Eesti sõduritund. Abikomplekte ja esemeid, mida kasutada siis tuukrite aitamiseks silmade nende lipaneerid, manssohhifore. Just samamoodi siis metallidetektor veealuseks kasutamiseks. Toila rannas toimetavat kõrvu Eesti mereväelastega praegu rootslased, prantslased ja norralased kestab miinitõrjeoperatsioon 10 riigi osavõtul seletusi jagamas kaptenmajor Ahti Piirimägi. Eesti mereväe staabiülem mereväe ülema kohustes. Opositsioon enko pest 2004. Koalitsiooni peamine eesmärk on siis jätkata eesti töödeaal vete puhastamist miinides seekordseteks aladeks on siis Narva-Jõesuus läheduses asuv ala, mida ma hiljem näitan ka kaadil ning siis naisas põhja poolt asuala, mida, kes kopteriga tulid ka ise ise nägid, kuidas seal laevas tegutsesid. Ja lõppeesmärk on, on siis tagada ohutu laevaliiklus ja tsiviiltegevuses. Igatahes mida ma tahaksin rõhutada, on see, et just Eesti ja, ja Soome lahe alal olid äärmiselt tihedalt mineeritud. Kokku on sinna veesatud tsirka 70000 miili. Nüüd miinitõrjejuurde tulles miiniga ühendada, siis teostame põhiliselt kahel viisil. Laevade ülesanne on miinid leida oma siis sensoritega, selleks kasutatakse spetsiaalseid Sonajaid ning miinide hävitamine siis toimub peamiselt kahel meetodil. Üks on siis tuukritega ja, ja see on siis see üksus, kus me praegu viibime. Ja teine võimalus on sisemine hävitada palverobotiga, mis siis laevalt juhitakse miini juurde paigaldatakse miinimumiga lõhkekeha. Kokku on siis Läänemerele, kas Meesatud üle 80000 miini, mõningatel andmetel isegi üle 85000. Ja just täiti nii ei tee, kas on siis Soome lahe idaosa ja, ja siin on siis mõningad andmed mitu-mitu miili Nevama läbi vaadanud ja mitu miili oleme leidnud? 480 ruutmiili läbi vaadatud. Leitud on 224 miini, 29 vrakki ja 60 muud lõhkekeha. Ja need numbrid on statistikaalase statistika sisuliselt iga päevaga tehtud, nii et seni kuni meie slaide vaatamiseni laevad tegutsevad ja see võib iga hetk juba juba muutuda. Kokkuoperatsioonil osaleb 13 laeva, nendest 10 miinitõrjelaevad, kaks staabilaeva ja üks tuukrite laev, lisaks toetav operatsiooni kaks piirivalvelaeva ja lisaks siis Eesti poolt üks üks laev ja paeva saak on siis selline, et leitud on 14 miini. Nendest seitse on hävitatud leiduda torpeedo ja hetkel identifitseerimata objekte on ka veel neli praeguse seisuga, kuigi operatsioon on alles oma hoogu üles saamas, reaalset tegevust on toimunud kaks ööpäeva, siis tulemusega täiesti hämmastavad. Lõhkekeri on, on palju. Ja omalt poolt lühidalt lõpetaks selle sissejuhatava osa, kas on selle kohta küsimusi? Lembit Lauri, Eesti Raadio. Teise maailmasõja ajal asetasid miine Soome lahte Saksamaa, Soome ja Venemaa. Kas te olete saanud osa võtnud pooltelt miiniväljade kaarte ja on nendest kasu? Me oleme saanud miiniväljade kaate, kuid paraku paljud nendest on küllaltki ebatäpsed. See tähendab seda, et neid saab üldiselt, neid andmeid saab kasutada, kuid nad ei ole niivõrd täpsed ja tõenäoliselt neid nii täpseid andmeid ei olegi. Võimaldaks konkreetselt Need üksikud liini leida. Kuid jah, alad on alaga. Kas sedalaadi operatsioonid miinitõrjeoperatsioonid jätkuvad ka lähiaastatel? Kindlasti kindlasti nad jätkuvad, sest need alad me oleme siiamaani läbi suutnud vaadata 6,5 protsenti Eesti mäealadest, et kindlasti oleks liiga ambitsioonikas ülesanne absoluutselt sajaprotsendiliselt kõik kalad läbi vaadata ja päris igal pool neid miin ei ole ka. Kuid siiski tähtsamad laevateed, samuti siis sadamate ümbrused, ankurplatsid me need Me peame läbi otsima ja selleks kuulub kindlasti veel veel aastaid, kui mitte aastakümneid. Selles mõttes me loodame ka ka jätkata selliste suuremate rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest see on igatepidi kasulik. Aitab parandada ja tugevdada rahvusvahelist koostööd, aga väga oluline element on ka siin see, et, et me saame selle operatsiooni käigus oma juhtimist ja planeerimist vahetada. Millist ohtu kujutab see teise maailmasõja mälestustänapäeva tavalaevaliiklusele? On mingi oht olemas. Mõned potentsiaalsed. Need ohud on, et, Kuigi ütleme, kui kui kauba- või reisilaev sellest miinist üle sõidab, siis ei tohiks midagi juhtuda, et seda ei maksa küll kata ala. On oht kindlasti kalameestele, sest nii võib sattuda ka staaliumi võrkudesse ja seda on juhtunud ka lähiminevikus. Ja, ja kui see Miinsi spaadele tõmmatakse, siis ta võib plahvatada. Samuti on oht hobisukeldujatele, kelle hulk aasta-aastalt suureneb ja kes on üldjuhul väga uudishimulikud igasugustele alustele suhtes ning samuti võib oht olla, kui ankurdatakse liiga miinimum lähedalt ja ankur satub kas minna siis otse peale või siis lähedale, paneb plahvatama. Et teatud ohud sellel sellel on. Kui tohib veel üks küsimus. Ühes varasemas intervjuus te mainisite möödaminnes, et leitud on midagi 1940. aasta juunis alla tulistatud. Soome reisijal Niukest Kaleva mingi jälg. Kas te võiksite täpsustada, mida? Jah, me oleme saanud sellelt arvatavalt allakukkumiskohalt, siis sona igalame leidnud mõned objektid mis tõenäoliselt on siis Kaleva Kaleva osas. Kuid täpsem info hetkel hetkel puudub ja see vajab, vajab täpsustamist. Tegemist on küllaltki keerulise alaga küllaltki sügavaalaga ja seda detailsemalt uurida. Tõesti, 14. juunil 1940 Ülemiste lennuväljalt startinud reisilennuk Kaleva jäi Soome saabumata. Järgmise päeva uusi Suomi, kirjutas reisilennuk Kaleva hukkus Soome lahel lendur pardaradist ja kõik seitse reisijat said surma. Lennukis arvatakse olevat toimunud plahvatus. See polnud oletus, see oli otsene vale. Tõtt avaldada ei julgenud ka Eesti ajalehed, kuigi kalurid merel ja elanikud Keri saarel nägid, mis tegelikult toimus. No mis seal siis oli? Tuleb lennukid ees madalal? Küllaltki ma ei olnud veel nii madalalt öelda lennukeid väin meie majakesi midagi 30 meetri kõrgune, see, et umbes 50 meetri kõrguselt tuleneb kolm lennukit. Soome reisilennuk on siis eesse kolme mootoriga Junkers. Ja selle kohal kahel pool on kaks vesilennukit punaste viisnurkadega ja enne enne majaka majaga kohastiku saamist. Teine vesilennuk, vasakpoolne reisilennuk, keeras majaka poole ära, kaugele nagu oleks lennuk seganud teist lennukit ja teine lennukisse asus kohe reisilennuki katusele, nii. Ja, ja kui nad lennukile jõudnud nii-öelda meie maja põhjapoolsesse otsa, siis sellest esiosa kuulipildur avastule reisilennuki peale. Ja no tal on, sel lennukil on peal kaks kuulipildujad, üks on sabaosa üleval, aga teine on täpselt kohe nagu nii-öelda paadi ninas paadinas. Vot sellest kuulipildujast siis noh, kõik siis nii palju, kui meid seal saare peal olid, siis kõik siis jälgisid seda muidugi ehmatusega. Kuskohal lennukitasusid, kui tuli avati, kas nad olid mere kohal. Lisa nagu nemad olid saare piiril see reisilennuk, nagu oleks Otsinud mingisugust kaitset sellest saarest või on niivõrd väike sinna maanduda niikuinii võimalusi ei olnud, aga siis tavalisse lennuliin läks saarest kaugemalt mööda oli kilomeeter umbes Soini aga siis ta tuli täitsa saare piirilt või meremerepiirilt ja nii, et need kiirused olid peaaegu võrdsed, nii et need, need nii tagaaetav, kui need tagasi mootorist panid maksimaalse. Ja küllaltki tuleb välja, see vesilennuk oli küllaltki kiire, sai seal kolme mootorise reisilennukiga sammu pidada. Noh, esialgu siis lennukist lõi välja nagu külje pealt suitsujuga ja reisilennuk hakkas kõrgust kaotama. Siis anti uus valang ja siis oli juba kõrgus. Ta võis olla võib-olla 10 meetrit veni lennukil ja siis plahvatas lennukis juba suuremat tuleleek välja ja lennuk keeras kohe otse nina mere poole ja kukkus vette siis veel nagu plahvatus või kukkumisest. Oke tugev löök. Ja samal ajal samal ajal siis Prangli kalurid püüdsid kalu, nii et see lennuk tegelikult kukkus selle kalapaatide vahele. Ja peale selle ilmus veepinnale allveelaev ja üldse allveelaevadega oli, oli niisugune huvitav lugu juba võib-olla üks neli-viis päeva varem vahtkonna madrused juba rääkis, et et on nähtud alleaa päris kobe ja ikka ja peale tõusnud allveelaeva kaugemal ja, ja siis lähemalt. Allveelaev siis kutsus neid kalapaate malepoordi. Ja, ja mida siis nad olid kauri tõid merest välja õngitseda, seal juba need siis võeti ära allveelaevale. Vaikset kohvrit, portfellid, mis ujuma jäid. Aga siis kuna oli väiksed nagu lõunatuul ja siis need asjad, mis seal vee peal, need olid need siis noh, nagu ujusid edasi voorusega põhja poole. No meil siis vastavalt Tallinnasse saadud käsule ja, ja tuli siis väljasõit ta sündmuskohale. Ja mootorpaadisadam asus siis lõuna pool tuli sõita siis ümber saare loodeotsa võttis muidugi sealhulgas aega seal ja siis sõitsid siis välja siis see oli siis mootorist paadil siis üks ajateenija madrus kahekesi ja siis noh siis teised jälgisime saare pealt, kuidas asi edasi läheb ja noh, meil oli siis veel riik olemas. Nii nagu ta oli. Ja muidugi paadile sai pandud sinimustvalge lipp ülesse. Ja siis siis mägi ikka veel seda sinimustvalge lipu võimu. Nii et kui allveelaeva märkas, et see paat nüüd sealt saare nurga tagant tuleb siis allveelaev kohe eemaldus ja siis sukeldus Kõik see tähendas, et Eesti nagu ka Läti ja Leedu Ki oli võetud Nõukogude Liidu relvajõudude blokaadirõngasse. Ülejärgmisel päeval esitab Moskva Eesti valitsusele alistumise ultimaatumi. Ja seitsmeteistkümnendal juunil 1940 murravad punaarmee tankid maha piiriaia. NATO lipp Eesti põhjarannikul ja meie territoriaalvetes välistab täna säärase stsenaariumi kordumise. Täna oleme vabad, on marss. Mida kuuleme Eesti kaitseväeorkestrilt? Tänavu möödub Eesti kaitselahingutest ümmargune arv, aastaid neis osalenud meeste esindajana oleme sõdureid onni saatesse palunud Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse aseesimehe Heino Kerde. Mis lootuse või mis mõtetega tollal lahinguvälja luite ja mis tähendus on nendel lahingutel teile nüüd 60 aastat hiljem tagasi vaadates? Esimesel veebruaril Nõukogude väed ületasid Eesti riigibeeri. Seitsmendal veebruaril. Eesti vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus Eesti mehi takistama seda pealetungi ja mitte laskma Nõukogude vägesid Eesti territooriumile. Ja seda olude sunnil tuli teha saksa sõjaväe ridades. Mehed läksid sõtta ja veelejaid oli vähe, kes hoidsid kõrvale, mida me lootsime, me lootsime, et kordub see, mis oli vabadussõja ajal, kus sakslased lähevad välja. Venelased tulid sisse, me hakkasime vastu ja meie selle Vastava tulemusena nendel vabadussõja aastatel Eesti riik tekkis, me lootsime, et see kordub. Võib-olla loodeti ka lääneriikide toetusele. Suundumusele otsesele toetusele sellepärast et meie nii-öelda põrandaalune poliitikute tegevus Eesti rahvuskomitee, mis tegutses ja kaitselahingut järgus ka Eesti valitsus hakkas tegutsema nõndanimetatud Tiefi valitsus, nendel olid sidemed meie veel tegutsevate välissaatkondadega ja meie eksiil poliitikutega, nii et see lootus oli reaalne. Lõpuks midagi teatriga Atlandi hartast, seda me teadsime küll vähem lähevad need mehed nagu minu siuksed mehed, kes sõdisid, kandsid Saksa mundrit ja võitlesid meie oma Eesti rahva ja kodumaa eest. Nii kui mõttekas tundub see võitlus teile nüüd? Ma arvan, et see on isegi väga, kas sellepärast, et 1939. aastal ja sellele järgnevalt 1940. aastal Eesti rahvas andis ennast vene võimu allilma ühegi pauguta. Pärast seda soomlased seda ei teinud. Ja talvesõda oli siiski Soomes üks selline sõda, mis tervele maailmale näitas, millised on Soome sõjamehed, aga meil ei olnud seda võimalik midagi näidata. Nüüd oli see võimalus tekkinud meil ja näidata, et meie rahvas ei läinud vabatahtlikult mitte Nõukogude Liidu koosseisu. Meie rahvas võitles oma vabaduse eest ja kuigi me selle võitluse kaotasime, see näitas siiski tervele maailmale tahet oma riiki taastada ja kui see riik taastati, siis kahtlemata oma mõju see avaldas, rääkimata sellest. Ligi 100000 inimest pääses ju nende kaitselahingute tulemusena läände? Ei oleks vastu hakanud, siis oleks veebruarikuu siis juba ka Tallinn langenud ja talvisel ajal oleksid väga vähe inimesi jõudnud välismaale ja meie väliseestlaste tegevus oli siiski väga tugev. Meie vabariigi taastamise huvides paljon relva kandvaid mehi veel rivis. Võin seda arvu hinnata kusagil kolme ja poole 1000 peale. Kolm ja pool 1000 meest ja kuidas kavatsete sel suvel tähistada kaitselahingut? Tähendab ma võib-olla piirdun nende üritustega, millest saavad osa võtta kõik, kõik meie veel elus olevad veteranid ja ka teised asjahuvilised ja soovijad. Ja neid üritusi on meil viis selle suve jooksul ja need on järgmised. Kõige esimene üritus toimub meil Võrus 18. juunil kuues kuu algusega kell 11, null null. Ja see on ajaloo konverents, mille korraldajaks on Võrumaa sõjameeste ühing. Järgmine sündmus on Viljandis 22. juunil algusega kell 14 null null. Ja selle korraldaksin Johan Laidoneri selts ja seal avatakse kindral Johan Laidoneri ratsamonument. Kolmas üritus on vabadusvõitlejate kokkutulek Tallinnas. See toimub kuuendal juulil seitsmes kuu algusega kell 11. Ja see on traditsiooniline üritus, möödunud aastal oli ta Rakveres, nüüd on ta Tallinnas ja toimub nii, nagu ta alati on toimunud. Rakveres oli 1200 veterani koos, nüüd mehed tulevad. Ta algab jumalateenistusega metodisti kirikus ja toimub Kadrioru staadionil. Metodisti kirik asub teatavasti Narva narva maantel ongi mõeldud, et sealt jala nii-öelda lippude ja orkestri saatele vaatel liigume Kadrioru staadionile. Ja see vahemaa on väike, veel suudavad seda vahemalt ära käia. Neljas üritus, mis peaks huvi pakkuma, toimub Olginus, see on Ida-Virumaal noh, praktiliselt üks kilomeeter Narva linna piirist isegi võib-olla vähem oligi no rahvamajas toimub, selle korraldajaks on Vaivara vallavalitsus toimub 30. juulil ja algus on kell 12, null null. Ja siis nendes selles reas, viimane on siis 31. juulil son järgmisel päeval. Ja see toimub sinimägedes ja seal siis 20. Eesti relva kraanadele diviisi veteranide ühendus peab oma traditsioonilist kokkutulekut ja see algab kell 11 null.