Ja nüüd on mul hea meel öelda tere tulemast peatsele juubilarile Kalju Terasmaale kes saab ülehomme 70 aastaseks. Kulunud väljend küll, aga sellele sportliku rühiga härrasmehele tõesti nii palju aastaid ei pakuks. Aga palju õnne igal juhul juba aitäh. Tänan väga hea. Kerega kuulajad. Tagasihoidliku inimesena ütlesid saatesse tulles, et kuna selle nimi on mul meeles veel siis tahaksid kuulajatele mängida oma vanu lemmiklugusid, teiste esituses Ennast hoopis taandada. Aga kuna raadiokuulajad oleks sel puhul minu pojale vist väga vihaseks saanud, siis ehitasime nii-öelda kiriku keset küla ja mängime Kalju terasmaa lemmikuid ja lemmiklaule Kalju terasmaa esituses. Kuigi ise sa vist pead ennast eelkõige ikka pillimeheks, mitte lauljaks, on see nii ja see on kindlasti nii. Ja millest siis kõik pihta hakkas, mis oli see esimene instrument, mille kätte võtsid? Noh, esimene instrument Oli nii naljakas kui see ka ei ole, oli klaver aga ma ei osanud ühtegi nooti, ma ei tundnud, aga ma olin siis alles kuskil neljandas viiendas klassis ja kõik, mis tuli, tuli peast. Ja löökriistad siis juba hiljem, kuigi poisid tavaliselt tavaliselt kipuvad ikka sinna trummide taha kohe. Nojah, siis ma läksin muusikakooli ja ja seal juhtus nii, et mind valiti löökpilliklassi ja ma hiljem ei ole kahetsenud, seda see mulle väga meeldis ja sellest on saanud minu elukutse. Ja elukutse on seotud ka Eesti raadioga juba, mis see on siis nüüd pool sajandit? Ja see on tõesti nii, sest et me oleme ju kolleegid kuna ma olen vist Eesti raadios praktiliselt kogu oma noh, lühikese möödunud elu töötanud, ma arvan, et Eesti raadios ma olin 45 aastat täiesti ametlikult see oli Eesti Raadio sümfooniaorkester, mis siis nüüd, viimased 10 aastat on eksisteerinud ERSO nime all ja aga kogu minu elutöö on ikka läinud raadio heaks ka praegu me ju lindistame raadio heaks. Ja sümfooniaorkestris mängid edasi, kuigi see nüüd enam Eesti raadioga otseselt seotud ei ole, just nii sümfooniat esiteks ma mängin ikka edasi ja räägi lühidalt veel, kui palju on seal neid erinevaid instrumente, mida see löökpillimängija peab valdama alates Timpanitest kuni trianglini välja vist vä. Oi, neid on liiga palju. Kui ma neid kõik hakkan lugema, siis, siis meie saade lõpeb otsa. Aga, aga seal on jah, tõesti helilised ja helitud ja, ja umbkõlased, kõlalised ja nii edasi, ütleme viisi pillid on seal siis vibra fon, mida mina olen väga palju mänginud ksülofon, marimbafoni, kellamäng ja nii edasi ja siis muidugi Timpanid, mida tuleb häälestada ja mida on ka raske mängida, peab olema päris hea kõrv, sest samal ajal, kui teised mängivad pead sina ju suutma noote ette valmistada. Kuulama ja siis pead ühe pilli tagant teise taha jooksma. Ühe suure kontserdi ajal. Jah, impani mängija küll mitte, aga teised löökpillimängijad küll vastavalt sellele, mida on vaja, kui ega nad ju kõik ühe punktipealt mängida ei saa, kui sa lähed näiteks ksülofoni tagant kuhugile marimba ta taha, siis sellest see sinna on ikka kolm, neli meetrit maad. Nii, aga läheme nüüd siis pillimängu juurest laulu juurde ja läheme kõigepealt Kalju terasmaa oma lemmiklaulude juurde, mis sulle kõigepealt nooruses meelde jäid. Jah, ma mõtlen ka, et ikka lähtume selle saate nimest mul meeles veel kus ma saaksin siis meenutada just oma lemmikuid, kes puudutasid mu hinge, kui olin alles kuueteistaastane. Esimene neist oli viiekümnendatel maailmakuulsuse saavutanud nätkinkul kellel oli haruldaselt pehme ja südamlik hääl keda kuulates võis tulla isegi pisar silma. Ta oli ka hea pianist, mis pani aluse tema stiili ja muusikatunnetusele. Juhtusin kuulma ühte esimest mul meeles veel saadet, kus üks kirjutaja soovis kuulda laulu. Kas sul kallim on meeles veel need päevad, mil olime koos kahjuks fonoteegist leitud seda laulu. Täna võime seda viga parandada kuulates kõigepealt nätkinkowli poolt tuntuks lauldud varianti ja siis eestikeelset versiooni, mida laulsime koos Uno Loobi ja Jaak Joalaga Peeter Sauli orkestri saatel. Sellel on muide ka oma põhjus, miks seda ei leitud tookord sellepärast, et see on üks lugu kolmest, mis on svingi popurriis ja nähtavasti seda arvuti lihtsalt seda ühte konkreetset pealkirja ei näidanud välja. Aga nii või teisiti kuulame siis veel kord, näed Kinkowli kõigepealt ja siis sedasama varianti millest Kalju terasmaa rääkis, kus ta esineb koos Uno Loobi ja Jaak Joalaga Ehituses on kas. See on keppi. Aga siis märkasin, ma ei või. Kas täna on see homme, kui jälle homme? Homme, kui. Risti ei, oli esimene naishääl, kes mind võlus. Ta saavutas maailmakuulsuse Ameerika muusikafilmides oma sellise väga õrna naiseliku hääleja tantsu- ja näitlemisoskusega. Kui ma teda praegu kuulen tekivad äkki samad tunded, kui ma olin kuueteistaastane. Isegi lõhna tunnen, mis tuli raadiolampidest valgustatud raadioskaalat mille ees ma siis istusin. Ja selle looga, mida kohe kuulete, on seotud ka üks väike üllatus. No see oli vastu ikkagi väike nali. No umbes nii vist teiega koos ei ole ju laulnud, ei ole, aga no umbes nii vist püüdsin ma temaga kaasa laulda omal ajal. Nii et. Aga see salvestus on ju päris hiljuti tehtud ja selle sa tegid vist, tulid siit raadiost läbi korraks ja mingi poole tunniga ma ei tea, kaks korda proovisid, tegid kohe ära. See oli möödaminnes. Ja ma tahan öelda, et peale Toristeid muidugi olema väga palju häid lauljaid, teads, lauljad, lauljaid kuulnud, kuid tema on ikkagi esimene ja see esimene jääb hästi meelde. Nende tuumade juurde me tuleme tänases saates veel tagasi, sellepärast et Kalju Terasmaa on ju üks Eesti kõige tuntumaid duo lauljaid väga paljude partneritega. Aga, ja nagu sa ütlesid, oled eelkõige pillimees ja selline legendaarne trummar nagu kruuba oli vist sinu jaoks ka üks eeskuju nooruses. Ja no tol ajal kuulasin ma ju väga palju raadiost ja BBC-st tuli iga pühapäevane soomekeelne saade kus mängisid maailma parimad orkestrid ja solistid. Aga, aga nüüd tõesti kuulame Ühe vanima trummari Džiin gruppa bigbändi ja muide siin kruuba kooli järgi õppisid juba noh, minust vanemad eesti trummarit. Muide, segan korraks vahele, kui mina nooruses ka trumme toksisin, siis sain ka ühe paljundatud Džiin kruupa trummikooli, nii et see liikus siin Eestimaal kindlasti ringi ja on väga paljudele trummaritele olnud aluseks. See on õige. Muidugi kui nüüd kuulate, kuulate seda lugu nii tähelepanelikult. Siis seal tuleb üks koht, kus peaks olema nüüd see trummisoolo. Kruuba aga ei mängi seal ühtegi nooti ja seal on paus. Ja see kuidagi teritab veelgi seda tähelepanu. Ja siis tuleb see soola, mis on paigas. Siin kruuba tembutas siin tõesti päris parajalt, et kaks korda juba tundus, et mis, mis juhtus? Kas viimane kord see paus oli niimoodi, et ta nagu tahtis tõestada, et esimene ei olnud juhuslik juhuslik? Nii see oligi mõeldud. Aga kes ei teaks Eesti raadio meeskvarteti, kus Kalju terasmaa samuti laulnud. No ja meeskvarteti Enne seda me olime ikkagi väga-väga palju kuulanud ja, ja üks kuulatavam oli, oli hai lõude plaat. Ja me kuulasime, kuulasime seda väga sageli. Ja meil on siin üks lugu välja otsitud ansamblit, hailous, see on see kuulus meloodia Capri saarel aga väga huvitava töötlusega, siin on tangot ja svingi ja mida kõike sind leiab? Nii laulis siis hai laus. Kui palju nüüd vees kvartett Eesti raadio meeskvartett seals. No meil nii kõrgeid noote ikkagi ei olnud ja ja meil olid rohkem madalamad hääled. Aga me läksime oma teed, ma mõtlen, et nüüd siis kuulame meie nukraima pala. Nii. Ei ma. Päeval. Kalju Terasmaa, sa ütlesid, et ega see ju tegelikult mingi laulja ei ole, aga see pillimehe svingitunnetus annab väga palju kaasa just sellele, et et, et saab, saab laulda ka ja saab selle õige fiilingu ka laulda või kuidas öelda? Nojah, see on õige, sest et ma ei ole kunagi unistanud lauljaks saamist. Ja meie alustasime ju svingiajastul ja svingitunnetus vajas just nagu sellist erilist svingisoont. Meil kui pillimeestel oli see olemas ja seepärast sattusime laulma. Ja olen oma laule püüdnud siduda ikkagi vibrofoni mänguga või. Ühesõnaga ärge ärge võtke seda kui laulmist, vaid vaid kuid. Ühe pillimehe muusikalist avaldust. Vokaalselt muusikalist avaldust ja teeme nii, aga meil on üks väga hea pala välja pakkuda. Kus on siis kuulda Kalju Terasmaad nii laulmas kui vibrofoni mängimas ja see on üks väike selline nonstop tuntud meloodetest. Kuule, ma, Veeren sinna mintsa. Seal muusikat kuulanud, mis käivad väiksena. Aga nüüd on meil plaanis teile esitada siis üks väikepõimik nendest kuulsatest duetidest, mida on Kalju terasmaa koos erinevate partneritega aastate jooksul laulnud. Ja kõigepealt küsingi sinuga, et kuidas duettide laulmine tuli, kas sina oled tavaliselt olnud algataja osapool ja kutsunud endale partneri või on ka vastupidi olnud? Noh, ma arvan, et mina olin aktiivsem pool, aga tegelikult ettepanekud tegi sageli noh kui me näiteks tegime Laansoo ansambliga, siis Laansoo oli see, kes tegi selle ettepaneku. Ja, ja siis meie see, selle realiseerisime Ja kas sina oled pidanud erinevate partnerite puhul ka erinevalt laulma või kuidagi ennast muutma? Noh, eks ma olen ikka püüdnud sobitada ennast sinna ja mitte kuidagi nii-öelda peale tükkida ja ja anda ikka ikka sellele daamile võimalus. Enamasti on nad tõesti daamid olnud, kuigi sa oled ka näiteks suunoloogiga laulnud koos ja nii edasi. Muide nendest väga tuntud lauludest on ju hilisemal ajal ja neid siin tänapäevalgi tehtud nii-öelda kavereid, ehk siis uusi versioone, kui sa neid kuuled, kuidas sellesse suhtuda? No maailmas on ju tohutult ilusat muusikat ja ja lihtsaid ja, ja keerulisemaid laule. Eesti keelde on neist tõlgitud ju suhteliselt vähe. Ma arvan, et Eesti rahvas ja, ja Eesti Raadio oleks võib-olla tänulikud, kui eestikeelseid laule tuleks juurde. Ja ma arvan ka, et igale solistile peaks olema põnevam, kui ta suudaks uue eestikeelse laulu tuntuks laulda ja mitte korrata vanu Nii, aga nüüd siis põimik nendest duetidest ja ma arvan, et teeme niimoodi, et laseme kuulajatel võib-olla ka natuke nuputada. Siin on meil plaanis üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus laulu teile selles põimikust esitada ja mõelge siis, kellega koos Kalju terasmaa neid esitab ja peale selle popurrii ärakuulamist anname õige vastuse. Jälle tulin seedile seina. Miks sulle tüdined löövad seal äkki siis mulle 100-ni? Nüüd ma ei taba, käed püsti, tõusevad, Ja kui siis olla Nende kõrgelt teenevad reas ja küllap. Aastatepikkuseks. Nüüd mükovaiku siig algu. Meiereis. Need, mis mööda läks? Valge vein läbi vedada ta. Langeb jälle voolavad. Söödu. Kevadel. Laeval käe. Kele taga. Väiksel tänaval käidi. Ja ta on valge. Ja nüüd siis vastus tänasele kuulaja küsimusele kes kõik laulsid duetti koos Kalju Terasmaaga esimeses laulus, muide Kalju terasmaa ise laulis endaga duetti. Teises oli else Hyman kolmas ja neljas, Tiiu Varikuga, viies Marju kuudiga, kuues, Uno Loobi ka. Nii minu paberid näitavad ja nii see ilmselt ka oli. Täpselt õige. Kaljo kinnitab seda. Aga eks vanasõna ütleb niimoodi, et käbi ei kuku kännust kaugele. Ma ei tea, kas sinu muusikahuvi tulenes ka sinu tematest, aga vähemasti ma tean, et sinu tütar käib küll sinu jalajälgedes. Noh, ja eks minu muusikahuvid tuleneb võib-olla tõesti minu vanematest. Aga jah, tütar on hakanud ka mängima, ta mängib päris toredasti vibrofoni ja kui sa olid minu käest oleks küsinud, et noh, et kuidas siis mängi midagi vibrofoni, siis on väga tore. Ma natuke puhkan ja Lassisterje mängib midagi, las ta mängib ja ta võib-olla kaasaegsem palju. Kindlasti on, sest et see on Tanja Maria pala ja Terje esitab seda koos Urmas latikas ansambliga. Tõesti kahju on Terje soolot hajutada sellepärast et tõesti hästi mängib ja ma ei tea, kalju, sa oled teda hästi õpetanud või on tal teisigi õpetajaid olnud? No eks elu õpetab, elu õpetab ka, loomulikult. Aga meil lihtsalt saata ajast jääb veidi puudu. Et päris lõpuni seda pala kuulata ei saa. Sest et meil on veel üks pala, millega me tahame tänase saate kindlasti lõpetada. Ja noh, kõigepealt muidugi suur tänu, Kalju terasmaa sulle. Et leidsid aega enne juubelit ka. Mul meeles veel saatest läbi käia. Aitäh sulle, et sa kutsusid ja soovin sulle ja Eesti raadiole edu edaspidiseks. Suur tänu. Me jõudsime siin viimase palaga juba tänapäeva välja, aga tänase saate võiks ju lõpetada ühe vana lauluga. Ja mõtleme elu üle veidikene. Kas see tuleb laulu tekstist ka välja, ma loodan. Aitäh veelkord, Kalju terasmaa, aitäh. Ka. On see. Seeme ega kui müüs deegeer seal Palju on ta ja vaev ega, ega meie töö. Ja kui lenn avad? Noorena. See peab. Kinni püüda ja. Noore reetna ei siin saame. Elule. Ja kui need poe Kui dianoore Ma ei näe Ta käe.