Head kuulajad. Mul meeles veel saates on Jaak Ojakäär üritanud alati saada oma saatesse ka mõne tuntud spordiinimese ja täna on tal hea meel öelda, et isegi nimekaim on telefoniliinil. Tere päevast, Jaak Salumets. Ma tean, et sa oled viimasel ajal ise nagu korvpallist distantseerunud. Kas teeme nii, et jätame selle tänavuse Eesti meistrisarja, millest on nii palju räägitud, et võib-olla siis oma jutust välja? Usun ka, et see oleks, nagu öeldakse, liigne. Aga natuke sind tahaks selle korvpalliasjus ikka torkida ka enne, kui me sinu muusika meenutuse juurde läheme. Sest nii või teisiti oled ikkagi ainuke eesti treener, kes on oma meeskonnaga tulnud kunagise nõukogude liidu meistriks. Kuidas see tunne oli tookord ja kuidas praegu tagantjärgi paistab? Noh, see oli yldiselt viimane liidu meister ka selline ajalooline ja oli see, ja kui ma nüüd tagantjärgi hakkame meenutama, siis eks ta üks ikkagi soe tunne oli, sest see tee oli pikk ja lovski, mida läbisime selle meeskonnaga ja ja see idee jonka kõige siledam meile. Aga nüüd kui pragmaatiliselt külmalt vaadata seda, siis elasime oma ajastu mängijad ja mina saatuse tahtel, nagu öeldakse Aga nagu sa ise ütlesid, ajad muutuvad ja praegusel hetkel just hiljuti, Martin Müürsepp tuli Kaasani Unicsi ka Euroopa karikavõitjaks, muidugi seal neid karikaid on mitu, ma ei tea, milline see kõige uhkem on. Aga nii või teisiti, Martin Müürsepp on siiski ainuke eesti korvpallur, kes on mänginud ka Emmbeeeis. Kas nii nagu praegu ajakirjandusest võib lugeda, et Martin Müürsepp on Eesti kõigi aegade parim korvpallur, mida sa selle kohta ütleks? Kõigepealt see saavutus, mida, mida Martin tegi, oli, oli kõva saavutus. Ükskõik mis värvi või suuruse karikas on tähendusega. See Euroopa tugevate klubide tippsaavutus maandus. Suhtun küllaltki rahulikult nendest asjadest ja kas ta on kõigi aegade parim või parem, ta on üks parimaid. Mul on õnneks olnud olla tippkorvpallur ja tipptreener küll erinevatel ajastutel, nagu öeldakse ja ütlen, et need mängijad, kes minu ajal olid suutelised elast murdma N Liidu koondusesse ja olla 12 hulgas tiitlivõistlustel ja üldse selle ringi sees. Need olid maailmas tegijad ja ma ei vähendaks nende saavutusi mitte karvavõrdki, sest nemad kasutasid, elasid teisel ajastul, kus on eriti raske realiseerida spordis, kuna kõik uksed olid kinni aetud Nõukogude Liidu koondise kaudu. Uks maailma. No siin võib tuua isegi juba esimese paralleeli muusikaga, sellepärast et ka Georg Otsa kohta on öeldud nii, et kui uksed oleks lahti olnud siis oleks ta olnud seal Milano La skaalas ja et maailma üks tuntumaid lauljaid üldse. Aga paraku tal ei olnud neid võimalusi ja ma olen kuulnud vist, et ka Jaak lipsale tehti juba kuuekümnendatel ettepanekuid NBAsse. Tol ajal väga-väga heas vormis ja ja jaagul ei oleks mitte midagi häbeneda, Donald, selle tasemega seal esineda, selles mõttes, et mõte, kes olid liidu koondises maailmas tegijad on aeg, oli teine ja oleksid ei maksa midagi. Teistpidi jälle. Ja oleksid käivad ju alati spordis ka vigastuste juurde, näiteks siin hiljuti oli just lugeda, et Martin Müürsepp isegi mõtleb, kas ta jätkab järgmisel aastal, kuna jalg on nii läbi ja minu teada Jaak Salumets, sina vist lõpetasid ka ju üpris noorelt just nimelt mingi vigastuse tõttu. Minu lõpetamise aeg oli täpselt 29, aga minu vigastus oli kuskil 20 kuueselt. Ja see vigastus, mis tuli seal, võib igasuguse peale, see, sundides otsese tegema päevapealt. Aga mis puutub Marceni vigast, siis ma arvan, et hooaega on ränk ja eks sellel pikal teel, mis on käidud hooajal, tekib ikka mikrotraumasid mis on juba minevikus välja ravivad, suure koormuse tõttu nüüd välja öelnud. Ma, kui mees puhkab natukene, siis sel mehel on üht-teist öelda, ütleme, korvpallirindel on musu. No aga nihkumine järjest rohkem ikka sinna muusika poole, meie tänapäeva tippkorvpalluritest, ma ise tean, et Rauno Pehka väga tore mees, on ju, mitte ainult väga hea korvpallur, aga kirjutab luuletusi, teeb laule, mängib ise kitarri ja akordioni. Kas ikka nimetatakse seda kalevi kuldajastuks, seda 70.-te, kus olid Tammiste ja Tomson ja sina ja Krikun ja kes seal olid veel. Et kas seal oli ka mõni selline mees, kes pillimängust ja muusikast oli eriti huvitatud? Ei v oli vaid laulumehed selles mõttes, et muidu ma elus kadedus ei tunne kellelegi saavutuste üle, aga aga mis puutub juttu just sellistesse annetesse nagu muusikaanded ja kõik need kokkujad lugude tegevus, et selles suhtes jah, olen, olen kade Rauno peal, aga meie seltskonnas selliseid mehi olnud. Aga muusikahuvilisi kindlasti oli, sellepärast et mina mäletan oma noorusajast ühte keskprogrammi vikerraadios, kus priid Tomson jagas oma muljeid. Ta oli sattunud Tom Jonesi kontserdile. No ega tol ajal ju üldse siit Eestist oli väga raske välja minna, tavainimesel aga korvpallurit, kui nad koondises olid, siis ikka õnnestus vahel mõnel kontserdil ka käia. Selliseid muusika fänne oli veel teisigi Tammiste ja täitsa arvestatavas laadi Gogoli meestel Priidul ja, ja see on lugu selline, et Tillu koondud ju mängis Las Vegases ja sattuda hotell Tallinnas on sellel kontserdisaal, kus siis tollel ajal Tom shows, nagu öeldakse, laulus ennast kuulsaks tale just tähetõusu hakul. Minul õnnestus teda kuulata sel hetkel, kui mina olin treeneri vaja. Kalevi käisime mängimas väikeste selliste Hemba proffidega seal Ameerika Ühendriikides ja lõpetasime, ütleme reisimisel 200 järjes kaks reisu järjest olid Las Vegases ja ühel lõpul kuulata vanad head on suhteliselt majandus, väga suurt homsuse fänn. Läheme nüüd lõpuks siis sinu enda muusika meenutuse juurde ja võin juba kuulajatele öelda, et me rääkisime natuke enne seda intervjuu algust ja sa ütlesid, et siin ei ole mingit probleemi. Sellepärast et võtta ainult üks plaat fonoteegist välja ja sans mauki plaate, kuna sinu kaks tütart kannavad nimesid vastavalt Alice ja Kärol. Täpselt ei olnud, kui nad sündisid, siis olid need lood väga populaarsed ja, või perekonna konsiilium istus maas ja ja ei suudetud, nagu öeldakse, seal viibiva nime registreerimise päeval õiget ja valla, siis oli see mina. Kes ütles, et nüüd on nii, et see on Alice. Järgmisel korral juhtus sama lugu, et seal kära ja auto, ütleme siis risti saaks, oli, oli Smauki oma lugudega. Ja see on see vana tuntud ütlus, jääb nii nagu pikk ütles. Sest ma usun, et sina olid konsiiliumid kõige pikem. Tütred on sul juba praegu? Ja tegelevad spordiga ka või? Nonii aga sinu enda plaanid, kas ikka veel korvpalli juurde tagasi tulla? Mingil moel? Ilmselt maal on meeles üks selline vanasõna, et künnimees ei vaata kunagi tagasi, enne kui vagu küntud hobusel ringi pööranud. Ja ma kavatsen ka selle vao lõpuni künda, ilmata tagasi, vaataks, tagasi, astuks. Ja üks teine ütlus, inglisekeelne on ju ka see, et never say never, eks ole. Ja ka seda ka, see on mul meeles, aga praegune situatsioon selline, kus ma vaatan pealt, jälgin professionaalse Grehtedismiga olen harjunud vaatama televiisorist sest seal lähed sa kõige objektiivsemalt, mis üks või teine teeb. Kas kohtunik vilistab õieti või valesti või kuidas treener töötab, ma nagu need emotsioonid jätan kõrvale ja ja siis on siis ma vaatan tõelist tehnilist tööd. Aitäh Jaak Salumets. Alice sai enne seda juttu juba ära mängitud, aga nüüd siis Kärol ka.