Kultuurikaja. Tere kuulama kultuurikaja. Kevadeks kisub puud, lähevad lehte ja kirjandus tuleb tänavatele. Järgmisel nädalal on Tartu tänavad kirjandust ja raamatuid täis, kirjanikke kolab vabalt ringi ja mõned neist laulavad. Kirjandusfestivalil Prima Vista saab sõna teoks, nii vähemalt lubavad korraldajad omamaistele kirjanikele. Lisaks sõidavad Tallinnasse kohale ka Põhjamaade poeedid. Täna saates Põhjamaade luulefestival seitsmendat korda. Oma loomingu toovad Tallinnasse Soome, Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Fääri saarte ja Läti ning Leedu poeedid, tutvustab Eeva Park. Kirjanikud laulavad. Aapo Ilvese eestvedamisel võtavad laulu üles Jaan Pehk, Jürgen Rooste, Jan Rahman, Vahur Afanasjev, Merca, Aleksander Müller ja teised kirjanikud. Tulemuseks heliplaat, laulvad kirjanikud. Koit Raudsepp paneb plaadi mängima. Veel saates festival orient. Euroopa välist muusikat suurtel staaridel ning väljasuremise äärel. Muusikakultuuridest toob orient järgmisel nädalal Tallinnasse, aga ka Riiga. Oriendist räägivad Peeter Vähi ja Tiina Jokinen. Saatemuusika tuleb lauldadelt kirjanikelt oriendi esinejatelt ja Peeter Rästas valikust. Mina olen toimetaja. Alustame festivalist orient 15 aasta jooksul on oriend toonud meie ette sellised kuulsused nagu ravis Ankar. Ansambel kodo eelmisele aastal sufi pöörlevad tervissid või Tiibeti buda mungad, näiteks. Tänavune oriend toob Armeenia, aseri ja muu orientaalse kõrval erakorraliselt ka muusikat Aafrikast ja mõistagi Honhortu kõri, lauljad tuvast orientaalsest muusikast ja oriendist räägivad Tiina Jokinen ja Peeter Vähi. Kuna muusika idamaades on sageli mitte eraldi eksisteerida veerev fenomen vaid ta kas religioosse rituaali osa või ta on mingisuguse folkloor, see alatooniga, pidustuse osa või millegi kolmanda või neljandaga seotud. Ja kui Sul on võimalus näiteks minna Indiasse, näha mingisuguseid kas usurituaale või siis osaleda mingisugustel rahvalikel vabaõhusuurtel pidustustel ja kui sa seal näed, seda muusikat oled korra kuulanud isegi, võib-olla pole sellele väga tähelepanu pööranud, kui avaneb võimalus seda uuesti Estonia kontserdisaalis näha, siis tekib omakorda mingisugune assotsiatsioon sellega, mis on nähtud seos side teiste kultuurivaldkondadega. Ühesõnaga et selline inimene, kellel on olnud võimalust reisida, ta ei kuule seda muusikat kuidagi välja lõigatuna mingist kontekstist, vaid tulevad kohe, tekivad mälus seosed just selle õige kontekstiga, kuhu see muusikat tegelikult kuulub. Ja muidugi ma pean veel täiendama, et eks me oleme ka eriti viimastel aastatel, ütleme viimased mitte päris 10 aastat, aga kaheksa aastat oleme sellele ise üritanud ka kaasa aidata, et inimestel tekiks seosed ka siis, kui nad ei ole sinna sattunud, noh, et me oleme näiteks enamasti muusikale vastavalt ka saali seadnud, selle asemel, et kuulata hingemuusikat ja meie akadeemilises kontserdisaalis näiteks tooli peal istudes. Ja hoidku jumal, kui seal õhtune Raaga, et ta on selline kergelt meditatiivne ja uinutav, et noh, et see tooli peal istumine võib tunduda üsna piinav, isegi me oleme tulnud publikule vastu teod ka tulnud iseendale vastu ja taaselustanud seda traditsiooni, mida isegi enam näiteks Indias ei ole. Et just nimelt Indias ainult väga privaatsetes kohtades on võimalik sellisel moel roogasid nautida nagu nauditi mõnisada aastat tagasi, et istuti vaip Pattaya patjade peale lihtsalt mõnuleda. Et see muusika ujus inimesest üle jääda, ujus selle muusikaga kaasa, et see ei olnud selline töö tegemine kuulamisel, vaid, vaid pigem olemine selles kuulamises endas, et me oleme jah, omalt poolt teinud kõik, mis meie võimuses seda traditsiooni tegelikult ka siia tuua, et noh, et lõigata siis juba välja pigem terve tükk kultuuri, mitte ainult ütleme tükk muusikakultuuri ja siis presenteerida siia meie kultuuri. Tegelikult loomulikult ei tule kunagi kahjuks see, kui muusikast aru saada või muusikat mõista mingisugusel kas teoreetilisel tasandil või, või, või, või selle filosoofilise tagapõhja teada ja selleks me püüame ka festivali poolt palju kaasa aidata ja mõni selline suund on kestnud läbi aastate, aga tegelikult ma tahan samal ajal öelda, et ega see väga oluline pole, pigem selleks, et seda muusikat nautida. Ma arvan, et kui lugeda teoreetiliselt seda või teha, see ei tule kindlasti kahjuks. Aga veelgi olulisem on, kui just ida muusika ei ole omane. Kui me oleme saanud hariduse oma sellises EuroPotsentristlikus haridussüsteemis ja küllaltki nii-öelda kitsa silmaringiga siis pigem on mõttekam ennast vabaks lasta lihtsalt sellisel kontserdil unustada kõik see, mida me oleme koolis õppinud. Ja muide, ma võin täiesti julgelt öelda, et minu kogemus on selline andestagu minu kallid kolleegid ja õpingukaaslased, kellega ma olen koos muusikaakadeemias õppinud sageli nemad kes on lõpetanud muusikaakadeemia, saavad sellest palju halvemini aru sellest Ida-muusikast, kui need, kes on kaarega mööda käinud muusikakoolis näiteks minu tuttavad, kas annad siis juristid või pankurid või on nad kunstnikud või, või ajakirjanikud kes ei tea muusikast tegelikult nagu midagi. Ma tunnen mõnikord, et palju paremini jõuab see asi neile kohale, kui mõnele kõrgesti haritud dirigendile Aga see küsimus ei ole võib-olla kohale jõudma, siis ma arvan, et see on kergelt ülepingutatud termin, pigem on see, et inimene, kes ei oma muusikalist haridust, ei pinguta selle nimel, et hakata aru saama millestki, millest ta arvab, et ta on nagunii ei saa aru, aga ta naudib, ta laseb end lõdvaks ja ta naudib ja lõppkokkuvõttes tegelikult enamus muusikat, aga siiski mõeldud nautimiseks nagu, nagu üldse kunst. No võib diskuteerida, mil moel ja kui palju peab nautima ja mida see nauding peab andma inimesele, aga aga eelkõige on ta siiski selleks, et mitte higistada seal kõrval ja mitte vaeva näha ja mitte tunda, et valus on, kui ma aru ei saa ja halb hinne pannakse vaid tõepoolest istuda maha, tõmmata jalad enda alla, käsi põsakile padja peale nuusutada lõhnaküünlaid kui võimalik ja no mida iganes, kõikidele meeltele ja muusika on üks, mis annab tööd väga paljudele meeltele rohkem kui ainult kõrvale. Kuna ta on ilmselt otsene võnkumist, annab rohkematele meeltele. Selle aasta programmis on päris mitmeid religioosse taustaga esinejaid ja kontserte. Jah, õige on religioosse taustaga esinejaid ja muide mitte üksnes selle aasta programmis, vaid juba väga mitmeid aastaid on meil selline noh, üks olulistest suundadest festivalis just nimelt rituaalne muusika ja kusjuures ma pean ütlema, et need kontserdid on eesti publikule ehk kõige paremini isegi peale läinud sel aastal võib-olla kaks niisugust kõige religioossemad programmi on esiteks Armeenia vana kirikulaul ja teiseks koraani pühade tekstide retsiteerimine. Meil puuduvad niisugused tõendid või kindlad andmed selle kohta, aga vähemalt meie, nii palju, kui me oleme püüdnud jälile saada sellele, meie arvame, et koraani tekst retsiteeritakse sel festivalil nüüd neljandal mail esimest korda nii-öelda Eesti kontserdipraktikas avalikult publiku ees. See ei ole üldiselt väga tavaks kujunenud. Ja ausalt öeldes isegi selle inimese ametimees nii-öelda nimetatakse Hafis. Selle haphici veenmiseks kulus Tiinal ikka päris tükk aega, enne kui ta nõustus siia tulema ja ja seda nii-öelda avalikult tegema. Ja selleks tuli teda veenda, et meie festival ei ole lihtsalt niisugune noh, selline lõbus show üritus vaid et see on selline tõsine ettevõtmine, kus ta võib seda teha. Ja koraanist ta siis esitab kaks kõige esimest peatükki, üks on siis raamatu avamine ja teine on niisuguse natuke kentsaka pealkirjaga teadet. Lehm nimelt, see on siis seotud niisuguse mõtisklusega lehma ohverdamisest. Ja muidugi kuna sa juba mainisid siin seda, et teda oli äärmiselt raske veenda, see on tõsi ja, ja mitte ainult teda, vaid nii-öelda ka tervet tema taga seisvat institutsiooni oli suhteliselt raske veenda esiteks meie kavatsuste siiruses ja põhimõtteliselt, et tõepoolest, kas üldse selles kontseptsioonis, et seda võib teha väljaspool pühakoda ja, ja noh, nii-öelda mitte pühendatute juures. Ja selle tõttu me oleme siis ka teinud omalt poolt kõik jälle, mida me nüüd teha oleme saanud, et me oleme seda saali muutmas, muutnud nii palju mošee lähedaseks kui vähegi võimalik, andnud talle nii autentsed tingimused esinemiseks kui võimalik arvesse kõiki tema näpunäiteid ja nõudmisi. Teine religioosse muusika kava, see on Armeenia vana kirikulaul muidugi kristlikus maailmas maailmajaos, nii nagu me elame siin ei ole nagu selliseid probleeme, et kas ikka sobib tulla lavale lõpuks ka Mozarti missat, reekviem, Bachi suur osa fantaasia ju, see on kõik vaimulik kristlik muusika ja seda esitatakse pidevalt. Aga nüüd Armeenia kirikulaul, see on ka ikkagi mõnes mõttes midagi väga erilist. Nimelt teadaolevalt on ju Armeenia kõige esimene kristlik riik maailmas üldse nimelt Armeenia võttis vastu ristiusu aastal 301 ja sellest ajast on ka kirikumuusika hakanud isegi veelgi varem hakanud arenema ja see on loomulikult selline väga primitiivne muusika, mis on mõnes mõttes võib-olla isegi veelgi kuidagi autentsem või algelisem või originaalsem lätetele veelgi lähemal kui gregooriuse koraal või, või näiteks Bütsantsi kirikulaul. Nii et et selles on midagi niisugust väga-väga vana. Me palusime seda kava esitama, et nii-öelda professionaalse laulja, kes sai just et anda edasi selle asja niisugust out tantsust ja lisaks nii-öelda muusikalistele väärtustele ka seda vaimset spirituaalset poolt leidsime niisuguse inimese, kes on küll õppinud muusikakoolis, tema nimi on arm n Andronic jan. Tema on ühtlasi Armeenia posterliku kiriku vaimulik. Kui eelmisel aastal, mida me nimetasime mad orientreligioosaks isekeskis olid tõesti sellised arenenud suurreligioonide esindatud nagu budism, islam siis sel aastal, kuna me ei nimeta oma festivali orientrealigioosaks, siis meil on seal ka midagi muud. Üks nendest on just hun Hurtu, mis vaieldamatult kannab sellist spirituaalset aurat endaga loomulikult, sest et teatavasti võib-olla sa peeter oskavad paremini öelda, kui palju vaime saab välja kutsuda ja kui palju head saab kõike tehasele madala jorinaga, mida nad produtseerivad. Aga nii, nii usutavasti on väga teraapilise mõjuga, peaks see igatahes olema. Muide jah, loomulikult see on õige, et tuvalaste kurgulaul on eelkõige seotud sellise, nendes humanistliku ja budismieelse traditsiooniga, aga kuna tuva on siiski nende põhireligioon, on siiski hilisematel aegadel olnud budism ja budism on üle võtnud väga palju samanismilt just nendes maades nendes piirkondades nagu Mongoolia tead, tuva võib-olla maatiga Tiibetis. Ja seda tüüpi laulmine on ka üle läinud sellises lamaistlik mahajaana, Vaidžajana, budismi ja ka nende tuvalaste tähendab Unur tuur repertuaaris on näiteks vähemalt üks lugu ka, mis on otseselt sellise budistliku kloostri muusikaga seotud ja muide, neil on ka üks niisugune Kell tiibeti budistlik kell on no ühe muusikainstrumendina. Nii et, et nende puhul ühineb selline nagu Somanistlik ja kohati ka budistlik traditsioon. Ja muide, meil on veel üks esineja, kes esineb tuvalastega samal kontserdil. Butaanist kaabutaan on selline maa, kus kunagi on olnud väga tugev selline Šomanistlik alge, selline loodus, usundiline alge ja tänapäeval muidugi ta on selline peaaegu et 100 protsenti budistlik maa ja ka tema repertuaaris on sellist budistlikku elementi, nii et nende kohta võib ka öelda, et see on nii-öelda 50 protsendi ulatuses religioosne kala. No ja kui siia veel täiendada, siis läheme hüppame kohe teise kontserdi peale avakontserdi peale siitsamast. Et kui me räägime sellistest loodususundites ja šamanismis, siis avakontserdi, siis meil on ju erikülaline aukülaline oriendile, kes ei tuule oriendist, kes tuleb Aafrikast ja kes absoluutselt oma laulus viljeleb just sellist looduse kummardamist. Ja veel seda väga erilisel moel. Võib-olla Peeter, sa seletad täpsemalt, mida nad teevad? No tegemist on ansambliga Tamara, see on nimelt Namiibia põhjaosas elav väike rahvas, kes on suguluses Buschmanitega. Ja nemad viljelevad niisugust ka loodususundil põhinevat, et kultuuri ja sellele vastavat muusikat. Kui muusikalisest küljest rääkida, siis seal midagi, midagi väga erilist, kui esimest korda kuulsin seda laulu, siis jäi mulje võib-olla mõni kohalik Veljo Tormis on, on seal Need laulud sellisteks väga komplitseeritud seaded teinud, aga ei, tegelikult neil on see ilmselt emapiimaga kaasasündinud, nad lihtsalt võtavad, laulavad mitmehäälselt noh väga paljud enamikel ratastel on rahvalaul võimalikult primitiivne, ühehäälne, aga neil on selline, et kaks sellist natuke introvisatsioonile pürgivat, sellist solistilaadset inimestena ansamblis ja siis kolme neljahäälsed akordid. Minule tundub see täiesti võimatu. Kuidas on võimalik, et lõima muusikahariduseta inimesed seda suudavad teha, aga ometi nad suudavad. Ja muidugi mis lisab erilise vürtsi veel nende laulule ja üldse sellele rahvale, nende kõnelen nende keelele nimelt. Tamara keeles on viis niisugust häälikut, mida ma kahjuks ei oska demonstreerida, aga noh, umbes midagi niisugust Ja kui nüüd nad kasutavad laulus neid häälikuid, siis see laul on noh, mõnes mõttes sugune kentsakas, aga äärmiselt põnev. Selline mulje on vahepeal nagu mingisugune väike löökpill või, või mingi selline saade on sellel laulul laulud juures. Sa oled ikka sinna vahele laulule, see on päris päris nalja. Kas ühesõnaga võiks öelda, et tegelikult nad laksutavad nagu ööbikud, aga päriselt aga nad sõna otseses mõttes laksutavad nii-öelda üldkogu kokkuvõttes selle aasta programmi kohta on tähed ja looduskaitsealused ehk tähed on need, keda me siin kõik väga hästi teame. Chivangas Parian, maailmakuulus eakas, arusaadav, et esimest korda Eestis iial ei tea, kas ta enam teist korda satub siia ja kas tal aega on Alingasiimov ei vaja kommentaari Taarja, Aserbaidžaani suur täht, Mogami laulja, samamoodi hun Hurtu ja siis ülejäänu on sõna otseses mõttes selline looduskaitsealune kraam nii-öelda ehk teisisõnu hävimisohus. Et nagu seda, mida me muidugi ei oleks oriendile kutsunud, sest et noh, et Aafrika ei kuulu oriente, me anname endale aru, kuskohas Aafrika asuge. Me ise leidsime nad sealt. Aga me ei raatsinud neid Ta toomata ja ei raatsinud jätta neid eksponeerimata, sest et ei tea, kui kaua neid üldse veel kuulata saab, sest ütleme, sellised väga väikesed kultuurid on suures hävimisohus või et kahjuks ei ole kultuuride punast raamatut ma ei ole küll kohanud, võib-olla kuskil on juba. Ja sama lugu on avakontserdi korea esinejaga, kes seekord küll tuleb Lõuna-Koreast, aga kes tegelikult on seodosoori, laulu viljeleja, mis on Põhja-Korea traditsioonis, on seal keelatud selle kandjad maha notitud sõna otseses mõttes füüsiliselt. Ja need vähesed, kes siis üle piiri pääsesid, pagema need siis veel säilitavad seda nagu hinnalist aaret järele, et tegelikult Mul on täpselt samasugune punase raamatualune ja kolmas Punase raamatualune teema on, on lõppkontsert, mis on khmeeri tants, täpselt sama lugu, et Punanek neer, mida me kõik teame, mis Kambodžas üle käis, hävitast põhimõtet, suhteliselt kogu traditsiooni. See, et meil praegu on selline trupp siia Eestisse tulemas, on ausalt öeldes, mina tean seda peaaegu kõige suuremaks imeks, nii korralduslikuks imeks kui ka üleüldse ta veel olemas on. Sest tegelikult selle trupi alguses ilmselt on neid kaks üldse olemas. Sellist professionaalset trupi veel Kambodžas. Ja selle trupi algus on tänu ainult kahele väga entusiastlik. Kuule ellu jäänud koreograafia leidmine, üks neist Ri koreograafia, teine oli lihtsalt kunstide ülikooli lõpetanu, kes pääsesid füüsilisest hävingust tänu sellele, et nad läksid kuskile farmerile näiteks no umbes nagu Hiinas kultuurirevolutsiooni ajal. Ja et nad ei mandunud sinna nii ära, et, et nad suutsid sealt tagasi tulla ja, ja alustada seda trupi ja seda kooli, kus nad nüüd õpetavad neid khmeeri tantsijaid. Ma arvan, et see punase raamatu teema on meil seekord väga aktuaalne ja südamelähedane. Endale Kambodžas on see muidugi selge, miks just seda muusikat taheti hävitada, sest sest see oli eelkõige seotud niisuguse Kuningliku ja õukondliku traditsiooniga. Ja kui ikkagi oli Polboti punaste hekmeeride režkoolgi ei olnud oluline 75.-st 79. aastani, siis kõik taheti seal elama saata ja nii edasi siis eelkõige selline kõik kuningliku sega seotud, rafineeritud vaktsineeritusega seotud. Seda püüti. Tiina Jokinen ja Peeter Vähi tutvustasid festivali orient. Ausalt öeldes ei tea nimetada ühtki põhjust, miks sellest ilma peaks jääma. Järgmisel nädalal Tallinnas. Kultuuriga ja. Põhjamaade luulefestival taas mai alguses külalised kõigist ristilippudega Põhjamaadest, Fääri saartelt ning Baltimaadest ja Ungarist ka näitleja Raivo E. Tamm ütles paar aastat tagasi, et luulefestival on võrreldamatu kogemus millestki muust ning tema kalendris on see varakult kirjas. Korraldaja ja kirjanik Eeva Park räägib lahti, mille muuga sel aastal tegemist. See midagi muud, mida Raivo mõtles, on see, et meie juurde tuleb Põhjamaade niisugune uue värske mõttehoog. Ja see on niisugune tõepoolest, iga kord hästi siiski üllatab. Ma teen kuuendat korda seda luulefestivali ja minu jaoks on need tekstid alati ikkagi olnud üllatavad ja ma usun ka, et Raivole neid lugedes, et see, see vahe, siiski niisugune mingi mentaalne vahe on täiesti tuntav olemas, nii et ta toob siia uut mõtet, teistsugust, et elunägemist, teistsugust rütmi ja palju värskust. Võiks ka öelda, et tihti tunduvad mulle näiteks ka meie naabritest Baltimaade luuletajad täiesti teistsugused. Et ka see vahe võrrelda Baltimaade luulet ja, ja ka ungari luuletaja on tema tekstidest ühesõnaga kumab läbi igasugust nende ungari ajalugu ja ja selle keerukust. Põhjamaalased nagu süüvivad väga iseendasse ja oma tegemistesse ja nad näevad lineaarse malt mõnes mõttes aga samas ka niux kuidagi väga täpselt maailma. Meil on just Fääri saartelt olnud erakordselt tugevaid autoreid, nad ei tundu olevat mingi säilitatav kultuur, vaid nad on ikkagi väga eluskulptuur ja see tuleb välja ka sellest, et nende luuletajate tekstid on siiski väga erinevad. Et seal ei ole suurt sarnasust. Iga aasta on väga erinev luule. Ta. Oli väga. Pidada. See aasta tuleb Soomest heli Laaksone ja ma usun, et see nimi ütleb ka Eestis midagi. Ja mul on väga hea meel, et me ta siia saime, sest tegu on nagu omaette nähtusega lausa luules. Ja ta on nagu soomlased vahest ütlevad isegi, et ülikuulus, et vaata, et liigagi kuulus. Ka ta on erakordne esineja. Ja siiski ma pean ütlema, et tema kuulsus on, on hoopis midagi muud kui meie siin tihti oleme armunud. Mis asi on kuulsus Eestimaal, et helikuulsus põhineb tõeliselt tema andele ja sellele, kuidas ta teostab oma õnnet? See ei ole mingil määral see kuulsus, mida Eestis tihti kuulsuseks nimetatakse, seda kuulsust minu meelest, mis põhineb oma andele ja selle teostamisel ei saa kunagi olla liiga palju. Ja heli Laaksonen minu vaatepunktis Soome luulele andnud just selles mõttes väga palju, et ta on toonud luule juurde inimesi, kes sinna võib-olla muidu ei tuleks. Ta on hoidnud luulet erakordselt värskena ja elusana Soomes. Kuigi ma oma meelest natuke tunnen võru keelt, saan ma paremini aru turumurdest soome keeles kui meie võru murdest, millest seda on tõlgitud ja Eli luulet loebki. Tema tõlkija Jan Rahman. Ja Rootsis tuleb noor luuletaja Marcus pira, kes on ka väga tuntud juba Rootsis. Norras tuleb Nis haagessen, kelle tekstid on niisugused ka omapärased ja põnevad. Ja Taanist tuleb Morton Sander Koort, kes on ehk üks tuntumaid ka luulefestivalil esinejaid, see aasta siis ta on mitu korda esitatud ka Põhjamaade kirjandus. Jaa, Islandist tuleb niisugune daam nagu Ingi Berg, Harald stati Fääri saartelt, Karl Johan Jensen Lätist, anna autsina Leedust Rolandas Razdovskas ja Ungarist tuleb erssebet tot. Üks niisuguseid ka minu jaoks tähtluuletajaid sellel luulefestivalil LC betotil on ilmunud eesti keeles ka luulekogu, mis ilmus eelmise aasta sügisel valge linnuga. Aga muidugi on iga kord meile endile on luulefestival põnev, sellepärast et me näeme neid autoreid ja need tekstid hakkavad elama täiesti teist elu siiski igatahes mina olen isegi niisugune, kes tegelikult on see, kes armastab tekste, lugeda ainult endale ja kuulata neid omaenda enda sisemuses. Aga samas on see täiesti niisugune võrreldamatu, millegi muuga, kui autor oma teksti loeb. Ta avab teksti tihti teisest küljest ja kõikidele, kes on huvitatud keelest, on algteksti originaalteksti ja seal kõrval näitleja esitatud eestikeelse teksti võrdlus täiesti omaette kogemus. Ja siin on palju huvitavaid ja häid näitlejaid on alati, meid aitavad paariusi, teatri näitlejad, täiesti uus koht, kus seekord see on luulefestival Vene Draamateatris ja sealt on kaks huvitavat noort näitlejat Nikolai Bentsler ja Natalja patenko kes loevad eestikeelseid tõlkeid vene teatris. See on ka huvitav kogemus ja ma väga loodan, et nendele ka eesti tekstide luuletekstide lugemine on põnev kogemus. Luulefestivali olulised tegijad on koos näitlejaga ka alati olnud meil muusikud. Ja ka võiks öelda, et meil on kama, muusikud, nüüd juba väljakujunenud on. Helin-Mari Arder on Villu Veski. Marvi Vallaste Group on esimest korda Von Krahli teatris ja seal toimub ka väga huvitav, et see niisugune meie üks põnevamaid katseid, et me palume kõikidel luuletajatel lugeda ühe olulisema teksti ja nad loevad seda küll prantsuse, küll inglise keeles. Tõlked on taas nagu eesti keeles. Et me saame luuletajate algtõlkeid näha. Me oleme proovinud ühte ja teist ja teinud trammis ja ja ka niisugustes huvitavates kohtades, aga luule on siiski oma etta. Ta vajab omaette hingamist, ta kaotab väga palju siiski niisuguses lärmis, et seda võib kõike proovida. Aga, ja tänapäeval on lärmi ja kõike niisugust siiski nii palju ja, ja seda neid otsinguid on nii palju, et võib-olla on aega tagasi pöörduda sinna, kus luulet kõige parem, siiski kuulata. Põhjamaade luulefestivali tutvustas Eeva Park järgmisel reedel ja laupäeval Tallinnas. Tasub kohal olla. Laulvad kirjanikud on heliplaat, kuhu APU ilves meelitas laulma terve pundi Eesti Kirjanike. Ilves enda sõnul jäid veel mitmedki viisi pidavad kirjanikud seekord plaadilt välja. Plaat ilmub seoses Prima Vista kirjandusfestivaliga ning laulavad Jaan Pehk, Jürgen Rooste, Jan Rahman, Vahur Afanasjev Merca, Aleksander Müller, Jüri Kaldma ja Lauri Sommer. Koit Raudsepp pani plaadimängijasse. Õigemini on Türi elanik Jaan Pehk pigem luuletaja kui kirjanik, ehk siis kirjutav kirjanik, aga vahet ju tegelikult ei ole. Vahet, aga kuulate värskelt ilmunud plaadi, kus peal laulavad päris paljud Eesti kirjanikkude kirjanikud ja luuletajad, sekka ka mõni näitleja, nii nagu näiteks Merca. See on laulvad kirjanikud nimeline kogumikplaat, mis ilmub neljandast kuuenda maini Tartus Prima Vista kirjandusfestivali raames. Toimuvad ürituste foonil või ütleme, nagu ilustamaks näida kirjanikud kirjutada oskavad. Võimalik, et ka õigekirja tunnevad hästi. Kuidas oskavad kirjanikud, aga laulda või kas kirjanikud peavad oskama laulda? Nii nagu oskavad laulda bussijuhil teetöölised pankureid või nii, nagu laulab sinu kinnisvaramaakler? Siin plaadi peal on 17 pala üheksalt esitajalt, mõni neist keskpärane, mõni kahvatu, mõni aga nii nagu äsjakuuldud Jaan Pehk ja teema pilalaul rahvusooper. Või nagu kohe fragmentaalselt teile mängitav Vahur Afanasjev ja kur lukku uulitsa oma lauluga ebaseksuaalne mees ikka küllaltki tähelepanu tervitavad. Kõlvarti piiskeptiimadele visioonist. See oli nii ja köögiviljade ja. Üksteisega ja. Joonist. Tõelise maitse. Käsi suulaja härdusluulet ei loe. Uksekella leide mõrvasla. Kellegi käsisaade alla ei. Puuduta siis ma olen täiesti eemal seksuaalmahurava. Siis jääb ja Kurlo koolituse ning ebaseksuaalne mees siin plaadi peal siiski on seksi, siin on ka vägivalda, vihkamist, siin on armastus, siin on protesti, sina salajas, sosinad, siin on üheksa eesti kirjaniku nägemus muusikast. Muusika isetehnilisest küljest on nii-öelda Tiiii vaia, see tuleb inglise keelsest väljendist do it yourself. Ehk Me tänapäeva tingimustes on suht lihtne ise kodus muusikat teha. Vaiko Epliku eliit on kõige markantsem ja kõige prominentsem näide sellest, kuidas üksinda kodus oma nõndanimetatud stuudios tehtud muusika võib väga hästi inimestele meeldida. Loufay on teine termin, mida tahaksin kasutada ja see on madala profiiliga muusika, kus tahtlikult ja teadlikult ei ole kasutatud kalliste stuudiotehnikat. Ja sellest johtuvalt ka kalleid, puhtaid steriilsed või kui soovitan laboratoorseid, kõlasid laulvad kirjanikud laulavad nii, nagu nad laulavad seda üksinda kodus või oma perega kodus. Hoiame sõpradega koduköögis või sõbra juures saunas või mõnel kirjandusse. Taas luule kõneleb siis ristsadu aina häältara jõusk Asta tuules karga LISA hakat, Ki Laur, takk, kargan, missa hakkad aru saama ja taga. Üks minu isiklik lemmik hoidsid kogumikplaadilt laulvad kirjanikud. Jupikene laulust uni, mille esitaas võru poeet Janne Ma oleksin olnud siiralt üllatunud, kui see kirjanike plaat ei oleks ilma Mülleri sasidel. Tartu fenomen, mujalike Tartu mõtte kandja, aga Tartu bluusivaimu ülevalhoidja alati vaegpealinna muusikasõbrale on ta võib-olla liiga tartu liiga marginaalne hoide mitte kunagi liig mitte liiga šokeeriv. Magus kleepuv maitse. MEIE. OLEN heege. Mees. Kalal Ricolee seome. Püüan kuupaiste mett. Koit Raudsepp kuulas helikandjat laulvad kirjanikud. Said lammengulud kultuuriga vabadust saab kuulata täna klassikaraadios kell veerand seitse ja kolmapäeva öösel vikerraadios. Tänase saatemuusika valis Peeter Rästas lisaks oriendi, helisid ja laulvaid kirjanikke. Helirežissöör oli Kätlin Maasik. Mina olen toimetaja Esta Tatrik. Nädala pärast jälle kultuurikajas kohtume majand Vraidi, andes. Painbergale viidee. Sainengin lekt loobring. Aga läks Rava tulen aega närvi, kaadri paar kangaga tarvis roninud. Ohverdan pasknäär ärimeriväljal tapal. Ema ja kes kest kogetust saab, siiber kuningale. Collinsi Eli saatsed n. Ostab presidendipere. Surnumere. Küllap ükskord saab päiks palge Kettli. Kaelatabane iidega aiale juurde väljuva peekida hakkab suitsema. Tuulemootorsae ka oma valdu. Uueks. Rava maa tulen mootorsaega läbi Kadrioru pargi, lõikad toda Tarvi saaregi analiks. Tulen mootorsaele.