Tere õhtust, kell sai kaheksa eetris väga hea stuudios toimetaja Riina Eentalu. Valitsuskabinet arutab taas võimalusi riigi eelarve defitsiiti vähendada. Rahandusministri sõnul on laual kolm ettepanekut, mille rahaline kogumaht on ligikaudu 20 miljardit krooni. Kokkulepe tuleb saavutada viie ja poole miljardi suhtes. Valmis Pärnu kuurordi nõukogude aegset elu tutvustav raamat. Reis Nõukogude läände. Eesti pangale muuseumis avati näitus, mis annab ülevaate keskpanga esimesest 10-st tegevusaastast. Tšehhi parlamendi ülemkoda kiitis heaks Lissaboni lepingu. President Klaus teatas aga, et ei kirjuta praegu ratifitseerimise otsesele alla, kuna Iirimaa on lepe nagunii tagasi lükanud. Keelmast. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, puhub läänekaare tuul ja sooja on 10 kuni 12 kraadi. Valitsuskabinet arutab praegu võimalusi vähendada riigieelarve defitsiiti. Rahandusminister Ivari Padar ütles Vallo kelmsaarele enne istungi algust, et laual on kolm ettepanekut. Üks on see ettepanek, mis rahandusminister ehitas juba nädal tagasi eelarvepositsiooni parandamiseks, kus oli siis täiendavaid tulusid kolme miljardi ulatuses ja kulude kokkuhoidu kusagil enam kui kaks miljardit krooni. Siis on meil olemas võimalus, mis puudutab ministrit keerimide ja haldusalade kärpeid kaheksa protsendi ulatuses. Ja lisaks sellele on rahandusministeerium esitanud ka siis sellise täiesti neutraalse tabeli võimalustest, kus tuleb teha poliitilisi valikuid kas ühtemoodi või teistmoodi, et selles suhtes kindlasti on siin ka teema olnud üleval kõik võimalik, mis puudutab riigiettevõtteid, ka need on arutluses, nii et õige sellised rasked aruteludel kui suur on nende rahaliste ettepanekute kogumaht, sest peaminister on öelnud, et nende maht võiks olla vähemalt 25 miljardit, et sealt siis viis ja pool miljardit lõpuks välja valida. Ma usun, et sinna paarikümne miljardi kanti praegusel juhul see see kogusumma ulatada, mille ümber valikuid saab teha. Isamaa ja Res Publica Liit tegi täna avalduse, kus märgib, et hiljemalt 21.-ks maiks tuleks see kokkulepe saavutada. Kuidas te kommenteerite, seda, ma arvan, ma arvan, et see võiks isegi veel varem olla. Seal võiks olla kusagil, et siis järgmise nädala jooksul 14-ks 15-ks maiks. Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar oleks samuti rahul, kui kokkuleppele jõutaks võimalikult ruttu. Oi, see on küll väga hea uudis, ma loodan väga, et tänasel koosolekul valitsus võtab need vajalikud kohad, kus tuleb otsuseid langetada kas või töölepinguseaduse üle, kui suured on ikkagi riigi võimalused seda seadust sellisel kujul rakendada ja noh, tundub, et neid võimalusi ei ole. Ja paljud teised küsimused niimoodi ette, et me jõuaksime mingite otsusteni. Ma ei tahaks minna maksude tõstmisele, praeguses olukorras need ettepanekud lihtsalt ei tööta või annaksid läbi siis tööpuuduse kasv ainult negatiivseid tagajärgi. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Kai Vare. Tšehhi parlamendi ülemkoda kiitis heaks Euroopa liidu reformimist võimaldava Lissaboni lepingu euroskeptikust. President Václav Klaus teatas aga, et ei kirjuta praegu ratifitseerimisotsusele alla. Tema sõnul on tegemist surnud dokumendiga, kuna Iirimaa on selle rahvahääletusel tagasi lükanud ja seega ei ole ratifitseerimine praegu päevakorral. Lissaboni lepe ei jõustu enne, kui kõik 27 liikmesriike on selle ratifitseerinud. Iirimaal lükati leppe eelmisel suvel rahvahääletusel tagasi, kuid veel käesoleval aastal on kavas uus referendum. Lepet ei ole lõplikult tratifits seerinud. Ka Poola ja Saksamaa. Poola president Lech Kaczyński on öelnud, et tema ei allkirjasta dokumenti enne, kui see on Iirimaal heaks kiidetud. Venemaa saadab riigist välja kaks kanadalast, kes töötavad NATO esinduses Moskvas. Kanada välisminister Lorenz käänen kritiseeris Venemaa otsust, nimetades seda imelikuks vastuseks NATO lepituspüüetele. Eelmisel nädalal teatas NATO, et katkestab seoses Herman Simmi spiooniskandaaliga kahe Brüsselis alliansi peakorteris töötava vene diplomaadiakent keeringu. Moskva sõnul on kanadalaste väljasaatmine vastuseks NATO ebasõbralikule käitumisele. Euroopa Liit ja USA on saavutanud esialgse kokkuleppe aastat kestnud vaidlusi selles hormoone sisaldava Ameerika loomaliha üle Euroopa keelias 1998. aastal sisse tuua USA loomaliha, mille puhul oli kasutatud kasvuhormoone. USA kinnitusel ei ole tõestatud, et hormoonid on inimestele kahjulikud ning kehtestas vastukaaluks importtollid mitmetele Euroopa toodetes. Ta läheb näiteks prantsuse juustule. Nüüd on saavutatud kokkuleppe, mille järgi USA võib senisest rohkem tollivabalt Euroopasse vedada loomaliha, mille puhul ei ole hormoone kasutatud. Vastuseks ei kehtesta Ühendriigid veelgi karmimaid piiranguid näiteks Itaalia mineraalveele trühvlitele ja prantsuse juustule. Ja uuesti Eestist. Eesti pank tähistab oma üheksakümnendat aastapäeva ka näitusega, mis täna Panga Muuseumis avati. See annab ülevaate keskpanga esimesest 10-st tegevusaastast. Kohal käis Vallo kelmsaar. 1919. aasta 24. veebruaril kiitis Eesti vabariigi ajutine valitsus heaks kaks otsust, asutas riigi kõrgeima autasu Eesti Vabaduse Risti ja kinnitas Eesti panga põhikirja. Rahaliselt tegevust alustas Eesti pank veidi hiljem, kolmandal mail, kui panga pearaamatusse tehti esimene kanne. Nimelt andis valitsus panga põhikapitaliks 10 miljonit marka. Avatud näitusel on tolleaegne pearaamat avatud just selle kandekohalt. Näha saab ka teisi huvitavaid esemeid ja Eesti pangandusolulisi ürikuid. Näiteks väljavõtted Tartu rahulepingust, mille alusel sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla. Seda raha kasutati peamiselt valitsuse tegevuskulude katteks. Probleeme noorel keskpangal palju esimest tegevus kümnendit võib pidada panga ajaloo kõige raskemaks, märkis näituseni avamise puhul oma tervituse saatnud akadeemik Raimond haagelberg. Praegu on palju lihtsam, leiab keskpanga president Andres Lipstok. Praegu on keskpank iseenesest ka väga hästi kapitaliseeritud ja neid ülesanne, mis keskpangale panna finantsstabiilsuse rahastamise saime, seal me oleme hoidnud siiani hästi, hoiame ka praegu hästi, kui tihti siiski tuleb praegu veel tõestada keskpanga vajalikest kaega, erinevad mõtlejad arvavad, et miks siis on ikkagi eraldi keskpanka ja ja meil on olemas rahandusministeerium ja meil olemas võimalikud muud struktuurikas võiks seda rolli täita. Arvatavasti on need ikkagi sellised natukene uitmõtted. Rahvas ei ole ühtegi Euroopa Liidu liikmesriiki, kellel oma keskpanka ei oleks. Eesti Panga juhi sõnul on keskpanga uksed huvilistele alati avatud, tuleb vaid külastussoovist ette teada anda. Nüüd juubelikuul pole aga ka eelregistreerimist vaja, tuleb vaid õigel ajal kohale tulla, selgitas avalike suhete juht Ingrid, mitte. Maikuus pakub võimalust külastada maja kolmapäeval, neljapäeval ja reedel kell 12 kuni kell viis ja selle aja jooksul on võimalik vaadata näitust, mis Amy kuppelgaleriis. Lisaks sellele igal kolmapäeval ja neljapäeval kell üks algaval ekskursioonil Nonii ja reedeti kell üks räägime Eesti Panga ülesannete. Pärnu linna tellimusel valmis kuurordi nõukogude aegset elu tutvustav raamat reis Nõukogude läände. See on jätk 1920.-te aastate Pärnust pajatavale kogumikule päikesereis jätkapile. Hallik. 120 leheküljeline raamat Reis nõukogude läände koosneb viiest mahukast artiklist, mis annavad põhjaliku ülevaate arengutest, mis kujundasid ja mõjutasid Pärnu kuurorti ning suvituselu ja rannakultuuriaastatel 1940 kuni 88. Raamatu autoriteks on Pärnu muuseumi direktor ajaloodoktor Aldur Vunk, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži teadur Tiit Kask ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Anu Järs. Pealkiri reis nõukogude läände iseloomustab Pärnu kuurordilinna ilmet vaadatuna nii idast kui läänest. Anu Järs ei välja Pärnu erinevused nii ühe kui teise poole kuurortidega. Peterburist vaadatuna Jurmala tundus selline Prometheus Aarne aga Pärnu, kuna siin puhkesid David samoilo Oistra, ta oli selline loominguline koht, siin oli väga palju säilinud sõjaeelset, siin oli säilinud selline õdus lääneliku kuurorti õhkkond, aga eks ta samas kuulus ikkagi selle kuuendiku maakerast koosseisu, kus toimisid täiesti teised mehhanismid Läänes. Nõukogude seda turismi iseloomustas meditsiinikesksus ühelt poolt voorus. Paljud igatsevad tagasi me seda sotsiaalset meditsiini, kus ametiühingud uusikuga saaks tulla oma tervist parandama. See eristas meid väga paljus läänest. Lisaks artiklitele ja ingliskeelsetele sisukokkuvõtetele leiab kogumikust ka hulgaliselt ajaloolisi kaarte ja kõnekaid fotosid. Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk võttis kokku märksõnad, mis Pärnu elu neil raamatusse mahtunud. 48-l aastal iseloomustasid. Märksõnad on nii Pärnu kuurordi-le kui ka Pärnule suhteliselt tühised pidev peataolek ja ülekohus, kohapealse initsiatiivi eiramine ja kõige sellega võideldes on siis tehtud see, mida me täna tunneme Pärnu kuurorti. Kui linn peaks tellima, on autorite kollektiiv valmis kaante vahele panema kogu Pärnu kuurordi ajaloo. Nelja aasta pärast saab seal pikkust 175 aastat. Tähistamaks metsanädalat avas president Toomas Hendrik Ilves Viljandis Noorte metsaorienteerumise võistluse ja istutas metsanädala traditsiooni kohaselt puu, vahendab Piret rist. Koolinoorte metsas orienteerumise võistluse peakorraldaja Mart Kelk ütles meie uudistele, et võistlema oli tulnud 86 võistkonda üle Eesti. Et lastele loodust ja metsandust laiemalt tutvustada Parimad noored metsaorienteerujad kuulutatakse välja üheksandal mail. Metsanädala traditsiooni juurde kuulub, et Eesti vabariigi president istuta puu. President Toomas Hendrik Ilves ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele pärast mõttetarkade alleel lossimägedes oma puu istutamist, et puude istutamine kuulub eestlaste kultuuritraditsioonide juurde. Me oleme alati istutanud metsa. Jah, sest me tunneme end turvaliselt, on minu meelest meie ettevõtmine viis aastat tagasi, tähistamaks Euroopa liitu astumist oli üks väärikamaid ja üks paremaid viise seda tähistada. Inimene, kes istutab metsa, teab enamasti, see on asi, mis elab temast edasi. Aga see on niisugune hea tunne, et sa, et sa teed midagi, mis kestab. Reedel toimuvad Viljandimaal metsanädala raames metsaistutustalgud ja laupäeval, üheksandal mail toimub Viljandis kogu pere metsapäev Piret rist. Viljandi. Ja ilmast eeloleval ööl sajab Eestis mitmel pool veidi vihma. Tuul võrdub idakaarest põhjakaarde ja puhub kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on öösel kaks kuni kaheksa kraadi. Homne päev on hoovihmaga, tuul hakkab puhuma läänekaarest kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 12 kuni 17, tuulele avatud rannikul 10 kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.