Suur spordihuviline Jaak Ojakäär on mul meeles veel saatesarjas püüdnud jõudumööda saada muusika meenutusi ka meie tuntud sportlastelt ja treeneritelt. Ja nüüd on mul telefoni teel hea meel öelda tere päevast korvpallitreenerile Andres Sõbrale. Tere. Tere. Minul luureandmed ütlevad seda, et Andres Sõber ei ole päris ükskõikne ka vikerraadio vastu. Kas sinu raadio seisab tihtipeale vikerraadiosagedustel, võib-olla oled isegi neid mul meeles veel saateid kuulnud? Olen igal juhul ja ja vikerraadiosse, mis puutub, siis see on raudselt küll number number üks kanal ja sinu saadet olen kohe tihti tihti kuulanud. Leppisime kokku niimoodi, et no korvpallist vist täna ka rääkima, sellepärast et eks ole, endal on vist ka juba ära tüüdanud kõik need intervjuud, kuigi sa oled ju väga hea jutumees selles mõttes, et sa annad väga meelsasti intervjuusid ka siis, kui ei ole kõige paremini läinud ja, ja sul on huumorimeelt, mulle tundub Tõesti paneb päris hästi pihta asjale, noh, kuna ma siin olen pikki aastaid ka välismaal töötanud ja treeneriametit õppinud ja õpin praegultki hästi hoolega oma arust siis siis üks asi, mis ma iseendale selgeks teinud, et see kuulub nagu ameti juurde anda intervjuusid ja miks ka mitte siis kui need mängud ei lähe, et lõppkokkuvõttes ikkagi inimesed, kes jälgivad neid mänge, nemad ju tahavad teada neid asju. Ja selleks võib-olla siis tõesti, kui vahel ei olegi tuju kõige parem ja tulemus kõige parem, aga ma pean nagu seda, seda kohuseks, nii et, et noh, see ei ole võib-olla ainult siin liigsest eputamist enda ülesnäitamiseks, vaid vaid ma leian, et see kuulub sellesse töösse, mida ma teen. Ja seda sa teed tõesti hästi. Kas me räägime võib-olla natuke sellest ka, et enne kui sa konkreetse muusika meenutuse juurde lähed millised on üldse sinu muusikalised eelistused ja sa oled ju kaua aega töötanud ja elanud Soomes, kas näiteks sealt on jäänud mõni kohalik bänd meelde või, või näiteks mõni selline kontsert, kuhu sa oled juhtunud? Noh, võib-olla lühidalt on seda muusikamärki, selles mõttes ka, on, mul on nagu palju südamel see, et mul abikaasa on muusikainimene ja mängib klaverit. Lasteaias on ta kasvataja ja vanem tütar Triin, kes õpib praegu Helsingis konservatooriumis ja laulab kohe päris hästi. Loodan, et kunagi saab ka ka võib-olla Estoniasse laulma. See oli väga huvitav uudis muide ja sinu enda kohta ütleks veel seda, et sa teedi väljaku ääres ka päris kõva hääl tihtipeale, et kuidas enda lauluhäälega loodan. No on, on Heda olemas küll seda lauluhäält ja kunagi isegi proovitud tõsisemadki laulda ja mäletan üks minu suurtest iideritest linna ihkan, öeldi, et kuule, Jor, ole hea tee bänd, mis sa ootad ja sellest on 20 aastat või rohkem natuke tagasi. Aga, aga ei noh, mind ei rahuldanud see enda ümisemine ja tegemine, kui nüüd tütar laulab seda ju siis natuke paranissist ka midagi külge jäänud. Aga bänditegemise peale võiks mõelda korvpalluritest, Rauno Pehka tegeleb muusikaga päris tõsiselt, et võib-olla panete tõesti mingi bänd, muide ei maksa unustada sinu õpilast Martin müürseppa, kes on ju koos Erich Krieger igaühe meie kõige suurema hiti sisse laulnud. Sõbralaulu. Ja Eino, needki mõtted on kui täitsa aus olla, siin on Martinigagi tuld vahel sellest juttu ja, ja miks ka mitte kunagi tulevikus seda teha, sest ma nagu ma siin enne mainisin selle Soomes töötamise aja kohta, siis jälle et on see tänapäeval nagu päris tore asi, kui kuulad, et erineva hala inimesed, kui mitte ainult muusikud laulavad ja kui, kui see kenasti vahel ka välja tuleb, siis miks ka mitte, nii et, et noh niuksed mõtted vahel mulgi on peas olnud, aga punapraegu on tõesti niuksed kiirede värgid peal, siis võib-olla ei ole see õnnestunud ja mine tea, kas ta siis ühte õnnetut kunagi No praegu on seal tõesti kiired ajad ja neid on need veerandfinaalid tulemas ja kõik nii edasi, et püüan sind võimalikult vähe segada. Et sa saaks keskenduda ikka korvpallile, aga enne seda nüüd tänasesse saatesse sisse muusika meenutus, kust sa selle üles leidsid? No Muusikameenutus on nii, et võib-olla lühidalt, et mul on niuksed teatud laulud, mida mulle hirmsalt meeldib kuulata, et kodumaistest on, on see samas on vist sinugi ja sõber tuttav Ivo Linna ja ja teine mees, kes mulle kangesti meeldib, on, on Robbie Williams. Aga muusikameenutus võib-olla sellest ajast oma kalevis hakkasin mängima aastaid ja natuke rohkem tagasi, isegi mees nimega Boriss lehtlan ja laulis siis tookord siukest laulu ja laulab praegultki. Ma tahaksin kodus olla. See laul on nagu jäänud mulle kogu aeg selliseks nagu väikseks punaseks niidis, mis on, on saatnud, kuna, kuna see meie ametki on selline, et sa oled kodus tihti ära. Ma just tahtsingi küsida, et kas see võib olla selle pika Soome perioodi ajal, hakkas niimoodi kummitama või või no ühesõnaga selge see, et sportlaste elu on selline ja treeneritel samuti, et ei saa kogu aeg kodus olla. Jah, eks kindlasti sealt tuleb ja need koduigatsused on ikkagi olnud kogu aeg siis, kui, kui juba lapsed sündisid meil perre ja on ise küllaltki noormees veel ja need kodunt äraolekut, tolleaegsed laagrid ja asjad kestsid tihti nädalaid ja paar-kolm, isegi et küll siis sealt need mõlgutused ja mõtted on tuld ja et võib-olla siis sealt ongi jäänud see mõte. Kena see lugu on meie fonoteegis täiesti olemas ja see hakkab kohe kõlama. No mida siis muud öelda, Andres Sõber. Edu. Ja nüüd me läheme jälle korvpalli peale. Raske saab olema kindlasti või ei räägi sellest üldse? Noh, paari sõnaga võib nii öelda, et, et ikkagi see, see kuulub nagu sellesse ametisse ja noh, mul on ka vanust juba arvan niipalju, et et kõik sellised mängude värgid, see on ainult positiivne asi ja naudid seda. Nii et et isegi tihtipeale, kui see kaotaski tuleb selle pärast nagu elu seisma Koolilõuna kulude ema Janne. Ning see e-ja roosaka. Uus. Meie ju seal kuu aega ja Too ju seal, et ma siin koos olla ruume. Jälgi. Kere äärmust. Metsjooga ja see Jääb elama ja.