Ja aitäh Mart Ummelas Ale ning Nemo meeskonnale selle meeleoluka saate eest jätkame jällegi Norra päeva natukene ühiskondliku maade teemadega, veel tagasipõikena, ütleme ka aitäh ei vin rangele, kes Tartu vikerraadio stuudiost aitas meil esimest tundi läbi viia. Mõeldud selle saatetunni lõpuni, räägime natukene ühiskonnateemadel ning kõige parem on siis abi paluda ikka sotsioloogi käest ning pikemalt räägimegi selle tunni jooksul Otar Hellevikiga näidet. Norralased mõistavad kohe oma esimesi samme mis tahes vallas väärikalt astuda. Kõik mõeldakse ikka targu läbi ja nii on lood ka näiteks ju naftaga. Ja tolle õnneloosivõiduga ei kaasnenud vastutustundetut helistamist sootuks. Otsustati, et paneme raha kõrvale tulevikuks ja hoiame keskkonda. Ja lisaks sellele on ka Norra maa, kus lastele pööratakse palju tähelepanu. On olemas isegi ministeerium, mis on pühendatud lastele ja võrdõiguslikkuse-le. Kui aga küsida sotsioloogilt professor Otar Helleviklilt Oslo ülikoolist, kuidas on see võimalik, et norralased kohe kõik õigesti teevad ja nõnda targasti käitub, käituvad, jääb professor siiski üsna enesekriitiliseks. Ma ei oska öelda, kui targad just norralased on, aga ma arvan, et poliitikud on olnud teadlikud taolise rikastumise ohtudest. Varasemast ajaloos on olnud näiteid, kuidas riikidel, kes kogesid sellist kiiret rikastamist, läks kehvasti näiteks Hispaania oma Lõuna-Ameerika kullaga. Seega On oldud igati teadlikud ohtudest ja on püütud mitte sellesse lõksu langeda, toimida targu ja teha nii, et naftatulud aitaksid neid ka hiljem. Ma arvan, et see ongi põhjuseks. Kuivõrd palju aga kinnitavad eri uuringud seda, et naftarikkus on muutnud norralased ka kuidagi optimistlikumaks? Juba 90.-te algusest on Norra majanduse on läinud väga hästi seega on ka inimeste sissetulekud kasvanud ja nad ostavad üha enam kaupa ning tunnevad end üha optimistlikumale. Küsitlustes vastavad inimesed. Nende meelest läheb neil võrreldes eelmise aastaga paremini ja et järgmisel aastal läheb veelgi paremini. See loob üleüldise optimismi, mis muudab inimesed oma eludega üsna rahulolevateks. Ma ei oska öelda, kui palju on sellega seotud naftarikkus, kuna valitsus võtab väga ettevaatlikult. Seega pigem on tegemist üleüldise Norra majanduse kasvumõjuga. Naftarikkus võimaldab valitsusel pakkuda teenuseid, mida teistes maades ei ole. Nii mõnedki muud maad on pidanud heaolu tarbeks minevaid ressursse kärpima. Norras pole see osutunud vajalik. Kas selle optimismi kiiluvees on ka rahva tervis parem? Tervise koha pealt ei oska ma päris kindlalt öelda, kuna osa statistikast viitab üldise tervise halvenemisele et üha sagedamini kasutatakse erirohtusid ja ravimeid ning üha enam käiakse ka arsti juures. Ja teine huvitav nähtus on see, et kui küsida norralaste käest, kui õnnelikud nad on, võiks ju oodata, et nad vastavadki don, õnnelikumad, kui nad olid 20 aastat tagasi kuid see ei pea paika. Imelikus Norras, nagu teisteski varakates riikides on jäänud samale tasemele. Ja ma olen tegelenud selle uurimisega, miks me ei muutu õnnelikumaks, rikkuse ja optimismi kasvades. Üks põhjuseid peitub selles, et kasvav rikkus on ka mõjutanud norralaste väärtushinnanguid, mida nad elult ootavad. Ja tendents on selles suunas, et me muutume üha enam nii-öelda materjalistideks. Rikastudes on kaupade ostmine ja raha kulutamine muutunud paljude jaoks varasemast olulisemaks ja kui pannakse rõhku nendele elu aspektidele, siis ollakse ka selgemini rahulolematu. Leitakse, et kuigi teenitakse varasemast rohkem, ei teenita siiski piisavalt ja ei suudeta endale kõike lubada, mida hing ihkab. Ja teistega võrreldes tundub, et neil läheb ikkagi paremini kui neil. See ka need, kes on pigem materjalistid vastandina neile, keda me kutsume idealistid, eks kes huvituvad pigem oma sisemaailmast kultuurist, sotsiaal, sellest elust on nad ka kergemini rahulolematud. Kuid idealistlikult väärtused ei ole norralaste seas sugugi kadunud. Tuleb näiteks välja, et vägagi oluliseks peetakse aktiivsed vabas õhus liikumist näiteks mägedes ja metsades, matkamist ning tõelistajaid idealisti. Täna on nii mõnegi norralase jaoks kõige olulisem võrdõiguslikkus. Ja veel üks asi, mis on oluline, on see, et ebavõrdsus norra ühiskonnas ei oleks liiga suur ühiskonnad, kus puudub liigne majanduslik ebavõrdsus ühiskonnaliikmete vahel, õnnelikumad võrreldes nendega, kus eksisteerib suur ebavõrdsus ja üks kasvavaid rahulolematuse põhjuseid norralaste seas on. Tänapäeval kasvab ebavõrdsus norra ühiskonnas. Paljud arvavad, et võrdsust on pärssinud äärmuslikud tulud, mida osad inimesed omandavad. Professor Otar Hellevikil on valmimas ka uurimuse raamat, mis kõnelebki õnnelikkuse ja tolle ebavõrdsuse teemal. Et sims asi au õue, Jollaaeff, võid Mooremboolkons Kairing ringjate meigiga Bauda auset, sätratsed, küttfras. Näib, et meie kasvab huvi tarbimise vastu, kus me hangime endale suurema auto, suurema maja ja suurema purjelaeva ei ole meile hea. Ma elan ühes Norra rannikulinnas, kus on väga levinud suvel tullakse kuma paatidega ja need muutuvad üha suuremaks ja suuremaks ning on tohutult kallid. Mõned neist on nagu luksusjahid Monacos. See ei ole muidugi levinud Norras, vaid väike osa inimesi elavad sedasi ja enamus norralasi raputavad selle peale pead. Aga minu mõte seisneb selles, et kui sa oled kogu aeg aldis uutele toodetele suurematele telekatele ja autodele daamid ümbritsevad sind igal pool televisioonis, raadios ja lehtedes, mis tõukavad sind ostma kõiki neid uusi tooteid siis see ei ole hea, et inimesi niimoodi ergutatakse. Oleks palju parem, rahulduksime nende kenade asjadega, mis meil on juba olemas ja huvituksime rohkem näiteks parematest suhetest, ümbritsevatega, teatriskäigud raamatute lugemisest. Ning huvituksime rohkem ka keskkonnast ja õiglasemast vara jaotusest maailmas. Minu meelest peaks Norra olema palju aktiivsem ja kasutama oma rikkust selleks aidata inimesi, kes elavad kehvemas seisus riikides. Me teeme küll juba üsna palju, oleme selles suhtes tublimate seas, kuid ma arvan, et meil on võimalik rohkem ära teha. Ja ma usun, et inimesed, kes liituvad eriorganisatsioonidega, panustavad oma vaba aega ja vahendeid, et aidata mõnda küla Aafrikas näiteks elavad palju õnnelikumat elu kui need, kes muretsevad selle pärast, et hankida endale naabri omast suurem auto. Ja lisaks võiks rohkem tähelepanu pöörata keskkonnale, mitte sellele ostmisele, ostmisele ja ostmisele. Ena vaid Šeinstik laiemat get morfauces disaspekt Solais alles Fouces Omdis pain, pain, pai. Nõnda laulis meile noor norra lauljatar Maria meena. Aga Otar helevikiga kõnelesime veel ja jätkasime keskkonnatemaatikaga. See teema käib Norra profiili juurde juba aastaid lisaks tõsistele nõudmistele, mida Norra on enesele võtnud, kanda kõiksugu kvoodid, keskkonnasõbralike vahendite välja töötamine majanduses või siis näiteks transpordis, süsinikukogumine ja säilitamine. Sellega soovivad norralased olla eeskujuks maailmale oma keskkonnasõbraliku sega, muutudes näiteks CO kaheks CO2 vabaks maaks aastaks 2050. Aga mis tõuk hakkab neid sellisele üllusele? Siinkohal on jällegi professor Hellevike kiitustega vaoshoitud. Ma usun, et kui te esitasite selle küsimuse Norra keskkonnaorganisatsioonidele, ei nõustuks nad arvatavasti teiega, et Norra teeb piisavalt palju. Nad leiavad, et me peaksime palju rohkem korda saatma. Põhjus on just selles, et meil on see võimalus tänu naftarikkusele. Norras on käimas suur diskussioon selle üle, kas me ikkagi teeme piisavalt palju. Mõned teised Põhjala riigina on kohati teinud enamgi, näiteks Rootsi ja Taani. Nad on olnud aktiivsemad alternatiivsete energiaallikate leidmisel. Tuuleenergia puhul näiteks nii, et paljude norralaste meelest peaksime olema rohkem aktiivsed ja palju enam korda saatma sellel alal. Üsna palju peaks ju tegelikult suutma ära teha ka lihtne inimene tehes iga päev keskkonnasõbralikke liigutusi sorteerides prügi, tarbides vähem elektrit valides tavaliste pirnide asemel säästupirni, näiteks sõites vähem autoga või käies jala või liigeldes ühistranspordiga. Või siis kasutades biokütust või etanooli ehk e-kaheksakümmend viite. Üliagarad professor Helle wiki sõnul siinkohal norralased ei ole siiani olnud. Kui aga uurida lähemalt, miks on aastate jooksul keskkondlikud teemad muutunud üha märgilisemaks norralaste jaoks meenuvad konkreetsed põhjused ja üks pöördeline hetk lähiajaloost. Kui jälgida rahvaküsitlusi, mida me kaheksakümnendatel lõpul läbi viisime siis märkasime, et toimus järsk tõus keskkonda puudutavates teemades. Ja sel ajal oli põhjuseks Tšernobõli tuumakatastroof, mille tulemusena jõudis Norrasse palju radioaktiivsust ja me ei tohtinud süüa seeni, põhjapõdrale ega lambaliha teatud piirkondades ja see hirmutas inimesi. Seejärel tabas Norra rannikut mürgiste vetikate laine, mille tagajärjel suri palju kalasid Norra fjordidesse. Kui aga inimesed hakkasid neid seiku unustama, mure keskkonna pärast hääbus. Aga kõik need hoiatused kliimamuutuste kohta muudavad inimesed jällegi tähelepanelikuks. Neil päevil jõuab meieni tagasi värske küsitluse vastused ja ma ootan põnevusega, kas on toimunud huvi tõus keskkonnateemade vastu. Loomulikult pidime tänase päeva puhul mängima äraga tõelise Norra popmuusika, ka suursaadiku ahhaa, loog, vein. Loomulikult võib arutleda, milline lugu oleks siis olnud see kõige sobilikum, et ahaa täna ette mängida, ega ei tea, see tundus praegu kuidagi kõige kauni. Aga jätkame jällegi professor Otar Hellevikiga, kelle meelest on Norras ka sugupooltevahelise ebavõrdsuse julge kahanemine üks positiivsemaid sealses ühiskonnas. Naised ei jää enam nii sagedasti koju lapsi kasvatama ja töötavad peaaegu sama palju kui mehed. Ning tõik, et on olemas lasteaiavõrdõiguslikkuse ministeerium mängib siin olulist rolli ja lapsedki on norralaste silmis väga olulised. Neile pühendatakse väga palju aega ning energiat. Kuid siingi jaagu professoril sõbralikku kriitikat. Ohossadi kondistkümnes Foczyldonis isver, Emportnud Philasing, no spin, lagin samad pehaaenn, friends. Friends, kaardins, peadvjahhinab. Loomulikult on lastetingimused meile olulised, kuid selles vallas jääb Norra Rootsile alla. Me hakkame neile järele jõudma. Ma usun, et härra lastel on paljuski hea elu aga mis võib probleemiks kujuneda, on see, et neid võib-olla hellitatakse. Liialt. Räägitakse, et ühe keskmise norra lapse tuba sisaldab mitusada eri mänguasja nii et nad lausa upuvad neisse ja saavad üha uusi asju juurde. Kuidas nähtus neid hilisemas elus mõjutada võib? Ma ei oska öelda, kuna see uus trend materialismi suunas eriti nähtav praegu noorte seas. Meie noorimad küsitletavad on 15 aastased ja nad ongi enim huvitatud uute asjade hankimisest ja soetamisest. See võib olla kasvatuse tulemus, kui laps hellitatakse ära sellega, et ta saab kõik, millele ta parasjagu osutab oma väikese sõrmega. Seepärast ma arvan, et ei ole liiga hea olla nõnda ülevoolav oma laste kasvatamisel. Ja ehk lastel kujunevad hilisemas elus välja tervemad väärtushinnangud, kui nende vanemad ei hellita neid liialt ära. Nad tüübid ähvlanud uueni, children Nebi children, well, Jet saund väljes Leidrinlaacifteeaa not süümats point Paide Berens. Kuidas näädaga statistika paberitel välja seis inimeste eraelulistes valikutes? Professor Hellerik alustab seda teemat lahates tänapäeva noorte üldist eluolu. On võimalik täheldada, et noored Norras tulevad toime päris kenasti. Kuna Norras valitseb tööjõupuudus, ei ole neil töö leidmisega raskusi. Samuti leiavad nad endale elamispinna ja Norras kolitakse vanemate juurest omaette elama. Üsna enamus lahkuvad kodunt 20 25-l aastaselt. Nii et nad on üsna edukad. Ja paljuski suudavad nad seda läbi. Kooselu nad küll ei abiellu, tahavad lihtsalt koos. Norras on see sagedasem kooselu vorm. Nii sünnivad lapsed ja nad jäävad nii-öelda elukaaslasteks. Lugesin just uuringut, mis tõdeb, et see ei ole siiski väga hea. Nad kipuvad kergemini lahku minema, mis tähendab, et nende lastel on keerulisem elu kuna siis jääb üksikhooldajaga majapidamine. Kuid teisalt taoline kooselu võimaldab noortel kergemini oma elu alustada. Osson Nad ütlevad economy for children. Dead, rahand Messay tähtedes way oughobetseis meiksid is Jeff, hoian Piputage staatid. Lisaks sellele, et ka abielulahutuste protsent on kõrge on ka registreerimata kooselude puhul raske hinnata. Kui sagedased on nende lahkuminekud. Kuidas mõjutab see kõik sündivust? Ma ei ole näinud viimaseid andmeid, kuid ma arvan, et Norras ei ole toimunud sellist langust nagu mõnedes maades. Meil on üsna kõrge sündivus, Iive on veidi negatiivne. Immigratsiooni toeta kahaneksime rahvusena, kuid praeguseks rahvaarv on kasvuteel. Sündide arv on üsna hea. See on minu meelest seotud hea korralduse ja lastetoetustega. Meil on üsna pikad ema ja isa puhkused ning lastetoetused. Lastevanematele võimaldatakse odavaid lasteaiakohti, nii et olukord ei ole nii keeruline kui näiteks lõunapoolsetes Euroopa riikides, kus need noored, kes tahavad lapsi saada, peavad palju ohvriks tooma. Ja veel viimast korda jätkame selle saatetunni jooksul juttu professor Otar Hellevikiga. Skandinaavia poolsaarel on kitsalt välja sirutanud Norra ning selle kohal on lennuliiklus õige tihe ning tasub päevasel ajal lennata ühest linnast teise Norras kuna vaat et võivad pilvitu ilma korral olla täiesti lummavad. Ning siis paistab, kuidas on Norra täis pikitud asulaid ja üksikuid majakesi paikades, kuhu esmapilgul tundub, polegi ligipääsu ega sõideta, vaid teid. Enamus inimesi, kellega reisi ajal kohtusin, nimetasid tõesti ehedat loodust üheks parimaks omaduseks oma kodumaal. Isegi Oslo linnas tarvitseb vaid kümmekond 15 minutit bussi või metrooga sõita veel mõned minutit kõndimist ja siis leiadki end metsade keskelt. Kui palju aga armastavad norralased linnade mugavust ja otsivad sealt paremat tööd ja eluolu? Kui suur on urbaniseerumise oht Norras? Ma arvan, et enamus norralasi ei taha elada suurtes linnades. Küsitlustes ütlevad paljud, et nad soovivad jääda väiksematesse linnadesse või maale. Ja Norras jälgitud poliitikat, mis peab võimaldama inimestel elada maal. Seega meil ei ole olnud taolist koondumist ja urbaniseerumist nagu näiteks Rootsis, kuna olnud üsna oluline poliitiline eesmärk hoida inimesi hajutatuna. Osade Norra noorte seas on küll tendents, et nad soovivad elada Oslo kesklinnas hõivata cafe lattet kohvikutes kuid see ei ole väga laialdane. Pigem leiab aset turbaniseerumine, kus inimesed kolivad maakohtadest väiksematesse linnadesse oma lähinaabruses. Nii et tegemist on kohaliku koondumisega. Peaasi, et sa leiad tööd seal, kus sa tahad elada. On palju eeliseid väikelinnades elamise juures, üks neist on elamispinna leidmine. Sa võid lubada endale väga kena maja kõigest murdosa ka sellest hinnast, mida sa maksaksid korteri eest Oslos. Lisaks sellele enamus inimesi soovib elada seal, kus nad sündisid ja nende sõbrad. Ja nad soovivad ka alal hoida võimalust käia looduses, jahil ja kalal. Kuidas aga suhtuvad norralased immigratsiooni? Sambi dissaatis Faid Naberiks Ovimigrans. Osad inimesed on rahulolematud ja väga kriitilised immigrantide suhtes ja on ka mõningaid probleeme mõnedele immigrantidele raskusi töö leidmisega ja sellest on tõeliselt kahju sest nende puhul on olulisim, et nad integreeruksid tööellu ja et neil oleks võimalik teenida oma elatist, selle asemel, et elada riigi toetuste abil. Ma just viisin läbi uurimuse norralaste seas nende suhtumiste kohta immigratsiooni aadressil ja nende suhtumine on üldiselt muutunud paremaks pärast üheksakümnendaid. Pärast Stat 2000 on see püsinud väga stabiilsena ja ma arvan, et see on seotud mõnede väga negatiivsete sündmustega maailmas. Näiteks maailma kaubanduskeskuse rünnak ja terrorismil rünnakud Hispaanias ja Inglismaal. Selle võrra ei olegi norralaste suhtumine paranenud ja on püsinud stabiilsena. Kuid me oleme täheldanud, et need On väga positiivne suhtumine immigrantidest on inimesed rahvat sellistes Norra piirkondades, kus on samuti palju immigrante. Nii et see on väga julgustav. Oslo, kus elab ka kõige enam sisserännanuid, paistab silma kõige positiivsema suhtumisega. See tähendab, et kui sa tutvud nendega, kui sa tarbid nende toidud, poodide kaupu, nende restoranide roogasid, nende muusikat ja kultuuri, siis avastad, et nad on päris toredad inimesed ning sõbrustanud nendega. See viitab sellele, et on vaja neid paremini tundma õppida aga samas ei tohi unustada, kui oluline on neid tööellu integreerida. Et oleks võimalik näha, et nad panustavad meie heaolu ja ei ole pelgalt toetuste vastu. Midagi natukene tugevamat ja sellist toekamat ka muusika vallast jätkuvalt härra muusikat mängime teile eranditult ja kui juba venelastel on meeltmööda või kuidagi väga hästi välja kujunenud ja väga popule väärseks arenenud selline raskemat sorti rokkmuusika kloroformi küll nende repertuaarist üks mahedamaid ja kuulajasõbralikumaid lugusid, kas ehk siis mingist kiindumusest seal laulda, igal juhul. Aga läheme natukene mahedama muusikaga edasi. Norra üks tütarlaste ansambel, kus kolm sellist helge häälega noort neiut laulavad, effemera on ansambli nimi ning laename selle plaadi pealt. Lugu terigentsetab sajane. Ja seegi Norrale pühendatud saatetund hakkab lõpule jõudma. Kohe kohe on eetris jälle uudis, et pärast seda on aga stuudios Karin kopra, kes kõneleb oma kogemustest Bergenis toimunud muusikafestivalilt ning räägib klassikalisest muusikast ning loomulikult ka kriigi loomest.