Tere On täiesti selge, et me kõik oleme isesugused. Võiks öelda, et äsja uue sarja kõik saated hakkavadki olema meist kõigist ja see pole vale. Sest me kõik võime raudselt siin-seal ennast ära tunda, rõõmustada või vahel ka kurvastada tuttavate olukordade ja ise loomude puhul. Mis puudutab aga juba konkreetseid esinejaid tänaseid kui tulevasi, siis minu jaoks on eelkõige inimesed, kel teatavad väärt loomuomadused esinevad ikkagi kontsentreeritumalt, jõulisemal ja silmatorkav omal moel kui teistel kaaskodanikel. Me kohtume seekord kond pritsega isa, ema ja kolme lapsega kes on parajad maailmarändurid ja suurepärased kohanejad ning just nende viimatimainitud omadusele kohanemisoskusele. Käesolev keskeprogramm pühendatud. Seni saksa keelt ja kultuuri rahvusvaheliselt tutvustanud sakslane Mikko Fritze on nagu ametis uue väljakutse ka Eestimaal ning kogu pere on hetkel õnnelik Tallinnas, saades Argentiinlannast abikaasa ja laste ema. Fernando auks mängime aga hispaaniakeelseid laule ning neid esitavad kloori Stefan ja hooliaid Leicias. Uue sarja autor Haldi Normet-Saarna soovib siinkohal head kuulamist. Tere, Mikko Fritze, Fernando ja meiega koos on ka Paula hooma ja immo. Tere. Teisisõnu. Oi ma unustasin koer nimega muna on ka, et kui Paula on kümneaastane, oma kaheksa aastane Emmo on seitsmeaastane, siis koer nimega muna on 14 aastane ta näiteks sinus Timmu kaks korda vanem. Vot nii väärikas koer on siin peres. Ehk siis teisisõnu Me oleme Mikko Fritze kodus. Mikko Fritze. Teie jääte Tallinnas linlastele silma sellega, et te sõidate rattaga. Ja et sellepärast võib-olla isegi silma, sest ega need pole ju muid, ei ole, sõidavad siin rattaga linnas küll ma vahepeal nagu tegelikult laulan erinevaid laule, seal käin ju ka kooris ja siis kas ma siis kordan neid laule, mis me seal õpime või niisama midagi seal kuidas olid nimisena või hüviselt? No ja lauldes läheb see rattasõit kähku ja rääkimata sellest, et ega töö kohtki teie kodust jätku kaugele lasu. No see on küll kahju, tegelikult võiks natuke pikem tüüris olla, mul oleks ühendatud ka natuke sport ja minek küll, aga eks ma siis selle rattaga sõidan ka, sellepärast et ma pärast nagu kõik need koosolekud, mis mul päeval on, teised kohtumised päeva jooksul ikka lähen sinna rattaga, mis on minu jaoks küsi alati ikkagi kiirem viis ja kõige odavam ka, et see ongi, muidu saaks ka jala, Minnad statisti talvel on ka lastega istuvad niisama jalutanud eriti kuidagi päeval, muud ei ole. Et te olete sihtasutuse kultuuripealinn, Tallinn 2011 juhataja või see, et te sõidate jalgrattaga ja ümisete seejuures rõõmsalt laulukest nagu karupoeg Puhh, see ei ole üldse mitte võib-olla isegi kõige olulisem teie juures, vaid ühesõnaga minu jaoks on põhiline see teie meeletu kohanemisvõime siin maailmas, millega vajadusel kaasa ka alati teie perekond. Kõigepealt teie Nicolate sündinud Soomes kodakondsuseta olete sakslane siis kuidas teiesugune mees üldse Eestisse sattus, praeguseks juba teist korda esimest korda siis 98 kuni 2004 töötaja instituudis ja nüüd siis ajamas Tallinna kultuuripealinna asja. Tegelikult, eks ta sai alguse valetamisega, päris aus olen mingit käest kuule seal vägitahtlik valetamine see küll ei olnud, aga mina olin, nad olidki ja nagu selles mõttes majanduslikud, võib-olla mitte nii hullud aeg, tänapäeval aga kuidagi kriisi ajad ja kütteinstituut oli külmule koolituse andmata ka töökohta ei lubanud, et olid mingit ajutiselt lepingut ja sellised tähtajalised lepingud ja me olime Matthias. Ja ma kogu aeg vaatasin, et kus küte nagu pakub töökohti ja vaatasin tegelikult alati kõik kohad välja. Arvan, et võib-olla keegi kandideeri Novosibirski Onsk kusagil ma ei tea, kohad kuhu, nagu tegelikult oligi teada, et võib-olla inimesed väga ei taha kunagi ei saanud. Kanni tee siin loomulikult Tallinna peale, öeldes, et mina räägin keeld, sest mina räägin soome keelt, tõesti, arvasin, et see eesti keel ei saa nagu väga erinev olla sellest soome keelest väitsin julgelt selles taotluses Göte instituudile. Mina oskan kohalikud keelt ja eks ma oleksin õige inimene selleks ja vot siis teisi kandidaate ka eriti ei olnud ja saingi selle koha. Kuid lugu kohanedes sain aru, et see ei ole nagunii, see on väga sarnane. Aga ma isegi ei saanud millestki aru, kui ma tulin siia ja kui ma juba natuke uurisin ka internetis oli sellel ajal ka juba olemas, ma olen täitsa nagu ime, imestasin, kuivõrd erinev keel, seene on see soome ja eesti keel ja kui ma vaatan, kui muu vend ja tema lapsed tulevad, kes elavad Soomes siia, vaatan, kuidas minu lapsed ka vaatavad nende suu peale, et kuuldes keel on nii sarnane, aga aru ei saa, et selles mõttes liialdasin, elutahtlik valetamine, aga ma arvan, et see oli üks põhjus, et minu tööandja arvasid õige mees räägib ju keelt, saadame sinna, aga eks ma siis tahtsin ka, et ma olen ikkagi põhjamaa inimene ja kuna lihtsalt noh, see oli ideaalne koht minu jaoks ajal, kus nagunii koht ei olnud, sain veel sellise koha nagu täitsa Soome läheduses ja ühes nagu kultuuris ruumis, mis mulle pakub huvi, kus ma sain nagu ka lihtsalt kohaneda. Ega ma olen ka nagu ma ei tea, kas ma igal pool kohaneksin ka Te ütlete küll, et ma olen hea kohane, aga me pole seda nagu Aasias proovinud. Eks mina isiklikult ka seal Uruguay's ei kohanenud, nii väga hästi, et küll ma hakkama sain, seal igal poolel, võib-olla isegi hakkama ei kohanenud. Ost räägiti ühest kultuuriruumist, et kuidas selle teie sünnimaa ja kodakondsusega üldse asjad on, et te olete Soomes sündinud ja siis väidetavalt Saksa kodakondsus, on teil, see tähendab, et vanematest siis. Ei, mõlemad vanemad on sakslased, nad lihtsalt juhtusid elama Soomes sellel ajal. Ja kui üks Moven vennadest jäi sinna elama, sisu püsikontakt säilinud ja eks selle selle pärast, aga mina olen ikkagi puhas sakslane. Eile on juba sünnipäraselt sisse kodeeritud suur kohanemisvõime siin maamunal. Vanemad sakslased sündisid Soomes ja nii see asi läks. Ja siis koitis läinud aastal see päev, kui kogu teie perekond pärast vahepealseid Uruguay's elatud aastaid jälle Tallinnasse vandus. Uruguay's töötasite Goethe instituudis Eestisse tuleku põhjuseks sai projekt Euroopa kultuuripealinn 2011 mida juhtima kutsuti just nimelt teid, maailmarändurid. See oli nii naljakas ka natuke või imelik või. Omamoodi, kui sa vaatad protsessi peal, oli see küll imelik, et ole nüüd mina siin, teen seda, samas see ongi rahvusvaheline projekt ja et seal löökski kaasas, kes on kohanenud, kes saab aru eesti asjadest mingil määral. Aga kes toob, võib olla hulga uusi kontakte mujalt sisse ja on ka harjunud ka nagu välismaal võib-olla elada ja läbi käia inimestega selles mõttes ütleme, see jõudnud nii üllatav, et see siis õnnestub, et muidu ma poleks üldse kandideeri. Ma arvan, et see ei õnnestu mingil juhul, aga see, et tegelikult meie jaoks meie sillad Eesti poolelt samas seal, kas me saime nende üle ka kiiresti tagasi tulla, selles mõttes naljakas, üllatanud see üldse. Ega me ei arvestanud sellega, et me tuleme Eestisse nii kiiresti tagasi ja edunud mina tule siia tööle Eesti mingi tööandjaga, et see oli küll selles mõttes sessi nagu tulemusena väga naljakas. Ja samas kuidagi siis, kui läksime Uruguayst, lastel oli. No esimesed kaks aastat oli eesti ooper, tüdruk oli meil kodus ja lapsed jätkasid seda eesti keeles nagu vestlemist. Tüdrukud elasid meie juures, tegid oma eluga neli tundi päevasel nendele nagu see ülesanne mängida olla lastega ja et me lihtsalt ei tahtnud, vaata ta seda keelt. Mitte sellepärast, et näiteks mingit eesmärgid on lihtsalt suhteliselt kurb ja vot tuli ka osa juba sellest eeltööst sai tagasi tulla. See võib olla ka üks osa, kus seal olla säilitas ja arendas seda oma oma eesti keelt kuuldes Uruguay's iga päev meie kodus eesti keelt. Ja ega me muidu saanud tagasi tulla, nemad oleksid selle kiirega kohe kaotanud, et aasta jooksul see läheb nagu ikkagi kuidagi mälust, mitte, aga nagu sellest aktiivsest keele kasutamise võimalusest lihtsalt kaob lastele ära. Aga jah, naljakas küll, jah. Teie abikaasa Fernando on Argentiinlanna esimene ja kõige tähtsam inimene teie peres, kes peab pidevalt, et kõik need suured kohanemised teiega kaasa tegema. Kuidas teil läinud, Fernando hästi-hästi mulle meeldib Eestis me elasime enne siin ka. Me tahtsime tagasi tulla ka see olnud meie. Enda soov ja see on väga hea. See mulle ei meeldi siin, kui ja lapsed on okei siin ja on, on rõõmus ja ma arvan, et need on nagunii siis kõik on lihtsam. Fernando, kaua te olete eesti keelt õppinud? Ma ei ole õppinud. Aga me elasime siin kuus astudes, see oli, see oli aeg. Kui lapsed oli ju nii väike ja, ja siis ma arvan, et see aeg ma kuulsin palju, aga rääkisin üldse mitte midagi. No ühesõnaga, kahe siin olemise peale kokku, eks ole, esimest korda tulite te siia aastal 1998? Siis me oleme just nagu Fernandez kuus aastat natuke peale, kõik lapsed sündisid, sellel ajasin. Ja nüüd tulime tagasi täpselt aastaga. Mul on väga mõnus praegu, et ma saan midagi öelda, eesti keel ja, ja aga ma loodan, et läheb paremini. Paula, Uma ja immo, te olete kõik viimne kui üks siin Tallinnas sündinud. Väga omapäraste lugudega ka, et äkki mu tahab rääkida, kus tema on sündinud näiteks. Ja siis käisime seal tee peal, kas võime kinni panna ja siis panimegi, nii. Seal oli kirjutatud imba Sindis seal kohal 2000 x. See on Peterburi maanteel, Fernando arvas lihtsalt, et nagu üldiselt liikluses saavad inimesed surma ja siis on ka näha mingid ristid või pildid või lillekesed, et noh, kui vastupidi, juhtutaks ka kuidagi jäädvustama ja taotlesime linna disainerile loa ja panime kohe kõnnitee sisse kive, kus ta tegelikult tõesti sündiski. Nagu filmis, ehkki selliseid juhtumeid on veelgi olnud, aga see on kõik väga-väga armas. Sina oled Paula, kõige vanem ja mitu keelt, sina juba räägid? Mina oskan saksa keelt, hispaania keelt, eesti keelt ja pinningi keeld, milleni me vahepeal Uruguay's, aga ikkagi kuna me oleme siin, kuigi nad on siin ikka natuke varem. Mikko, mis on need asjad, mis aitavad siin elus kohaneda? Ma pole kunagi selle peale mõelnud, eks ma lihtsalt selline inimene oleneb, kus ma siis olen, ma tahan ennast hästi tunda ja mina jälle ei saa ennast hästi tunda, kui ma ei suhtle selle kohaga nende inimestega, kes seal elavad kuskil hetkel olen. Ja selleks, et ma saaksin endaga nagu suhelda, praegu peab kuidagi kasvaid pingutama või midagi ette võtma, see on noh, minu puhul on see olnud alati veel, ka see siis oli Argentiinas või siin või Horvaatias. Et ilma selleta nagu ei saaks kohaneda või vähemalt niimoodi kohaneda, et sa nagu kohalikku ellu ka, nagu saad kuidagi sekkuda. Et see on mulle endale vajadus, ma lihtsalt ka tunnetan, et ega ega see pikapeale ma nüüd nüüd igatses sellele järgi, et jälle uuesti kuhugi minna, kus peaks jälle kohanevad, eks ma juba ka mõtlen kahe huh, ohkan, et kui nüüd tuleks selline, noh kui see siin lõpeb, et kunagi mul on ju võimalus tagasi minna köeta instituutimisele tähendaks ka uut, vaat võib-olla nii, et et ega, ega see mind ei hirmuta, aga see ei ole ka nii. Vau, siis ma saan jälle kohaneda, vaid pikem, ütleme no oleks võib-olla kenad viibida pikemat aega ühe koha peal, sest nad teevad oma töö. Ja võib-olla teevad oma töö ja see ei ole mingi asi, mille olema kannatan, aga samas on ikka selline tunne, mis nagu saab kindlamaks kogu aeg. Lapsed, mis on teil sellised asjad, mis aitavad kohaneda? Mul on sõpru ja keetis nagu aitaks mind ja mul on ka sama nagu Paola lets sebra ja keegi, kes aitab, et siis on hea tunne, kohanedasin fermanda. Kas teil on siin ka sõpru ütleme, on, ja me oleme nii-nii palju sõbralt ja see ei ole kõik see aasta tehtud enne, siis oli juba palju sõprade ja see ei olnud nii palju aeg olnud. Ja kõik sõpru näha, et sõbrad on juba sellest ajast, kui ta siia esimest korda 98. aastal tulite. Jah, no selle aja küll saime tuttavaks mõne inimesega, kellega me kontaktiga alles hoidsime, et selles mõttes nagu, nagu vanaema ütles, et nüüd on küll selline kiire aastad isegi pole jõudnud kõiki ei taha. Paula, Uma ja immo, te kõik kolmekesi käite vanalinna hariduskolleegiumis, ma arvan, et see on üks päris tore kool. On ja mulle meeldib see kool väga, see on väga tore. Meil on ka väga tore õpetaja Margit ja ta on väga sõbralikke. Mis kuuliderniiriliseks? Seal saab hästi õppida ja seal saad ka rahulikult õppida. On ka hea, et nagu tüdrukute klassi poiste klassis mõnikord ka poisid liiga palju lärmavad. Ja siis ei seal rahulik teed teha. Palju toredat, nimetasite, mis on see, mis aitab kohaneda, aga nüüd, mis on see, millega te siin elades ei kohane mitte kunagi? Ahaa, et üks asi on selline noh samas ma kohanen, aga see ikkagi jääb võib-olla nii tihti nagu hinge peale pähe peal, et selline kerge suhtlemine tihti nii raske, et nagu tere ja kuidas läheb ja paar sellist sõna nagu lihtsalt ütleme sellist Smoltolgi moel, et mulle see küll väga meeldib ja selle seemne seal üldse nagu eestipära nagu omapära, sellest nagu teha, et kui juba rääkida, siis korralikud ja asjalikud ja et nagu möödaminnes lihtsalt tervitada või nagu ühele õlale lüüa ja kuidas sul läheb, selline väike, selline iga päev muutub isegi inimestega, kes nagu ei ole nagu väga tuttavat, see vähemalt mul jääb puudu, eriti pärast olukorra, et küll ma siis, kui ma midagi seal nagu hindasin, oli see, et selline igapäevane elu natuke kergemaks meie läbi suhtlemise. Et selles küll eestlased väga tugevat ei ole isa öelda kest väikestest tükkidest ning vestlus kokku panna, selline on nagu keeruline, kui ma nagu linnapea tähelegi tavatunne, kes mind teab, eks loomulikult peatume, räägime nagu juttu, aga omal ajal ka meil on ka võib-olla välismaa tuttavad ja nendel on kaasas siis kordad sedasama, mis me juba aastaid läbi käisime, et sul alguses ei ole lihtne selline nagu kontakti loomine just ütlevad väikeste tükkidega. Kus on pikk, väga pikk haigus, inimeste ülessoojenemine? Jah, võtab aega mingit koosolekut, kus on inimesed, keda sa ei tea, mis iganes on ikka päris jäik värk siin Eestis, et see on ikka selline. Et võiks tihti me lihtsalt natuke kergem olla nagu jutule saada ja nagu tere ja nüüd hakkame, noh, see on jäik selles mõttes. Ja. Aga see peaks teile Mikko tuttav olema, mulle tundub, et Soomes on enam-vähem samuti või siiski mitte. Tegelikult no ma läksin Soomest ära, kui ma olin kaksteistaastane, aga ole siis iga aasta tihti käinud, jah, see on sarnane, kuid tänapäeval võib-olla see on ka natuke muutunud, see nagu natuke suheldakse natuke nagu siin ka noored tegelikult palju avatumad. Aga ei, no küll see, mul oli kuidagi tuttav küll ja ei saa öelda, et seal nagu väga erinev oli. Ja Saksamaa pole ka mingi Itaalia, aga eks mina olen võib-olla ka natuke selline jutumees, et sellepärast see on ka nagu isiklik asi, et mulle mulle nagu see minu arust mulle küll meeldib, isegi inimestega sa ei tea, lihtsalt nagu kiiresti midagi rääkida ja noh, kuidas on ja mis sa arvad sellest, kui ma isegi teada, no see on küll Eestis väga omapärased nagu supermarketis kommenteerib kellega mingi Kelloks lesk Vicky purgi pakendi üle lihtsalt niisama, nad vaatavad sind otseselt ei tea ju. 11 mida sa mulle siin räägid ja mina olen täitsa võimeline seda tegema. Nojaa, aga mõni inimene, kes praegu seda juttu kuulab, võiks ju öelda, et jah, mis nüüd Ilviga rääkida, et teil on elu korras, teil on töö ja läheb kenasti ja ilmselt ei ole ka katastroofilisi majandusmuresid, aga mis peavad tegema kõik need kaas, itaallased, kes on jäänud, nagu öeldakse majandussurutise hammaste vahele ja et vot sellepärast me olemegi sellised mornid ja mis te sellistele inimestele ütleksite? No ega see elu paremaks ei lähe sellega, et sa nagu ma nüüd ei tahaks ka nagu üles kütta seda teema liiga palju, et kõik nüüd oleksid ainult mures ja oleksid nagu halva tujuga seni nii ei ole, aga see küll, et kui sul endal halvasti läheb, on nagu arusaadav, raske kommunikeerida nagu kergelt ja naeruga, aga ega see elu sellest paremaks ei lähe. Et sa ei suhtle teiste inimestega, et kui see nii oleks põhjendus, et, et mul on, kui läheb halvasti maale, nagu käitun sinuga ka niimoodi, et kuule, et ära minule räägi mulle nii halvasti, et ega sellest noh, selle läbi selle sa küll üle ei saa asjadest ja ja ekso, võib-olla, kui sul juba halvasti on kergem teha nagu süda lahti, rääkida nendest muredest ja ikka, millel moel ikkagi kergendada. Juba see, et on juhtunud mingisugune jama, on piisavalt halb, milleks sinna juurde veel halba tuju tekitada? Öelge, kes te nüüd olete mööda ilma rännanud, kas teil on ka mingid väga raudkindlad, kombed, rituaalid siin majas, millest te mitte mingil juhul ei? Ja me saime koos ja me räägime, kui me sööme ja kui mure on, siis me räägime ka ja nüüd mängime koos ja mida te mängite? Oi palju. Kuna see kaardimäng ja meil on siin eksib palju mänge ja õpime väga palju Aga meil on ka sellised raudsed reeglid endiselt, kell pool üheksa on lapsed voodis. Kaheksa. Ma sain juba pool kaheksa või tema peaks võib-olla olema, kas ta on väiksem, aga mul oli ka. Ega te kunagi ei jõua kaheksaks? No enam-vähem. No kuidas teile see rituaal meeldib? See mind ei sega, lihtsalt siis sa varem tõusta ning ei sega, aga noh, me ei karda, ma tahaksin kylm natukene rohkem üleval olla. Aga nädalavahetus, võib-olla puhkuse ajal on ikkagi päris vaba treitud. Aga sellest sellest saarekest, mis on nagu pere, on ka seda ümbrust lihtsam vallutada anyway nagu, nagu üles otsida need asjad sealt väljast, kui sul ikka koht on, kus on hea. Ja eks me oleme mõlemad ka veendunud sellest, et mingid sellised positiivses mõttes rituaalid kuuluvad just pereellu ikka vajalik mingid harjumused, mingid tähtajad, mingit reeglit ja samuti nagu jõuluaeg on selline, nagu ta on ja et, et meil on ikka päris palju rituaale ja koolitöötajad tegema. Loomulik, õieti kui me siin juba teie armsast kodust räägime, siis me oleme täiesti õigemini mina. Ma olen täiesti ebaõiglaselt ära unustanud ühe perekonnaliikme, kes siin aeg-ajalt mind ninaga tonksamas käib. Temast oli ainult korraks. Jutu algusesse on koer nimega muna, kust see koer ja kust see nimi? Kust on pärit? See tähendab siis Horvaatiast, tõite koera kaasa. Ja oh, ta on käinud, siis on elanud siin ja Uruguayst, seal olid ka kaasas, ega siin midagi, aga kui me Horvaatias elasime, see koer meile tuli. Ja siis ega meie ei teadnud me kunagi siin. Elame. Mis ajad õieti elasite Horvaatias? 94 usast viis kuni 98 just vahetult enne Eestisse tulekut oli hobusele tähtajaliste lepingute instituudiga ja heal tuli kuvaria. Koeral oli selline tegelikult tema osa, üks osa tema peast oli nägu täitsa sellise munavormiga ja kui see nimi kõlab ju välismaal, eriti nagu lõunamaades, kõlab see nagu naisenimena väga ilusalt, tegelikult maania printsess on ka muna. Et ka selle taustaga, et peas või tal munaga mujal ütles, tulime kõik mõtlesid, et see on ilus nimi ainult niisiis, sellepärast ta saigi selle nime, mis on siin kohapeal ja noh, vahepeal on ka, kuid ma ei ütleks probleem, aga ikka väga naljakas nimi, eks ole. Koer on teie truu perekonna liige 14 aastat jutti aga arvestades, et teil kodus räägitakse nii hispaania kui saksa keelt, eesti keelt räägite ainult siis lapsed, kui sõbrad on külas, jah? No vot need põhilised on Hispaania, Saksa, siis mis keeles koer. Lisab saastabki niuke lihttäita tiim õpet, noh ema ja isa õpetasid talle saksa keeles. Jah, selle saksa keel on hea, kui sa tahad käske anda, nii, saksa keel on väga hea selleks koera, koera peab käskma kogu aeg, selles mõttes sobis eesti keelega ei ole mõtet proovida ja ei, ma arvan, see töötaks ka, aga noh, see ei ole tõesti ei minu ega Farlanna keel, et ta saigi saksa keeleõpetuse. Ja siis isaga räägite saksa keeles, emaga hispaania keeles. Omavahel räägime igas keele saksa keeles, hispaania keeles, aga kui me räägime siis hispaania keeles näiteks siis mõni sõna unustasime ära, siis ütleme saksa keeles või teistpidi. Aga ikkagi mõlemad on koduv keeled ja mõlemad räägime oleneb situatsioonis vanemalt. Mul on see väga huvitav, sest mina elasin ju kaamer, kasvasin üles kahe keelega, aga vennadega meie keel oli ikkagi saksa keel, mis on ka loomulik, sest kodukeel oli ainult saksa keel. Me elasime lihtsalt Soomes, kus siis väljaspool. Mul see õudselt meeldib ja see on nagu tore, et nemad omal ajal tõesti mõni päev suhtlevad ainult hispaania keeles, siis mõni päev suhtlevad siis ainult saksa keeles tihtimisega, mis tõuge nad saavad, kui ma hommikul nina olen esimene, kes tõuseb, ütlen kuten, maag, tere hommikust. Tõuge ja sellest piisab juba nemad siis hakkavad omavahel vestlema saksaga keeles mitu tundi, siis tuleb lähemal Fernando ja räägib nendega mingit mingit asja pool tundi või 10 minutit ja siis jääbki jälle see hispaania keel kõlama, mis on tegelikult super. Sest noh, nii nad harjutavad neid mõlemaid keeli kogu aeg omavahel. Üks naljakas asi puudutab või see ei ole naljakas, see on väga tõsine asi, mis puudutab teie väärikat vanaisa. Kas siit on tulnud ka võib-olla mingid hoovused teieni, et see teie elu on niimoodi läinud, mis seal vanaisaga ikka on? Jah, ei no ega ega tema vist minu elu eriti eriti mõjutanud, kui sa nüüd geenides ei ole, ta oli vist pigem nagu suurem seikleja Talib lennupioneer ja teadsin küll, et ta omal ajal väga tuntud lendur, aga ta siin ka lendas Helsingi ja Tallinna vahet. Aastatel 22 23 Junkers lennukitega, seda kuulsin alles siinkohal, olles ja mingites Eesti arhiivides on pilt minu vanaisast, et ta siin töötas ja ajastust seda, seda eesti soome lendu asja see oli. Aga ega see minu elu pole eriti mõjutanud, lihtsalt naljakas. Tall elasid Brasiilias, ta lendas, ta oli siis nagu postlendur Lõuna-Ameerikas ja arvata elastel väga kirju elu. Seda võib küll öelda ja lendas ka pidevalt üle ookeani edasi-tagasi siit Euroopast, Ameerikasse ja tagasi, et selles mõttes ja see on nagu, nagu ma arvan, et oma raadiosaade kohe sama elu. Kas on midagi, mida te raudselt olete lapsepõlvekodust oma ellu kaasa võtnud? Lumest, või mina olen kohe kindlasti kaasa võtnud saunamisse saunas käimise, et see on ikkagi alati ja igal poolel maailmas, kus ma olen nagu mõned siin üles ületasin koha, kus ma seal saunas käia, vähemalt mitte kui puhkan kusagil kaks nädalat, aga kui, kas seal Uruguay, Argentiina või kus iganes ma olen. See on üks lahkumata osa minu elust ja eks Soome puhul ka kõik see kontakt loodusega ja loomulikult ma arvan, et ka see, et panin mitu keelt, rääkinud, alguse, saanud sealt, et noh, ma lihtsalt kasvasin üles kahe keelega vist kohe teeb nagu lihtsamaks uusi keeli, mida. Aga noh, ma mõtlesin, et see, see, see, see loodusega suhtlemine, lõhnad, värvid, mets. Ma olen nagu täitsa sõltuv metsast, et olukorras tundsin isegi mai siin ei käi iga päev metsas aku, mul ei ole metsa, kus käia, niisiis siis ma mul on midagi puudu. Metsani siis mingi Admartmatud, midagi mul on puudu, kuni ma nagu aru saan, Saksamaa ju ka metsik, ma ei, aga palju metsa on. Et ikka jah, sellised asjad, saun on väga oluline, on lapsed mulle saunale lapsed, rätiga välja, õpetajad olema. Aga aga inimestevahelistest suhetest ma pole selle peale nagu niimoodi mõelnud, Soome puhul näiteks, aga ma olen Jugaatik, ma elasin ainult osa seal, eks minu põhi, sotsialiseerimine on käinud ikka minu puhul langenud Saksamaal. Ma ütleks, et kui mingi maa mind mõjutanud suhtlemisstiili või kuidagi nagu on see ikka pigem olnud Argentiina, aga seal ma käisin, ma olin 20 kuue aastane, et see on ikkagi sohu muutnud minu suhtumist ja suhtlemist kõvasti. Aga tegelikult see on lihtsalt andnud mulle tunnetanud gei, et sa suhtled ja kogu aeg räägid ja midagi sellist, millest ma saan ka aru, et teised seda ei tahavad ja mõistan seda ka. Mul on nagu tänapäeva hetkel rohkem nagu respektiga, et kui keegi ei taha nii palju, aga mulle see õudselt meeldis elada ühes maas, kus on normaalne. Mõtlesimegi jälle vennanda sünnimaale tagasi, Fernando, mis teil võib olla, on see vist ületama sünnikodust ellu kaasa võtnud? Ma arvan, Argentiinas võtsin palju, aga minu pere olen ka, ei talleni, minu pere on nii Tallinnast ja võib-olla ma saan öelda ei talje ja see, see on võib-olla süüa skilli, see pere Eestil võib-olla tuli, tuli väga tugev. Enne oli siin vilksamisi juttu, et kui pere ei saa, Mikol see projekt, nagu nüüd öeldakse, ükskord läbi saab, kui saabub seal aasta 2012 andsite mõista, et ega enam nii väga ei tahagi laia maailma hõlmade lehvides tormata, et äkki äkki ei jääkski siia Eestimaale. No nii, konkreetselt seda pole küll mõelnud, aga noh, me jätame selle selle ukse nagu lahti. Koman, realistlik olen, ma arvan küll, et noh, tegelikult minul endal on suur soov, minu lapsed elaksid kunagi Saksamaal kooliajal veel, et see oleks selline, vaatame, kui sa nagu õnnestuks, oleks nagu loomulik samm. Käisime nüüd hispaaniakeelses maas. Me oleme tegelikult enda kodumaas siin olnud või lastekodumaas, aga no minu kodumaa Saksamaa, et ma tahaks küll, et nad õpiksid ka seda, et räägid väga hästi seda keeldaga, stab maa tundma. Ja siis pärast teevad ise selle otsuse, kus nad tahavad elada, mis ümbruskonnas tahavad edasi liikuda, et see oleks nagu loomulik, meile on ka kodumaa, see oleks nagu kohanemine, siis oleks lihtsalt selleks kohaletulek ka selles mõttes, aga kui, kui siin mingi asi jätkub, mingit kiiret küll kuhugi ei ole. Ja see ei ole lihtne maa, kus elada Argentiina või ma tean Saksamaal võib-olla omamoodi lihtsalt tegelikult et seal on hästi suur linn ja hästi keeruline see nagu elada. Eriti kui on kooliealised lapsed selles mõttes. Äkki me kunagi läheme siin siis, kui lapsed on suured või mõtlesin tegelikult tas suru poja, nii sarnane Argentiinale see, kuid siin oleks võinud natuke pikemaks ajaks, aga nüüd juhtus see siin 2011 projekt. Aga see osa on kuidagi nüüd ollus hetkel. Tähtis on see, et Saksamaa kusagilt õnnestuks minek sinna mingi kolme nelja aasta pärast, see oleks nagu mingite selles mõttes kohtade aplaus, aga see ei oleks nagu midagi niivõrd uut ja võõrast ja ma arvan, et see kuulub meie pere konteksti, kuuluks. Ja veel kuulub teie vere konteksti lisaks fenomenaalselt kohanemisvõimele ka erakordne õdusas ja hubasust siin selles kodus, mis asub parasjagu Eestimaal. No mida head te lõpetuseks kõigile meile ütlete? Mõista 11 anda armastusele, ruumi suhetes rasketel aegadel vaadata, kus on teiste muret ja häda võib olla ja seal kaasa lüüa, kui sul endal see võimalus on. Parlamendi ajal nii hulluks lähevad, et see võib-olla ongi taustaks sellele küsimusele. Aga mis siin ikka, võib-olla jahted, optimism ei tohi kaotada. Ja just seda, et kui te juba rääkisid sellest, kui murelikud ja elame elus kõvasti, nii et et siiski vähemalt nagu inimsuhtes, nagu proovida, sellest üle saada ja omavahel nagu just nagu armsast ja mõistusega suhelda ja suhtuda teistesse. Tähtis, kui inimesed räägivad, mis tema mõtlevad ja mis mulje on, mis probleem on ja ma arvan, et see, see on nii tähtis. Ja, ja ma arvan, et see läheb väiksem, kui me räägime. Ma loen siit välja, rääkige, rääkige teineteisega, rääkige üksteisega, rääkige, ärge olge vait. Kui midagi viga on. Mina räägin ikkagi oma mured, ema ja isa oli, aga vahest mõni asi ma ei räägi siis noh, midagi peab endale ja mina ka. Ütlengi mõlesid Temajja isale. Ah ei ole ise mõtlema ka seal seal väga tähtis. Ma ei tea, kas ma soovin seda head seikluslikkus teie ellu edasi või mis see soov oleks, aga et kõik läheks nii, nagu just parasjagu kõige parem on? Aitäh. Sakslasel Mikko Fritze, tema orgentiinlannast abikaasal, Bernandal, nende lastel Paulal huumor ja nii mol ning koeral nimega muma käis nende Tallinna kodus külas Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristombaht.