Saatesarjas mul meeles veel pole juba mõnda aega olnud juttu tehtud ühegi tuntud sportlasega ja tema muusika meenutust küsitud, nüüd parandame selle vea kohe ära, sellepärast et telefoniliini teises otsas on meie Ta heitja Gerd Kanter, tere päevast. Tervist. Eesti rekord veel sinu käes ei ole, ega seal palju puudu ka ei ole vist teil Aleksander Tammerti ka käib ikka see kõva konkurents. Eks ta on nii juhtunud jah, et praegu veel rekord minu käes pole, aga ma arvan, et tuleval hooajal ma üritan seda rekordit vähemalt mõnel korral enda nimele saanud, et, et ma ei tea, kuidas Aleksander Tammert sellele vastab, aga minu plaan seda rekordtähist nihutada. Muide, hiljuti olid Tallinnasse Taani kuulitõukaja Uulsem, kes pani kõva margi maha, siin põrutas kõvasti üle 21 meetri kuuli. Ja sina tõukasid muide ju ka seal tublisti üle 17 meetri, oli see vist nii? Aga Uulsen, kellega te olete minu teada treeningukaaslased või teil on vähemasti ühine treener väitis koguni niimoodi, et Gerd Kanterist võib tulla uus maailmarekordiomanik, kuidas seda nüüd võtta, oli see naljaga pooleks öeldud või mis ise vastad? Noh, kindlasti oli see suur positiivne kompliment mulle sellest on nagu mõeldud, et ma arvan, et ühel päeval kõik asjad nagu täppi lähevad, et on ideaalsed tingimused ilma poolest on endal suurepärane vorm, siis miks mitte, et et sport on selleks, et uusi sihte seada ja neid neid purustada. Et loodan, et ükskord läheb minuga täppi. Aga mis see praegune maailmarekord on vist mingi 73 74 meetrit, võib päris hirmus tulemusi. Jah, ta on 74, null üheksa, Jürgen Sully nimel. Aga see on heidetud nüüd sel ajal, kui praegu ikka kõik räägivad, et siis kasutati neid keelatud aineid ka või. Eks see rekord on jah, jäänud sinnakanti, et 80.-te lõpud 89.-st aastast rekord pärineb, et väidetavalt on see nagu üks selliseid nagu halli tsooni kõrgaegu. Nii et sinna on praegu täiesti ausate meetoditega ikka väga raske jõuda ilmselt. Jah, et eks need rekord ikkagi viidud nii kaugele, et ütleme, puhaste paberitega nii kaugele jõuda, siis peavad nagu väga paljud asjad langema nagu selle õnnepäeva peale, et on Endal vorm ja on ilm ja veel veel kõik muud muud asjad, et aga praegusest nagu kettaheitja sellist maailma vaata siis seal on noh, ütleme vähemalt kaks meest, keda mina näen, kes võiksid sellele rekordile juba praegu tuule alla teha, et üks leedulane veel kiilus Alekna ja teine on ungarlane Robert faaseks. Muide, on räägitud ka sellest, et kettaheites on see käte pikkus väga tähtis. Virgiilusaleknal vist nad pidid kohutavalt pikad olema, kuidas sinu käte pikkus on? Mina langen sinna selliste keskmiste meeste hulka, et minul on kaks, null seitse. Et Alekna täpset pikkust ei teagi, et väidetavalt kuskil kaks, 25 või natuke rohkem. No see tähendab ikka seda, et kui seal ringis keerutada, et mida pikemad käed, siis seda rohkem see hoogu saab, see ketas sealt. Jah, et biomehaanika nad seda seletavad, nii et võib-olla kui su raadius on seal kuskil ühe sentimeetri võrra nagu kaugemal, siis võib seal 60 või 70 meetri taga tähendada ühte lisameetrit. Aga praegu talvine aeg ja heitjatel ja odaviskajate oli selles mõttes raske aeg just siin, meie kliimavöötmes, et ega siin treenida ei saagi, tuleb lõunamaadele sõita. Näiteks kui sina noore poisina veel, kui polnud, võib-olla võimalusi kuskile Lõuna-Aafrikasse minna, treenima, kuidas üldse sellist ala siin kohapeal saab arendada? Kettaheide on tegelikult eestlastele suhteliselt traditsiooniline ala, et et edu on siin alati nagu saavutatud. Eks üks võimalus on nagu sisehallis treenides, siis kahjuks tuleb muidugi visata igasuguseid kettaid ja kuule võrku, mis ei anna võimalust võib-olla analüüsida, et kas see heide nüüd nagu ka lenduma saadi, et lihtsalt käib kõva mats ja võib-olla siis vaadatakse selle järgi, et kui suur see jõud seal hetkel kehas on, aga aga kindlasti on ka siin võimalik arendada, aga muidugi kui on võimalused, siis muidugi eelistada on minna kuskile lõunamaale ikkagi nagu päris tingimustes seda kõike teha. Siin oli juttu ka nendest igasugustest vahenditest, mida jõumehed pruugivad või on pruukinud, ütleme nii, aga selge on ka see, et sinu suurune mees jõumees ega ikka päris hernesuppi ja kartulipudru peal ka nagu ära ei ela ja välja ei tule. Milline sinu tavaline lõunamenüü on näiteks? Tavaliselt on see minu menüüs, on selline kolmekäiguline, et eelroaks see on, see on supi praeks on tavaliselt mingisugune lihatükk või. Ja ei olegi mingit topeltportsud vä? Ei, nagu ma pean tunnistama, et ma väga sellise suure isuga ei ole, et võib-olla vaadatakse küllalt suur mees, et küll see mees võiks palju süüa, et noh, sinna veel lisaks võtan väikse magustoidu, sellega ta tavaliselt piirdub muidugi ohtralt ka vedelikumahla vett. Nonii ja lõpetuseks, kas enne muidugi, kui me läheme veel selle muusika meenutuse juurde, pakud siis vaja, see on muidugi selline küsimus, keegi ei taha midagi, võib olla väga välja pakkuda selle Ateena olümpiakoha pealt. Et siis pärast saad jälle sõimata, kui pole seda tulemust tulnud. Aga ilmselt on ikka psüühika väga tähtis, et ei tekiks näiteks sellist läbipõlemist nagu möödunud aasta maailmameistrivõistlustel. Jah, et eks tihtipeale seal tiitlivõistlustel see vaimne pool saabki määravaks, et tegelikult paljud mehed on viinud oma sellise füüsilise vormi just sinna kõige tippu just nendeks päevadeks, aga just see vaim, mis kipub seal nagu alt vedama, paneb, paneb selle lõpliku pitseri. Milline tulemus, nagu protokolli pärast jääb. Et ise üritan, üritan see aasta nagu oma vaimu mitte kõikuma lüüa. Ja Andrus Värniku näol on meil ju väga hea näide selle kohta, kuidas võib üpris lühikese ajaga tulla sealt august nii välja, et kohe ei oska midagi öeldagi. Jah, et temal õnnestus see nagu väga hästi, et kui temal oli eelmine aasta, ütleme see hooaja alguse pool oli nagu selline väga ebastabiilne, aga viimasel hetkel täitis normi oleks maailmameistrivõistlustele ja see lõpuks kulmineerus medaliga, siis minul juhtus nagu vastupidi, et kui ülejäänud hooaeg oli väga selline stabiilne hea, siis juhtus Pariisis nii et pidin leppima sisuliselt viimase koha ja 56 meetriga. No loodetavasti teed sel aastal Ateenas, siis Värnikut? Tahaks loota, aga lähme nüüd siis selle muusika meenutuse juurde. See on siis selline ansambel nagu seal Vaivara lugu oleks siis ai of Tiger, mis pärineb filmimuusika plaadilt, nagu on roki. Kuna see lugu on tegelikult juba päris vana, aga polnud nagu juhtunud kuulama, siis ühel treeningkaaslasel oli juhuslikult see plaat ja sai seda seal kuulatud ja hakkas lugu niivõrd meeldima, et tihtipeale just enne tähtsaid etteasteid spordiareenil või siis või siis treeningutel paneme selle loo peale ja kuna see on selline Rockilik lugu, siis saan sellise, aga hea positiivse lisaenergia, mis tihtipeale aitab endast kõik 100 protsenti välja anda. Nii et sina oled ka selline tüüp, et võtad staadionile kaasa mingi minidiski ja kõrvaklapid ja siis kuulad seal katsete vaheajal muusikat ka või, või päriskatsete vaheajal ei kuula. Päris katsete vahel ei saa, kuna seal on tegelikult ütleme, tiitlivõistlustel on keelatud see mingisuguseid muusikakandjad nagu päris staadionile võtta, aga just ütleme vahetult siis, kas enne, kas siis soojendusväljakul või kuskil siis oma hotellitoas võimaluse korral ikkagi panen loo peale. Aitäh Gerd Kanter, edu sulle Ateena olümpiaks ja paneme siis mängima selle servivari pala i tiger, tiigrisilm ja tiigriverd sulle.