Oi, siin igal pool küünla. Üksjate. Tere jälle head kuulajad, MINA OLEN Mare Rebas ja tänases saates räägime muusikast ja nimelt eesti heliplaadist paguluses. Ja saate teises osas räägime lähemalt tenor Jaan kuusest kellelt ilmus Stockholmis üsna palju heliplaate Jaan Kuuse laulu kuulata ka loomulikult meie saates. Kõigepealt aga ütlen tere tulemast, Gea taltsile kes armastab üle kõige muusikat ja kõike, mis muusikaga seoses. Teie bakalaureusetööks oligi uurimus väliseestlaste poolt toodetud heliplaatidest mida minu arvates on päris aukartust äratav arv. Kuidas sai teie uurimistöö alguse ja. Mis oli selle eesmärgiks? Tere ka minu poolt ja minu uurimistöö sai alguse väliseestlase Stockholmis elanud Reino sepa kogutud andmetest ta oli teinud ära väga-väga põhjaliku töö ja kokku kogunud siis üle maailma paguluses toodetud eestlaste heliplaatide kohta käivaid andmeid ja teinud sellise väikese mustandi, kus siis oli võimalikult täpselt kirja panna nii nende plaate pealkirjad, väljaandjad kui kõik, mis puudutas seda plaati isenesest. Ja minu juhendajaks sellel tööl oli Katrin Riisalu. Ja tema laualt see töö alguse saigi, ta laual oli kogunenud siis üks hulk nii-öelda uurimata või järeldusi tegemata materjali. Ja sealt hakkasin jooksma. Ja kui suur see Reino sepal see nimekiri siis oli, minu arvates seal oli üsna üsna palju neid nimekirjas Reino sepa selle nimekirja mustand järgi oli siis 287 plaati ja see saigi minu uurimiste aluseks sellele tugi ja siis ma hakkasin võrdlema neid andmed, mis on Eestisse jõudnud ja, ja see oli siis põhiline alusdokument minu bakalaureusetööle. Ega te ometi kõiki neid plaate läbi kuulanud? Ma ei ole mitte ühtegi neist kuulanud, on neid, mis on Eestis olnud nüüd neid käes hoidnud enam-vähem kõik ja neid siis neid andmed kirja pannud. Sealt saigi siis nimestikke 40 lehekümne nimestikke just selle põhialuse, kui palju üldse siia Eesti on jõudnud neid heliplaate? Uurimistöö käigus selgus, et, et 75,3 protsenti ehk siis 287. plaadist, mis oli Reinased panimestikus 216 plaati on Eestisse jõudnud 216 üsna palju ja, ja kus need plaadid asuvad, on nüüd erinevad kohad. Eesti filmiarhiiv on nüüd kõige suurema esindatusega. Siis on siin Eesti teatri- ja muusikamuuseumis päris suruma plaate samuti. Nüüd on siis Tallinna Pedagoogikaülikooliakadeemias raamatukogukappides üks hulk plaate, mida, mis ei ole vist veel katoloogitud, aga loodame, et need jõuavad ka peagi nagu kataloogi ja siis kuulajad või huvitundjad saavad tutvuda enda andmetega gaasial. Ja samamoodi on Eesti rahvusraamatukogus hulk väliseesti plaate ja ja ka Tartu Ülikooli raamatukogus natukene üks väike hulk plaate. Täna ma käisin just heliplaadipoes ja, ja vaatasin, mis seal riiulitel on eesti muusikast ja siis ma mõtlesin, et no küll oleks tore, kui seal riiulitelt leiaks ka ütleme, väliseestlaste poolt toodetud plaate. Loomulikult muidugi CD-na. Et kas see võiks saada tegelikkuseks ka? No ma usun küll, tegelikult Reino sepa üks soov oligi tegelikult näha kõiki neid, neid plaate, mis on toodetud välisEestis näha neid seedetehnikas, kuna see on nüüd selline selline võimalus, mida saab kauem nagu kuulata ja nagu parema helikvaliteediga. Et jah, see nõuab tööd. Ma tean, et see on, on selliseid melomaan nagu Heino Pedusaar teisigi, kes, kes tegelikult hea meelega teeks tööd, nagu ma aru saan, et teie armastate ka ju väga muusikat, et te võiksite ka aidata kaasa sellele, no eks ta näha ole, kuidas asjad kujunevad. Tuleme uuesti tagasi teie uurimistöö juurde, kes olid siis heliplaatide väljaandjad ja, ja millistes riikides need ilmusid, heliplaadi väljaandjaid võib siis liigitada kolme gruppi. Olid plaadifirmad, kes andsid välja Eesti läänemaailmas siis ansamblid ja kollektiivid, kes tegid nii-öelda oma kulu ja kirjadega seda ja üksikisikud ja nendest plaadifirmadest suurimateks võib nimetada näiteks siis Rootsis tegutsenud EMP Records või Estonian poiss siis samamoodi Rootsis oli Terra Records, Jüri lina oli seal eesotsas ja bella kord, kelle siis taga oli Jaan Kuusk. Samamoodi Kanadas tegutsesid näiteks meerit Records, rendiRecords ja Toronto vabakirikute, heliplaatide väljaandja ja USA-s andsid välja plaate rekkalla. Samamoodi New Yorgi Eesti meeskoor ja New Yorgi Eesti naiskoor. Üksik vihikutest võiks nimetada päris menukalt plaate välja andnud ins riivaldi. Samamoodi näiteks siin Olavi teedeegov, Villemit, liilia korradid, Eedo karrisood ja veel teisi. Ja samuti anti siis välja ka niimoodi üksikplaate just anti välja näiteks koorimuusikat ja kuuld andsid välja oma plaate, noodid. No ühe plaadi kaupa nendele umbes 70 plaati, mida välja anti Te, nimetasite, et Jüri Lina oli terra Recordsi eesotsas, aga millist muusikat ta siis laskis nii üldsusele, et Jüri lina tegi seda, seda tööd vähe, ta tegi seda ainult ühe aasta 1980, kui ta andis välja kaheksa LP plaat ja ta tõi kaasa kodumaalt stuudio linte. Ja tegi siis eestlastele kättesaadavaks vendade Urbide plaat, näiteks kogumikku Eesti popmuusikast, lühiülevaate Eesti kergest muusikast, album eesti luulest ja, ja palju muud. Mida salvestati siis nendele heliplaatidele üldse, millist muusikat näiteks see uurimistöö käigus selgus ka, et palju või enamus reaalneliselt oli just vokaal-instrumentaalmuusikakooride muusik interpreedid ja, ja, ja siis solistid käsikäes samamoodi tihti palju rahvuslikku muusikat, ikka kombeks natuke populaarseid laule, populaarseid laule ja natuke vähem levimuusikat ja nii-öelda mitte muusikalisi heliplaate, näiteks plaate, luulest või, või lastelaule. Aga jah, põhiliselt vokaal-instrumentaalmuusika kõige levinum, palju koorimuusikat. Kõik need vanad igihaljad meloodiad, näiteks minu meelest Tartu linn on laulnud ju väga palju neid laule ja ja samuti ka Raimond Valgre laulud vist olid niimoodi. Mida sealsed eestlased, laulja oli, küll oli küll nii tehti isegi nii-öelda retroplaat ehk need lood, mis on Eestis kunagi võetud, et siis need võid uuesti ümber ja tehti kättesaadavaks seal välisEestis ja selle taga oli ka Jaan kuusk. Tulemegi nüüd Rootsi väliseestlaste toodangu juurde, sest see on mulle nagu kõige rohkem südamelähedasem jama, võib-olla tunnen paljusid inimesi. Nimetasite juhtivaks firmaks eesti heliplaatide tootmisel paguluses. Rootsi plaadifirma EMP, kes seal eesotsas oli MB direktor, üks oli Lembit Kriisa ja, ja esimeseks eriprodutsendiks oligi Jaan Kuusk. Kuni 1009 57. aastani ma just eile kuulasin siin Viljar nairise intervjuud, mille on teinud Heino Pedusaar Rootsis nüüd 1905. aastal, seal tuli päris põnevat informatsiooni minu enda jaoks ka uuesti, nagu esile näiteks läks, nagu näiteks oligi see, et Jaan Kuusk siis olid esimene heliprodutsent. Ta lõi lahku siis sealt MB-st 1957. aastal ning asutas siis oma plaadifirma bell akord ja selle Vellakordi märgijalda, siis plaadistas nii enda enda plaat. Ja siis seal produtsendiks oli jällegi Viller nairis, nii et minu, tema oli juba tuntud sellel alal ja ja, ja siis ka teisi tuntud artiste, seal Arvidsondiini orkestriga salvestasid palju ja ilma nireke ja sellised tegijad. Kui palju plaat andis Jaan kuusk välja oma eluaja jooksul? No minu andmetel 19, üks nendest oli siis kolm täispikka plaadeegelpeedia 16 singelplaat ehk g b d. Olid need tema oma kulu ja kirjadega välja antud. Tundub, et jah, kui ta seal plaadifirma eesotsas olid ju siis tema tema rahakott oli ikka seal suuresti mängus. Arvata võib, kuna ta tegutses äri alal, et tal võis ju raha olla selle jaoks. Moost Laaneema. Meeks. Neis loos. Loost laaneedu. Ja. Sooideega. Ei. Mängi. Sooloos. Don. Sa Moost laane. Ja. Siis onu. Milline on teie enda lemmikmuusika, muusikaline maitse on päris lai. Kuulan palju kristlikku muusikat ja ülistusmuusikat, kuulan ühte vabakogudusse siin Tallinnas ja, ja see on mulle väga-väga südamelähedaseks saanud, et aga oluline, mis, mida ma pean oluliseks muusika puhul, just see, et kui sa neetud südamega siis see läheb ka minu südamesse ja see on nagu põhiline kriteerium, mille järgi ma nagu muusikat kuulan ja žanrilist selliste piiritutest. No väga ei panegi paika, et ma kuulan nii klassikat kui kui popmuusikat, kui, kui džässi, väga erinevat muusikat. Te nimetasite, et ei ole kuulanud neid heliplaate, mis pagulased välja antud, noh, mõnda ikka olete kuulanud, oleks kuidagi see töö kirjutamiseks väga-väga kiiresti, et ma tegin seda musta tööd, võtsin plaadid kätte ja trükkisin oma läptopi ja panin kohe kõrvale, et käed tolmuseks. Kõrvad nagu ei, ei saanud kuulata, ei olnud aega ja kui me vaatame Seda toodangut veel ühest aspektist, et mida, mida need heliplaadid annavad üldse eesti muusikale paguluses välja antud heliplaadid ja teie tööjõu hõlmab ajavahemikku teisest maailmasõjast kuni. Eesti taasiseseisvumise nii täpselt, no ma usun, et kultuurilooliselt olnud üks väga väärtuslik kraam et Eesti ilma ilma Pauluse muusikuteta ma ei kujuta seda ette, et see on ikkagi väga oluline, sest et siin kui, kui ajakitsikuses siin Eestis on ju et siis see, mida tegid pagulased välisEestis, see oli väga-väga-väga tänuväärt töö. Ja see rikastab tuuri, peab seda ütlema lihtsalt. Mitte väljaandmine oli, kui me nii riikide arvestuses võtame Rootsis ikka õige ja lipulaev ja, ja, ja teen perekond, see oli üks tugevamaid tegijaid nii-öelda ja Viljar nailisele, ma usun, võlgneme väga suure tänu tema, tema käe ja kõrvalt käis käis enamus pagulus eestlaste heliplaati, mis nüüd ilmusid välismaal läbi. Et tema nagu heliprodutsenditöö tulemusena, kas selle lipulaeva kapteniks olemine Viljar nailis oli nii-öelda selle lipulaeva kapteniks, me võime seda nimetada, kas, kas see produktiivsus olenes just ühest isikust või ka sellest? Oldi ju väga lähedal Eestile, kas see mängis ka mingit rolli nende heliplaatide tootmisel? Vot seda ma ei oska öelda, nad on mingil määral mängida rollis, kuna kuna USA või, või Kanada, kus samu tootja plaate on ikkagi kaugemal siis võib-olla tõesti, et see side Eestiga oli natuke vähem ja, ja kuna siin pole, oli Heino Pedusaar ja Viljar nairis tegid omavahel koostööd ja ma kuulsin, et, et see võis jah, täitsa olla, eks oluline tegur ka. Miks Rootsi just oli see lipulaev. Aitäh Gea Talts tulemast stuudiosse jagamast oma muljeid ja ja rääkimast ka oma uurimistööst. Ta on Siin. Täiesti. Rootsi eestlane Jaan Kuuske elas aastail 1916 kuni 1972 ja võib oletada, et temast oleks saanud Eesti laulu täht, kui saatus ei oleks tahtnud teisiti. Rootsis elav muusa valge Erikson jutustas mulle, et Jaan Kuuse sünnikodu oli Tartumaal Laiuse kandis, kus ta sündis 10. novembril 1916. Jaani isal olevat olnud seal kauplus ja kui Jaan oli teismelise eas, siis kolis perekond Jõgevale. Muusa valge Eriksson meenutab, et tema kooliõpetajast isa Peeter avastas Jaan Kuuse ilusa lauluhääle õhutades teda ka sel alal edasi õppima. Ja kui ta õigesti mäletab, siis Jaan olevat isegi käinud Itaalias laulmist õppimas. Siis tuli sõda, põgenemine Rootsi. Ja nii see läkski. Rootsis ilmunud plaatidel esineb Jaan Kuusk tol ajal tuntud orkestrite saatel, nagu näiteks arvitsundiini orkester. Muide Arvid sondiin oli ka tuntud džässpianist siis Encio kostaja tee viljaneni orkestrid. Jaan Kuusk esines kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel ka koos tuntud Kanaari saarte artistidega, nagu Lostresbaragu aias Manuel ja Sergio ning Los Guanš Jaan Kuuse sõpradelt. Olen kuulnud, et tema hiilgenumbriks oli Granada, mida ta olevat laulnud vapustavalt ilusasti. Kahjuks ei ole see aga lindile jäädvustatud Jaan Kuuse elusaatusest jutustavadki nüüd lähemalt tema sõbrad Viivi ja Fritz Luksepp. See oli 50.-te aastate keskel oli kuningliku tehnikaülikooli aulas eesti noorte pidu ja seal esines Jaan Kuusk. Ja tema hääl meeldis mulle niivõrd, et ma tegin temaga tutvust. Ta muidugi katsus ju edasi jõuda ka siin maal ooperisse pääseda. Aga ta oli juba liiga, kuna, kui ta koos tuntud tenori Nikolai Jädaga käis proovil siis Jeda oli natuke noorem ja pääses sisse, aga teda Jaani peeti liiga vanaks. Aga ma olen kuulnud, et ja muusa valge Eriksson nagu mainis ka, et etapist käis laulmist õppimas Itaalias, vastab see tõele vä? See on tõenäoliselt kuigi mul puuduvad täpsed andmed siis ta nagu nimetas kunagi ta oli Itaalias olnud. Viivi, millal sina, Jaan Kuusega tuttavaks said? Meie hakkasime suvitamas käima 60.-te aastatel pürantkanaarias eelkõige las Palmases ja siis varsti oli ka Jaan kuusk sinna asunud ja kaugpäriselt elama hakkas seal ärilise tegevusega pihta hakkas impoteerima Rootsist Rootsi kohvi ja rootsi suid sigarette ja siis ka Soomest. Koscan korva vodkat. Koske korva vodkat ja tal oli niisugust äri ärivaimu palju. Ja kuna seal turism väga läks edasi sellel ajal ja väga palju Rootsi turistidega oli, siis ta eelkõige pidas silmas neid huvisid, mis need inimesed seal üles näitasid, huvi tundsid selle kauba vastu. Ja kas tal oli siis seal oma oma kauplus või oli ta niisugune hulgimüüja, nii et ta müüs seda, kosken korvat ja, ja, ja suitsu ja kohvi, siis ütleme las Palmases restoranidele. Ja tal oli oma importi firma, mille kaudu ta siis importis ja siis suurel määral, mis restoranidele jaga äridele muidugi. Mis te arvate, kust ta üldse selle äriidee peale tuli? No ta Liisa Oliveri mees onnid ja siis oli ka üks teine eestlane juba aasta varem või paar vedanud sinna pisut riid ja müünud seal hea kasuga. Nähtavasti Hispaanias ei olnud seda. Ja Jaan tähistame sel aastal tegi sama, aga läks varsti üle, nagu Viivi ütles kohvile ja alkoholile. Nii et ehetele ei olnud nii suurt minekut kui kohvile alkoholile. Ja minekud oli, aga kasu oli väiksem. Ja oli suurem äri juba, kui sai seda viina tuua, mida turistid oli ta harjunud jooma. Seda sai siis kohe vabalt eksportida, siis Grancanaariale. Ja muidugi ta tellis ja tuli, ega seal piiranguid ei olnud, see oli tolli vabala ju. Aga ta oleks võinud ju kuhugi mujale oma äritegevuse viia, miks just sinna Grancanaariale savi nimetasid, et siis, kui turism algas, nii et ta tuli sellele geniaalsele mõttele, et seoses turismiga midagi tegema hakata? Ja ta oli seal korra enne olnud ja leidnud, et seal oli väga hea kliima, mis temale ka väga sobis ja meeldis. Ja siis ta otsustas oma elamise üldiselt sinna asutadagi kõige oma tegevusega laulmisega, millega ta salga tegeles esinedes vahest mõnedes restoranides soovi kohaselt või mõnedel kohalikel pidudel. Sa võtsidki kaasa ka siia veel plaadid, ühe plaadi nimi on? Loskuanšes ja oli üks ansambel, millega ta koos laulis seal mitmetel pidudel ja ka vahest mõnes restoranis ja ja siin on veel üks, üks, teine on. Sa jutustasid mingisuguse põneva loo nendest kahest kahest noormehest Manuel ja Anu enne särge ja see, kes need olid. Need olid kaks kohalikku noormeest sealt Kanaari saartelt, kes mängisid kitarri ja laulsid ah või saatsid Jaani kitarriga. Ja nemad olid, esinesid seal eelkõige ühes Rootsi restoranis, mille nimalt reskoroonas mida omas kaisa stanbelisel hulk aastaid. Kaisastrantari oli rootslane, kuna kes asutas sinna restorani nähes, et hästi palju Rootsi turistid tunnevad huvi. Ja Manuel ja Sergi olid isegi siin Rootsis kunagi ja mängisid koos siis plaati sisse Jaaniga ja esinesid siin mõneski kohas, mis mulle enam meelde ei tule, kus kohal. Ma vaatan, et kuigi siin on Hispaania noormeestega tegemist, aga need plaadid onju sisse mängitud Stockholmis. Musa valge Eriksson nimetas seda ka mulle telefoni teel, et eestlaste hulgas oli Jaan Kuuse nimeks nii-öelda naljatamisi konsuletalli Eesti konsuliks. Las Palmases. No ta oli pidevalt seal elav eestlane ja asus omakohtadega pearanna ääres väga nooblis kohas suud, koht. Ja äri oli nii hästi läinud, et tal oli isegi sekretär, oli ta Lionärsisele, seda võiks ütelda jah, et vähemalt pesseta miljonär. Aastal 68, kui ma teda viimati nägin, siis tal oli oma sekretär, rootslanna, kes rääkis hispaania keelt. Nii et tema selle tõttu oli teatud positsioon kohal kohalik positsiooni ja sellepärast teda siis kutsuti ka ta sai aidata inimesi, et teda kutsuti ka konsuliks. Ta tundis nii-öelda kohalikke olusid. Seda küll, kuigi tema hispaania keel oli küllaltki kasin. Jah, sekretär ajas asjad ära. Ma kujutan ette, et, et seal võis väga-väga põnev see elu olla, et kui teie siit sõitsite puhkama, las Palmasesse ja siis Jaan võttis täitsa vastu kuninglikult ja, ja seal oli kindlasti äge niisugune Eestis seltsielu. Jah, seda võib ütelda, kuigi see oli segatud muidugi, sest eestlaste rootslast, kes olid tulnud Rootsist, olid segiläbi. Ja muidugi ta võttis ju väga ilusti vastu. Viimati ma mäletan seal õliga jussi, rõõmud oma abikaasaga. See oli viimane kord, kui ma teda nägin seal ja siis ta tervis hakkas alla minema. Ja tal oli südamesse oli valu. Ja ta ju suri üks päev enne oma sünnipäeva. Ja see oli 72. aasta novembris ja ta kavatses järgmisel päeval pidu korraldada ja ettevalmistused olid mitmesugused tehtud. Kuid mõned tunnid, kõik ennekõike seda varises kokku oma maja trepil ja siis oli tal juba oma maja ostetud, mida, mille ta omas täielikult, kus alumisel korral olid kõik äriruumid ja laod. Keskmisel korral oli tal väga kena korter ja kõige ülemisel oli katuseterrass ja aarium ja nii väga. Sinna kauba transport oli väga keeruline, nii et selle tõttu ta joostud mujale maja ja seal ta siis varises kokku ja sellega lõppes tema seitsme teisel aastal 10 aastat. Sellega ta tegutses siis las Palmases. Pärast tema surma siis ühesõnaga kogu see äritegevus siis kadus nii et keegi eestlastest üle ei võtnud seda. Ei eestlast ei võtnud, aga mõne aja pärast, kui need kõik probleemid said lahendatud, siis võtsid Rootsi Rootsi ettevõtted või ka Soome oma, võttis üle need need kaubalaod ja mis seal siis parajasti sattusid olema? Minu juures. Õlu. Nädalad. Rõõmujaamu. Nähes. Ära. Või muidu mööda meest ruut. Rõõmu ja mure. Munni järel. Ja ma. Enam ükski. Keedi. Mu jabur Mis aastatel algas Rootsi turistide vool Grancanaariale ja üldse Kanaari saartele? Me olime esimest korda seal 60 ja sellega võiks ütelda, et umbes siis algas. Paari aasta pärast oli juba väga palju Rootsi turiste seal ja selle tõttu ka jaaniäri sai õitseda. Aga need turistid ju sõitsid ju alguses ainult laspalvasesse, kuidas Gran Canaria lõunaosa tol ajal oli, milline see oli? Lõunaosas kasvasid ainult kaktused ja oli võib-olla paar palmi ja siis olid mõned kalamehed, kes püüdsid kala, aga mitte ühte hoonet ei olnud, rääkimata hotellidest ja muudest enne, kui 72. kolmandal aastal umbes hakkas sinna tekkima ka tekkima hotell. Sa nimetasid enne meie jutuajamist, et palju neid turiste oli Rootsist ja las Palmases Ma arvan, et see oli 60. aasta detsembris, kui kirjutati suurte tähtedega lehes, et nüüd oli hästi palju rootsist. Turist oli 180 turisti, kes veetsid oma jõulupuhkuse ja see oli väga suur arv seal 180 inimest. Ja nüüd võib sinna mitu nulli juurde kirjutada, eks ole. Ja muidugi, sest eriti 60.-te lõpus oli rootslastel odav elada Kanaariast. Ja selle tõttu sõitsid kõik võisid sõita Rootsist, sinna puhkama. Ei olnud mitte rahaküsimusena näiteks üks minu tuttav, kes võttis akuutse või äkilise reisi 100 krooniga edasi-tagasi 100 Rootsi krooniga Rootsi kroonini. No seda ju kõikide kohta ei saarlaste ütelda taga, nii, kes kes väga järsku sõita said ilma ette plaanitsemata, siis oli see võimalik, muidu oli natukese siiski teised hinnad ja eriti üle jõulupühade. Teistel aegadel võib-olla olid soodsamad sõidud, aga jõulud oli seal ikka alati ka küllaltki palju eestlasi, kes sinna kogunesid teatud kindlad olijad olid sa ikka paarkümmend tükki, kes kindlalt detsembris seal olid. Vähehaaval hakkas neid ka muidugi vähenema ja teisi asemele tulema. Ma olen kuulnud, et Eesti pensionärid siit Rootsist, et nad viibisid ju Grancanaarial mitu-mitu kuud näiteks Viivi, sinu vanemad ju olid seal kolm või neli kuud, isegi. Ja nemad olid päris hulk aastaid seal sügise poolaastal olid võib-olla kaks kuud ja siis jõuluks, nemad armastasid tulla Rootsi tagasi. Ja siis peale jõule olid jälle võib-olla poolteist või kaks kuud seal ja neid, nende sõpru olid seal väga mitmed pered, kes sääraselt oma pensionipäevi veetsid. Ja ma olen kuulnud ka seda, et, et kui trancanaariale sõideti ja siis koju tuldi ikka suurte kohvritega, mis olid kaupa täis, vastab see tõele. No ja ega sealt muud kaupa just kaas sai toodud, kui seda vedelama. Sest alkoholi oli odav, näiteks pudel viskit maksis midagi 10 krooni, ehtne inglise viiski. Sa seda tasus siis kaasa võtta, kui tollist läbi sai. Aga tööstuskaubad näiteks kingad ja võib-olla riided ja? Tööstuskaupades kingad selle ees eelkõige, kuna Hispaanias on päris head kingavabrikud. Tekstiili suhtes oli, seal, sai omale lasta riideid õmmelda või ülikondi, kes seda soovis teha. Aga nii valmisriiete suhtes ei olnud väga valik suur, aga õmmelda võis seal ja väga häid rätsepad. Õmblejad oli seal muidugi. Ma tean viivi, et sina tunned peaaegu iga Kivilas Palmases ja sa tunned peaaegu iga hotelli Gran Canaria lõunaosas, kui mitmeid aastaid sa oled seal oma oma puhkust veetnud ja üleüldse seal olnud. Alates 60.-st kuni nüüd 2003. aasta jõuluni Mina viimati ekraan Kanaarial olid või kas hispaania kant ei meelitasin team? Muidugi Kanaarias ma olin viimati 68 aga hiljem ma olen 18 talve veetnud lamangas, see on Hispaania poolsaare peal ja nüüd oli esimene talv Rootsis. Viimane talv oli mul esimene talv, et olla Rootsis peale pensionile minekut. Kanaari saared seal on ju rohkem kui Grancanaaria saared. Millised kõige populaarsemad olid tol ajal? Tol ajal oli ikkagi Grand Canaria, Tenerife. Need kaks, teistele läks väga vähe turist, õieti, võib-olla Hispaania enda tuliste mandrimaalt, aga mitte mujalt. Nüüd muidugi on peaaegu kõik seitse saart juba turistide poolt küllastatud suurel määral. Grancanaarial just seal lõunaosas on ju väga palju mitmeid nii-öelda rootsi restorane, kus pakutakse rootslastele ju oma rahvustoitusid näiteks lihapallid, see on ju täiesti kohe nagu aamen kirikus rootslase jaoks. Kui Jaan kuusk oleks, aga võib-olla ta oleks hakanud ka Rootsi toitu sinna viima ja mingit Rootsi restorani pidama, mis te arvata, oleks ta seda teinud? Ja raske uskuda, aga ta oli niivõrd liikuved. Restoranipidamisel peab inimene kohal olema, Hispaanias eriti, sest keegi ei tee midagi. Kui silma peal ei ole maniana kogu aeg, jah, kogu aeg maniana meie taga Jaanil oli vaja liikuda, selle tõttu ma ei usu. Ja kuna ta ei olnud ka abielus mitte, siis ei oleks teine pool ka kohal olnud. Ta oli siis nii-öelda vanapoiss, jah, ta proovis vahetevahel, aga ei läinud läbi. Kui ma vaatan siit selle kaanepildi pealt, siis ta nägi ju väga kena mees välja laineliste juustega ja oli ta pikk mees. Ei olnud umbes 175 ja musklis ja nii sportlase kehaehitusega oli suusataja olnud ka noores eas. Jaa, aga sellega ta lõpetas, kui ärimeheks muutus, siis ta enam midagi teinud ainult käis ringi ja laulis ja tegi ääri. Kas praegu on veel eestlasi teie andmete järgi, kes seal nii-öelda alaliselt elavad Grancanaarial või Tenerifel või las Palmases? Ei, ma kahjuks ei tea mul isiklikke tuttavaid, seal kedagi pole, kes seal elavad, nii et puuduvad andmed. Lanzarote saarel elab üks eesti proua, kes on abielus Ühe hüdroloogiga hispaanlastega. Tema nimi on Treufeldt, Orwisco Tiiu ja ja ta oli juba 60.-te algusel seal ja tegi meile väga toredaid sõitusid kaamelite ka Lanzarote saare metsikul maastikul. See on täiesti must nii-ütelda väheselt asustatud oli sel ajal ja see on vulkaaniline, nii et kui üks 10 sentimeetrit mulda või seda Slagi pealt ära võtta, siis võib küpsetada muna maa peal. Ja ta elab seal praegu edasi, veel mees töötab vest lennujaama juures. Nii et nüüd on eestlased võib-olla kusagile mujale siis asunud nii-öelda alaliselt elaval, kes on võib-olla tagasi läinud Eestisse ja, ja võib-olla enam niisugused eksootilised maad ei, ei tõmbagi nii palju, kui, kui tol ajal ütleme kuuekümnendatel aastatel, ma kujutan ette, et see võis niimoodi olla. No ja inimesed jäävad vanemaks, esimene suur hoog, mis oli saada lõuna poole, see on üle läinud. Nüüd sõidavad juba noored inimesed ringi igal pool maailmas põhja poole ja põhja poole ka muidugi, ja samuti ida poole ja lääne poole. Nii et nüüd enam lõunas, Hispaanias või Vahemere ääres olla ei ole enam nii meelitav. Sellega tänaseks ka lõpetame. Jaankuusest rääkisid teile, Viivi ja Fritz Luksepp jälle kuulmiseni. Ülo Jaan kool. Ju mu arm samala. Minuga. Läksime seal ta. Ja terve päeva oli koorde emad ma laenama. Ju nuga. Läks merele. Ja päeva oli kord vaatama.