Kirikuelu tere raadiokuulaja kirikuelu, saade on see, mida oled kuulamas. Minu nimi on Lauri Beekman. Olen lindistanud mõned vestlused ja tahan neid nüüd teiega jagada. Kõigepealt läheme rõõmustava sündmuse juurde. Nimelt täpselt nädal aega tagasi toimus Tartus ühe uue kiriku pühitsemine. Täiesti uus hoone torniga ja päris ja kõigile inimestele avatud. Mis hoonega siis täpsemalt tegemist, seda on nüüd kohe rääkimas Tartu metodisti koguduse pastor Priit Tamm. Pühitseti sisse Eesti metodisti kiriku Tartu Püha Luuka koguduse uue hoone esimene ehitusjärk. Kui olla täpne. Mis selle koguduse ajalooline käik siis on, kas, kas siiamaani oma kogudust nagu ei olnudki või oma kirikut? Oli kogudusel küll põgusa perioodi oma kirik seal siis 1926.-st kuni 1941. aastani. Selles samas kohas taas, kuhu kogudus tagasi pöördus, oli meile ühe ülikooli kunagise professori see, kes Manteuffeli villast ümber ehitatud kirik sellest siis sai, tähendab mis vahepeal on toimunud see kirik. Mis seal varem oli, selle pommitasid puruks Nõukogude hävituspataljonid 1941. aasta juulikuus ja kiriku hoone ja maad juba varem natsionaliseeritud. Ja siis jäid järele varemed, mis lükati siledaks ja oligi puhas päts. Ja kogudus oli selleks ajaks juba sealt ära aetud ja lahkunud. Kogudus on sellest ajast peale ringi rännanud erinevates kooskäimiskohtades kus siis tuli see idee või kust tuli ka see julgus. Siiski nagu võrdlemisi sellisel väiksel kogudusel ehitada oma hoone Julgus tuli tegelikult väljastpoolt kogudust. See ei tee ja julgustas selle idee teokstegemiseks. Tuli Eesti metodisti kiriku ühes suures Ameerika ühendriikides on doktoradi Fox. Tema tuli 2000. aastal, suvel tuli Tartusse ja ta teadis, et meil on vanast ajast kogudusel see krunt siin kesklinnas mille me olime tagasi saada omandireformi käigus. Aga ta teadis ka seda, et meil ei olnud nii palju vahendeid ja ka unistusteski saada nii palju vahendeid, et ehitada lähemal ajal kirik sinna vanale krundile. Kraansisime osta Mõlemi koguduse vanad palvemaja Võru tänaval. Siis ta ütles, et aga oodake pisut, et mul on vanad sõbrad, kes võiksid aidata, kui nad tahaksid. Räägime kõigepealt endaga, et mis saab ja ta rääkiski nendega teinud 2000. aasta septembrikuus Tartusse. Me olime seal krundil koos ja nad otsustasid, et nad tahavad aidata. Ja nii see idee sündiski ja algas ka tegevusele ideede teostamise nimel. Ja nagu ma arusaamises 2000. aasta septembrist siis tänase päevani on, on siiski väga lühikene aeg. Kiriku ehitus on toimunud nagu erakordselt kiiresti. Töö läks ladusalt ja sujuvalt. Töö läks väga pingelised, ütleme niimoodi vist praktiliselt iga päev, kõiki nende kahe aasta vältel tuli tegeleda ühel või teisel viisil selle ehitusega seotud küsimustega. Ja oli ka raskusi mitmeid. Aga tõepoolest, kui nüüd tagasi vaadata, siis tundub, et, et kõik on läinud väga ladusalt. Mul on selline omadus unustada ära raskused ja sellised halvad asjad, nii et ei tulegi õieti meelde midagi, mis oleks olnud ääretult ületamatu. Aga ma pean seda ka tagasivaates ütlema, et nii nagu mitmed inimesed on maininud, et ilmselt on selle projektiga olnud jumala õnnistus algusest peale. Ja tõepoolest on, ma mäletan, kui me hakkasime koostööd tegema arhitekt Indrek Allmanniga, kes on selle hoone projekteerinud siis ta oli ja ta on jätkuvalt ääretult meeldiv inimene, kellega koos töötada, ääretult mõistev, saab aru, millised oma kogudusega saladused, millised on koguduse võimalused, samamoodi ehitajad, kellega meil olid viimased seitse kuud koostööd Tartu firmast linna ehitus. Nii et selles mõttes need inimesed, kellega ma olen koos pidanud töötama, on olnud ääretult meeldivad, ääretult mõistvad ja vastutulelikud. Sa ütlesid alguses, et valmis sai selle kiriku ehituse esimene järk. Ja mida see tähendab? See tähendab 20 kohalist kabelit ja ruume harudeks, seal on väike kohvikusaal osadusepidamiseks ja sünnipäevi Peeerraa pidamiseks. Seal on ruumid harudele kantselei, mis on selle kirikukompleksi süda. Ja kui nüüd räägite teisest järgust, siis teine järk tegelikult tähendab korraliku kirikusaal kus saab suure rahva koos olla, see on siis kuskil kuni 300 inimest. Selle me ehitame siis, kui saame. Kui praegused ruumid jäävad kogudusele kitsaks või me saame ka nii palju raha kokku, et saame ehitada selle kaks tingimust. Öelge, mis tähtsus on sellel, et kogudusel oleks oma kirikuhoone? No alati saab ju üürida või rentida kuskilt mingisuguseid saale, aga aga millist tähtsust nagu ka kristlikus mõttes on ikkagi ühelt kiriku vahel. See on, ma arvan, nii nagu igal inimesel on oma koduga alati võib üürida korter ega suurema väiksema. Aga kas seda saab oma koduks nimetada? Võib-olla öeldakse, pikemate seletuste vältimiseks eni lühiduse mõttes, et noh, ma lähen koju, eks tegelikult olen oma üürikorterisse ja ma tean, et ühel hetkel tuleb siit ära minna ja ma tean, et mina ei ole seal peremeest või seal midagi ümber ehitada. Ilma omaniku nõusolekuta. On ka igal kogudusel, kes peab üürima või rentima või küsima ruume kusagilt mujalt kellegi teise käest. Ja ma mõtlen, eriti kui on tegemist näiteks ruumidega, kus on mis ei ole ka muul ajal rahaliseks otstarbeks mõeldud näiteks mingit kinosaal või mingi kultuurimaja saal, et kirik on ikkagi pühapaik. Eestlastele on sellised pühapaigad olnud läbi aegade omased ja et, et see on koht, kus vahepeal ei tehta midagi muud, mis oleks täiesti võib olla vastupidine mingisugust ekspeditsiooni või mis iganes muu sellist asja. Nii et selles mõttes kiriku kogudusele kodu, kodu, kuhu sa tuled igal ajal kodu, kus on asjad sinu moodi pandud ja kodukuuse, kutsud teisi ja, ja ta teisi vastu võtta sulle isikupärasel moel. Nii et mina arvan, et selles mõttes on igale kirikule koduda tarvis Tänane novembrikuu viimane pühapäev on paljudes kristlikes ringkondades tuntud kui surnute mälestamise päevana, aga lisaks sellele ka kirikuaastalõpupäevana. Seega oleme siis teatud moodi nagu aasta lõppu ja õigemini aastavahetuse künnisel, milline see aasta siis välja nägi ja kuidasmoodi jumal ja kristlik kirik sellesse aasta ringi nagu sobib ja millised sündmused on nagu võib-olla eriliselt ka ühe Eestimaa pastori jaoks mõtetesse jäänud, sellest järgnevalt räägimegi. Minu vestluskaaslaseks on Mustvee Betaania koguduse pastor Eenok Palm. Kuigi nüüd 2003. aastani on veel hulgaliselt siiski aega on ometigi kätte saabumas, nagu teatud selline aastalõpuperiood läbi on nüüd siis saamas kirikuaasta vaatame tagasi sellele aastale, siis tundub, et, et halb, juskui, domineeriv, kuri domineerib uudised, räägivad kogu aeg katastroofidest, õnnetustest, rünnakutest, millest kõigest. Kas see ongi nii, kas, kas elus ja maailmas selleski aastas on nagu nagu halba olnud? No ma arvan seda, et, Paraku, kui, kui vaadata televiisorist uudiseid, kui kuulata raadiot ja lugeda lehti, halvad uudised on, on need, mis müüvad oli Mustvees Mustvee koolis juba juba nüüd juba päris mitu kuud tagasi, see oli eelmisel õppeaastal selline õnnetus, et köögis veeboiler lõhkes, aga, aga see oli nii-öelda õnnelik õnnetus selles mõttes, et ühtki inimest sel hetkel ei olnud seal ruumis ja, ja mitu aknaklaasi küll läks puruks ja kahju oli. Üks uks lendas hingedelt ja aga lisaks oli selle juures niisugune, kõige kõige niuke tõsisem, võib asi, mis mind nagu häiris, oli see, et üks ajakirjanik helistas ja küsis, et kas verd ei olnudki ja selle peale direktor vastas siis niimoodi, et kas, kas peaks olema, et, et umbes Me mõtlema, et, et kui, kui mingi õnnetus on, et noh, siis siis kui, siis juba olgu ikka kõik kõik nagu nagu täismäng. Me kuidagi harjume ka halvaga. Me me mõtleme, et noh, et, et kui juba halb, et noh, siis siis kohe ikka ikka ikka veri lennaku ja see on, see on asi, mida meile peale surutakse, tegelikult nagu ma ütlesin, kõik need meedia kanalid nagu, nagu pressivad meile seda peale ja, ja tegelikult see on ikkagi see, mida piibel ütleb, et kuri läheb kurjemaks. Ja, ja vot siin ongi nüüd ristiinimesel nagu see valik, et kas ta nagu läheb sellega kaasa ja ütleb, et oh, kui veel kuidagi hingega pääseks, saaks, saaksid. Jumal, võta mind ära. Noh, see on, see on üks, üks võimalus, et ei enam midagi ärkamist ei tule ja ja nagu selline niisugune pessimistlik lähenemine või, või niuke, põgeneda tahtmine. Aga ma siiski julgen arvata, et senikaua kuni Kristus ei ole tulnud, et senikaua on ristiinimestel veel veel üht-teist siin teha ja, ja Eestimaal teha ja, ja minu jaoks minu jaoks nagu on selle aasta möödunud kirikuaasta sellised sellised olulised asjad, mis, mis nagu jätkuvalt mul kusagil kusagil niimoodi meeles ja mõttes on mis, nagu jõudu annavad nagu julgust annavad, on, on, on siis kaks üritust, esimene oli OlyBet jaanuarikuu sees Tallinnas. Kus, kus siis tahtsite kirikus või, või täpsema nimega, eks ole. Balti misjonikeskuses oli, oli Brush Collinsi poolt juhitud selline üle-eestiline niukene Trans kohtumine või vaid ta oli mitme päevane tegelikult ja, ja kus, kus räägiti sellest, et teha asju Jeesuse moodi ja, ja see pani nagu mõtlema sellele, et kui, kui me tegelikult võtame nagu selle mõttelaadi omaks, et, et me ei tee asju nii, nagu maailm teeb, me ei lase ennast selle kelgu peale tõmmata ja ütelda, et kui meie selle rongi peal ei ole, et umbes, et noh, siis siis nagu meid polegi olemas. Tegelikult see on ikkagi nii, et kui ristiinimesed nagu tajuvad selle ära, et meil on üks, üks, üks missioon siin maailmas üks, üks jumalik missioon ja, ja, ja, ja see ei sõltu sellest, kas kas on verd samas ümberringi või, või kas kas kuulid lendavad või, või see on vargaid kümnete kaupa sisse murdmas. See, see on see, et me, me lihtsalt mõistame, et jumalal on viimane sõna ja, ja see, see, kui me asja teeme nagu Jeesuse moodi, siis, siis me mõistame, et, et tegelikult veelgi on võimalus inimesi nagu välja tuua sellest, sellest niisugusest Ameerika mägedeni, sihukesest, suurest kisast ja kärast ja ja see on, see on palju rohkem kui mäng see, kui kui elukohta öelda mäng, siis, siis see on äärmiselt tõsine mäng, aga, aga äärmiselt oluline on selle juures, et me mängiksime seda mängu jumala reeglite järgi. Kellegi muu reeglite järgi hakka mängima, noh siis siis läheb asi seebiks kätte või veel hullemaks. Aga see oli üks, üks sündmus, mida ma nüüd nimetasin Prius Collinsi poolt juhitud nagu seminar ja selline kokkusaamine VR, kus Tallinnas aga, aga teine, mis, mis minule nagu jätkuvalt sellist sellist innustust annab oli, oli meie koguduse suvelaager koguduses suvelaager, mida me tegime koos meie Norra sõpradega koos meie Norra sõpradega, kes, kes tulid ja juulikuu sees olid meie keskel mõned päevad ja, ja me tegime seda laagrit kahes osas. Me tegime niimoodi, et, et hommikupoole oli, oli laager nagu kutsutatele teatud teatud lapsed noored ja siis nendega nagu tegeldi nii-öelda sellisel intensiivmeetodil ja peale lõunat oli siis selline noh, nagu kõigile avatud laagri osa teises kohas, kus, kus ta meil aastate kaupa on olnud Mustvee lähedal ühe koolimaja juures, seekord nagu see, see laager nagu eriliselt läks, aga just et see niisugune töö jagamine niimoodi kahte ossa näitas, et, et noh, on, on võimalik nagu sellest laagrist nagu rohkem saada sellist Niukest vaimulikku kasvatust. Lisaks sellistele üritustele sündmustele on kirikuaasta ju regulaarselt aastast aastasse täidetud pühadega teatud eriliste selliste perioodidega, kus kirikutes räägitakse teatud asjadest, kas selle kiriku osta, nagu üheks mõtteks võikski olla just nimelt see, et, et kõigi nende õnnetuste ja katastroofide ajal, mil võib-olla terve rahvas on, on kas leinamas või, või on ärevusega sündmusi ootamas, nagu antakse märku, et, et jumal on nagu pidevalt selle kõige keskel. Jah, no see võrdlus minule ta üleüldse hästi ei meeldi, aga, aga noh, on selline selline ütlemine, et las koerad hauguvad, karavan läheb edasi. Tähendab ma, ma lihtsalt ütlen seda, et jumala riik siin maailmas see ei ole mitte selline niukene, väline suur noh edu ja kordaminek ja igas asjas õnnestumine ja tähendab, see on asi, mis, mis nagu toimib ristiinimeste elude ja tööde ja, ja Kirikute, koguduste jumalateenistuste ja, ja, ja ka selle kalendriga aasta noh, oma sellise korrapära järgimise kaudu. Ja, ja see nagu nagu umbes ütleb niimoodi, et toimub mistahes pommid, plahvatused ja, ja no kõik, kõik need, mis mis need pahad asjad on, eks ole, jumala vabariigis, need ei, need ei suuda takistada jumalariigi võidukäiku ta jumalariik, kui, kui üldse see, see meile väga tuntud ütlemine, üks kord me võidame nii kui nii, kui see üldse kellelegi jaoks kehtib, siis ta kehtib jumalariigi jaoks ja muude muude institutsioonide ja riikide ja süsteemidega jaoks see võib minna ja, ja kui ta ei lähe, siis, siis noh, lihtsalt olid valed eeldused ja valed mängureeglid. Millal eales kristlikud kirikud midagi organiseerivad läbi siis selle aasta nendele erinevatelt kirikupühadel, jõuludel, ülestõusmispühal, Nelipühi päeval, millal eales midagi tehakse, tehakse seda mitte ainult iseendale, vaid loomulikult kõigile ühiskonna inimestele, kes nende ümber elavad. Aga nii sageli tundub, et inimesi see ei huvita, inimesed ei mõista, mis seal kirikuseinte vahel toimub, see nii müstiline, see on nii kauge ja see nii arusaamatu. Mõned pühad, võib-olla ehk on arusaadavamad jõulud näiteks, on ju nii populaarne aeg ja samas siiski, kui hakata natuke lähemalt uurima, tuleb välja, et ega enamus inimesi ikkagi väga täpselt ei tea, mida kristlased nende pühade all mõtlevad, mis on selleks probleemiks, miks need kaks sellist inimrühma üksteisest aru ei saa? Kristlased ja mittekristlased, kirik ja nii-öelda jutumärkides, see maailm, kas on üheks põhjuseks ehk see, et kristlased räägivad omamoodi keelt? Ise me oleme seda nimetamas kaanonikeeleks vahetevahel ei saa isegi päris kõikidest terminitest aru ja samas siiski on enamus sellest kõigest meie jaoks arusaadav. Aga kui suvaline inimene astub kirikusse Maali kuulab jumalateenistusel neid konkreetseid termineid ei suuda mitte midagi aru. Küsisin sellest kaanoni keeles täpsemalt, et Tartu kolgata baptisti koguduse pastorile Leho Paldrelt, kes on ka eesti filoloogia magister. Kuidas siis on, kas tõepoolest meid, äkki lihtsalt ei mõisteta? Jah, jäi ühelt poolt tõepoolest on sõnu ja fraase ja kujundeid, mida me kasutame ja mida inimesed väljaspool kogudust kristlust aru väga ei saa või kui saavad, siis saavad teistmoodi aru ja me isegi ei mõtle selle peale, et mõned asjad on täiesti mõistmatu või mittemõistetud ka, et nendest ei saa ta esmapilgul kohe aru. Näiteks minu jaoks kunagi avastas, et sõna osadus on kristlik termin, mida tavatavaline eesti keel väga ei, väga ei tunne, vähemalt selles tähenduses. Aga nüüd küsimus sellest, et kas me peaksime vältima seda terminoloogiat, räägime mittekristlastega siis, kui me saame, siis me võiksime ikkagi seletada lahti kas see on halb või hea, vaat selline terminoloogia on siin ei ole õiget vastust, sellepärast et igal keelerühmal ja allkeelel ütleme või siis reaalselt grupid ja Kristjan, kindlasti on üks sotsiaalne grupp, kui me vaatame ühiskonda, on oma allkirja ja nii nagu on teadvuse inimestel oma terminoloogia ja on koolilastel oma släng on paratamatult sellega me lihtsalt lihtsustama oma suhtlemist, et neil on omadega. Me ei pea iga kord omavahel kohtume hakkama, hakkame lahti seletama, mida me mõtleme lunastuse all. Me ütleme, sõna, lunastus ja, ja me enam-vähem eeldame, et teine saab täpselt aru sellest, mida me mõtleme selle all, sest noh, tõepoolest sõna lunastus lahti, me peaksime ikkagi noh, paremal juhul minutilise või, või halvemal juhul tunnise loengu pidama, et lahti seletada nii et vajalik, aga sõltub, kellega me räägime. Sa ütlesid Et kui me räägime mittekristlased, aga siis oleks hea, kui me siiski püüaksime nii-öelda ennast väljendada neile arusaadavas keeles, sageli vist ei, ei oskame nagu ennast võib-olla alati nii ka ümber lülitada selleks õigeks kontekstis ja, ja nii me ikkagi jääme arusaamatused, kas kas kristlased vast ka peaksid siis nagu rohkem endale ikkagi teadvustama? Või või endale ka aru andma, et olla arusaadavad, olla mõistetavad, võiks, võiks, aga kust meil see arusaamine tuleb, see tuleb ikkagi siis, kui me suhtleme tegelikult nende kristlastega ja kui me suhtleme nendega niiviisi meie maru 100 neist ja nemad püüavad aru saada meist ja siis me järsku saime aru, et kus kohas asi jõudnud kohale ja siis järelikult need on need kohad. Samas ei peaks ka kartma, et mittekristlased on nii hirmus, lollidelt nad mitte ühestki sõnast aru ei saa, mida me kasutame, kui ikkagi inimene tuleb kirikusse, siis ta arvestab sellega, et seal võib olla, sõnumides ta esmapilgul aru ei saa, ka kontekstis inimene taipab, nii nagu kui mina lähen mina eesti filoloogina ja lähen kuskile bioloogide või Eesti Eesti looduse aastakoosolekule siis mõnuga, eeldan, et seal on mõned sõnad Georgiast või botaanikast, millest ma lihtsalt aru ei saa. Ja ma ei pane sugugi neile pahaks seda, et me nendest aru ei saa, ma olen ise lihtsalt loll, ei saa aru. Usuline kogemus, suurendaja vähemalt on ju ka südameasi ja, ja teatud asju ei olegi vist üldse nagunii võimalik sõnades lahti seletada. Ja kas üldse ka kõikidel nendel terminitele tõepoolest, mida meie kristlastena nagu mõistame, kas neid üldse on võimalik nii-öelda sõnades ilma vastava kogemuse omamiseta ja ilma vastava veendumused. Ta, nagu mõista, aru saada. Täiel määral mitte sellepärast, et see reaalsus, millel, mida me tähistame mingisuguste sõnadega puudub nendele inimestele, kes seda kogemust, seda reaalsust kogenud seal samamoodi nagu eski model, kellel on igapäevane kogemus, on lumi, on väidetavalt sõnu erinevad lumesortide kohta, ma nüüd ei mäleta enam seda fakti, kas, kas kümmekond või rohkem, samas kui eestlane piirdub sõnadega lumi, lörts ja võib-olla paar tükki veel lihtsalt meie reaalsus ei sunni meid eristama ja samamoodi ka vaimulikus keeles. Kuna oleme kogenud vaimulikud reaalsust, jumalat ja lunastust ja midagi sellist, siis sellel on, meil on konkreetne sõna, mis tähistab seda objekti, samal ajal kui Kristmitteristusel puudub see reaalsus, millega tähistada. Aitäh sulle kirikuelu saadet kuulamast. Tahan seda saadet lõpetada ühe rõõmutooniga, Tartu adventkoguduse meesansambel, mis kannab pealkirja ta tuleb tagasi. Laulab meile nüüd Ludwig van Beethoveni rõõmulaulu. Mina olen Lauri Beekman, soovin sulle ilusat õhtu jätku. Aga see me päikse Ta muule näe, tee või ka see mees kõrvalda. Saage voose. Elude Elva, Gustav. Kõik su töö on hästi tehtud, tunnista vaada voolzma. LED kaakko, tool on edki ta seeninud Me. Soodne, et saad ta voorud Lennovodo maad vetevool, see la. See vaator Atla taevas, mees. Ei saa armeile, et eks me ta Ikka skeem rahvassangus võidu kaane laastu. Seega.