Ja jälle need rõõmsad helid, oleme jälle Norras ning jätkame oma teekonda Stavangeris. Läheme edasi Stavangeri linnapea juurest sellesse kontorisse, kus on valmimas suur suur ettevõtmine. Stavanger on järgmisel aastal kultuuripealinn ning kuivõrd lihtne või keeruline see ülesanne on sellega tutvume järgmises intervjuus ning selle saatetunni jooksul kuuleme veel väga palju norra muusikat. Kas seda. Kui Tallinn ihkab 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnana särada, siis tasub alati piiluda üle naabrite õla ja veidi ehk paremaid töövõtteid maha spikerdada. Järgmisel aastal jagab Norra naftapealinn Stavanger seda tiitlit koos teise sadamalinna Liverpooliga. Norralaste poolel on kogu asja strateegiliseks juhiks Rolf Nuros, kes enne seda töötas Stavangeri linnavalitsuses kultuurielu edendajana. Nii suurt projekti pole veel tema hallata olnud, kuid kandidatuure vaaginud Euroopa Liidu poolse komisjoni meelest olis tavangeril palju uusi ja huvitavaid ideid, mis tõid võidu Rolf Nuros kõnelebki neis lähemalt. Need kõik tuginevad visioonil avatud sadamast Open poolt. Meie jaoks tähendab see enam kui tegelik sadam ühel maa serval. See on pigem kogum mõtetest, mis seostuvad selle sümboliga. Ja siinkohal me kõneleme külalislahkusest, avatusest ja kõigest muust, mis sellest sõnapaarist lähtub. Ja see mõjutas mõlemat, nii meie kultuuriprogrammi ja projekte kui ka kogu korraldust. Nimelt kuulutasime välja avaliku üleskutse. Laekus enam kui 700 projekti ideed, mis soovisid olla osalised meie kultuuriprogrammist ja nende osalemise eelduseks oligi seotus avatuse ja külalislahkuse mõtetega. 700-st tööst vaid sadakond võeti vastu ning seejärel tehti 600 viisakat kõnet neile, kes kahjuks ei mahtunud kultuuripealinna programmi. Veidi nurinat jõudis seetõttu ka meediasse, kuid nüüdseks on see lahtunud ja valikus jäid sõelale nii mõnedki projektid, mis täidavad Rolf Nuroci uhkusega. Üks minu lemmikuid on koostöö meie teatri ja sümfooniaorkestriga. Nad annavad seni teadaolevalt suurima väli esinemise, millel pealkirjaks CVT Enlanskeib muinaslugu ja maastik, mille lavastajaks on Oskarus Kozonovos. Vilniusest Ameerikast tuleb pandalub rühm tantsijaid, kes laskuvad kõrgelt kaljult alla järvele sümfoonilise muusika saatel. Meil on ka käsil suur projekt pealkirjaga point piis mis avaldas arvatavasti enim muljet žüriile, kuna see keskendub konflikti lahendustele. Ja kõik rahupreemia laureaadid on sellesse kaasatud. Nii et need on mõned neist. Kultuuripealinnaks olemise eelarve on 300 miljonit Norra krooni ehk umbes 40 miljonit eurot kuid piirkond ise toetab samuti seda ettevõtmist osaliselt mitmekordistades seda summat. Lisaks sellele on Stavangeri linn investeerinud kohaliku kultuuri infrastruktuuri 300 miljoni eest. Eesmärgiks aga ei ole lihtsalt turiste kohale meelitada, vaid luues tavangerile uus olek ja hingamine. Meile on algusest peale olnud oluline selles piirkonnas elavate inimeste, eriti kultuuritegelaste toetus ja me peame seda ülioluliseks selle ettevõtmise õnnestumisel. Ja kas lavangeri lihtsalt elanikud on meile olulised, kui me jõuame pelgalt inimesteni, kes juba niigi käivad eri kultuuriüritustel ja nad külastavad neid selle aasta vältel lihtsalt mõned korrad enam ei, loeme üritust õnnestunuks. Me peame seda õnnestunuks vaid juhul, kui me jõuame ka nende inimesteni, kes tavaliselt ei käi kultuuriüritustel. Sellest veelgi olulisem edu kriteerium võrreldes sellega, mis aastal 2008 siin aset leiab, on see, mis hakkab juhtuma sellele järgnevatel aastatel. Jätkusuutlikkus on meile ülitähtis. Me võime 2008. aastal muidugi maha pidada suure peo, aga kui see piirdub kaasta lõpuga, on sellest väga vähe kasu. Ainult siis oleme selle aastaväärtuslikult ära kasutanud, kui me oleme suutnud tõsta kunsti ja kultuuri esile. Sel puhul võime tõesti kõneleda edukast aastast. Seega, loogika Halliste, mis on oluline rahvale, muutub oluliseks ka poliitikute jaoks, kes peavad tulema Gaza inimeste nõudmistega paremaks kultuuri eluks. Hetkel askeldavad tavangeri Euroopa kultuuripealinn 2008 kontorites 28 inimest. Peatselt lisanduvad neile veel üksikud abikäed ja nende tegemiste kohal ripub hoone fassaad paadil suur kell, mis loeb järelejäänud päevi ürituste ava pauguni. Rolf Noorassi sõnul ei ole ta kunagi näinud ühtegi kella, mis nii kiiresti edasi tiksub. Ta on Stavangeri linnavalitsusest oma kultuuri edendamise töölt määratud viieks aastaks nii-öelda puhkusele. Ja nüüd teeb ta raskekahurväe mõõtu kultuuri edendamist. Tegijatega Zorgivad aeg-ajalt kaameramehed, et jäädvustada dokumentaalfilmina kultuuripealinnaks saamise lugu ja pinge kasvab päev-päevalt. Seega küsin Rolf roosilt, millised on veel tema soovitused Tallinnale sama tiitlit kandes? Ütlen veelkord seda, millest eelnevalt kõnelesime järjepidevusest ja soovitan selle koha pealt alustada ja mitte oodata, kuni tiitli aasta möödas kuna eelnevate kultuuripealinnade kogemus on olnud see, et nad lasid mööda hea võimaluse, et selle teemaga tegeleda ja jälgida asjade kulgu ning arengut. Iga Euroopa kultuuripealinn on kogenud turistide sissevoolu, hotellide täituvuse kasvu, transpordikasutuse suurenemist, muuseumide ja meediakülastuste kasvu. Kuid see meid ei huvita. Sellest põnevam on teada saada, mis toimub nende kultuuripealinna elanike peas. Kuidas see mõjutab neid ja mida see tähendab elada Euroopa kultuuripealinnas. Nii et me oleme kasutanud suuri summasid ja kaasanud ülikooli ja rahvusvahelise uuringute instituudi, et teha selles vallas küsitlusi. Õnneks me alustasime seda protsessi juba 2003. aastal aasta enne ja kui me tiitli võitsime. See andis meile alguspunkti, millega võrrelda ja mis annab meile hiljem nii palju teadmisi. Me ei saa minna ju poliitikute ette 2009. aastal või hiljem, et kinnitada, et nüüdsest on selle piirkonna elanikud palju avatumad ja külalislahkemad. Me vajame tõendusmaterjali ja ainus moodus selle saamiseks on need tuleb ettevõtmisse suhtuda tõsiselt ja alustada varakult valida lähtepunkt, millega on hiljem võimalik võrrelda olukorda pärast kultuuripealinna, eks ole. 12. jaanuaril löövad nii Liverpool kui igast avanger lahti ühe korraliku peo antud tiitli, ülejäänud kadedust ei tunne ja korraldavad nii mõnegi ürituse koos. Kel eestlastest mahti ja tahtmist, saavad ise kaema minna. Teeveeveeaa Stavanger 2008 punkt no on internetiaadress, kus saab lähemalt teada kõigist järgmise aasta kultuuripealinnadega. Kes veel mäletab 2003. aastal Riias toimunud Eurovisiooni laval lugu Aimla refeid oma lihtsas vituses võlusse nii Norra kui kogu Euroopa publikut sedavõrd et tulemuseks oli neljas koht ja loomulikult palju meedia tähelepanu oma kodumaal. Norras. Loo esitaja, Jostenhasel kood on 28 aastane noor muusik, kes nägi seejärel kurja vaeva Eurovisiooni kumusti mainest välja rabeleda. See aga ei tähenda, et ta täiesti ära kadus. Selle asemel võttis ta kätte ja moodustas sõpradega bändi, mis tuletas oma nime tema perekonnanimest kassal kood ja asutigi oma stiili otsima. Lisaks sellele on Josten ka muid ettevõtmisi käsile võtnud. Selja taga on tal ka nii mõndagi. Kohtusin temaga, et uurida, kuidas on möödunud viimased neli aastat. On olnud palju muusikat, loomulikult lõpetasin justama muusikaõpingud. Õppisin džässlaulu Oslos, alustasin 2000. aastal ja lõpetasin eelmise aasta suvel. Seega on see aeg olnud muusikat varavalgest hilisõhtuni täis kõiksugu muusikat, klaverimängulaulu kirjutamist, kooris laulmist ja loomulikult kõiksugustes teisteski ansamblites laulmist. Seal. Muusikas on ju niivõrd palju stiile. Miks valis justeniust džässi? Praegu on sellele küll lihtne vastata, aga ma ei teadnud sellest suurt midagi, kui ma alustasin. Nüüd võin öelda, et džäss oli parim valik võimalikest põhiliselt sellepärast, et see on alati elus. Selle raames on alati võimalik leida oma tee. Saab kogu aeg improviseerida ja muusikaga mängida. Mulle meeldib teha muusikat käesolevas hetkes, seega džäss on minu jaoks parim best thing Fumi. Nüüdseks aga on just alustanud jällegi õpinguid. Järgnevad viis aastat kavatseb ta psühholoogiale pühenduda. Ma olen nüüd muusikat õppinud kuus-seitse aastat, kuid ma peaaegu et ei peagi seda niivõrd õppimiseks, sest olen seda kogu aeg pidanud teostama, lauldes ja mängides, nii et esimest korda elus pean istuma paigal ning kuulama loenguid. Ja see on väga tore ja Kreutzwald muusikat aga ei jäta, vaid jagab oma elu kahe poole õpingute ja muusika vahel. Ansambel Hazel kood on kokku tulnud kolm ja pool aastat tagasi ning mänginud eri stiile, et leida see päris oma. Poolteist aastat tagasi panid nad kokku ka plaadi materjali ja ilmus kauamängiv juua. Vaid neljast noormehest koosnev ansambel näib meelestatuselt igati ühtne ja jagab sarnast naljasoont. Rõõmust pakatavast albumi kaanest kuni nimiloo sõnadeni ja ka selle Gideoni, kus meeleolukas pea Osam palgatud trummari vanaema, ehtsad lokirullid peas. Sealt saab aimu, et huumorimeel on üsna värvikas. Tõepoolest, see ei ole ansambel, mis esitab tüüpilisi armastuslaule. Me üritame luua laule, mis näevad elu kohati veidrana ja ei keeruta pelgalt armastuse teemade ümber. Seega jah, mõned laulud on ehk naljakad, mõned aga tõsised. Seega on nende laulude teemade valikut tihti isiklikud. On huvitav istuda klaveri taga ja mängida või laval esineda ja püüda leida midagi enese kohta, millest laulda. Ja tihti on seal palju kriitilist enese aadressil nagu vist teistelgi lauljatel. Ja näiteks laul kiuvööd kõneleb noorest mehest, kes ei ole väga hea inimene, kes mõtleb pidevalt vaid iseenda peale ja selline olen ka vahel mina. Seega on selle loo näol tegemist kõige kummalisemad tekstiga sest see kõneleb ühest tegelasest, kes on tegelikult üks paras siga. Aga kuidas siis sünnivad ansambli Hasse kood, lood? Mina ei kirjuta tekste, aga me töötame tihedalt koos ühe sõbraga, kes kirjutab meile tekstid sagedasti sõnad tulevad esimesena, me räägime, mis minul parajasti mõttes mõlgub ja mis temal on meelel ja paneme sedasi teemat siis kuus kokku siis tema kirjutab teksti valmis ja seejärel loon sellele muusika. Selline on meie tavapärane tööjaotus, sõnad enne ja alles siis muusika. Kuidas aga õigupoolest kohtusid bändiliikmed ja mis on ühe hea siseeluga ansambli aluseks? Ma olin muusik, enne kui panin selle ansambli kokku ja mängisin erinevate muusikutega eri koosseisudes. Nii et ma valisin seekord head sõbrad eri koosseisudest ja arvan, et nad ei tundnudki 11 enne seda, kuid kõik laabus väga hästi. On ju teada ja tuntud lugu, et ansamblite liikmed tihti lahkuvad, sest ei olnud klapi sest nii palju aega veedetakse ju koos ja tehakse kõvasti tööd ning mõnikord on väga raske ja sel puhul on igati abiks, kui bändiliikmetel on sarnane huumorimeel. Kui seda pole, siis ansambel ka hääbub. Norra muusikast üldiselt kõneledes tuleb meil jutuks ka see, mis eristab Norra muusikuid teiste maade muusikutest. Mina tegelen trassiga, segan kokku popi-džässi, seega ma vastaks, et norra muusikale on oma värvingu andnud džässmuusikud. Norrat jazzil on väga eriline kõla võib-olla enam kui Norra popmuusikal ja paljud siinsed popmuusikud ongi laenanud nooretšassilt. Norra džässikõla on omanäoline, alustades Jan karbarekist ja siit seal Andresenist ja Jon eebeeezzonist 20 kuni 30 aastat tagasi. Nad on veidi melanhoolselt ja see on saanud ka iseloomulikuks tänapäeva popartistide puhul. Intro vertsed ja vaiksed norralased on juba sellised rahulikud ja räägivad tasase häälega ja see kandub edasi ka muusikasse. Seega ma arvan, et norra muusika on vaikne, võib olla soe ja selles on väike annus džässi sees. Nii nagu Eestiski, eksisteerib ka norra muusika teabekeskus ehk Norra Mik mis alustas juba 1979. aastal ja toimib nagu õlitatult aidates kaasa norra muusika levikule nii kodu- kui välismaal. Algselt tegeleti põhiliselt kaasaegse klassikalisem muusikaga, kuid viimaste aastate jooksul on hakatud käsitlema muusikastiile ning levitama nende kohta teavet ka piiri taga. Norra miki nimistus on tuhatkond ansamblit, tee artisti ning umbes 400 heliloojat. Juba aasta pärast Norra Miki sündi vastusele ridadesse Hazlak ote poen, kes oskab kirjeldada, mis paari aastakümnega on norra muusikas muutunud. Tänaseks on muusikamaailmas turg paljuski laienenud, eriti nishi žanritel. Norra on näiteks tuntud oma black metal'i jaga džässi poolest. Väiksematel žanritel on tänapäeval võrreldes 80.-tega maailmas palju suurem publik. Miks on siis norra muusikas kõige paremas seisus black metal ja džäss? Alustame trassist. Raske öelda, meil on olnud mõningat saadikud, kes on loonud norra muusika kõla või siis loonud ettekujutuse sellest külast ja maailmale sellega tuttavaks teinud džässivallas on saksa plaadifirma ECM palju kaasa aidanud et Norra džässi jõuaks rahvusvahelisele areenile tänu sellistele artistidele nagu Jan karba rääkija Terje rituaal kes on kaks üsna tuntud Norra nime ECM märgi all. See on ka paljuski tingitud Norra džässikülast, mille oleme suutnud luua. Inimesed peavad luguga Norra džässitekstidest ja sellistest artistidest nagu tuut Gustashen sillani, kood, kes on jälginud seda suunda oma pehme, uudse kõlaga, mis ei ole nii omane teistes maades, mille tsässon pigem traditsiooniline ja nii-öelda mainstream-ile suunatud. Selle kõrval oleme suutnud luua midagi täiesti oma. Ahlakoope poeni noorem kolleeg Toomas Lovlanud Petersen aitas aga mõelda, kuidas sobitub black metal norralaste meelestatusele. Nii mõningatki Norra black metal'i ansamblit on seostatud satanismiga. Paljusid ansambleid on lahterdatud satanistlikeks, kuna meil oli üheksakümnendatel õnnetuid kiriku põletamise juhtumeid, mis töid sellele muusikastiilile palju meedia tähelepanu nii kodu- kui välismaal ja see kurja kuvand on kuidagi kinnistunud. Kuidas see aga on seotud norra identiteediga, on keeruline öelda. Kuid parimat Norra black metal'i ansamblid on samas ka omamoodi lipulaevad selles žanris, kellega kõrvutatakse ka teisi bände. Võrreldakse, kuidas üks õige black metal'i ansambel peaks kõlama. Minu isiklike lemmikute hulka kuuluvad bändid, mis ei ole Satonistlikud ega põleta ka kirikuid. Need on Timmu, Burger satiirik on ja mehel ansamblid, millel on ka üsna suur rahvusvaheline publik. Meie sabu. Üks olulisimaid tõuketegureid Norra muusikaelu elavnemisest on riiklike toetuste rohkus. Kaua on juba riik oma artiste niimodi kannustanud. Juba väga kaua meil on pikaajalised traditsioonid noorte esinejate toetamises. Meil on olemas organisatsioon nimega Riks kontsert, mis korraldab sadu koolikontserte aastas. Teiseks on meil palju muusikakoole ja muusikaharidust, mida iga maakond peab pakkuma. Ja lisaks sellele on meil laialdane puhkpilliorkestrite liikumine koolides ja sellelgi on pikaajalised traditsioonid Norras, samuti kooridel. See kõik kokku loob hea pinnase, kust kasvavad välja heade oskustega muusikud. Olulisem edetabelitest ja müüginumbritest on norralaste jaoks kontsertide ja festivalide külastused. Suurimates linnades on loendamatuid, festivale ning toomast Lavlanud. Petersoni sõnul võiks Oslo festivalide kalender võistelda mis tahes Euroopa suurlinna kultuuriprogrammiga. No aga siis on inimesed, aga Oslo on Skandinaavia riikidest kõige elavam kontsertide turg, siin leiab aset rohkem kontserte Stockholmis ja Kopenhaagenis ning selle külastajaid ei kõiguta müüginumbrid. Plaadimüük nagu enamuses Euroopas riikides on kiiresti kokku kuivamas. Veel mõned aastad tagasi meie plaadimüüki ei mõjutanud Online piraatlus. Aga viimase paari aasta jooksul müüginumbrid on märgatavalt langenud. Põhivoolu artistid on vast kõige enam selle languse tõttu kannatanud. Tavapäraselt edetabelite tipud ei müü enam nii hästi kui vanasti. Võib aga täheldada, et albumid, mis veidi küpsemale publikule kes ei ole nii aktiivsed arvutikasutajad ja kes ei ole ka onlain piraatluses aktiivsed, müüvad päris kenasti. Nii et vanuserühmale 30 ja vanemad suunatud plaatidel läheb paremini kui näiteks siiski sendil või kani uuesti samu tantsis. Seega läheb ka üha paremini norrakeelsetel artistidel ning kodumaistel artistidel on müügi osakaal kogu plaadimüügist kasvanud 10-lt protsendilt pea 35-ni. Samas võib Aslacopeboeni sõnul seda lihtsalt põhjendada ka rahvusvaheliste albumite müügi langusega. Kas aga kogu selle muusikakoguse juures, millega kaks meest on aastatega kokku puutunud, suudab veel miski neid üllatada? Eelmisel aastal või kaks aastat tagasi ilmus asjakas saami ansambel, mille sarnast ei oldud varem kuuldud. Tegemist on poprocki ansambliga aga saami traditsionaalse muusikaseguga. See on väga huvitav ja te peaksite kuulma hüüaniku. Palju uusi roki ansambleid kerkib esile ja ka elektroonilise muusika artiste. Üleüldine tase on meie meelest väga kõrge ja et meile muljet avaldada, peab tõesti hea olemas, sest me oleme praeguseks kõike kuulnud, näinud Norra Mikil ehk muusika infokeskusel on jaksu veel tegeleda ka noorte artistide aitamisega interneti vahendusel. Neil päevil oleme käivitamas uut veebilehte artistidele. Seal on ära toodud artistide poolt kõige sagedad stamini, esinevad küsimused muusikaäri kohta, kuidas tulla toimelepingutega, mis loodetavasti on abiks paljudele tulevastele noortele artistidele. Samas oleme loonud uue internetikeskkonna, mil nimeks Kaleidofon, punkt no mis on täiesti uus moodus tutvustada muusikat visuaalsest, juhuslikus keskkonnas. See on vägagi eriline, vaadake järele. Võib-olla saab sellest tulevikus ka Põhjamaade ühine projekt. Tõeliselt huvitav moodus tutvuda muusikaga, kaleido fon, punkt. Nüüd aga värske lugu eelpool kõneldud ansamblilt adjagas saami joig moon, emon nende viimaselt albumilt. Järgmisena teeme tutvust ühe noore džässiartistitoruni Ericssoniga kelle mahe soolilik hääl ja läbimõeldud tekstid, meloodiad on juba kahele albumil jõudnud kuulajateni. Kolmekümneaastane noor ema õpetab ka ise noortele laulmist, kuid rõhutab alati seda, et hea laulja ei ole ilmtingimata see, kes suudab kõrgeid noote haarata ja kõvasti laulda vaid see, kes suudab iseennast ja oma omapära leida. Gospel koorides oma lauljateed alustada on tal olnud veel palju teisigi eeskujusid. Ma on, ma arvan, et mõningad minu esimesed mõjutajad pidid vist olema artistid, keda minu vanemad kuulasid ja kusagil kõik seguneb, nõnda et ma ei teagi täpselt, millal neist said minu enda inspiratsiooniallikad ja millal nad olid veel minu vanemate lemmikud. Kuid üks minu esimesi lemmikuid oli tegelikult vändik, ufod, jumaldasin tema muusikat ja ma isegi üritasin kõlada tema moodi. Ma mäletan seda väga selgelt, sest kui ma kuulan enda salvestisi kuskil siis, kui ma olin kolmeteistaastane võibki väga kergesti kuulda sellist Randy Crawfordi mõju. Ja seejärel kell sai Steve Wonderile üks minu sügavamaid inspiratsiooniallikaid ja ta on seda tänini. Ja hiljem soni mitsel ja Elton John. Minu isa pidas temast lugu ja me käisime tema kontserdil, kui ma olin veel väga väike. Tänini on tema laulukirjutamine mõjutanud mind. Millal aga avastas torunet, jäljendab kedagi ja peab leidma selle päris oma mooduse, kuidas mõelda ja ennast väljendada. Ja kui kerge või keeruline oli üldse iseennast leida. Kas see on väga keeruline küsimus, sest see kõik areneb järk-järgult kuna sa ei ole teadlik neist asjust alguses sa lihtsalt laulad ja imitatsioon on väga oluline moodus, kuidas õppida tundma oma häält ja väljenduslikkust Aveli, kuid on olnud neid, kes on aastate jooksul öelnud. Sa ei pea seda tegema, piisab juba sellest, kes sa oled juhendanud mind sellest kõigest läbi. Ma ei ole veel lõpetanud selle protsessiga see, kuidas sa kõlad ja see, kuidas sa liidad oma sõnumi, selle instrumendiga midagi edasi anda. See on protsess, mille kallal tuleb alati jätkuvalt tööd teha, et isegi ennast paremini mõista. On olnud juttu ka sellest, et albumitele Kledega ja homse vetion sünnib õige pea lisa. Toron Eriksen kirjutab tasahilju lugusid uue albumi tarvis. Kuidas aga tunneb ta ära hetke, millal tuleb kirjutama hakata, kas peaks elus mõni äratuntav pöördepunkt saabuma või mõni eriline sündmus aset leidma või kirjutab ta siis kogu aeg niigi? Ma pigem kirjutan alati. Kuid küsimus ei ole ainult selles, mis tundub õige, vaid ka see, millisena sa otsustad, et muusika tuleb. Sest laule, mida sa lõpuks kunagi ei kasuta võib-olla ei ole need piisavalt küpsed või ei ole lihtsalt valmis. Aga nad on siiski olemas. See on kõik asjad kokku, otsustan, et ma kavatsen kokku panna uue plaadi kuid küsimus on, millal laulud peavad olema valmis ja ma ei ole valmis veel. Kuid ma teen selle nimel tööd. Laulude kirjutamine on mõistagi intuitiivne protsess kuid kuidas sünnib üldse lugu? Ma pole kindel. Tegelikult ma üritan mitte liiga palju asju ette ära otsustada, kui ma hakkan kirjutama Pole olemas sellist asja nagu algus. On lihtsalt sõnad ja meloodia. Ja alles hiljem võin ma otsustada, kas see on näiteks algus. Sest muidu võiks küsida, mille algus võib-olla on see salmi algus, võib olla refrääni algus. Minu meelest on väga oluline hoida kõik valla, et mitte pingesse sattuda ja liiga palju reegleid endale peale panna. Sest sellega muudad oma töö palju keerulisemaks, sest see protsess on juba niigi keeruline. Kõige olulisem on tegelikult alal hoida voolu ja hoida oma ühendust loovusega avatud, selleks et intuitiivne protsess saaks olla lakkamatu, et sa ei pidurdaks ennast kogu aeg sellele ma üritangi keskenduda, see on natuke isegi piinlik tunnistada, aga ma ei kasuta diktofoni, ma lihtsalt laulan neid lugusid läbi, mis tähendab seda, et ma laulan hästi palju vaikse häälega. Aga ma laulan neid selleks, et need meelde jääksid. Ja mõnikord peangi veidikeseks eemalduma teistest, et laulda ja teinekord on mul vaja kiiruga mõned sõnad üles kirjutada. Ja kusjuures võib juhtuda, et ma ei kasutagi neid sest kunagi ei või teada. Aga ma pean need lihtsalt paberile saama, kuna võib-olla kunagi saab neid edasi kasutada. Nii et ma kogun nõnda mõtteid. Mõlemad albumid on turuni Ericssoni sulest väljunud just inglisekeelsena. Kas poleks mitte lihtsam väljendada ennast oma keeles, miks just inglise keel? Ma arvan, et sa suudad seda mõista, olles ise ka pärit väikeselt maalt, et üks väiteid ilmselt on see inglise keele abil võib jõuda nii paljude inimesteni on samuti ilmselge, et norra keel on minu emakeel ja ma kirjutan ka palju norra keeles aga mitte avaldamiseks silindris. Inglise keele valik seisneb ilmselt selles, et ma kuulun põlvkonda, kes kasvas üles inglise keele mõjudega inglisekeelse muusika, telesarjade ja kõige muuga. Seepärast ei olegi niivõrd suur samm otsustada inglise keele kasuks. Lihtsalt ei tohi unustada, et see ei ole sinu esimene keel. Aga põhiline olulisem põhjus on ikkagi see, et ma saan suhelda nii paljude inimestega, ilma et keegi teine peaks minu mõtteid tõlkima. Turun Ericssoni laule kuulates on ilmselge, et kõik, millest ta kirjutab, on vägagi isiklik. Kuid samas suudab ta jääda ka diskreetseks. Kuidas leida see tasakaal isikliku ja diskreetse vahel? Tasakaal isikliku ja diskreetse vahel on minu jaoks tõenäoliselt nii keerulisem kui ka olulisim tekstide kirjutamise puhul. Et ma suudaksin säilitada diskreetsuse, kuid olla samas ka isiklik. Võib vahel arutleda, kas ma olen seda ikkagi suutnud teha, kuid minu jaoks on ta ometi väga oluline. Ma arvan, et need sündmused ja teemad, millest ma kirjutan, on omamoodi universaalsed ja ma arvan, et need juhtuvad ka teistega samuti. Ja ma loodan, et kui inimesed kuulavad neid, on nad pigem huvitunud laulu atmosfäär, rist ja lugudest endist, mitte niivõrd minu isikust. Ma jumaldan Joni Mitchelli tekste. Minu jaoks on need kauneimad, mida ma tean ja tema mõjubki mulle niimoodi. Ta paneb mind huvituma rohkem lugudest, mida ta kirjutab ja mitte tema eraelust. Ma soovin, et sama juhtuks ka minu tekstidega, sest ma tean, et see on võimalik. Džäss, kuigi sageli mänglev on tihti ka üsna melanhoolne muusikastiil, eriti Põhjamaades. Vaikne ja mõtlik. Kuidas Aga seostub muusikutele ja kuulajatele kurbus ning ilu. Miks kõlab kurb, vahest meile ka kaunis? Kurbus ei ole kõigest ainus emotsiooni tahk ta peidab endas niivõrd palju kihte. Kuigi sa oled kurb tunne, et siiski veel midagi ja see muudab sind avatuks ja seob sind veel millegiga. Ja see teebki kurbuse kauniks. Ma ei teagi, mis selle vastand peaks olema aga tegemist on värvide kireva kaarega, mis vastavad eri emotsioonidele. Segunevad ja see on samuti ilus. 2004. aastal sündis duett Baal Flataga soonsessaarnes laul kurbusele mis oli pühendatud Tais tsunamis hukkunud saksofon eestile. Sigurd Köönile põimuvad kurbus ja ilukaotus, Emile kilootus. Ma üritasin väljendada nende tunnete keerukust, on nii palju mooduseid, kuidas igatseda kedagi ja see, et sa oled kaotanud midagi. Inimesed siiski lähevad oma eludega ju edasi ja neil puuduvad igasugused garantiid. Küll aga lähevad nad ikkagi edasi ja leiavad mõtte, kui nad seda ei leia, millega oma elu täita. Kuigi see võib ka tunduda lootusetu isa ju, seleta edasi elada. Kui on üks võimsamaid asju elus, on selleks kindlasti emaks olemine. Noore emana peab Toron Eriksson oma päevaseid targu jaotama, et sinna mahuksid nii tema poeg kui ka muusika. Chifiu mõnikord on küll veidi kiire ja heitlik aeg, kuid siiski tuleb planeerida ja samas teinekord selgub, et need plaanid ei toimi üldse nii, nagu sa sooviksid. Kuid enamuse ajast annab see tunde, et sind hoitakse kahe jalaga maa peal ja lähedal sellele, mis tegelikult on ka tähtis, et minu poeg saaks kõike seda, mida ta vajab. Kuigi ma pean tõdema, et ma ei pane teda kunagi kõrvuti võistlema muusikaga sest muusika on ju samuti osa minust ja tema on osa minust ja sel moel oleme kõik omavahel seotud. Kuid kõik emad on vast siinkohal ühel meelel, et prioriteedi suhtes ei ole küsimust, mis puudutab oma lapse eest hoolekandmist. Samas tegelikult on võimalik teha mitut asja. Ja siis tekibki huvi, kas ta ka oma lapsele laulab või paneb talle lihtsalt mängima oma lemmikud rändi Grouphoodivi, Stevie Wonder plaadid. Ma panen küll talle mängimas stiidi vanderi plaate, kuid ma ka laulan talle siis, kui ta läheb magama. Tavaliselt ta ei taha, et ma laulaksin. Tema meelest, kuidas ta ütleski? Olen ma üsna hea. Ja siinkohal ongi paras aeg öelda, et tuleb jälle teatepulk edasi anda, et Norra vaeva saaksid jätkata. Siin kuus pakku stuudios Mart Tummelas ning Jürgo loo, kes on siin juba ka valmis. Aga Valmis silla valmimisel on veel seni kaasa aidanud sae Karin kopra evin range, Piret Marvet, Hanne, Janne Partners ja Kuninglik Norra saatkond. Suur aitäh teile seni kuulamast, kuulake veel edasi ja kaunist päeva jätku teile. Stuudios olid Maian Kärmas ning helipuldis Margo Järva.