Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis vähendab võrdselt kõikide riigiteenistujate palka alates neljandast vabandust esimesest juulist. Sotsiaaldemokraatide arvates riikselline sissetulekuid võrdselt kärpiv seaduseelnõu meid tagasi kapitalismieelsesse aega. Opositsiooni meelest tekitaks palkade ühetaoline kärpimine uut ebavõrdsust. Kaitseväe suurõppus. Kevadtorm jõudis täna lahinglaskmiste gaasi. Euroopa Liidu liidrid alustasid rahas kohtumist kuue endise nõukogude vabariigijuhiga. Tegemist on niinimetatud idapartnerluse algatusega. Venemaa välisminister hoiatas Euroopat uute eraldusjoonte tõmbamise eest. Programmi eestlased Peterburis raames esitleti täna raamatut Eesti Jaani kirik Peterburis ja CD-plaadi, kus peal Peterburi konservatooriumi professori Rein laulu ja tema poja pianist Peeter Laululooming. Homme on kergelt pilves kuiv ilm. Sooja tuleb 14 kuni 19, rannikul 10 kuni 12 kraadi. Justiitsminister Rein Lang esitas koalitsioonipartneritele ettepaneku vähendada kõigi riigilt palka saavate töötajate töötasu lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Justiitsminister Rein Langi sõnul võiks kavandatud riigitöötajate palga ühepoolset vähendamist käsitlev seadus jõustuda juba vähem kui kahe kuu pärast ehk tänavu esimesest juulist. Kõigil ühtemoodi ilma mitte mingisugust eranditeta panustama peavad võrdselt nii president kui raamatupidaja, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ei olnud justiitsministeeriumis valminud seaduseelnõuga veel tutvunud. Eelnõu tahaks näha, siis, siis loeme, meie ei ole sellesse eelnõusse sugugi allergilised suhtunud ka seniste debattide käigus, kui ka veebruarikuus oli arutlusel niisuguse üldregulatsiooni vajadus. Justiitsminister Langi esitatud palgakärpe-eelnõu puudutab esialgu ainult riigilt palka saavaid isikuid. Kas anda samasugune võimalus ka eraõiguslikele isikutele, rajab erasektorile, see on nüüd nagu vaidluse küsimus, teame, et töötus hakkame kujunema riigis väga suureks probleemiks ja minu arvates ka valitsus ja seadusandja kõik peaksid oma tegevuses lähtuma sellest, et maksimaalselt säilitada töökohti ja kui me jääme väga jäigaks selles küsimuses tööandja igal juhul ei tohi seda töölepingut ühepoolselt muuta, siis alternatiiviks on selgelt töökohtade kaotamine. Et siin ei saa lähtuda nüüd ainult sellisest loogikast, et on õigustatud ootuse printsiip ja seda peab järgima tundmatuseni. Sest et kui me ütleme niimoodi, et me mingil juhul ei kärbi oma oma avalikke kulutusi siis milline on alternatiiv, alternatiiv on ju lõppkokkuvõttes selle raha väärtuse langus ehk evalvatsioon ja tulemus on ju ikka täpselt üks seesama. Aga no devalveerimine oleks majandusele täielik hukatus, meie arvates. Ja teiselt poolt on see ka õiguslikus ruumis täna täiesti võimatu. Nii et ega meil siin palju alternatiive pole. Riigilt palka saavate inimeste juures on neid, kelle töötasu on tegelikult väga erineval skaalal alla 10000 ja kordades kõrgematesse. Miks mitte teha nii, et palgakärpeprotsent hakkas kehtima teatud tõenäosus tasemel? Teatud töötasemest hakkab ta niikuinii kehtima, sest et alla miinimumpalga maksta ei saa. Aga noh, see järgmine poliitiline debatt, et kas see piir on see miinimumpalk või on ta mingi muu number? Minu arvates see on debati koht ja seda debatti olen mina nõus pidama. Sotsiaaldemokraatide seisukohta palusime sotside riigikogu fraktsiooni juhilt Eiki Nestorilt. Aga meil ei ole midagi selle vastu, kui ütleme kõrgete riigiametnike palka kui alamatele ametnikel vähendada ka nendel vähendada, et see on nagu selle asja mõistlik pool. Ja väga paljudel on ju neil ka seadusega määratud palgad küll aga, ja minu meelest ka raskes olukorras, nagu me oleme, ei maksa päris nagu mõistust kaotada ja minna oma juriidilise poolega kapitalismi eelsesse aega, ehk siis tööturul. Täna on palk töölepingu, osapoolte kokkuleppe küsimus signaale all hoida, kokku palgakulusid on üks asi, aga see seadus viib meid kuskile sinna aega, mis oli ennem kapitalismi ja, ja kus olid seodaalid ja vasallid, et seda ei ole kindlasti vaja. Riigikogu opositsioonierakonnad on seisukohal, et riigieelarvest makstavate palkade ühetaoline kärpimine pole mõeldav, kuna see tekitaks uut ebavõrdsust. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütles Rahvusring Allingu uudisteportaalile, et erakond on küll valmis toetama riigivalitsemiskulutuste kärpimist, kuid kindlasti mitte justiitsminister Rein Langi poolt välja pakutud kujul. Praegusel kujul palgakärbe kõige valusamalt neid, kes niigi vähe palka saavad, märkis Simson. Ka roheliste erakonna juhatuse liikme Valdur Lahtvee sõnul ei tohiks palgakärbet ühetaoliselt teha. Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli sõnul tuleks mõelda erinevate lähenemiste peale. Samas ta möönis, et mingis mahus oleks ka kärbe ilmselt õigustatud, eriti kui inimesel on valida kas töökaotuse või väiksema palga vahel. Teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TALO juhatus liitus täna nende ühendustega, kes nõuavad töölepingu seaduse jõustumise edasilükkamist. Juhatus leidis, et seaduse jõustamine praeguses olukorras võib töötuse kasvule plahvatuslikult kaasa aidata. Ja jätkame siit nüüd välisuudistega. Margitta otsmaa. Euroopa Liidu liidrid alustasid Prahas kohtumist kuue endise nõukogude vabariigijuhtidega. Kohtumise eesmärgiks on stabiilsuse kindlustamine ja sidemete tihendamine, kuid nii, et Venemaa end puudutatuna ei tunneks. Niinimetatud idapartnerluse algatus ei tohiks olla ida ja läänebloki taaselustamine, rõhutas Euroopa Liidu eesistuja, tšehhi peaminister Mirectopolanek. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas Euroopat uute eraldusjoonte tõmbamise eest. Partnerlus. RAMi peaeesmärk on Euroopa liidu ning Armeenia, Aserbaidžaani, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina poliitilise ja majandusliku koostöö tugevdamine. Nii öeldakse tippkohtumisavalduse mustandis varem. Täna arutasid Euroopa Liidu tippametnikud ülemaailmse majanduskriisi mõju tööhõivele ühe meetmena näol ka töönädala lühendamine. Rahakonverentsi deklaratsiooni kavandis seisab, et Euroopa Liidu liikmed peavad säilitama nii palju töökohti kui võimalik ja selle saavutamiseks võib töötundide arvu kohandamine olla tõhus valik. Poola peaminister Donald Tusk kutsus nii poola kui tšehhi presidenti allkirjastama Euroopa Liidu Lissaboni leppe. Mõlema riigi presidendid on öelnud, et ootavad ära Iirimaal sügisel toimuva referendumi tulemused ja kirjutavad alla alles siis, kui Iirimaaleppele oma allkirja annab. Iiri valijad hääletasid möödunud sel aastal Euroopa Liidu reformimiseks mõeldud leppe vastu. Tšehhi senat kiitis Lissaboni leppe eile heaks. President Václav Klaus ütles senati otsust kommenteerides, et temal allkirja andmisega kiired ka Poola parlament on leppe heaks kiitnud, kuid president Lech Kaczynski tahab ära oodata iirlaste hääletuse. Lissaboni leppe jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Selle nädala alguses alanud kaitseväe suurõppus kevadtorm jõudis täna lahinglaskmiste faasi. Ago Gaškov käis vaatamas, kuidas suurtükiväelased harjutasid tulistamist 155 millimeetrisest aabitsatest. Kui siis kaitseväe haubitsad täna keskpolügoonil, kui suurtükiväelased osalesid lahinglaskmisel asfaldi Edgar Niglas, kuidas kevadtorm läinud olla? Rahulikult, nüüd saame enda esimesed tuleristsed siis 150 500 aabitsale. Ja see nädal siis tegeleme raskustega, järgneval siis enam reaalselt tuld lasta ei saa, et toetan nii-öelda virtuaalselt jala. Ma tõin, nad tunnevad ennast loomulikult vahepeal tuleb ka selliseid raskemaid hetki, aga üldjoontes on olukord täitsa hea. Motivatsiooni on, mis nad raskemad hetked on, noh, eks siin on neid ebakõlasid ja asju, ajateenistus on nii-öelda ikkagi kohustuslik, et ei ole vabatahtlik asi, see on nende viimane õppus juba kibelevad koju. Käsikive läks kuu aega veel ja see töötab meeste motivatsiooni, eriti kuna selle viimase kuuga nad saad veel ennast aidata ja näidata seda, mida nad on õppinud. Ma loodan, et laskmised lähevad suurepäraselt ja suudavad enda asjadega väga hästi hakkama saada. Selliseid relvi pole Eestis kellelegi suurtükiväelastele, et au ja uhkus neile. Maaväe staabiülem kolonel Artur Tiganiks on märgata noorte inimeste kui suurenemist ajateenimise vastu. Kindlasti on, iga aastaga on see rohkem ja rohkem, kui palju tänavu kevadtormist kaitseväelasi osa võtab, maksimaalselt on peaaegu 3000 inimest seal natuke rohkem kui varasematel aegadel natuke rohkem ja just nende staapide arvelt. Eesti NATO Ühingu jõupingutused siinsete mitte-eestlaste kaitsetahte suurendamiseks võivad jääda soovitud tulemusteta. Kui kaitsekulude vähendamine vähendab nii ajateenijate kui missioonil osalejate arvu. Toomas šalda, jätkab. Aprillis kaitseministeeriumi tellimusele Kumari läbi viidud uuringu kohaselt toetab Eesti kuulumist NATOsse 73 protsenti Eesti elanikest, mitte-eestlaste seas on see protsent vaid 35. Eesmärgiga parandada nii eesti kui venekeelse rahva natoalaseid teadmisi ja tõsta riigikaitsealast teadlikkust, korraldab Eesti NATO ühing juba mitmendat aastat koolides kohtumisi, nüüd aga on tõenäoline kaitsekulude vähendamine 1,5 või väiksema protsendini sisemajanduse koguproduktist. Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütleb tänases Eesti Päevalehes, et kaasajateenistuse ja välismissioonide mahu märgatava vähenemise Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria punga arvates ei mõju see hästi ei eesti ega venekeelsete noorte kaitsetahtele. Ma isiklikult arvan, et et see oleks väga suur viga, kui ikkagi peatatakse poistevõtmissõjaväkke, sest kui sa ühe korra oled peatanud, sest see on nagu selge märk ka nii-öelda riiklikesse olemasolust, et see oleks kindlasti riigi poolt ja eelkõige siis koalitsiooni poolt suur viga Kui Ida-Virumaal toimunud kohtumistel on selgunud, et Eesti kaitseväkke tahab minna vaid tühine osa seal elavatest noormeestest, siis täna Pärnu Vene gümnaasiumist oli välja, et pigem teeb poistele juba praegu muret asjaolu, et sõjaväkke pääsemist peab pikalt ootama Pärnu Vene Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Anton Cuschinovi. Ma ei tea. Praegu ma olen üheksa teis panen ennast kirja järgmine aasta pärast kooli minnes sinna. Täna koolinoortega kohtunud NATO Iraagi missiooni sõjaväekontingendi asejuht kolonel Germal kesa arvates tuleb siiski ka kaitsekulude olulise vähendamise korral rahulikuks jääda. Vaatamata sellele, kui palju on vahendit kasutada, on võimalik teatud ülesanded täita. Küsimus on alati sellest, kui palju selle ressursiga. Me oleme võimelised tegema, võib-olla praegu teeme natukene vähem, mida rohkem ressurssi tuleb süsteeme, rohkem. 1999. aastal käivitus programm eestlased Peterburis toonase konsuli Jüri Trei eestvedamisel. Aja jooksul on välja antud raamatuid ja CD-plaate korrastatud tuntud eestlaste haudu Peterburi kalmistutel. Täna esitleti taas uut raamatut ja CD. Plaati jätkab Riina Eentalu. Raamat käsitleb eestlastele olulist kultuurisümbolit Peterburi Jaani kirikut. Veronika Mahdina on kirjutanud kiriku ja koguduse ajaloo eesti ja vene keeles. Koos ühes raamatus. Selles raamatus on olemas plaanid, vanad fotod, just nimelt mustvalged arhiivifotod ja kaasaegsed pildid, kus on kajastatud kaasaegne ajalugu. Ma loodan, et kogu Eesti jaoks, see on ka väga tähtis ja ma arvan, et lugejad siis saavad teada päris palju sellist. Eljanest. See oli ilus kirik, räägib Veronika Mahdina. See oli täiesti kaluna rajooni ehe ja ma arvan, et tulevikus ja saab ilusaks ka. Tuleval aastal saab Peterburi Jaani kirik 150 aastaseks. Tänavu märtsis algasid pidulikult taastamistööd. Kuidas need edenevad? Jüri Trei? Paar nädalat tagasi, kui me Aivar Mäega olime seal objektil, töö käis seal, mehed on peal, vahelaed on maha võetud, see, mis nõukogude seal ehitati, me kindlasti peaksime kõik tegema, et Jaani kirik praegu taastatakse oma elutöö tegi ju seal härra Hurt sel aastal. Me tähistame hurda 100 seitsmekümnendat sünnipäeva, et see oleks ka omamoodi Kink ja meeldetuletus Hurdale. Aga täna esitati ka CD-plaati, kus peal on isa ja poja Rein ja Peeter laululooming. Rein on Peterburi konservatooriumi professor ja tema Peeter laul on üks maailma väga kuulsaid töösse, üks Eesti kuulsamaid kolme või nelja rahvusvahelise konkursi laureaat kuldmedalit Peterburi konservatooriumis. Looming, poja interpretatsioon selles suhtes see on unikaalne ja kaks nädalat tagasi, kui Medele esitluse tegime Peterburis, kus siis poeke mängisid isad heliloomingut, siis isal olid pisarad silmas ja poeg pärast ütles nii omavahel ka, et et isa suurim unistus on täitunud, et tal on nüüd oma plaat ka. Homme tuleb vähese pilvisusega ja sajuta ilm, puhub edela ja läänetuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul pöördub tuul saartel lõunasse ja tugevneb. Sooja on meil homme 14 kuni 19, tuulele avatud rannikul 10 kuni 12 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.