpetajaid ja seal on ette nähtud päris mitmed väga kardinaalselt muudatused kogu koolivõrgus. Selge on üksetega. Me ei saa reageerimata jätta sellele, kui inimesi sünnib tunduvalt vähem kui varem. Sellist koolivõrku pidada ei saa, aga iga selline muudatus on erakordselt valuline. See, mida paljud seisneb ju selles, et tahetakse lahutada põhikooli osa gümnaasiumi ülemisest astmest ja kogu probleem on nüüd selles, et millised gümnaasiumid üldse püsima jäävad, millised mitte. Eestis on praegu 226 raadiumi. Mõned neist on erakordselt väikesed ja uus õppekava, mida praegu tehakse ja mis näeb ette kolmandikku valikaineid õpilastele. Ilmselt ei ole jõukohaselt paljudele pisikestele gümnaasiumidele. Ja nüüd kujutage ette, et hakata ühte suurt keskkooli lahutama. Paljudel juhtudel jääb nõrgaks pärast seda ka põhikool, mis tähendab seda ilmselt tuleks hakata organiseerima ka põhikoolivõrku. See tähendab, et kooliharidus jääb hõredamalt kättesaadavaks, see tähendab seda, et tuleb hakata mõtlema, kuidas koolibussid käima panna. Siis edasi on probleem, mis on siiamaani lahenduseta. Milliseid majandid, kus me ei hakka lahutama põhikooli ja gümnaasiumi omavahel, siis on mitmel pool kerkinud küsimus, kas me ei peaks üldse omavahel integreerima paremini kutsekeskkoole ja naasiume. Ühesõnaga, siin on arvamused seinast seinani, huvid seinast seinani. Ega ükski omavalitsus ei taha riskida sellega, et temal koolkond cookies on samal ajal täiesti paratamatu et midagi siin muutub. Nüüd ma ütleks, et me ei saa enne seda seadust lõpuni ju menetleda, kui meil ei ole pilt, selge, milline saab olema reetne koolivõrk ühes või teises maakonnas. Me peame läbi rääkima nii paljude huvigruppidega väga paljude inimestega, mida muide ka kultuurikomisjon pidevalt teeb. Me peame läbi analüüsima nii palju vastandlikke arvamusi kõikides küsimustes, alates koolikohustuse täitmisest või siis riigieksamite uus süsteem, mille kirjeldus tõenäoliselt peaks ka minema sellesse seadusse. Ja mina ütlen, et lahtisi otsi on praegu väga palju ja, ja pimesi ühte haridusseadust vastu võtta, ma ei näe mitte mingit võimalust. Kaitsepolitsei esitas Pärnu linna peale Mart Viisitammele täpsustatud kuriteo kahtlustuse. Ester Vilgats jätkab Viisitamme uus kahtlustus seisneb selles, et juba 2005. aastal, kui ta oli alles Pärnu abilinnapea, olevat ta saanud ühelt firmalt 20000 krooni altkäemaksu. Viisidame selgituse järgi, on see raha makstud temale kuuluvale firmale teenuse eest, mida firmaga tegelikult osutas. Arvestades sellega, et kaitsepolitseiamet on viimase poole aasta jooksul teinud väga aktiivselt tööd ja uurinud, võib olla ligi 30 episoodi, mis peaaegu jõuavad juba minu koolipõlve välja, on leitud sinna juurde veel kaks uut episoodi. Üks puudutab siis ärisaladust koordihalliga seoses, mis linnavalitsuses kindlasti ei olnud mingi saladus ja teine eelmist tänavapuhastuse riigihanget ja minule kuuluvat ettevõtet. Hanke ettevalmistamine oli 2005. aastal ja lõpuni jõudis just 2006. aasta alguses. Mis puutub sellesse, need teile kuulub firma kui tahetakse ja kui on ülesanne leida ilmtingimata mingisugused seosed, et oleks ka ära toodud altkäemaksu paragrahv, võib-olla see on seotud sellega, et siiamaani antud kaasus ei ole ju korruptsioonivastases võitluses mitte just kõige näide, kui täpsemalt vaadates siis korruptsiooniga ju tegemist ei olnud, et ju siis pidi ka see siia sisse toodama. Raha maksnud firmal pole aga Pärnu linna ega hangetega mingit seost, kinnitas Viisitamm. Ettevõtted ikka osutavad üksteisele teenust ja selle teenuse eest ka makstakse, aga ühelegi sellisele ettevõttele, mis oleks osalenud linnavalitsusel hangetel, siis oleks ka võitnud teenust osutanud minu ettevõtte küll ei ole. Lääne ringkonnaprokuratuur teatas, et täpsustatud kahtlustuse esitamine ei tähenda eeluurimise lõppemist, millal see võiks lõppeda ja süüdistusakt valmida. Prokuratuur ei prognoosi. Täna algas metsanädal, mis kestab 10. maini. Sel aastal on nädala tunnuslause Mets toidab, jagatav Piret rest räägib edasi. Tänavune metsanädala on toimumiskorral seitsmeteistkümnes ja keskpunktiks on Viljandi. Metsasektoris töötab praegu ligi 50000 inimest ja umbes sama palju on Eestis erametsaomanike festival metsarikkuselt Euroopas neljandal kohal ja tänavuse metsanädala üks eesmärke olekski teavitada, et kodudes kasutatakse rohkem puitu. Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner. Eesti inimene on ikka ehitanud juba ammustest aegadest peale oma maja puidust võiksime tänagi rohkem puitu ehituses kasutada. Kui me läheksime koju, siis meil ei oleks mitte ainult puitpõrand, vaid ka puitlagi puitaks meil ümberringi asi sedasi aks puit, ehk siis Metsmeid katnud. Eestis on metsaraamatut välja antud 211 aastat ja täna esitleti Viljandis järjekordset raamatut. Lähiajal kavatseb Eesti metsaliit välja anda puidunäidiste albumi, kuid tänavune metsanädal paistab silma orientiiri ka noortele ja peredele. Näiteks kuuendail mail tulevad Viljandisse üle eesti kooli õpilased, kes on huvitatud metsanduslik ja ülesannete lahendamisest ja loodusest liikumisest. Me oleme tõesti proovinud meie noorsoole võib-olla natukene rohkem tähelepanu pöörata, kui me varem oleme seda teinud, muidugi see asi kulmineerub üheksandal mail kogu pere metsapäevaga, kus siis tõesti on kõigile, kes vähegi metsa vastu huvi tunnevad, midagi põnevat. Tänavune metsapealinn on Viljandi. Miks peab üldse metsapealinna valima? Tegelikult on Eesti metsariik ja metsale tuleb tähelepanu pöörata, see on eesti rahvale oluline. Ma arvan, et meil on terve rida selliseid pealinnu, mis kaugeltki ei ole nii tähtsad kui mets. Viljandimaa on olnud läbi aegade ka suurte puittööstustraditsioonidega tänagi Viljandi linnas on mitu ettevõtet, mis puitu väärindavad. Metsapealinna tiitli üleandmine Pärnu poolt Viljandil on üheksandal mail ehk siis metsapäeval. Eesti rattarikkaks algatus alustas tänasest rataste laenutamise ettevõtetele. Esimese rattasõbraliku ettevõttena hakkavad laenuratastel sõitma rahvusringhäälingutöötajad Tõnu Karjatse, vahendama. Abdul rattahaiga ja tra ka Haida kus ja tundnud ost Trataatsei ja tullu. Nõnda laulis kultuuripealinna segakoor Hansoni eestlaulmisel kohapeal valminud regilauluürituse alguseks. Eesti rattarikkaks algatas ta on aetud juba aasta algusest peale Eesti rattarikkaks. Ühe eestvedaja Maarja Laasi sõnul on huvi algatuse vastu olnud suur. Toetust on avaldanud nii transpordiettevõtted kui ka kultuuriasutused. Samas on linnas vaja palju ära teha liikluskultuuri muutmiseks ja teedevõrgu parendamiseks. Ja seal on väga palju küsimusi, mida saab jooksvalt teha, et seal ei olegi nii, et me peaksime väga palju ette valmistama, mis on seotud erinevate tehniliste teedeehituslahendustega. Et noh, seal mingisugust lisainvesteeringuid vajavale tuleb lihtsalt olemasolevate plaanide läbi vaadata ja mitte ehitada siis takistusi sisse väiteid teha, kohe korralikult ikka ümber tegema. See on kõige olulisem, mis on võib-olla üldse, et kui me vaatame siin äärekivid, siin võiks välja kuulutada nulltolerantsi üle riigi. Et noh, siin pole vaja neid ja, ja kõike ehitusmäärused ja kõik, mis selle kohta on, mitte kuskil ei ole kirjas, peab olema neid Suur osa algatuses on ka Eesti rattarikkaks, veebiküljel räägib Karelson oma. Selle algatuse raames on nagu kolm sellist konkurssi, et valitakse ratta rikkaimat, linna rattarikkana, ettevõtet ja rotarikkamat, kõrgkooli ja selle rattarikka linna valimisel, nagu üks komponent, mida võetakse arvesse, on ka siis selline noh, nii-öelda tavainimese v ratta kasutaja hääl ja on selline veebihääletus, kus võib siis oma linnale punkte anda. Ja teil on muidki huvitavaid rakendusi, näiteks on seal olemas interaktiivne rattakaart, kuhu inimesed saavadki sisem ärkide peale muga vaid rattamarsruute, sest rattaga ei pea ju ilmtingimata sõitma mööda suuri tänavaid vaid võib selle asemel hoopis mingisuguseid kõrvalisemaid, tänavaid ja pargiradu kasutada algatuses kaasa lööma. Marko Reikop ja Anu Välba loodavad, et mida rohkem inimesi ratastel sõita julgeb, seda sõber likumaks muutub ka liiklus. Väga tervitatav algatus selles mõttes, et siin on tervis ja siin on inimene tähtsustatud, selles praeguses meie liikluses on auto eelkõige siis ma arvan, et kui selliseid palju ühesuguseid linna peal läheb, siis autojuhid hakkavad ka inimest märkama, selle taga on, ma arvan, et see on väga hea, väga hea algatus. Minu meelest on praegu Tallinnas ikka tõsine probleem rattaga liigelda, et selles mõttes, et ma arvan, et ma olen päris hirmul, et kui seda ise Tallinna tänavatel proovima, aga miks mitte, et kui ei proovisin ja kui, siis ei muutuks asjad paremaks ma tahapoole. Ma ta poole. Ja lõpuks, ilmast. Homme on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest hoovihma. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 10 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17536 toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.