Tere tulemast kuulama sõbrapäeva, mis nüüd Vikerraadios käivitub. Me oleme norralastest, nende kultuurist, eriti muusikast, keskkonnast ja keelest ning arutleme ühiskonnaelu üle. Juttu tuleb meil ka norralaste seisukohtadest, heaolu, laste-pere- ja immigratsiooniteemadel. Räägime ka loomulikult naftast ning sellest, kuidas on nafta rikkusid Norra ühiskonda muutnud arutleme veidi ka majanduse ja ka sellise ettevõtmisena, kui pensionifond Globali üle. Ja ka riigistrateegiast puhul, kui näiteks Norra naftavoolud peaksid lõppema. Selle saatepäeva toovad täna teieni Karim kopra, Mart Tummelas, helipuldis Margo, Järva ning mina olen Maian Kärmas ja õige pea tutvustame veel ühte saatekülalist. Nõnda laulavad meile Espen lind ja sisselaast Vansco, kuhu kadunud hinged edasi liiguvad, lähevad, aga meie läheme edasi Tartusse, sest et vikerraadio Tartu stuudios on meie tänane teine abiline. Eelin range, ei, kes on päris ehtne norralane, kuigi kõlab üsna ehtsa eestlasena. Tere hommikust ka sulle. Tere hommikust. No tegelikult oled sina inimene, kes on võtnud kätte otsustanud selgeks õppida eesti keele, et saada tõlkijaks. Miks sa valisid eesti keele kasuks ja kui kaua sa seda oled juba õppinud? Noh, ma kasvasin üles, võib-olla alustan nii väiksel saarel, Norra keskrannikul ja kui ma olin keskkooli lõpetanud, siis ma läksin Aastaks teistmoodi aastad tegema. Piiblikoolis, kus ma sain, sain tuttavaks kahe eesti neiuga isegi, aga ühega veel paremini. Ja aastal 2000 juba abiellusime. Aga vahepeal oli ka. Ma olin ka hakanud sügavamat huvi tundma eesti keele vastu. Ja mõtlesin, et kuidas seda teha, võtsin ühendust Estofiiliga ja tõlkijaga tüürifaebjektiga, kes on mind hiljem ütleme, lakkamatult julgustanud. Ja 2000. aastal tulin juba Tartusse Tartu Ülikooli õppima eesti ja soome-ugri keeleteadust ja peaainena oli polieesti keel võõrkeelena. Aga ma õppisin just tõlkijaks saamise eesmärgil. Oled sa kokku, oled Eestis elanud juba siis? See peaks olema kaks avasto, ei, seitse aastat ja kaks kuud, aga võib-olla neto kuus aastat, kui maha võtta Norras viibitud aeg. Aga selline võrdlusmoment on nüüdseks kindlasti üsna põhjalik, väljakujunenud kui kõrvutada eestlasi ja norralasi, tänase saate üks eesmärk ongi kõneleda norralastest endist mitte niivõrd ainult suurkujudest Ibsenitest, kriigidest, munkidest, Heyerdahlist ja nii edasi, vaid odralastest endist ja nüüd sinule selline suurepärane, ütleksin isegi sisekaemus olemas, et kui sa võrdled eestlasi ja norralasi, siis millised nad on teineteisega võrrelda? No ühest küljest üsna sarnased, sellepärast et me oleme kõik individualistid ja see on ju äärmiselt oluline selline alus mille tõttu mäe suures osas saame teineteisest hästi aru. Aga on ka erinevusi ja muidugi mul on raske hinnata, miks, aga Ma intuitiivselt seostan seda eriti nõukogude ajaga selle 50-ni aasta kogemusega. Nii et ütleme, et kui individualism on sarnasus Sist võib-olla muud dimensioonid on, on erinevad nagu see, et et Eestis on ütleme, suurem võimudistants kui kasutada sellist väljendit, näiteks. Sinu abiga üritame ka natukene lahata Norra ajalugu lühidalt vaadata tagasi ja ja tuleb tunnistada, et härra tundub, on paljuski selline talupoegade maa, et selliste rikaste nooblit sellist pärandit ei olegi niivõrd palju. Isegi teie kuninglikud praegused on, on laenatud ju sootuks mujalt. Tegelikult kust on laenatud norra tänapäeva kuninglikud? Noh, tähendab, see oli ju siis, kui, Kui liit Rootsiga lõpes ja siis oli Norra ilma riigipeata ja mida teha ja norralaste vastus oli selline haruldus nagu kuninga valimine. Ning kuningaks oli teatavasti ja valida kedagi, kes oleks kuninglikust soost ja kuna meil ei olnud end endal võtta Norrast, siis valime valisime Taani päritolu prints Christian Friedrich Karl Georg Valdemar Aksel kuningaks. Jaa. Norra kuningana võttis ta siiski Norra nime ning temast sai Haakon VII ja tema poeg uulav viies oli veel minu lapsepõlves kuningas, praegune kuningas Harald, viies on Hokoni pojapoeg. Isegi mina mäletan tema kroonimist ja ja kuivõrd palju on praegu näiteks Norra kuninglik pere sellises tähelepanu orbiidis nii lihtrahva kui meedia seas kuivõrd populaarsed nad on? Ma arvan, et nad on tähelepanu orbiidis küll. Jaa, üldjuhul pean ütlema, et norralased hindavad oma kuninglikke kõrgelt. See ei tähenda muidugi, et Norras ei oleks põhim tõelisi vabariiklasi kuid enamasti valitseb üksmeel selles, et kui meil juba kord monarhia on, siis on meil monarhidega vedanud. Nii et jah, see on nagu üldine mulje, loomulikult on pressis igasuguseid ja lihtrahva hulgas ka, aga ma arvan, et see domineerib. Kui me nüüd natukene veel sammu tagasi ajaloos läheme, ikkagi on olnud mõningad varasemad kuningad, ka Norral on olnud üks kuningas, kes keda peetakse selleks, kes on norra ühendanud sellisel kujul, nagu me teda tänapäeval tunneme. Jah, Norra riigi esimeseks kuningaks veame tavaliselt harralthorfagrehk Harald, kaunis juus, eesti keeli. Ta lubas oma juukseid mitte lõigata enne, kui Norra oli üheks riigiks ühendatud. Ja haks juudi lahingut. Umbes aastal 872 loetakse selle maa ühendamise viimaseks etapiks. Esimest korda oli võimalik kedagi kutsuda kogu Norra kuningaks. Kuigi see oli paljuski nominaalne ja tegelik võimule tihti kohalike pealike käest. Aga sellest ajast loeme Norra kuningate rida, kus me tavaliselt arvestame 38 kuningat, enne, kui kalmaari liit Rootsi ja Taaniga lõpetas Norra kuningate järjepidevuse. Ja kuna me oleme siin nüüd samm-sammult tagasi poole astunud norra ajaloos, siis põikame korraks ka liigingid aega, sellepärast et ka selle poolest on norralased väga tuntud. No millised olid need hiilgeajad ja need kõige suuremad ekspansiooni nii-öelda norralastel? Viikingite kuldajastul? No ütleme, et millal oli viikingite aeg tavalise koolitarkuse. Märgi sai alguse aastal 7093 ja selle versiooni järgi on isegi kuupäev teada. Kaheksas juuni, kui norra viikingite ründasid ja rüüstasid lindis Farne kloostri oli Inglismaal ja, ja sama koolitarkuse järgi lõpes viikingite aeg aastal 1066. Stamfoodi sillalahinguga langes kuningas Harald arvude. Aga jah, vahepeal norralased kipuvad mõnikord unistama, et rootslased ja taanlased ja eestlased olid kõvad viikingid ja Norra viikingid laienesid kõige aktiivsemalt just lääne suunas. Vester v ker. Norra viikingid koloniseerisid Suurbritannia alasid Atlandi ookeanisaari nagu Islandi ja Fääri saared, Island ja Gröönimaa. Tõenäoliselt jõudsid nad ka põhja Ameerikasse. Aga kas sinna jõudnud viikingid olid veel norralased või oled nad vahepeal islandlaseks saanud, selles küsimuses on meil millegipärast raske Islandlastega kokku leppida. Kuivõrd oluline on sinu jaoks tulles nüüd tagasi jälle selliste isiklike ja üldiste norra teemade juurde kuivõrd oluline on sinu jaoks see tunnetus, et ma olen norralane ja, ja kogu selle ajaloo taustal see selline identifitseerimine, kuivõrd uhkena sa ennast selle võrra tunned? Sellele on väga raske vastata, sest kindlasti on on võimalik selliseid tundeid esile kutsuda, see on ju taust ja seda ma jagan teiste norralastega, aga teisest küljest on juba ka teine identiteet olemas, et Masamastanden paljuski eestlastega olles siin nii kaua elanud ja kui mul on neist Eesti perekond, nii et ma arvan, et ma ühest küljest jah, ma tunnen seda, seda ära, et ma võin sellist uhkust esile kutsuda, aga teisest küljest suhtun sellesse kriitiliselt ka. Meie nüüd jätkame siit muusikaga vahele, ütlen nii palju, et isegi käisin nädala jagu reisil härrased, natukene tutvuda sealse eluoluga ja inimestega. Ning enne seda reisi tegin intervjuu meie siinse Norra suursaadiku Stein veegalt haageniga ja enne kui tema intervjuuga alustame, kuulame natukene muusikat, ansamblilt ei saanud isegi skeerd ja ärge ehmatage, kuigi tänane muusikavalik enamuses kõlab inglisekeelne, on see ikkagi päris ehedalt norra pärit. Stein veegaard Haagen on olnud Norra suursaadik Eestis pea kaks aastat. Alustuseks huvitusin sellest, kuidas on selle aja jooksul muutunud tema ettekujutus Eestist. Ma saabusin ajahetkel, mil ta avastasite, et teil on mõningaid probleeme majandusega. Seega möödunud taasta oldi siin tegusad sellel alal. Näiteks teie euro käibeletuleku plaan on nüüdseks lükkunud edasi. Kuid muidu olen praegu maal, mis on saavutanud mõndagi eelneva 16 aasta jooksul pärast seda, kui te saavutasite iseseisvuse muidu enema mingeid suuri murepilvi Eesti kohal. Millisena näeb aga härra Haagen siinseid inimesi ja siinset kultuuri? Nad ei ole nii erinevad norralastest. Muidugi on nõukogude aeg jätnud teile oma jälje, kuid inimestena oleme vägagi sarnased. Jagame samu arvamusi ja meil on samad kultuurilised alustalad. Millised on siis need jäljed, mida ta tähendab siin nõukogude ajast? Te pole selgelt unustanud aega, mil te elasite nõukogude võimu all ja jätkuvalt käib siin palju enam Venemaa temaatilisi arutelusid kui meil Norras. Kuigi meie riigid jagavad sama palju ühist piiri Venemaaga, kuid see on igati mõistetav. Millisena näeb suursaadik suhteid Eesti ja Norra vahel? Mõlemad oleme väikesed rahvused mis meid eristab, on seik, et teie olete Euroopa liidu liikmed. Norra aga ei ole. Kuid väikeste põhjamaiste riikidena, nagu me oleme, peaksime me kokku hoidma, sest me võidaksime palju koostöös eri organisatsioonides ja liitudes. Millised on siis olulisemad koostöö puutepunktid Norra ja Eesti vahel? Ma arvan, et selleks on Põhja- ja Balti riikide koostöö, mis kasvab järjepidevalt, mis tähendab, et meil on aasta lõikes palju kohtumisi kaheksa riigi ministrite vahel olgu selleks siis justiitspõllumajandus või ministrid, kellega ma kohtun. Lisaks sellele toimib meil päris hea kultuurialane koostöö. Paljud Norra artistid külastavad Eestit kahjuks mitte küll piisavalt vastupidi, kuid ma kavatsen seda olukorda parandada, et rohkem eesti artiste jõuaks Norrasse. Soome ja Rootsi sidemetega võrreldes on Norra üsna tahaplaanile jäänud ning jääb tihti eestlaste silmis märkamatuks. Küsisin härra suursaadikult, miks see on nõnda. Mõlemad, Soome ja Rootsi on teie naaberriigid. Meie asume veidi kaugemal ja ma ei ole päris kindel, kas norralased on veel täies ulatuses suutnud aduda, et Eesti on iseseisev riik ei olnud nõukogude ajal riigina sugugi tuntud kuid igal aastal külastab Eestit umbes 50 20 kuni 100000 norralast ja see loomulikult parandab seda olukorda. Vaatamata sellele, et me teisi Põhjala riike paneme veidi rohkem tähele, on neil ometi põhjust tunda omamoodi kadedust oma naabri norra vile. Sest sellel kuningriigil läheb ju vägagi hästi. Me võitsime õnneloosi, leidsime naftat. Meil on ka rohkelt kalavarusid, jah, tõepoolest, tuleb tunnistada, et me oleme rikas rahvas. Norralased on alati oma neutraalsusega silma paistnud sedavõrd, et ei ole isegi Euroopa Liidu liikmed. Kuid ometi on nad täna osalised nii mõneski olulises organisatsioonis ja räägivad kaasa olulistes Euroopa ettevõtmistes. Kas poleks siis juba targem lihtsalt liituda? Sel juhul oleks võimalik täieõigusliku liidu liikmena kaasa rääkida ka seaduseloomes. Sel juhul peaks aru pärima norralaste käest, sest eri valitsused on Norras pidanud läbirääkimisi ja edendanud selle mõtte levikut kuid kahel referendumil umbes 53 protsenti norralastest hääletasid selle vastu ja nõnda siis jäigi. Seega pole see hetkel poliitikute võimuses. Inimesed on need, kes, kas siis küsitluste või muude meediate kaudu peaks teada andma suuremast huvist liitumise vastu. Aga me oleme siiski majanduslikult de facto Euroopa Liidu liikmed Euroopa majanduspiirkonna leppe kohaselt, mis annab meile majanduslikus mõttes samad kohustused ja eelised kui ka teistel Euroopa liidu liikmetel. Probleem seisneb lihtsalt selles, et teie otsustate ja meil jääb üle vaid teie reegleid täide viia. Mis aga kaasneb tolle neutraalsusega mis eeliseid see annab, mis kohustusi jagab? Foundajat Cinz ja nats in any block. Kuna me ei kuulu ühtegi nii-öelda kasti kellegagi, oleme avastanud, et meil on võimalik olla rahuvahendajad maailmas. Ja selleks, et seda rolli saaks kanda võtta, tulebki üleüldiselt olla üsna neutraalne. Kuid samas oleme oma välispoliitikas kohati olnud ka üsna provokatiivset, nii et see vaheldub. Euroopas on õhus nii mõningaid pingeid, kus on tulemas peatselt Venemaa presidendivalimised ja ka gaasitoru ehitamine on tõstatanud nii mõningaid küsimusi. Kui palju, lubab Norra endale julgeid sõnavõtte. Sellistel puhkudel. Meie soov on ülal pidada lähedaste viljakat koostööd aga ja me tunneme, et oleme seda siiani suutnud teha. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama teie suhteid Venemaaga, kuid Eesti ja Norra lähtepunktid suhetes Venemaaga on veidi erinevad. Meil on sagedasi kohtumisi Venemaa juhtidega ja me alati ütleme neile, milline on meie seisukoht eri sündmuste puhul. Millisena näeb härra Haagen Norrat võrreldes teiste Skandinaavia riikidega? Ma peaksin vist tsiteerima teie presidenti härra Toomas Hendrik Ilvest, kes ütles välisministrina, et Eesti soovib olla lihtsalt järjekordne igav põhjamaine riik. Võimalik, et see on ka iseloomulik Norrale. Me oleme üsna igavad. Me püüame järgida Skandinaavia mudelit heaoluriigist, mis paljude meelest on ka väga hea mudel. Viimastel aastatel oleme olnud ÜRO arvestuste kohaselt parima elukvaliteediga riikide edetabeli tipus ja sellistena me soovime, et meid nähtaks. Alati eksisteerib ju kõiksugu eelarvamusi, nende järgi on lihtne lahterdada norralasi tavaliselt nähakse vägagi positiivses valguses. Kas aga eksisteerib ka mõningaid väärarusaamu norra ja norralaste suhtes, mida härra Haagen sooviks muuta? Taanlased kutsuvad meid, mägi jahvideks jamaga, mõistan, miks nad sedasi arvavad. Kuid ehk sellest arusaamast, et me oleksime justkui mõned harimatud Mägilased, kes upuvad oma rahas ja ei huvitugi suurt millestki muust. Sooviksime me küll vabaneda. Eile enne teele asumist küsisin saadikult, mida ma Norras avastan ja kas miski mind võiks jalga üllatada. Ei, ma ei usu. Ma arvan, et sa leiad eest maa, mis on üsna sarnane teie omaga. Sa avastad, et kõik on väga kallis seik, mille üle iga turist kaebab Norras. Kliima on seal üsnagi sarnane Eesti omaga. Loodetavasti avastad sa, et norralased on avatud suhtlemisaltid ja nõus oma arvamusi sinuga jagama. Et nad hindavad sind kui lähedast naabrit. Veidi küll tundmatut veel, aga nagu ma ennist ütlesin. Paljud norralased on külastanud Eestit, nii et sind võidakse küll piinata oma riisijärgsete muljetega Eestist. Ja jälle kõneleme ka sellest, millised on siis need norra muljed ja ja veel paluma abi, öiden rangelt Tartust. Loodetavasti kuulasid ka seda intervjuud ja kõrvaga ikka kuulsin. No savist olete enamuse asjadega nõus, mida rahagen rääkis meile? Olen küll jah, panin tähele, et ta ütles ka osaliselt samu asju, mida ma juba jõudsin natuke rääkida. Aga üks asi, millest võib-olla ja eestlased ei pruugi aru saada nii kergesti on see, et, et ajaloolises võtmes tegelikult suhted Venemaaga on Norral ikkagi erinevad, sellepärast et teise maailmasõja ajal need seosed ja selle järel olid ju norralaste hoopis teistsugused kui eestlastel. Absoluutselt tähendab, kui Venemaa räägib Eesti vabastamisest, siis on see küll väga irooniline eestlaste jaoks, aga norralaste jaoks kõlab see hoopis teistmoodi, kui mõelda Põhja-Norrast, kus venelased tõepoolest vabastasid ja siis lahkusid. Paljud imestavad, et kuidas see oli võimalik. Et ise, kui sa näiteks siia saabusid need seitse ja paar seitse aastat ja paar kuud tagasi, siis kuivõrd palju sul võttis aega, et kohaneda selle mõttemaailmaga, mis eestlastel siin on suhetes Venemaaga? Ja väga raske on öelda, kui kaua võttis, sest alguses ma ilmselt ma sain aru tunnetest aga ma ei saanud nii hästi aru reaalsusest, mis seal taga oli. Ja, ja ma saanud aru näiteks ka, et, et miks Venemaa on nii väga balti riikide NATO liikmelisuse vastu ja, ja nii edasi. Aga no ma arvan, et, et paari-kolme aasta jooksul ma hakkasin rohkem mõtlema eestlasena ja siis oli jälle raskem aru saada norra lastest. Igal juhul meie siit läheme jälle norra muusikaga edasi, seekord instrumentaalse muusikaga. Karl, see klemm laulab meile. Blu Putin mitte ei laula, vaid mängib ta tegelikult sarvepillipuhuja. Norra on rikas maa, kuid mitte pelgalt oma maavarade ja looduse poolest vaid ka kultuuriliselt ja keeleliselt. Norras kehtivad kaks kirjakeelt, bukmol ja nüünosk. Esimene neist levinum, teine aga teadlikult loodud. Miks ja kuidas sündis, õigemini võiks isegi öelda, loodi nüünorsk. Sellele oskab vastata Sigvee gramstad mees, kelle erialaks vähemuskeeled Euroopas. Möönorsk loodi rahvusliku ärkamise ajal praegu 19. sajandil ja sellel on üsna eriline ajalugu kuna tollel ajal oli taani keel ainus ametlik kirjakeel. Norras läänekaldal tegutses üks mees, kes sai stipendiumi. Ta kasutas seda raha selleks, et reisida ringi varas ja koguda ütlusi, grammatilisi vorme ja sõnu peaaegu kõigist norra dialektidest. Seejärel panin ta neist 1858. aasta paiku kokku kaks raamatut ühe grammatikaraamatu ja ühe sõnastiku ning see lõigi selgroo löönovskile. Nii et tegemist on keelega, mille aluseks on Norra tolleaegsete eri dialekte kõnekeel. Ametliku tunnustuse sai see keel parlamendi poolt 1885. aastal. Tänaseks arvatakse, et umbes 600000 norralast kasutab Öönorski. Seadustega on ette nähtud, et kõik materjalid koolides peavad olema kättesaadavad nii puukoolis kui ka nii norskis. See varieerub küll erihariduse etappidel, kuid umbes 15 protsenti õpilastest valivad nünorski. Too läänekaldal tegutsenud keeleteadlane, kellest grammastavad kõneles, kandis nime Iivar aasen, mees, kes soovis pakkuda alternatiivi tollel ajal kasutusel olnud taani keelele, mille baasil hiljem ka puukmoon välja kujunes. Näitena võib öelda, et Henrik Ibseni Norra kirjandusklassikajuhtfiguur kirjutas oma maailmakuulsad näidendid, mis tollel ajal raputasid tervet Norra ühiskonda. Toona kehtinud taani keelest võrsunud riigikeeles. Puukmolis nöönorski kasutavad norralased on ka täna siiski selges vähemuses. Kas see muudab nende eluga kuidagi keerulisemaks? Olles ise nöönorski õppinud, ma ütleksin vastupidi, see annab inimesele võimaluse õppida selgeks veel ühe keele lisaks enamuse keelele puhmulile sest puukmooli õpitsa niigi, kuna see on nii üldkasutatav. Seega sul on eelis õppida samaaegselt tundma kahte keelt. Ülemises Saint aim soulis piiki. Kuidas siis kõlavad ja näevad välja kõrvuti kaks keelt, mis on ühelt poolt erinevad, teisalt aga vägagi sarnased. Need keeled on väga sarnased on minu meelest Skandinaavia keeltele omane. Kui te võrdlete taani, rootsi ja norra keelt oma mõlemas kirjakeele vormis on nad kõik väga sarnased. Ja kui Skandinaaviast saaks üks terviklik riik, muutuksid need keeled kõik lihtsalt eri variantideks ametlikust keelest. Seega sõnad on üsna sarnased. Samas on ka sõnu, mis on täiesti erinevad. Aga kui me võtame näiteks sõna hommik nüünorskis, on see Morgan, mis on ka sama sõna rootsi keeles ja bukmol is on see sõna Murgen mis on sama nagu Taani keelestki. Oluliselt on Skandinaaviamaade piirid palju nihkunud ning nende maade vahel on aset leidnud rohkelt segunemise. Eestlaste rahvuslik ärkamine langes samale ajale, mil sündis nüünorsk. Kuivõrd suur sümboolne väärtus oli uuele kirjakeelel? See kannab endas teatud kultuuri ja loomulikult ka kirjandust, mis on väga rikkalik ja oluline. Samuti esindab see selliseid ajaloolisi traditsioone nagu koha ja perekonnanimed. Nõnda on ka kõigi teiste keelte puhul. 19. sajandil sai see oluliseks osaks rahvuslikust liikumisest. Polnud ju sugugi haruldane, et paljud maad rõhutasid keelt oma rahvuslikus ärkamisest. Mis aga oli eriline, Norra puhul oli see, et tollel ajal eliit ei saanud aru norra keelest sest norra keelt kõnelesid põhiliselt nii-öelda madalamates ühiskonnakihtidest inimesed, talunikud, maakohtade elanikud. Ja meil ei leidnud aset revolutsiooni, mille käigus oleks eliitriigist välja aetud. Seega ei ole nüünors esindanud alati tervet Norrat, vaid oli osa sotsiaalsest arengust. Sellega aga lugu ei lõpe. Põhjala riikides laiuvad ka saamide alad, tubli osa neist Norras. Kui palju on neid arvuliselt ja kui paljud neist tegelikult kõnelevad saami keeltes? Ma ei julge täpselt öelda, kui palju on saamisid, kuna see sõltub sellest, kui paljud neist kuulutavad endid saamideks. Kuid need arvatakse olevat umbes 25 kuni 30000 inimest ning enamus neist saab saami keelest aru või kõneleb saami keeles. Kuid olemas on kolm saami keelt. Suurim neist on põhjasaami ja seda kasutatakse Din markis ning droomsi põhjapoolses osas. Soomes on näiteks samuti kolm sarmi varianti või siis keelt ja need on tegelikult keeled. Kunagi kõige lähedasemad neist on oma erinevused võrreldavad norra ja rootsi keelega. Need saami keeled, mis on aga kõige kaugemad üksteisest mõlemate alad, laiuvad Norras ja Rootsis on põhjasaami ja lõunasaami. Ja lingvistiliselt võib nende kaugust võrrelda näiteks norra ja saksa keelega. Nii et nad on üsna erinevad ja nende vahel on vaja tõlki. Põhjasaami keelt veel hääbumine ei ähvarda, kuna neil on hea seadusandlus nagu kõigil saamirühmadel, tegelikult aga ka tubli Arv kõnelejaid. Neil on ka oma ajaleht, raadio- ja telesaated. Ning neil on ka saami parlament, mis asub nende lingvistilises regioonis. Luule saami keel on ka suhteliselt heas seisus. Probleeme on lõunasaaniga, kuna selle kõnelejad hajutatud suurele geograafilisele alale ja neid on vähe, mis sest, et neid leidub kui Rootsi pool piiri. Nii et lõunasaami meie poolel on keel, mis on keerulises olukorras. Nõnda kõneles meile siis sigri gramstad keelte olukorrast Norras ja jällegi pöördume õilin Rangeri poole, kes on meile vikerraadio, Tartu stuudiosse ja tuleb välja, et nöönorski teema ei ole sugugi võõras. Ka sulle, absoluutselt mitte, ühest küljest muidugi norra lasena olen seda koolis õppinud ja kasutan seda keelt ka ise. Aga nüüd olen jälle töö kõrvalt hakanud õppima Norras magistriõppes niinovski kirja, kultuuri, nii et ma nüüd lähitulevikus tegelen veel selle teemaga. Kuivõrd suur oht on nünorskil muutuda tõesti selliseks teaduslikuks uurimisobjektiks mitte enam niivõrd käibelolevaks rahva seas olevaks keeleks? No kui sellele vastata, siis on väga oluline rõhutada, et niinosk on kirjakeel, nii et räägi norra kõnekeeles, norra murded elavad kindlasti edasi niikuinii, kuigi nad mõnel määral nivelleeruvad. Aga niinoski, kirjakeel, noh, ütleme, et tal on palju vastaseid. Paljudele ei meeldi selline tülikas keel. Aga teisest küljest no ütleme, tal on suhteliselt tugev institutsionaalselt, niiet et no niinovski jääb ka tarbekeelena tüsima ütleme lähema 30 aasta jooksul, seda, seda ma usun. Lisaks sellele äkki me Norras ka saamide olukorrast saamidel on ka lisaks kõigele olemas oma parlament. See valis endale just uue juhi, ka. See tähendab seda, et tegelikult see saamide olukord ei ole nii, nii halb Norras. Siiski nad on elujõulised. Ma ma usun ja ma loodan seda, ma ei tunne seda ise seestpoolt, aga ma arvan, et et keskmine norralane tunneb ka sümpaatiat saamide suhtes ja, ja ma tõesti loodan, et, et nad suudavad selliseid resursse isega mobiliseerida. Jällegi jätkame siin kohal muusikaga Marit Larsen, kes muidu ka üsna tihti meil vikerraadio eetris kõlanud tuleb välja temagi norralane teonseismi ära päästaminud.