Evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwini sünnist möödus sel aastal 200 aastat ja no tema ideed on kindlasti väga tugevalt mõjutanud teaduslikku maailmapilti umbes sama palju nagu ainstain näiteks, kes temast mõned aastakümned hiljem tegutses. Ja Darwini sündimise aastapäeva on siis ka väga põhjalikult tähistatud ja tähistatakse edasi. See annab ka meile põhjuse natukene sellest mehest ja tema ideedest siin keskööprogrammis rääkida. Mina olen Priit Ennet ja minu vestluskaaslane, täna on paleontoloog Ivar Puura, kes paleontoloog hina kivistisi uurides kindlasti ka ei saa evolutsiooninähtustest kuidagi mööda vaadata. Ja Ivar Puura on käinud ka nüüd mitu korda Inglismaal nii-öelda Darwini radadel vaatamas nii-öelda oma silmaga kõiki neid paiku üle. Ivar, mis mees Charles Darwin oli? Tagantjärele on Charles Darwini, et väga palju esile tõstetud evolutsiooni ideede arendajana. Ma võib-olla korrigeeriks seda mõtet, et evolutsiooniteooria rajaja Ta ütleme, arendas ühte loodusliku valikuga seotud haru evolutsiooniteoorias kuid vahetult enne teda, õieti ta enne oma sünniaastat oli Mark avaldanud oma teose Philosophy, Soloshik, Zooloogia filosoofia, samuti siis 200 aastat tagasi mis tegelikult kõneles liikide muutumisest siis terminiga transmutatsioon. Kui nüüd rääkida, kes siis Darwin oli omas ajas? Ühtepidi võib öelda, et ka tema elu oli nagu, nagu loodusliku valiku puhul öeldakse, õnnelike juhuste kokkulangemine mitmeti. Tema perekond juba juba alates vanaisadest Rasmus tarvinist ja Josaajahhywoodist oli jõukas. Need inimesed olid töösturid ja samas olid nad hästi eetilised ja ütleme korraldusele mõtlevad töösturid. Ja üks teema, millega tegelesid siis Rasmus tarven ja Josaajahhuodoliga vähemalt Inglismaalt lähtuva orjakaubanduse vastu võitlemine tehes seda siis erinevate üleskutsetega tolleaegsete parlamenti liikmete suunal ja mõneti seega siis siis õnnestus. Ja kõige uuem Darwini biograafia käsitlebki seda teemat ühe võtmeteemana, mis võis olla üks Darwini mõttelennukäivita selleks, et tõestada, et inimestel on ühine päritolu. Et must ja valge rass on tulnud samast arenguliinist samast esivanemast. Selleks oli vaja kogu seda laia Darwini tööle aitas kindlasti kaasa ka see, et ta tal ei olnud väga palju selliseid materiaalseid muresid, ta oli pärit rikkast perekonnast ja tal oli aega tegeleda täpselt just sellega, mida ta tahtis. Just nõnda, et kui me rääkisime emme vanaisadest, siis tema isa, arst Robert Darwin oli oma arstipraksise ka üsna jõukas ja lisaks oli ta ka hüpoteegipidaja ja võiks öelda, et siis omaaegne pank kurb ja tema kohta siis lühikokkuvõte on selline, et et Darwini sünnile ennast shows Boriss, ta omas kolme neljandik koja ja ravis kogu linna. Et, et see on nagu teatav jõukuse aste. Aastal 1800, ta ehitas siis maja, mis hiljem Charles Darwini sünnikoduks Mount. Ja see on kenasti showsburis alles praegu toimetab selleks maksukontor, aga külalistele isegi avatakse teda huvi korral. Ja muidugi saab teda aga siis väljast vaadata. Ja see asjaolu siiski lapsepõlves väga Charles Darwin ei hellitanud. Küll aga pärast, kui isa pärandas talle jäi siis see võimaldas talle üsna suurejoonelise muretu elu hilisemast Downhousis 10 teenriga. Nii et ta võis keskenduda uurimist tööle. Võiks öelda, et tal oli üsna suur uurimisgrante tänapäevaga võrreldes. Ja seda kahtlemata. Aga ma olen lugenud, et Darwini isa tahtis ju, et Chalsist saaks kirikuõpetaja. Kõigepealt oli soov, et Charles läheks isa jälgedes ja temast saksa arst ja ütleme noh, tõenäoliselt talle seal pikemaid ponnistusi aga aga esile on toodud siis ühte kindlat episoodi, kus omal ajal üritanud tõsis demonstratsioone teha operatsioonisaalis ja kuna anesteesia polnud veel eriti arenenud, siis üks noore tütarlapse ilma anesteesia opereerimine jättis talle sellise šokeeriva mulje, et ta läks, jalutas välja ja hiljem katkestas oma arstiõpingud. Edasi, on järgmine ontlik amet, ollakse vaimuliku oma ja Cambridge'is tegelikult Charles Darwin lõpetas stuudiumi mis, mis sugugi tal mööda külge maha jäänud ei läinud. Kui oma kooliõpingute kohta doktor baklarigooliga Ta ütleb Charles Darwin oma elulaadset seal üsna mõtet too ja mõjus väga halvasti mälu ja ja siis iseloomu arengule, siis Cambridge'i ülikoolis oli mitmeid väga olulisi kokkupuuteid. Esiteks kirjanduse poole pealt William Bailey raamat Nathan profeology looduslik teoloogia mis sisaldas tolle aja ühe süsteemsema käsitluse loodusesse nähtustest. Seda raamatut on võimalik internetist lugeda praegu Charles Darwin Online saidist aastast 1802 ja, ja see oligi inspiratsiooniallikaks ja võib-olla üheks tööks, mida Charles Darwin hakkas oponeerima nimelt oponeerime selles võtmes, et kui preilil oli iga eluslooduse nähtuse jaoks vaja üksikut jumalikku sekkumist siis Charles Darwin tahtis jõuda selle näitamiseni nagu Newtonil planeedid on saanud mingi tõuke ja on oma trajektoori idel sõltumatult, sinna ei pea keegi oma käekest vahele panema. Niga liigid looduses ei vaja sellist üksikut sekkumist, vaid on saanud ka mingi tõuke ja sealt edasi seletavad neid juba looduslikud protsessid ja, ja see oli see, mida Charles Darwin just hiljem preili vastu hakkas näitama, miks see veel oluline on, et et William faili tegelikult, et see mees, kes tões ja vaimus ja ausalt kirjeldas siis oma ajastu kontekstis sellist nähtust nagu intelligent, disain, intelligentne, siis kujundamine, kujundamine ja, ja selles mõttes tollane kontekstis üsna asjalik idee on, on lihtsalt noh, tänapäeval üles kaevatuna suhteliselt naeruväärne, sest kogu see vaidlus peeti 19. sajandil ära. Mainisin siis preilid seoses Cambridge'i õpingutega ja seal oli veel mitmeid huvitavaid nüansse ja kokkupuuted, aga kõige siis olulisem saks Darwini jaoks ole sealt kokkupuude siis taanike mineroloog, Fens lõuga, kes oli tema peaaegu et privaatkonsultandiks nad jalutasid palju koos, sai väga palju inspiratsiooni, nii elu kui loodusele mõtiskledes ja lõpuks oli hänzlov see, kes soovitas ka siis tema kaasa. Siis Robert Fitz roile ümber maailma reisile purjekal piiga. Jah, kui Darwini eluloost mitte midagi muud ei teata, siis teatakse vähemalt seda, et ta purjetas ümber maailma ja vaatles siis mitmesugustes maailma maades siis elusloodust. No kõige kuulsam on ilmselt Galapagose saarestik, aga eks ta käis ka mujal. Noh, see ilmselt, et oli üks tõepoolest üks selline põhilisi selliseid andmekogumisallikaid talle, mille alusel ta oma oma mõtteid siis sättis hiljem. Jah, mõnda võib öelda veel tulles tagasi selle ettevalmistuse juurde, on oluline tõdeda, et et enne siis purjeka piinl reisile suundumist oli Charles Darwin-l võimalik matkata Ta umbes nädal aega väga tuntud geoloogi Äramshikiga valsis geoloogilisi kihte vaadates. Ja Senšikilt on nimelt, et pärit ka kambriumi ladestu defineerimine Jagos Roderit, siluri ladestu defineerimine, see tšikk on samuti termini paleosoikumis vana aegunud autor ja CVd tšeki järgi on nimetatud ka Cambridge'i geoloogiamuuseum praegu igal juhul koossehhiga, kes, kes oli välja kujunenud geoloogiateadlane kõnniti läbi olulisemad rajad Põhja-Walesis jalutades siis shows porist lääne suunas. Ja nendel matkadel õpetas just Charles Darwini loodust kogema, kirjeldama geoloogiliselt kihte, kirjeldama seal järjestuses ja tõlgendama. See on siis see meetod, mida nimetatakse strati, graafiakse kihtile järjendamine. Ja tänu sellele võib öelda, et maailma reisile minnes oli Solste Arminil umbes tänase esimese või teise kursuse geoloogi ettevalmistus. See oli ka ainus loodusteaduslik tõsiseltvõetav ettevalmistus, mis tal oli ja selle tõttu ta reisil olles oli noor geoloogiateadlane, aga kõikides muudes valdkondades oli ta esialgu suhteliselt diletantlik, et et, et seal oli nagu hea, hea õnne küsimus, kas näiteks kasti sattusid sellised või teised linnud, Galapagose Alt siis maa sirkudeks kutsutud linnud, mida siis inglise keeles ta kutsutakse, Darwin Swingers. Chaalsemalt pani Nad esialgu enam-vähem kõik ühte hunnikusse. Aga siis kapteni müts, rohi, abicharist, jagati nad siis saarte vahele ja, ja hiljem sai sellest väga kuulus uurimisteema, mis on viimastel aastatel Ki uusi uusi oskusi. Igal juhul ütleme nõnda, et Charles all ideele minnes peamiselt selline tubli geoloog. Ja kui ta nüüd kulges kõigepealt teleKanaaride ja jõudis Pattagooniasse, siis Patagoonias ta nägi väga põnevaid kihte fossiilidega nägi siis selgroogsete kihte ja nägi õhklasega siis limuseid seal kõrval ja täheldas, et nad on isegi ilmselt erineva kiirusega evolutsioneerunud see muutuste katkendlik, kus oli näha ja sellest vaatepildist, sest talle ka, et väga selgelt on geoloogilistest kihtidest näha väljasuremisele. Et nii nagu paremini jorsqvjee oli tähele pannud, välja suremas ja seostanud need katastroofidega dist. Charles Darwin koges Sis empiirilisele materjalile lisada, et jah, et liigid ei ole kogu aeg olnud, nad surevad välja ja, ja see on tegelikult üks võti sellises, tema hilisemas mõtlemises, et kõik liigid ei mahu maailma ära. Ega indiviidide, paratamatult peab tekkima selline selline välja suuremini välja kiilumine. Et, et seal oli nagu revolutsiooniline selles mõttes, et et lamarki nägemuses toimus arenguajaloost peale ja nõnda oleksime inimestena võib-olla kõige vanem arenguliin, kes on bakteritest progresseerunud tänapäevani, et et sel juhul, kui ükski liik ei ole välja surnud, siis siis oleksimegi mingisuguse noh, ütleme ütleme rühma esindajad, kes on siin kogu aeg olnud. Kas me sellest reisist võime veel midagi rääkida? Kindlasti võime, et ütleme, kui Patagoonia osas olid sellised geoloogilised leiud, vulkaanilise saared, korallsaared, mida ta nägi kaneel, inspireerisid teda just alguses geoloogilistele töödele ja siis ta saatis reisilt kirju Est Hens laule, kes korraldas tal lugemist erinevates teadusseltsides. Ja nõnda oli nii, et napilt juba enne Darwini tagasi jõudmist 36. aasta lõpus, 1000 836. aasta lõpus ja napilt pärast sõda juba ilmusid nii-öelda Darwini teised, aga teatud ettekanded kirjasõnas siis teadusartiklitele, mis lõid juba sellise esmase tuntuse, fooni ja huvi tema vastu. Ja ta pärast sai väga kiiresti sai geoloogia seltsi sekretär, ehk siis minu teada juba 1830 seitsmendal aastal. Et see tõi talle kahe sellise sissepääsu akadeemilistes ringkondades kus olid väga palju erodeeritud kolleege. Aga reisil jah, ka läpakas on väga oluline koht, see on sellepärast põnev saar, et seal ei ole imetajaid ja siis nende sisalikke ja seal linnustiku teema praegu huvitavad. Näiteks praegu minu teada üks uudis, mis läbis meediatele hiljuti avastatud roosa sisalik, roosa ei koaani, mida Charles Darwini märganud ja mis, mis nagu täiendav, väga oluliselt Nende sellist evolutsioonipuud. Ja teine teema, mis maailmas on hästi põnev on, on praegu just nende lindude ehk siis maa sirkude. Et neid ei tohiks intideks nimetada tarvis Swinghis, Nende, siis mitmesugused noka kuju muutused. Esiteks on üks teadlaste paar uurinud, kuidas nad 30 aasta jooksul mõnedes arenguliinidesse noka kuju on justkui võnkunud, edasi-tagasi ja muutunud ja teiseks on ka kindlaks tehtud siis hargneme isi Nendel liikidel ja, ja nüüd on uuritud veel viimati nende nokakujude häkkimist vastavate geenide ekspressiooni tulemusena ja et, et on konkreetselt saadud kätte see mehhanism noka kuju tunnus, mis varieerub nagu nagu nähtumus, aga selle protsessi olemus, millele looduslik valik toimib, on kindlaks tehtud. Ja noh, see on üks nendest näidetest, aga ütleme, tänapäevane evolutsiooniteadus või evolutsiooniline arengubioloogia ja ökoloogiline arengupeole, aga just selliste lähenemistega tegeleb, et kuidas siis vormuvad need tunnused, mida me siis ütlesime, lõplikult valmib, näeme justkui loodusliku valiku poolt valituna ja, ja see on nüüd see praeguse evolutsioonilise nägemuse ja selle plastilisuse tunnet istumine on, on just nagu võikski öelda, et nagu Einsteini teooriat ma Darwini teooriat võrdleksin pigem Newton'i füüsikaga ja praegu on siis nagu käes evolutsiooni entoni sajand, kus, kus lõimitakse neid erinevaid protsesse ja nägemusi. Aga noh, Darwinile endal muidugi ei olnud teenidest tänapäeva mõistes veel veel mingit aimu aga, aga vaheküsimus see, et mispärast neid siis ei tohi, neid maa Sirke ei tohi vintideks nimetada kui inglise keeles ometi nad finksis? Finchi seal nad ajalooliselt ja ja ütleme, süstemaatilised kategooriad on, on aja jooksul muutunud, nii et ütleme perekond, Geos piisa, mis, mis praegu jah, Eestisse nõnda tõlki tõlgitud ja ornitoloogia, tal on siin oma peened nimestikud. Ma võin uidata siin ornitoloog kolleegagulajevid, selle, kes mulle selle kohta tähelepanu juhtis enne kui Charles Darwini autobiograafia trükki läks. Ja, ja selles võtmes oli, nagu on alati kasulik konsulteerida asjatundjatega. Aga Darwin jõudis siis tagasi, sai akadeemilistes ringkondades oma inimeseks, aga tema põhiteose ilmumisest möödub nüüd ka ümmargune arv 150 aastat. Orisinamsbishis ehk eesti keeles siis liikide päritolu liikide tekkimine, ütleme niimoodi. Ma tõlkisin praegu otsetõlkes liikide tekkimine. Selleni läks tal veel aega, et seda ilmutada. Jah, ütleme nõnda, et kui nüüd jälgida Charles Darwini nii-öelda evolutsiooni evolutsioneerumist siis selle esimesed, et märkmeid selle kohta ilmuvad märkmikust 1837 kuni 1839 siis Charles Darwin pidas märkmikke nii reisil kui pärast. Ja sinna siis on, on tehtud esimesed sellised hüpoteesid. Aga enne kui ma maininud, kuidas ta kirja hakkas saama siis mainiksin seda, et mille poolest see siis on, oli nagu uudne, erineva lähenemine tol ajal nimelt et see tõi sisse sellise statistilise mõõtma. Ja siin on isegi, viidates sellele, et kui Charles Darwin jälle noorena käis oma aias ringi, siis neil oli ka perel oli aednik kes, kes näitas talle erinevat, et lilli, sama sama liigi lilli, aga nad nägid, erinevad väljavärvuse variatsioonid ja rikkuse variatsioonid ja nii edasi. Ja, ja samuti siis nende ajas oli vist shows puri kõige esinduslikum. Kodutuvide kogu, milles džaust arv teen hiljem ka kirjutas oma teoses. Ja selle variatsiooni käsitlemine informatsiooni oli uudne, et kui näiteks Karli näe, tüüpliigi puhul valitakse välja üks esinduslik eksemplare, unustatakse kõik teised ära siis seda liiki esindabki üks eksemplar ja selle kaudu teda ka õpitakse tundma. Siis siis Charles Darwini jaoks oli informatsioon ka kõik 50 või 100 või 1000 eksemplari ehk siis selline, mida me tänapäevas sealt nimetame Oppolatsiooniliseks panemiseks. Et see nägemused, iga eksemplar, informatsioon mitte ainult sellena, kuidas ta samastab äratuntava liigiga vaid ka vaid ka selle poolest, kuidas ta eristub siis oma liigikaaslastest ja märgata nagu sellist asja see oli, see oli uus, sest inimene üldiselt üritab üldistada ja lihtsustada just sellise tüpoloogia suunas, et on olemas standard. On olemas näiteks standartne uks või aken, saak, aga looduse puhul tundub olevat vastupidi, et, et see variatsioon on, on just see asi, mis põnevaks teeb. Ja muidugi sama on ju ka inimeste puhul, et kui igav oleks elada, kui kõik oleksid ühesugused kloonid. Nii et see, et tal oli selle ja hakkas silma, see oli väga oluline ja nüüd liikudes, et kuidas see idee Arenassist 1842 kirjutas Charles Darwin sahtlisse asja, mida ta nimetaks visandiks sket ja pani selle siis sellisesse vaiksesse natuke valus siis abikaasa Emmalse avaldada, kui temaga midagi juhtuma peaks, sest tema tervis oli siis juba vahepeal jukerdama kanad. Ja 1844. aastal arendas ta selle siis käsikirjaks, mida tuntakse siis SEE või Essay nime all, siis oli natuke pikem ja sisuliselt juba liikide tekkimise struktuuriga, aga kohati telegrammist lünklik. Aga see on hästi väärtuslik käsikiri, mis on ka siis Boyo Francis Darwini poolt 1909 avaldatuna Online täiesti leitav. Ja seal sisaldub siis tema idee originaalkujul, kus ta ei olnud, et seda nii palju korrigeerinud, mugandunud ja vastu tulnud nii-öelda lugeja soovile, et sealt võib leida selle idee ehedamal kujul, sealhulgas ka tema üsna. Konkreetse suhtumise erinevatesse teemadesse. Kas seda ideed nii-öelda Darwini ideed ehedamal kujul saaks ka kuidagi lühidalt? Ütleme ta ise ütles selle kohta näiteks nõnda, et inglise keeles kõlas nii, et issi takt mahtus Platju poolpõlenud Animal Kingdom ehk ehk see oli siis Maltuse rahvatus, teooria doktriin mida oli siis rakendatud loomariigile häda ei märeigele ja milles seisnes Stephen Jay Gould, on öelnud selle kohta, et see oli siis välja kiilumise metafoor Metafor of Venching. Ehk siis kujutledes Maale mahub piiratud arv liike. Kui natuke paljunevad geomeetrilises progressioonis, siis hakkab neil ühel ajal kitsas. Ja siis, kui te kujutate mingi maapinnale asetatud terava tipuga kiilusid, mis pürgivad ülespoole ja pidevalt laienevad, siis nad justkui trügivad 11 välja. Et noh, seal selle selle metafoori kaudu siis ühed liigid siis jäävad alles ja teised mitte. Hiljem on võib-olla kasvatatud rohkem sellist sõela metafoori, et erinevad tingimused sõeluvad indiviidid välja, osa neist juba sisalduvad selles kõik organismid või kõik üksikindiviidid ei arene õnnestunult ja nad surevad juba sellesse sünniriket tasse ja muus osas on siis osaltes etendab oma rolli juhus ja oma rolli etendab ka siis see, kes on potentsiaalselt võib-olla natukene vastu peda erinevatele kõikumistele ja plastilise. Aga seda on väga hästi veel kokku võtnud ka Daniel tõmmet. Et ütleme, Charles Darwin ise kutsus oma hüpoteesi tegelikult dessant modific käition ehk muutustega põlvnemine. Et see on nagu võib-olla kõige huvitavam formuleering, aga Daniel tännet filosoofina on öelnud ka seda, et see, mida Darwin andis, see ei olnud mitte see ettekujutus looduse puust, vaid Charles Darwin rõhus pigem algoritmile. Et see on algoritm, kui noh, näiteks matemaatikas räägitakse Iteratsioonidesse, tähendab seda, et et sul on seesama sõel ühe korra justkui liigid läbivad selle järgmises põlvkonnas ikka jälle ja jälle ja jälle ja see üks ja sama algoritm, et kui see panna need näiteks mingisugusele mudelile peale, siis, siis selekteerib samuti niimoodi tuimalt siis mingisugused vormid välja. No eks seda evolutsiooni ole ka arvutil mudeldatud väga mitmesugustes vormides ehk see näitab, et selline algoritmid tav asi kindlasti. Aga ma tahaksin veel rõhutada, et see evolutsioon, evolutsiooni mõiste tähendas natuke rohkemat, et praegu me näeme lihtsalt evolutsioonis mingisugust ühe organismi muutust, teiseks kas alamliigi muutust või liigimuutust, aga omalajal ta sisaldas ka just seda nii-öelda lahti rullumist ehk siis individuaalset arengut lootest kuni täiskasvanud organismile. Nii et, et ütleme, Darwin selles mõttes selles mõttes ka väga-väga sügavalt, nagu ka tema kaasaegsed selles osas. Aga muidugi, kui me võtame siis selle arenguprotsessi enda ja seda, kuidas kujunes evolutsioonilise arengupuu, siis selles osas oli, oli võib-olla palju suuremat laiust meie Karl Ernst von väär, kes, kes seda lahti rullumist vaatlaski ja selle selle põhjal erinevate rühmade elustikurühmade teket pluss siis süsteemsemalt ja noh, võiks öelda. Naerab, palju palju koolitatum, bioloog, tempiirikaga töötada ja mikroskoobiga ja loodete uurimisega ja nii edasi, et kõik selle osa Darwin laenas Päärilt. Aga jah, see, ütleme siis muutlikkuse algoritmi nägemine, oli oli jah Darwinil siis uudne. Aga Charles Darwin, et oma selle ori Spissis avaldamiseni siiski jõudis nüüd 150 aastat tagasi selles oli oma osa ka oma osa ka konkurentsile, et ta sai teada, et konkureeriv teadlane on, on midagi samasisulist ilmutamas. Jah, noh, nõnda võib öelda jah, et vallas, kes selle siis üksildase saarel mõtisklenud ka liikide kujunemise üle oli väga sarnase idee paberile pannud ja selles mõttes noh, ütleme üldfilosoofiliselt on seda ideed ka siis siin ja seal juba väga vanades allikates täheldatud, aga mitte nõnda statistiliselt dokumenteeritud. Aga jah, ajastu kontekstis oli vallassell olemas siis selline materjal ja olles kuulnud Charles Darwini mõttetööst ta saatis just Charlesile oma märkmed ja üks tähelepanu väärne töö on muide ka 1000 855.-st aastast vallas seal, mida, mida tasub vaadata, et see on nagu sõltumatult tehtud kirjutatud. Aga nüüd võrreldes siis neid üsna kokkulangevaid ideed ja järeldusi otsustati nõnda line ühingus see oli siis 1858 aasta juunis loeti, et mõlema tori tõid, nad ei olnud kumbki veel päris publitseeritud ka seal siis ühtlasi publitseeriti Charles Darwini pool oli materjal, eks siis tema välja võtta Varasemast esseest ja kirjast aasa küla eile oksa krai on meesterahvas Harvardist botaanik, kellega meil oli päris palju evolutsioonialast korrespondenti ja nende materjalide põhjal siis oligi esimene seal nende ideede avalikustamine, mis võib-olla veidi oma ajast ees, et ka loeti ette. Ja kui võtta praegu mõne sellise teadusliku ühingu mõni uimasem koosolek, siis see võis umbes midagi sellist olla, et, et mingit furoori sellel hetkel veel ei tekitanud. Aga fikseeriti ära ja avaldati ära ja siis siis sellele hakkasid juba järgnema siis raamatu avaldamine ja muud edasised arengud. No see näitab, et liikide muutlikkuse ja, ja arenemise ideed olid nii-öelda õhus sel ajal kuigi jah, Darwin ju evolutsiooni sõna isegi selles mõttes tänapäeva mõistes ei kasutanud väga. Jah, absoluutselt jah, ütleme see Tolutsiooni sõna Volvud sõna oli siis tal oma viimase uhke lõigu lõpus liikide tekkimise numbris. Sõna Evolution oli siis viimase kuuenda välja anda. Kuuendas väljaandes esines juba selles lähedases tähenduses tänapäevasele. Ja seal vahepeal teised teadlased seda propageeris ja teha siis väga oluline roll on ka siis Haksuli propageerimisel, kes, kes viis ta ka lõpuks Briti entsüklopeedias ja siis siis ta hakkas esinema juba tänapäevasele lahenemas lähedases tähenduses. No kui me võrdleme Darwini ideid mõnede muude selliste teadusrevolutsioonide ka peale ütleme, Newton'i ja ainstania, siis tuleb meelt näiteks Galilei kes läks kirikuga teatavasti päris suurte vastuollu ja ka Darwini evolutsiooni ideed ja loodusliku valiku kuupõhine. Liikide arenemine ei ole alati usuringkondadele ju kõige vastuvõetavam idee olnud. Ometi tarbinit ei kiusatud. Taga, eks aeg oli ka juba edasi läinud, pikali liiga võrreldes. Noh jah, ütleme tõesti ajastud olid väga erinevad, et et kui nüüd kallile keelsetest kedagi nimetada, kes oli piisavalt tark, et oma mõtet kirjutada märkmikusse, siis on muidugi Leonardo da Vinci. Kui inimesedki huvitavat teadusest, siis kõige fantastilisemaid raamatuid on Leonardo da Vinci märkmikud, kus ta tegelikult Ta on alusepanija peaaegu kõikidele mõttelendudele, mis näiteks omistatakse Francis päikonile 1620.-st aastast ja Leonardo tegutses siis valdavalt 15. sajandil elada siis 1509. aastal ja tema siis ironiseeris raamatutarkusele tsensuuri õle. Ja põhimõtteliselt sõnastas ka selle mõtte, et ilma kogemuseta ei ole nagu mõtet terite midagi kirjutada. Ehk siis praktilise vaatluse kogemuse tähtsuse tõi, tõi ta väga oluliselt käsile. Ja talisuurempiirik ja muidugi ka nii-öelda väga, väga andekas, väga paljudel aladel. Nii et mis tarenesse puutub, siis Taali siiski suhteliselt diplomaatiline, mõõdukas oma ideede väljendamisel ja ja isegi seal kohati tegi siis kompromisse ka lihtsalt nii, arvestades oma abikaasa tunnetega, kes oli abikaasa oli sügavalt usklik kogukonnaga ehk siis noh, näiteks on see klassikaline kuulus lõpulause, kus 42. aasta versioonis siis selle sketši seal on see, see looduse suurus või idee suurus ära toodud siis sellises lõigus, kus tal oli end, kes jõuab, Flif algab, see kuulus on, on seal, ei ole mingisugust Al käivitajatega looja, aga, aga siis 44. aasta essees on vaikselt sinna siis ka looja poolt nii-öelda hinge sisse puhuma sissetoodud ja, ja seda on ka siis järgmistes köidetas ütleme alates teisest köitest, siis selles liikide tekkimises on see lause sees, et see on selline nagu selline ajastu kompromiss, et tema mõttede teradele nüüd see, kas kas algkäivitaja oli kuskil isikustatud või mitte, et see ei omanud nagu väga suurt tähtsust ja siis ta niimoodi main. Aga kõik need legendid, et ollakse nagu nagu lahti öelnud oma ideedest või sellest, see ei vasta tõele selles mõttes, et tegelikult Darwin nii-öelda võib-olla Decureeris omad olid samamoodi nagu me pidime kasutama marksismi klassikute tsitaate omal ajal et see suhteliselt võrreldav. Aga kui nüüd rääkida, siis ütleme tänapäevasest või läbi aegade kulgenud sellisest vastandamisest justkui siis see on nagu ka võrreldav rohkem nagu harituse tasemega kõrgteoloogid ja kõrge ka ütleme, katoliku kiriku paavsti tasemel ei vastanda end evolutsioonile selles mõttes. Aga setud teevad mitmesugused sektid ja ütleme siis institutsioone, jäidet, ütleme tellitult disaine ja kreatsionismi väljamõtlejad on tegelikult selles, et noh, võiks öelda, ideoloogia institutsioonid, kes elatuvad sellest ja noh, aga võib-olla kellelegi kellelegi kasulikud. Et selles selles mõttes sihuksed nagu tõsist argumenti ei ole huvitav argument nii-öelda teoloogilise kirjanduse ja siis Darwini ideede vahel oligi 100 19. sajandil ja eelkõige Peili tekstidega. Ja loomulikult tasub ka lugeda, et kui nüüd oli see kuulus nii-öelda tahate 860. aasta protsess, kus siis Darwini ideid esindasid tema kolleegid ja siis väitlesid seal piiskopiga siis seda on ka võib-olla kuidas öelda, lihtsustatud eutreeritud, et et tasub lugeda jällegi seal Darwin Onlinest selle piiskopi, selliseid mõtteid, mis seal sihukesed põnevad ja filosoofilised ja see aitab mõista nagu seda ajastu takisti ja seda intelloaklektuaalset argumente seal taga. Et seal ei olnud sugugi nii üheselt lahmiv ja, ja see oli äärmiselt põnev, selleni intellektuaalne diskussioon, et samuti nagu ka paljud muud seda puudutavad asjad. Üks üks asi oli muidugi maa vanus, mis tõepoolest ka piiskopile pähe ei mahtunud, et see võiks suurem olla. Aga selle kohta olid juba mitmed muud teadlased. Ühesõnaga 6000-lt aastalt seda maa vanust nihutanud ikkagi vähemalt tolleks ajaks 100-le miljonile ja noh, praegu me teame, et seal seal nelja poole miljardi aasta kandis. Et aja mastaapide nihutamised olid ka omal ajal üsna üsna huvitavaks teemaks, mis, mis siis justkui diskussioone põhjustasid. Aga jah, kui siis vaadata seda ajaloos tagasi, siis 1925.-le sel aastal. See kuulus Scupsi afi protsess Ameerikas on maailmas suurt tähelepanu äratanud, et siis sellist Tennessee osariigis, kus siis pidi õpetaja trahvi maksma. Revolutsiooniideede pärast aga oli veel eile telefonivestlus Jaan Kaplinski, kes ütles, et tema vanaisa kiusati taga 1903. aastal juba selle eest. Tsaarikoolis julges lastele rääkida Darwini evolutsiooni ideedest, nii et et võib-olla veel kuulsam, selline esimene ahviprotsess oli siis Eestis ja selle tulemuseks oli, kuna siis vanaisa oma jonni ei jätnud, oligi tema eemaldamine õpetaja kohustustest. Hiljem ta siis levitas raamatuid ja ütleme või müüs raamatuid, tegeles muude asjadega, nii et tuiss küll koolipapa ametist ilma jääda, siis väga Jordaanobronoviisil küll mitte nii dramaatiliselt, aga aga siis öeldes, et, et ta evolutsioneerub siiski näha nii et Eesti on ka selles mõttes, kes on elanud selle läbi, mida praegu ameerika elab läbi 1903, tähendab ma arvan, et see oli päris varajane läbipõdemine isegi enne Ameerikat. Nii ma siis selles mõttes võiks nagu Eestit tunnustada ka ühte hetkel terve mõistusega riik, sest ka siin nüüd vist selliseid süvausklikke on umbes 16 protsenti. Aga noh, ütleme, selliste spiritalistlik suhetega on vist umbes 70 protsenti nõnda küsitluste põhjal ja, ja noh, selles mõttes see, kui keegi ennast nimetas teritalisteks, siis see on võimalik, et inimene, mõtlebki suhet meditatsiooniga ja mingi mingi noh, nagu oma vorm asjadega, mida, mida ei kirjelda. Kõik need muud teadmised ja asjad, mida, mida meile on antud ja ma arvan, et ka seal on päris päris suur osa nagu võib-olla noh, nagu mõistliku ja tervet mõistust, et et paljud sellised empaatia, nähtused ja muud asjad põhinevad võib-olla kuidas öelda noh, teistsugusel keelel ja teistsugusel väljendusviisil teistsugusel mõtlemisel kui ütleme, ratsionaalne kirjeldus. See ei tähenda, et neid nähtuseid ei saaks ratsionaalselt kirjeldada, aga seal ütleme ka selline kultuurikomponent ja ja näiteks inimestele mõtet minna alati lohutama. Väike tüdruk nuttis kuskil ja professor küsis, et mis küsimuseste neiuke nutata? Siin oleks võib-olla sobiv isegi praegune saade ka ära lõpetada, et. Jõudsime siis lõpuks sinna välja, et mitte kõik ei ole päris kirjeldatav teaduslikus mõttes, aga kuna meil on teaduse teemaline saade ja, ja aeg hakkab lõppema, siis see on see lõpu kohta. Just täpselt, et ma siiski veel protesteeritakse selle vastu, et, et asjad on kirjeldatavad teaduslikus võtmes, aga selle kirjelduse, ütleme, kommunikeerimine ja edasiandmine üldsusele ei pea alati olema nii-öelda väga nohik, teaduslik, et võib-olla tuleks alustada rahulikumalt, eriti mõnedes ekstreemolukordades ja siis paljud asjad on ka, võib-olla nad on kirjeldatavad ilmselt teaduslikult, ega neid ei saa väga pühendamata inimestele kohe ja lihtsalt edasi anda. Tuleb kasutada metafoore ja kujundeid ja ja võib-olla saavutada inimese häälestuse seisund, kui ta on vastuvõtlik, siis sellisele akadeemilisele sõnumile. Aga kui ta natukene endast väljas, siis see ei ole esimene asi, millest alustada. Et teaduslikus mõttes ta ei tohiks üldse siin vesistada. Nonii rääkisime siis paleontoloog Ivar Puuraga Char staadionist ja tema teedest täna.