Mul on väga hea meel soovida head uut aastat Siim Kallasele, tere päevast. Me tegelikult enne seda jutuajamist leppisime juba kahes asjas kokku. Täname poliitikast ei räägi. Ja ma arvan, et jääme ikkagi sina peale, sellepärast et meie isad mängisid ju Valter Oja kärja, Uudo Kallas Eesti raadio estraadiorkestris, aastaid või isegi aastakümneid kõrvuti saksofoni. Nii ta oli, jah. Ja muide, kas sa mäletad, me tegelikult kohtusime päris lapsepõlves esimest korda. Pärnu kõlakojas, siis kujust estraadiorkestrile oli üks selline välja sõiduk, kontsert, aga ma tean muidugi, et vanemaid nooremaid eriti ei mäleta, nooremad vanemaid mäletavad. No see võis olla, meil on vist 10 aastat vahet, umbes et kas ma olin kuus ja sina 16 või midagi sellist, aga seda ma mäletan küll, et sa igal juhul kontrabassi kohta pidasid mulle seal ühe päris korraliku loengu, et mis pill see on ja kuidas seda mängitakse. Muide, kas ise ka mingit pilli mängid? Huvitav küll, kontrabassipinginaaber Tõnis Mägi ütleb, et olla õppinud kontrabassi, aga mina seda ei mäleta, nii et mina kontrabassiga mul ei ole pistmist olnud, mul on pistmist olnud Clarretiga rohkem ja veidi saksofoni ja neid kahte pilli ma olen, olen mänginud ja ja nüüd vahetevahel. No see on ikka isadest pärit nähtavasti sellepärast, et minul samamoodi ja klarneti õpingud, ma võtsin kohe väga karmilt käsile siis kui oli sõjaväkke minek, sellepärast et teadupärast ju seal puhkpilliorkestris saab ikka natuke lihtsamalt läbi, kui kuskil tankiroodus. Et ma ei tea, kas sul ka selliseid eesmärgid kunagi vallid. Ei, minul seda eesmärki otse ei olnud, ma ikka sain üsna peatselt aru, et mul on üks tähtis asi puudu, nimelt anne, pillimängija Anne ja, ja, ja mõnes muus valdkonnas on need andmed justkui kõvemad, et tuleb tegeleda sellega, milles, mille jaoks rohkem kutsumust on, nii et muusikut minust ei saanud, kuigi kuigi ma keskkooli ajal mängisin puhkpilliorkestris, mängisin isegi mõtlesin selle peale, et äkki hakkaks ka pillimeheks, kuna tegelikult, et see pillimeeste elu, millest sa just nagu rääkisid ka ja ja kus sai üsna sees oldud ja nähtud seda nii-öelda lastena, Pealt noortena pealt, see oli hästi sümpaatne, sest õhkkond pillimeeste ühiskonnas oli vähemalt siis väga-väga lõbus ja väga hea ja väga, väga selline, vabameelne, et see oli kuidagi uskumatult sümpaatne, nii et ma mõtlesin, et mine tea, aga siis ma jah, vaatasin, et selleks, et minust saaks keskpärane pillimas, pean ma lihtsalt väga palju tööd ja vaeva nägema ja, ja see võib-olla ei ole see kõige atraktiivsem eesmärk. Ja muidugi sa oled saavutanud väga palju muud, selle asemel, aga nagu öeldud, me poliitikas täna ei räägi, eks ole. Ja ma ei tea, kas ühe, sellise banaalse küsimuse võib ikkagi küsida nii aasta alguses, et mida jõuluvana sulle kingiks tõi? Jõuluvana tõi mulle kingiks mõned raamatud ja niisugust või midagi muud, eriti olulist vist. Aga, aga jah, midagi nagu, nagu väga-väga suuri kingitusi toonud. Ikka aega on raamatuid ka lugeda kogu selle muu töö kõrvalt. Raamatuid, ma loen palju, mul on ikka ikka kogu aeg hästi mitu raamatut käsil ja ja, ja see on asi, millega, millest ma tõsiselt mõnu tunnen, millega mõõda ma tõesti palju teen? Millegipärast mul on isegi nagu ma televiisorit vaatan, suhteliselt vähe. Aga raamatuid loen palju. Aga kui palju on aega raadiot kuulata ja muusikat kuulata? No raadiot on ju autos põhimõtteliselt see aeg, kuna minu tööle koju tee võtab kumbagi pidi pool tundi, nii et iga päev tund aega Raadio mul autos mängib ja seal ma kuulan ikka mitte ainult selliseid, selliseid nagu öeldakse taustamuusikaraadioid, vaid ka vaid ka klassikaraadiot ja, ja vikerraadiot ja igasuguseid vahest jutusaateid ja pikema tee peal mõnda muud, nii et igat õnnestub kuulata. No ma ei tea, kas nüüd oleks vist aeg minna siis juba juba selle konkreetse muusika meenutuse juurde mis, mis võiks olla? Nojah, neid muusika meenutusi on, on ju ka õige mitmesuguseid ja, ja, ja esimeses lähenduses meenus mulle kohe, et võib-olla tasuks midagi puhkpillimuusikast meelde tuletada. Aga ma hoiatan juba ette, et on hea hea kolleegi, ainsa Elgule mängis just selle loo ära vanad sõbrad eelmises saates tema isa ju ka vana puhkpillimees. Ja. Ja siis ikka siis võiks nagu selles mõttes meenutada, meenutada oma isa ja, ja, ja, ja seda pilli, mida tema mängis ehk siis ka saksofoni ja, ja eks vist tegelikult ikka siingi aeg on olnud saksofoni jaoks kõige kuulsam kõige kuulsam aeg, kus pill oli, oli nagu kõige eelistatum või üks eelistatum, vaid vähemalt sellel ajal ja mõni Glenn Miller võiks ju, võiks ju olla selline lugu, mis, mis seda aega nagu kõige paremini iseloomustada. Saksofoni kohta võib ju veel niipalju öelda, et peale sõda vastupidi, ta ei olnud mitte kõige eelistatum, vaid suisa keelatud pill mingil ajal. Meie mõlema isad mäletavad seda aega. Isa rääkis mulle sellise loo, et et temale nagu soovitati ka viisakalt, et äkki peaks nagu saksofoni mängimise järele jätma, et kuivõrd see on dekadentlik pill ja peaks üle minema fagotile, aga ta ei läinud ja nagu ikka mängis saksofoni edasi, et ka, et ju see siis nii hull pressing ka ei olnud, aga igatahes seda juttu ta rääkis omal ajal korduvalt, et et tal soovitati ka, et hakaku fagoti mängima, et saaks, on, ei ole perspektiivne, aga aga saksofoni juurduda jäi ja seda ta mängis. Jah, niukene nutune pill on selline, mis tekitab melanhoolia hinges. Mis puutub muusikasse, siis sa teadsid üpris hästi ka seda, et Glen Miller tõi selle uue orkestratsiooni stiili välja kus olid siis neli saksofoni ja klarnetit sinna juurde pandud. Ja mina, muide pidasin vahepeal nõu veel oma isaga, kahjuks sinu isa ka enam nõu ei saa pidada. Aga Valter Ojakäär arvas, et võib-olla üks kõige tüüpilisem lugu, mis näitaks just seda Aranžeerimis võtet ole, eks ikka see kuulus muud laid sõreneid. Kas see võiks sobida ka sulle? Ei, see sobib muidugi väga hästi, sobib, see on jah, see lugu on mul millegipärast meelde jäänud, et et millel oli, oli kogu aeg, see oli siis kombinatsioon trompetis neljast saksofonist ja siis kuidagi üks trumpetist lõi oma, lõi oma suu kuidagi ära ja ei saanud mängides pandi klarnet tasemele ja tulemus oli ootamatult hea. Ta hakkas seda väga palju kasutanud, et see on mul millegipärast meelde jäänud jah, kunagi muud Laitse raibe on muidugi väga hea lugu. Ja, ja see ei ole tõesti mitte legend, vaid see on täiesti tõestisündinud juhtum, et trompetit kahjuks ei saanud oma partiid mängida ja siis asendati Laanetiga ja kuidas seda öeldakse, edasine on juba ajalugu ja Milleri koorus, iller koorus. Nonii, kas algavaks aastaks? Mingisuguseid, kui soovid ka, või juhtnöörid vikerraadiokuulajatele? Kuulake või kõik võiksid ikka kuulata head muusikat, igasugust head muusikat ja meloodiline muusika ja minu meelest on alati naljakas olnud see nii palju, kui mina mäletan. Ja ma vaatan, mõnikord praegusel ajal ka on ikka niisugune asi, et kogu aeg on olnud nagu kahte moodi muusikat, et üks on selline väga meloodiline muusika ja teine on selline, mis on üles ehitatud nagu tekstile ja rütmile ja, ja on nagu märgatavalt kuivem, mõlemal leeril on omad, vaimustunud poolehoidjad ja, ja siis need, et teised räägivad teiste kohta, et noh, see küll ajalukku jää ja tegelikult ikka kõiki, et hea muusika jääb kõik ajalukku. Nii et et ilmselt on mõistlik kuulata kõike, mitte ühegi asjaga. Liialdus. Ja siis oodata paarkümmend aastat ja vaadata mida siis veel kuulatakse nendest nendest asjadest? Kui nüüd noorusaegadest meenutada ja mäletan väga selgelt seda, kuidas, kuidas hea küll, see oli vähe nõukogude niisugune aeg, aga seda rääkisid ka tuntud eesti muusikud, rääkisid nii biitlite kui ka hiljem ABBA kohta, et noh, see on niisugune kerge muusikat, see nagu ajalukku ei jää praegu praegu nagu oleks vist üsna piinlik seda meenutada. Mul on need mehed, mõned on meeles, ma hea meelega mõnikord nende käest küsiks, et kuidas nüüd on, kas ikka ikka biitlid ja ABBA osutusid nagu üleminemaks nähtuseks või mitte. Ja mismoodi Valgre buum tuli tagasi, eks ole, näiteks kui siin Eesti muusikutest rääkida. Aga ma ei tülita sind rohkem praegu aitäh. Ja jõudu, edu kindlasti, sul on väga palju tegemist nüüd eeloleval aastal igal juhul. Head aasta jätku. Jah, kõigile nii sulle kui raadiokuulajatele ja sinu isale samamoodi aitäh.