Alu tere, Urmas, Jaak on sinu. Kuule, istun juba raadio stuudios ja mikker ees ja kõik on valmis, niiet vastasin halvasti kosta. Oota siis ma muide seda ennegi öeldud, siin on mingi jama nende mikritega. Ma üritan lähemalt rääkida, või kurat, ma ei saa ju karjuda ka siia täiest kõrist. No vaevalt vaevalt kuulen, kuidas vaevalt oota, ma võtan teise mikri. Oh, jumal küll, no mis me siis teeme nüüd, kas sa kohe üldse ei kuule vä? No ma kuulen nagu hästi kaugelt räägiti, põhiliselt ma saan aru, kui hästi vokalanesi Ole siis hästi vakka ja teeme selle asja ära. Ma lasen rohkem sul rääkida, ma ei hakka pikalt siis siin heietama. Mina kuulen sind ideaalselt. Jaja kuidagi, no püüame korda küsimustes, no selge? Sul midagi taustal seal mängib, muide praegu panin kinni. Ei, no ma mõtlen, et kui sa halvasti kuuled, siis pane parem kinni, võib-olla. Ma võin, kuulasin, ma pean pingutama natukene. No kui see ei sega sind. Oota, aga ta jääb tegelikult nagu lindi peale ka natukene siis. Pane kinni ja. Nii okei, kuule, ega midagi, hakkame pihta. Tähendab, ma teen väikse sissejuhatuse, eks ole noh. Ja nüüd on meil telefoniühendus Urmas latikasega tuntud pillimehega ja heliloojaga, kellelt ka muusikameenutust tahaks saada. Aga räägime enne natuke maast ja ilmast ka. Tere päevast, Urmas. No kõigepealt ilusad suveilmad saabunud, kuidas sul praegu on aega puhata ka või? Ikka pillimängu tähe all läheb kogu aeg. Noh, pillimäng on minu jaoks puhkus, nii et võin öelda, et olen õnnelik inimene, kes kogu aeg puhkab. Väga hästi öeldud ja kas siis see aktiivne puhkus sisaldab praegu mingisugust plaadi salvestust või kontserttuuri või, või, või mida, mida iganes. Hetkel mitte, ma just lõpetasin. Muusikaliprojektis oli superstaar Tartus kus tuli hästi palju vihma kaela ja ja ja nüüd natuke selles mõttes küll puhkan ja et midagi teisiti tee, aga küll on nõus mõned plaadiprojektid. Üks neist, see võib natuke rääkida, on koos Airi Alvega, kes on tellinud mõned lood oma uue plaadi tarvis ja teine on, see on selline, mis võiks nagu üllatuseks jääda. Ja, ja siis on ka sealjuures mul plaanis plaadi salvestamine selle tarvis, ma vaikselt panin mõtte kõrvale vasakule, sahtlisse. Nonii, aga kui nüüd selle muusika meenutuse juurde tulla siis kas see on nüüd midagi sinu enda sulest või mõni teine lugu? Nii võib öelda küll, et sulest jah, tol ajal vist arvutid veel ja muusikat oligi kirjutada sulega. Jah, see juhtuse bostonis sel ajal, kui ma õppisin Berkley kolledžis Paneme aastaarvuga paika. Tarmo oli, mis ta meil oligi, oli 1990 ja küllaltki kaua aega taas juba imeilusal soojal suveõhtul bostonis. Charlesi jõe kaldal. Tuli mul selline mõte, et seal oli äsja toimunud just Boston klubi džässifestival ja kus ei lähemalt kuulata. No minu jaoks nii lähedalt esimest korda kuulasin Ööbühankoki petmetenit ja tähtis on ette, kes on meilegi tuttavad. Ja, ja kas sellepärast või siis see koht lihtsalt soosib nagu nagu muusikat, et mõned päevad hiljem ma seal jalutasin veel, kus oli siis, kui oli ääretu vaikus, ainult linnuke laulis ja siis mul tuli selline mõte peas pähe, et et üks lugu teha ja sellest sellest loost sündis lugu mõned aastad hiljem, kui ma olin kodus juba oma ansambliga, salvestasin Eesti raadio stuudios loo Charles River. Minu teada on üks ei tule veel, need on kindlasti palju, aga üks on kindel. Jõest inspiratsiooni saanud on Johan Strauss. Ja loomulikult mõni aeg tagasi ühe Doonau-nimelise jõega seoses. Aga eks need ole kindlasti veel, aga kuidas sinul see loomeprotsess käib siis ka niimoodi, et kõigepealt tuleb mõte, siis tuleb natuke seedida ja siis tuleb lõpuks lugu või, või oli sul seal bostonis juba see teema ka niimoodi kuidagi peas valmis? Temale ja potentsiaal, mis ma panin kirja kohe ja, ja et meelest ära ei läheks just. Ja pärast siis, kui tavalise kodumaale naasnuna siis ei olegi muud teha, kui selliseid ära vormistada. Kumb see, no ilmselt ikka raskem on teemat välja mõelda, kui seda pärast vormistada või, või kuidas seal? See on niimoodi-naa nii ja naamoodi, et ei, ma ei oska öelda, kumb raskem on, nad on täitsa siuksed, erinevad erinevad asjad vahelduvad teemadel on väga kergesti ja ja siis, kui teda töötama hakata, siis tekivad ajutised raskused teele. Et materjal avaldab nii-öelda vastupanu, aga, aga ei noh, see on nagu ühe medali kaks külge minu jaoks. Just võidavad mõlemad ja millise koosseisuga see lugu lõpuks salvestatud sai? No sellise klassikalise seal mängivad Raivo Tafenau saksi Raul Vaigla passi, Toomas Rull trummi. Ise mängin klaverit ja ainult kitarri. Kas kolleegid annavad vahel ka loole üht-teist juurde, mingeid ideid veel või nüansse? Loomulikult loomulikult annavad et eks ta jah, see muusika ongi selline kollektiivne kollektiivne muusika, et see sõltub muidugi loo loost endast, kas suurem osa nagu kollektiivselin positsioonil või siis algi teel on nii ja naa selle loo puhul on see umbes ütleme 80 protsenti nagu komponeeritud ja 20 siis veel stuudiosse. Selge aitäh Urmas latikas ja väga meeldib, on see, et kui saatesarjas mul meeles veel tavaliselt meenutatakse laule, et siis siin saab nüüd ka ühte instrumentaalpala kuulata. Urmas latikas poolt kirjutatud ja paneme selle kohe mängima ja head suve jätku sulle.