Kui Eesti Raadio alustas saateid 18. detsembril 1926 olid kuuldud laulusõnad ühes pikemas poeemist paberile pandud. Kas autor juba viisile mõtles, ei tea. Igatahes võttis Eesti sõdur selle Victor Oxfordi ainsa tuntuks saanud laulu oma rivilauluks alles kolmekümnendatel. Mõne aasta pärast sõja päevil võis Tallinna lainepikkusel tihti kuulda laulu põhja valgest naisest. Selle looja Boris Kõrver oli viidud 41. aasta mopiga Venemaale. Ajavaimust kantud uued sõnad kirjutas siin eesti sõduri tunni toimetaja Gert helbemäe. Aga heliplaadil kuuleme laulmas Harri Verderit, kellest pagulasena sai Ameerika Hääle kaastööline. Nii on selles ühes laulus esindatud sõjaaegse Eesti meespere kõikvõimalikud saatuse valikud. Jaa. Üks hea inimene tõi enne saadet toimetajale lugeda Heino Tammemäe mälestusi ühe sõjatee algus. Valisin järgmist sõdurilaulu sisse juhatama vastava katkendi. Koos õppusega käis kaasas ka ebainimlik saksa kord. Iga väiksemagi eksimuse korral õppusel või kui väljaõpetajatel oli paha tuju, siis saime seda kõike omal nahal tunda. Püsti pikali roomates kükid, käik, hüpped ette sirutatud, kätega püssi hoides porilombist läbi roomamine. Ja siis 10 minuti pärast puhta riietega esinemine olid igapäevased asjad. Tihti koondati päevased patud kokku ja siis tuli öösel marssida paarkümmend kilomeetrit täies rakkes. Ruumide puhtuses midagi halvasti leitud, lasti hambaharjaga põrandat küürida. See kõik oli meile vastukarva ja tihti tekkis meil austildoritega lahkarvamusi, mis muidugi lõppesid meie kaotusega. Õppustelt tagasi tulles tuli vaatamata väsimisele lahti lüüa lõbus reibas laul. Sakslastele meeldis väga kuulata eerikat. Tihti ei tahtnud see alguses hästi välja tulla, aga siis löödi jällegi maffiaga kord majja. Tuntud oli käsk puude otsa marss, marss ja seal hääled puhtaks laulda. Kord olin nii väsinud, et ei jõudnud enam kuidagi puu otsa ronida ja et minu ees juhtus olema üks väike mänd. Astusin sellele lihtsalt peale. Aus Bilder, näinud seda, jäi minu otsa jõllitades seisma ja küsis, mis see tähendab. Vastasin, et olen puu otsas ja nüüd läks lahti. Teised lasti puu otsast alla ronida ja mina sain sellist otsinud, et varem polnud sellist nähtud. Lõpuks oli nii läbi, et ei jõudnud enam muud mõelda, kui ta mind nüüd veel kamandab, siis kargan oma viimase jõu raasukesega talle kõrri kinni. Kas oli minu pilgus nii palju metsikust, kui ta mulle otsa vaatas või kuulis ta ka teiste üha vallinevast pahameele pabinat? Igal juhul lõpetas selle piinamise jalgas laagrisse marss. Laul tuli aga nagu alati peale sellist etendust välja, sest keegi ei soovinud enam lisamahvi saada. Ma. Kui. Ma. Jätkaksime Heino Tammemäe mälestuste lugemist. Juhtus ka üks naljakas lugu. Poisid olid kuskilt saanud Stalini pildi. Öösel viidi venelaste kaevikujätte plokk, millele asetati peenikene nöör, peidetud rohtu. Leiti ka lapsevanker, millele asetati Stalini pilt. Hommikul hakati tasapisinöörist tõmbama ja vanker koos Stalini pildiga liikus tasa vaenlase kaeviku poole. Viimased sattusid ärevusse, kuna ei saanud aru, milles on asi. Päeval valitses koha peal täielik vaikus. Ei tohtinud ju oma isakest tulistada. Öösel, kui venelastel sai selgeks, kuidas see kõik lavastatud oli siis järgmisel päeval. Edasist võite ise arvata. Mõne aasta pärast tuli kalendris tänane päev trükitud tulipunaselt õigem ehk veripunaselt, sest 18. detsember oli geniaalse väejuhi ja rahvaste vabastaja sünnipäev. Seda kellelegi meelest. Eks üheksandal mail kuuleme jälle. Kodumaa kaitseks relva haaranud väikerahva tulid aga teist meelt nii siin kui sealpool Soome lahte. Olnudki vanal saba saba angaari ja aeg-ajalt on moskvaalaga Kulburgaanitarri ööbi kärbet Aja kohta ümber ERRis ju meelse meheni hulinaks Joosep viiruda plaani ei oska, kohtasin ta, tehti, on see üliindiaani, kas kaugas ei anna arrollade aktseni nüüd trell löögi palunud kaalimaid ammel. Kosmowindamastaga Eppevastustad jazzkohtasid on formistujafasutum. Engels manni, Europaanias tekkis maiseid, udu, viru, hüvet. Segase Yommen ju punataudi pääsesid, on jälle iha Willi kulleeli tekkiv see romaan on pandud pikad jelly ja leeritki uuren, saivad ooder kolongilkas eset, osi Towerru ongi ju. Indi jah, alfa gripikommunistist. Neeme rutta, kandid, kadesed vaid jäigi võõrsile, Andid ju. Kuulda oli väike näide sõjaaegsest raadio propagandast. Sõjatandriks oli muudetud ka eeter ja sel teemal aasta viimane sõduridoni saade jätkabki. Viibin Berliinis olen teel Eestisse ja kasutan paaripäevast peadvus Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on sõdama õudluse bilansi vajutanud Anglo-Ameerika õhu gängsteri. Ei ole kohkunud hävitamast rahulikke elanikke, tapmas vanakesi, naisi ja lapsi. Säärased on siis nende jultunud mõrv. Variante sõjalised eesmärgid välkkiirelt on koristamise ja töökomandod kohal ning asuvad päästetööle. Varjenditesse rusude alla jäänuid kaevatakse välja ja kuhu juurdepääs on raskendatud. Aetakse hapnikuvoolikuid. Et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Mees Berliinis on tegelikult Tallinna Kusti poiss, kel õnnestus veel 41. aasta kevadel viimase ümberasujate rongiga siirduda Saksamaale. Nelja keele valdajana sai temast pärast vastavaid katseid ja koolitust. Rindereporter rind. Reporteri kaaslaseks oli helitehnik, autojuht ja kantav magnetofon juba tollal. Ja nii on poris Keltjanov kelt järv käinud teise maailmasõja kõigil Euroopa rinnetel saksa linnade lauspommitamise ajal 1944 45. Kevadel viibis Saksamaal juba tuhandeid eestlasi, nii sõjaväelasi kui tsivilistide. Teiste hulgas lennuväest õhutõrjesse üle viidud Kaljo Alaküla. Ja mis oli veel kõige õudsem ja kuivõrd see Suur-Saksamaa oli juba põlvili surutud oli see, et päris seal lõpukuudel toimus ja toimis õhublokaad praktiliselt no muidugi mitte iga iga mingisugune metsaküla või niiskuse kuskil seal Baieri kandid ja aga see tööstuspiirkonnad ja need olid jagatud kõik ruumi tudesse, traatidesse ja iga selle ruudu peal istus üks inglaste laid ning hävituslennuk, heas kahe saba line üheistmeline, kahe mootorini riistapuu ja tal oli väga suur see kütusetagavara, nii et ta võis seal üleval istuda, mitte mitmed head tundid ja tulistas, istus saali paraja kõrguse peal seal kuskil noh, pooleteise või kuskil 1000 meetri kõrgusel ja alla seda ja tulistas üksikud jalakäijad, Härja rakendid, põllupeol, täielik õhublokaad ja me olime seal kasarmute vahel, siis meil oli nii-öelda, et läksime näiteks sööklasse, sõdurid enam ei läinud rivikorras, vaid läksid seal varjupoolsest küljest, nühkides oma tagumikuga seda seina, vaatasid seda reitingut niimoodi. Teedel oli kaevatud iganosal 100 meetri kaugusel need ühemeheaugud ain man lohh, nagu öeldakse, et ühe mehe haugud ja, ja kui masin sõitis seal, siis kogu aeg vennad vaatasid, üks oli seal poritiiva peal, vaatas sedasi kusel Aiting sule sappa, ei tule siis jäätiseauto, kus kurat hüppadi sinna tee äärde sinna ühe mehe auks. Nii et täielik õhublokaad oli, aga võib-olla selle saega kuuluks ka siis niisugune propaganda poole pealt paar sõnakese inglaste või ütleme liitlaste pagan ta poole pealt. Me olime Taanist, ostsime ühe raadio ja kuna me tegelesime selle, meil oli patareis, olid need raadiomõiste mõõteriistad ja radarid ja nii edasi ja eks poisid seal tõstsid, tõid pulki ja, ja siis nikeldasid endale üks vastuvõtjaid, et vastuvõtjad oli ka omaette vaatamisväärsus, sest need olid Nelli viis laud, laud, riiulid löödud seina peale ja, ja siis üheotsapõli paar lamp ja siis seal kuskil kondensaatori omavahel. See rägastik jooksis üks üks traat oli seal siis selle ja siis ega seda igavesi oskab käivitada, siis oli vaest, aitas see, kui panid kaikaga Osseina hakkas mängima, tuginesid ühesõnaga raadiot. Me püüdsime kuulata ja mul on jäänud meelde Zoltaatens Ender atlandil, Dick, see oli üks niisugune, ilmselt saare pealt ta tuli, inglased, seda saadet tegid. Ja saksakeelne muidugi, aga siis peab ütlema, et, et see oli vot jätkuks sellele jutule, mida ma äsja rääkisin. Et kas üleval oli täielik blokaad, et inglased ja ameeriklased liitlased teadsid ette pommirünnakutest, et lugupeetavad seal mingi söönheldi või kõnnielanikud sel sel kuupäeval sellisel kellaajal, kuna teie linnas on niisugune niisugune sõjaline objekt. Me oleme sunnitud tulema teid pommitama. Kujutage siis ette, eks ole, teatatakse ettenuia igal pool, muidugi õhukaitsjad ja teoreetilised sõdiva riigi loga hävituslennuvägi ja kõik nii ülbe oli see asi teatasid ette. Ja, ja seda mitu korda mitu korda Sandsinud muid teateid ka. No kusjuures väga palju oli neist väga propagandistlik kui iseloomuga. Aga kuna nad olid seotud konkreetsete inimestega konkreetsete juhtudega, peab ütlema, et seal ilmselt seda saadet väga hea meelega kuulati. No näiteks teatati, et leitnant Wulf on õhuvõitluses Londoni kohal alla lastud ta langevarjuga ennast päästnud. Nii, tema tervis on täiesti korras. Mammi, õnnitleme mammile oli aadress antud, kõik, kuhu nad sellel oli adresseeritud, kellele, mis linnan edasi. Õnnitleme teid, teie poeg, tema jaoks sõda lõppenud ja peale sõda ta kindlasti kohtate oli niisugusi saateid ja jõulujõulude ajal olin ma mäletan, see viimane jõuluaeg, et sõjavangilaagritest Inglise perekonnad olid kutsunud saksusid, et sõjavange enda juurde külla kohvile ja nii edasi, niisugused asjad olid siis üks muidu üks, üks julm lugu oli. Selle vastu oleks, ma ei tea, kas. Kanaari seal juba vist mätas selleks ajaks, aga see oleks teda pidanud kindlasti huvitama, teatati üks kiitev Von Müller Hamburgist, see tänav kõik nii edasi. Õnnitleme teid, kuna teie ära abikaasa kapitaal sursi on saanud uue ja parema allveelaeva, et ennem oli tal niisugune loks, aga nüüd on tal uus mark, need margid hoidiga ära ja see on palju parem, et sellega võib temaga sõja lõppu näha veel, nii edasi. Need on, kui me teda raidoksa, siis visati niisugust nalja seoses sakslaste aktiivse allveelaevastiku tegevuse tegevusega on Inglismaal piiratud kookide müüki vabamüüki. Eks see, et nüüd on antud osa sellest, sellest, sellest asjast, tähendab jällegi kaardi peale on osa saadetud siis õnnitati seda, et vaat kui see viin agoonia oli, et et kui Hitler korseeniga vabastasid Mussolini ja siis inglased, no mis seal ikka tead, Hitler sai Mussolini amee saime Itaalia sõjalaevastiku niuksed, vahvad lood, roosaliga huumoriga visatud, täitsa huumorisaated seal ei, tõetera taga hoiatati pommitamise eest ja mis oli väga inimlik ja ilus. Et kui nad lõpetasid oma saated seda mitu korda korrata. Et lugupeetavad Saksa kodanikud, keerake tagasi oma raadiovastuvõtjad Deutschland Sinderi peale, et, et puidu meie kuulamise eest karistatakse. Et kui kõrvaline instid tuleb sisse. Und hämarat päritolu salapäraseid saati jaamu oli õhtuti öösiti sõdiva Saksamaa eetris kuulda mitu Atlantiks ender. Soldaatensendercalee. Uudiste ja muusikaga lisaks jagati vahel nõuandeid, vahel tunnustust tunnustust arstidele, kes õhurünnakul peavarjuta jäänute laagrites suutsid koolera levikut piirata mõne 10-le juhile nädalas. Nõuannet rindesõdureile, kes peaksid pere vaatamiseks puhkust küsima sest nende kodulinn on rängalt pommitama teatud. Kuidas säärased soovitused rindel mõjusid, ei tohiks jääda kahtlusi. Sekka visati julma nalja, näiteks varem oli nii, et kui te läheksite jaama, oli mõnikord rong läinud. Kui te nüüd lähete rongile on ja läinud. Teise maailmasõja puhkemisel oli Saksamaa raadiosõjaks vastastest paremal rünnakupositsioonil. Saksa riigi ringhääling väljastas saateid inglise, prantsuse, poola, itaalia, hispaania, portugali, aafrikaani keeles üldse 30. keeles. Peagi lisandusid riigi rahadele ka saksa salasaatjad. Neist tuntum oli inglisekeelne New British root casting Station. Uus BBC. Oktoobri alul 1939 tabas Londoni eetripüüdeteenistus uue iroonilise hääle, kes perfektses inglise keeles siunas inglasi. Kellele kuulus see hääl? Esialgu esines ta Wilhelm forelisse nime all. Hiljem paljastas oma tõelise nime William joissa briti krooni alamveendunud nats saksa raadiopropaganda raskekahur. Blortho. Kummalisel kombel võitis ta inglisekeelsete saadete levialal väga suure kuulajaskonna. Kummalisel kombel lõbustasid tema kommentaarid nii inglise, kuuled kui doktor Köbelsid. Viimane ei olnud kitsid tunnustuse avaldamisega. Aga Havanna sigareid kinkis teinekord ka riigimarssal Göring isiklikult. Lortho elas kaasa kolmanda riigi tõusu ja languse ning lõpetas oma raadiokarjääri selle varemeil. Viimaseks etteasteks. Vahetult enne Berliini langemist tuli tal siiski inspiratsiooni ja julgust ammutada ära proovitud allikast. Briti alamWilliam Šays tabati, mõisteti süüdi ja hukati võllas. Kolmandal jaanuaril 1946. Vanglast saadetud viimane kiri lõppeb sõnadega siig hail seek hail siig hail. Kuuldud lihtne lauluke sündis Saksamaal 1938. aastal. Selle loojad käisid asjatult ühe kirjastaja juurest teise kirjastaja juurde. Lõpuks laulis vähetuntud lauljatar la Anderson, selle siiski heliplaadile. Populaarseks laule ei saanud. Aafrika sõjakäigu ajal Rommeli korpust lõbustanud saksa sõjaväesaatja Belgradis sai ühel ööl õhurünnaku läbi kannatada. Väheste purunemata heliplaatide hulgas oli Lili Marleen sageli korratud laulu ümises varsti kogu saksa aafrika korpus briti kaheksanda armee juhtkonna üllatuseks hakkas järsku laulga inglaste seas levima. Saksa sõjavangid olid Lili Marleen kaasa toonud. Nüüd oli see juba kindralite probleem, mida teha kahtlase tütarlapsega? Teha polnud enam midagi, olukord oli väljunud kontrolli alt ning Lili Marleen ootas visalt kallimat briti sõdurite kasarmu ees väraval selle imepärase looga, kuidas keset veriseid taplusi võib lihtne viisike ületada. Rindejoone võiks lõpetada saate raadiosõjast. Ja ehk see viis on ka ainus, mida tasub kunagi toimunud raadiosõjast meelde jätta. Ma. Mul on hea meel vahendada teile klubi Viking Narva jõululäkitusest mõned read. Aeg on halastamatu nii meie, meie rahva kui riigi suhtes. Kuhugi ei ole jäänud idaoht, mille vastu võitles rohkem kui 70000 eesti meest viimases sõjas. Ka klubi meestest on mitmed lahkunud teispoolsusse nende hulka, keda püüdsime mälestada Lihulas ja Toris kui neelame, püüdkem elada oma mõtetes ja argipäevaelus eestlastena. Ausalt. Meil ei ole teist maad, rahvust ega riiki, kui see Eesti siin. Me ei ole rohutirtsude rändavad rahvad, nagu neid nii meie hulgas kui ka naabermaades on ja ka ida pool. Jõulud on rahupühad. Neid tähistati aastavahetuspühadeni juba enne ristiusuvägivaldset toomist meie kaugetele esivanematele. Olgem oma pere keskel, kui see on olemas, nii õnnelikud, kui see on võimalik. Südamest tõsi küll, ootus ka saabub 2005. aasta üle elada rahus ja sõpruses.