Keskprogramm õnnelikud õnnetused teksti loeb Andres Ots. David, maestro elli sukeldus, ülikonnad, tinavöö küljes rippus meetri pikkune võrkkotid. Lähme toome veel mõned merivähid, isa ütles, tervid nägu laia naeru täis. Jomeestrel naeratas pojale vastu. David oli tema ainuke laps, Ps. Ta ise oli 25 aastat töötanud merebioloogina ja selle jooksul sealsetes vetes väga tihti sukeldunud. Temalgi oli tahtmine veel kord ära käia 25 meetri sügavuses, kus asus Apollo nimelise laevavrakk. Esimese sukeldumise ajal olid nad saanud 80 meetri pikkusest laevavrakist. Kolm langusti. Poeg teiseks sukeldumiseks valmistusid meenuses jõule vana foto, kus Väike-David istus tõsise näoga koduaias kummibasseinis hingamistoru suus, mask ees ja plastmassist homaar käes. Juba siis oli poiss olnud hasart. Homaaripüüdja sukeldumiskursuse oli ta läbi teinud 14 aastaselt. Joe vaatas poja õhuballooni üle. Korras need võime minna, ütlesin Davidile ainult et ära nii kaugele mine, et ma sind üles ei leia. David viipas käega ja sulpsatas üle paadiääre vette. Joe hüppas talle järele üksnes helkiva mullide viiruja Tavidi õhuballooni külge kinnitatud lambikuma järgi võis otsustada, et poiss suundub merepõhja. Poole paarikümne meetri sügavusel pööras ta ennast ujumisasendisse, hakkas lestadega tugevalt tööle ja kadus pimedusse. Šeulises hoogu, et pojale järele jõuda. Altpoolt paistis selgesti advalo vrakk. Põhja jääda kõige rohkem 18-ks minutiks, vastasel korral saab nende organism õhuballoonist hapnikku kõrval liiga palju lämmastikku. Esimese sukeldumise ajal olid nad vee all olnud 33 minutit. Pihu suurune arvuti jälgis keha lämmastiku sisaldust. Kui neil on vaja enne pinnaletõusu peatuda ja lasta, kes soontõve vältimiseks rõhkudel tasakaalustada ilmub arvutiekraanile sellekohane hoiatus. Kes soontõbi on? Haigus, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama rõhuga keskkonda veres ja kudedes moodustavad lämmastikku mullikesed. Liiga kiire pinnaletõusu puhul võib tekkida ka kopsurebend. Kümmekond minutit tujusid Joe ja David roostetanud laevavraki kohal. Siis läksid nad uurima peaaegu kahjustamata käilaosa ja piilusid sisse mitmest laeva külje sisse roostetanud 15 sentimeetri laiusest. August lambi valgusest peletatud oma Harrid kadusid laevavraki sisse peitu. Saak tõotas tulla hea. Levid, haaras ühest romaarist ettevaatlikult kinni, et selle teravad ogad kindaid ei lõhuks. Siis ulatas homaari isale, kes selle oma võrku pani. Pööras ennast ümber ja hoius vraki sisse. Kui Joe vaatas sinnapoole, kus David hetk tagasi oli olnud siis enam ta poissi näinud koguda, siis nüüd kadus. David arvas, et isa märkas, kuidas ta ühe homaari kannul laevavrakki sisenes. Ta liikus mööda käänulisi koridori väikesesse ruumi, mis oli täis lauatükke ja tugiposte roostes terastrosse ja pehastunud palgijuppe. Kui Joe laeva küljes ühte poolemeetrist auku uuris, kõikus taskulambi valgusvihus, peenike mud ajuga. Kas David oli sisenenud sellest august? Sissepääs tundus väga väike. Aga võib-olla ujus poiss teisele poole vraki. Show liikus umbes meetri võrra vasakule ja heitis pilgu avarale laevatekile, mis kadus ähmasesse hämusse. Nad ei või seal ei paistnud. Showl käis külmajudinad üle selja. Peab jääma rahulikuks, sisendas ta endale. Poiss peab olema kuskil siin saamas. Äkitselt hakkas kaugust paistma Davidi käsi, kus vankris homaar. Jumal tänatud, mõtles šovia, ohkas kergendatult. Ta võttis homaari ja pani selle võrkkotti. Jäi siis ootama, et ka David tuleb augu kaudu laeva kerest välja, aga poiss pöördus vraki sisemusse tagasi. Joe suunas lambivalguse august sisse ega ei näinud muud kui sogast vett. Nad olid vee all olnud 13 minutit. Tulenesid juba, pomises Joe omaette, teame pinnale tõusma. Davidit ei paistnud ikka veel kuskilt. Läks veel kaks minutit. Joe mõtles, et ta peaks poissi otsima minema. Tal oli hea meel, et oli andnud talle uue 12 liitrise ballooni. David kulutas rohkem õhku kui tema, eriti siis, kui mõni asi ta hasarti ajas. Jobu enese 10 liitrine balloon teeme, aga selle eest oli seal küljes seade, mis hoiatas sukeldujat. Õhkkon lõppemas. Möödus veel minut. Kas David oli kusagile kinni jäänud? Peaks minema vaatama, kui Joe tegi prooviaugust sisse ujuda, jäida õhuballoon augu ülaserva kinni. Cheus sikutas, lükkas igapidi, aga lahti ei saanud. Üsna varsti hakkas tal hinge matma. Iga hingetõmbe pärast oli kõvasti tööd teha. Õhk väljus balloonist halvasti, ikka veel augu servas kinni, upitas Joe käe üle vasaku õla Avas ventiili, mille kaudu tuli ballooni proua õhku. Nüüd oli jälle hõlpsam hingata, aga ta teadis, et õhku jätkub ainult seitsmeks minutiks. Viimaks sai ta ennast vabaks ja taganes augu juurest eemale. Joe värises pingutusest higistades jahedust veest hoolimata. Kunagi varem ei olnud ta vee all ennast nii üksildasena. Mis saab siis, kui tal õhk lõpeb otsa enne Davidi välja ilmumist. Paar kuud tagasi oli üks 14 aastane sukelduja koos isaga sealkandis ühe teise laevavraki juures hukkunud, sest mõlemal oli õhuballoon tühjaks saanud. Kuised viit nüüd ometi välja ilmuks. Joe teadis, et üksi ta üles ei lähe. Ükskõik kui kauaks, David kaera jääb heast saagist hasarti. Stavid jätkas jahti. Kaks homaari taganesid temast paremale ja tõstsid üles sogase rooste pilve. David kaotas suunataju, tegi pöörde vette, tõusis veelgi suurem rooste ja mudapilv. Parem on siit välja minna, mõtles poiss, pööras ennast selles suunas, kus ta arvas olevat väljapääsu. Aga ta ei leidnud enam auku. Tagus vastu metalli pinda, kas laeva külg või tekk. Poiss sattus paanikasse, laskis homaarikoti käest ja hakkas edasi-tagasi ujuma. Võib-olla leian mõne teise augu, mõtles ta. Äkki sattus ta peale käilanurka tekkinud õhutaskusse. Sinna olid kogunenud tema hingamisest tekkinud õhumullid. David vaatas hapnikuballoonirõhu mõõturit. Kui ta kogu aeg nii sügavalt hingab, jätkub tal õhku ainult kolmeks minutiks. Te, olete hingamistoru suust tõmbas õhutaskust kopsudesse suure sõõmu. Kuigi selles õhus oli palju süsihappegaasi, sai ta nii siiski koni hapnikku veidi kokku hoida. Parem kaotan teadvuse süsihappegaasi hingamisest, kui otseselt uppumissurma suren, mõtles David. Ja siis hakkas hüüdma isa. Isa, ma ei pääse siit välja, aita mind. Väljaspool laeva keret. Poissi veidi aega oodanud, hakkas Joe vraki kõrval püstloodis üles-alla ujuma. Äkki kuulist Davidi hüüdeid? Ta tundis nii suurt kergendust. Ei osanud isegi imestada, kuidas poja sõnad nii selgesti temani jõuavad. Tavaliselt oli vees olles väga raske kaaslase jutust aru saada. Praegu see teda ei huvitanud. Ta poeg oli elus. Chow püüdis väikesest august laeva keres sisse piiluda ja taskulambiga sinna valgust näidata. Ta märkas mingit välgatust ja tundis Tavidi sukeldus ülikonna. Poiss oli temast umbes poole meetri kaugusel. Nende vahel oli mõne sentimeetri paksune metall sein, aga see oleks võinud sama hästi olla ka kilomeetri paksune. Uju allapoole. Karjus Joe läbi hingamistoru. Sõnad hajusid vette. Ta nägi, et poiss pööra pärast tema poole džauusi, juurutas avast sisse ja osutas suuremale augule. Kui ta uuesti pilust sisse. Kas oli David kadunud? Joe ujus suurema augu juurde, lootes seal näha liikumist, kuid mitte midagi paistnud. Ole rahulik, David püüdistab pojale sõnatult sisendada. Otsisedava rahulikult. Joe enda õhuballoonimõõtur oli nüüd peaaegu põhjas. Hingata oli võimalik veel, ehk ainult kaks minutit. David liugleb tekil vahvate risti-rästi palkide vahel. Ja tundis, kuidas ta süda peksab. Kas ma lähen üldse õigesse suunda, mõtles ta. Hirm kippus lihaseid krampi tõmbama. Ta ujus tagasi õhutaskusse, sulges ballooni regulaatori ahmis kopsudesse kiiresti metallilõhnalist lämmatavate õhku. Isa appi, appi, ära jäta mind siia. Joele hakkas tunduma, et on möödunud terve igavik. Ta pani taskulambi valgusmärgiks väljapääsu augu servale. Vaevalt, et sellele Isogase vee paistab, aga proovima peab, mõtles ta. Joe just tagasi laeva nina juurde ja kobas käsikaudu auke laeva küljes kuidagi otsani jõudis, kuulis ta jälle Davidi hüüdeid. Joe pistis käeaugust sisse. See puutus vastu poisi vöökohta pojale pingsalt silma vaadates ja alumise augu suunas osutades püüdis ta selgeks teha, kus poole tuleb ujuda. Midagi rohkemat ta teha ei saanud. Regulaatorist väljuva õhuvool hakkas jälle nõrgaks jääma ja rõhumõõtja langes nulli lähedale. Kui teibid nüüd välja pääsu ei leia, siis siia me sureme, mõtles tšau-tšau, ujus augu juurde. Ta laskus taskulambi kõrvale põlvili ja jäi südame põksudes ootama. Ta püüdis hingata, kuid õhku ei tulnud enam. Mootorist väljusid viimased mullid. Chow surus hambad kõvasti hingamistoru suu võsa ümber, et kogemata vett kopsu ei tõmbaks. David liikus edasi pikki laest välja ulatuvad karniisi. Eestpoolt paistis tuhmi valgust. Isa lamp. Seal oli auk. Ta hakkas kitsast käiku mööda välja vingerdama, aga oh õnnetust, õhuballooni ei mingi nuki taha kinni. Isa ulatas talle käe vastu, kuid poiss edasi liikunud. Ära nüüd enam seisma jää, püüdis isa oma kokkupigistatud hammaste vahelt hüüda. Ta sirutas käe välja, haaras Tavidi, sukeldus ülikonna õlarihmast, tõmbas metall Gregises. Poiss jäi veel kord vot kinni, aga siis viimaks oli august väljas, vajudes show'le kaenlasse. Joe avas mõlemad tinavööd ja laskis need merepõhja vajuda. Siis tõukas hooga põhjast lahti, hakkas Davidit kaasa haarates tugevate lestalöökidega ülespoole liikuma. Ta sukeldus kompuutri-le, ilmus kiri. Liiga kiire tõus. Aga ta ei hoolinud sellest, võitles enda ja oma poja elu eest. Kui nad veepinnale lähenesid, hakkas veesurvet kiiresti langema. Jov õhuballoonis suurem surve kui teda ümbritsevas vees ja tema suhu tungis seni alles püsinud viimne õhu pahvak. Hinged, tõmme andis talle jõudu, ta töötas jalgadega ja hingas kopsud õhust võimalikult tühjaks, et need välisrõhu veel suurema langemise puhul ei reveneks. Isa ja poeg jõudsid veest välja, tõmbasid hingamistorud suust ja ahmisin õhku kopsudesse. Tšau tõmbas kiiresti maski Davide näolt, et vaadata, kas sealt paistab verd, mis annaks tunnistust kopsurebendi kohta. Ta nägi siiski ainult kergendus pisaraid poja silmis. Ja tundis, kuidas ta endagi silmad niiskeks tõmbusid. Hilisõhtul hakkas David tundma küünarnukk kedes ja põlvedes sukeldustõvele iseloomulikke valusaid torkeid. Nii isa kui poeg pandi kohaliku haigla paro kambrisse. Taastusravile kudedesse tunginud lämmastikumullid kadusid. Kadusid ka Tavidi valud. Chow ei tundnudki mingeid kahjustusi. Õhujõudude kapten Margrethe Ring sõitis San Antonio linnast mööduval magistraalteel number 16, null neli ja imetles Texase kaunist maastikku. Õhtupäikesevalguses kul lendasid mõlemal pool teed. Avarad nurmed. 35 aastane Margrethe Ring oli lõpetanud oma tööpäeva lennuväebaasis, kus ta oli õppeosakonna ülem. Margareti mõtted olid seotud juba koduga, kus teda ootasid neljakümneaastane abikaasa Mike ja nende kaks last. Nelja aastane Mäkija, kahe aastane kämmi Margrethe sõitis normaalse kiirusega piki sirget teelõiku ega osutanud erilist tähelepanu vastassuunast läheneva le veoautole. Äkitselt kukkus veoautolt teele melonisuurune kivi, mis põrkas asfaldilt tagasi üles ja vihises vastu Margareti sinise Honda akordi tuuleklaasi purustas selle ja sattus vastu Margareti vasakut meelekohta. Veoautojuht ei pannud midagi tähele, jätkas oma teed. Kell oli üle viie. Õpetaja Helja Hardoc klass oli aasta jooksul säästnud raha, et kevadel sõita San Antonio mereakvaariumisse ekskursioonile. Kuna bussi üürimiseks raha ei jätkunud, jaotati lapsed õpetajate ja lapsevanemate autodesse. Kaasas oli ka Hardo sõber, massaaži terapeut Marlon Mack Aliceter. Hardo pööras oma autot teele number 10 64 ja hakkas sõitma põhja poole suunduva Honda järel. Nagu tipptunnil ikka, olid teel tihe liiklus äkitselt nägiku ja harda. Kuidas teepinnalt põrkas üles suur kivi ja paiskus otse vastu Honda esiklaasi. Auto aeglustas sõitu. Hardo möödus Hondast ja heitis pilgu juhile. Algul tundus, et naine ei olnud viga saanud, kuid siis sõitis Honda kaarega teelt välja. Nüüd nägi, kui Hardo, et juht oli rooli taha kokku vajunud pea kinni, ütles McCallister, kes samuti juhtunut pealt nägi. Ta hüppas autost välja ja jooksis teest umbes 40 meetri kaugusel seisma jäänud Honda juurde. Rooli taha kokku vajunud naine oli raskesti viga saanud. Vasak pea pool silmanurgast kõrvani oli üleni verine. McCallister kiskus endalt T-särgi seljast, rebis selle sideme laiusteks ribadeks ja vajutas ettevaatlikult haava kinni. Sama teed sõitis oma mikrobussiga ka 48 aastane velsker chow karkorra. Tema sõitis San Antonio poole. Taolisel käinud varem sadu kordi, kui mitte kunagi mööda teed number 10 64, ilma mingi erilise põhjuseta oli ta just sel päeval valinud selle tee. Äkitselt nägi ta teeservas naist, kes vehkis kätega, et ta peatuks. On juhtunud õnnetus, teatas nõelia Hardo hingeldades. Meil on abi vaja. Korra sõitis hon talle nii lähedale kui sai. McCallister rääkis talle lühidalt, mis oli juhtunud. Korkorra lõikas taskunoaga marketi turvalovi läbi, laskis istme seljatoe alla ja asetas naise kukla alla. Nii oli lootust takistada halvatust tekitava selgroovigastuse tekkimist ja hoida hingamisteed lahti. Ootamatult tabas Margrit silmad ja pomises. Mul on peas hirmus valu, püüdke vastu pidada ja me kutsume abi, julgustas korkora. Marbet sulges silmad ja kaotas jälle teadvuse. Hetke pärast algasid tal krambid. Karkorra teadis, et see tuli ajukahjustusest katsuma teda paigal hoida, et ta endale viga ei teeks, juhatas karkorra. Nad hoidsid krampides tõmblevad Margrethe kinni. Veidi aja pärast tõmblused lakkasid. Mõne aasta eest oli kork korra kokku puutunud samalaadse liiklusõnnetusega. Siis oli ohver enne haiglasse jõudmist surnud. Korkorra ei tahtnud, et see korduks. Oli vaja saada kiiresti abi. Sõites mööda teed number 16 null neli märkas abisherif Francisco Gonzalez tee servas seisvaid autosid. Ta sai aru, et midagi on juhtunud. Asjast ülevaate saanud, kutsus Gonzales oma raadiotelefoniga kiirabiauto ja kahtlast siis läbi rohu handa juurde. Naise seisundit lähemalt näinud, teatas ta päästeteenistusse, et kannatanu seisund on kriitiline ja on hoopis kohe vaja helikopterit. Kiirabiauto jõudis kohale enne. Maarjat tõsteti autost välja ja valmistati kopterisse panekuks. Ja kukal ja selgrooks fikseeriti. Sel ajal tuli. Sa pead jälle hetkeks teadvusele. Mu tütar, kus mu tütar on sonista. Kuigi teadvuse hetk oli lühike ja naise kõne segane, imestas Gonzalez, et nii raske peavigastusega inimene üldse rääkida suudab. Ma 15 aastase praktika jooksul ei olnud ta varem midagi niisugust kogenud. Kui korra jagu on see alles. Margareti kiirabikärule toimetanud, hakkas kostma kopterimüra. Kannatanu nägu oli muutunud sinkjas halliks. Valmistuge Essuksin Ülcoliini süstimiseks, teatas Konrad Gonzalez kopterisse. Patsiendile tuleb hingamistoru kopsupanna. Paarkümmend minutit pärast õnnetust maandus kopter teeservale Margretele tehtist Zuccinilko liinisüst ja asetati kohale hapnikutoru. Naise näovärv paranes märgatavalt, ta tõsteti kopterisse ja sõidutati Ulforthooli haiglasse. Neurokirurg Johns naeder istus kingapoes ja hoidis süles oma kaheksakuist tütart. Naine proovis nende pooleteise aastasele pojale uusi kingi jalga. Kell 17 40 anti piipari kaudu teade, kohe tuuakse meile liiklusõnnetuses raske peahaava saanud patsient. Kopter peaks kohale jõudma kell 17 45. Schneider ulatas tütre oma naise hoida kiire väljakutse. Sõnasta tõttas autosse. Tipptunnist hoolimata õnnestus tal jõuda 16 kilomeetri kaugusel asuvasse haiglasse veidi rohkem kui 10 minutiga. Meie oma inimene, mõtles ta Marjuetti vormiriietust nähes. Vaatlemisel selgus, et kaks terava servalist luutükki olid tunginud sügavale Margareti vasakpoolsesse otsmiku Käärdu. Samuti oli ajus verevalumeid verevalumid ning ajukoe tursumine olid eluohtlikud. Kui patsienti raami peale operatsioonisaali viidi, hakkas ta vererõhk üllatuslikult tõusma. Snyder taipas, et hüübinud veri rõhus ajutüvele, millest olenevad organismi mitmesugused elutalitused, nagu vererõhk, südametegevus ja hingamine. Margareti südametegevus aeglustus. Olukord oli väga kriitiline, et pole aega enam käsi pesta, mõtles Schneider ja tõmbas kirurgikindad kätte. Kui ta oli hüübinud vere vastava instrumendiga ajust kõrvaldanud, mattusid patsiendi südametegevuse ja vererõhk tasapisi normaalsemaks. Kõige hädapärasem tehtud, läks käsi pesema. Tuli valmistuda operatsiooni keerulisemaks etapiks. Margareti vasakpoolne otsmikuluu nägi välja nagu haamriga purustatud kartulilaast. Vigastatud koha ümber oli luutükke liiva mulda ja seal keskel umbes kaheksa sentimeetri pikkune haav, kust paistis aju. Kaks luutükki olid tunginud sügavale otsmikusagaras, kus asuvad kõnekeskus ja mälu. Schneider kogus kokku üle 50 luud, ehkki ainult pooled kõlbasid tagasi panna. Margareti vasakut silma ümbritsev orbitaalluu oli väikesteks tükkideks murenenud. See tuli asendada mujalt võetud tükiga justkui lastele mõeldud kokkupandavad pildi detaile sobitades lappis neurokirurg, Margareti purunenud koljuluud ja kinnitas kokku sobitatud luutükid titaanplaatide ning miniatuursete kruvidega. Luutükke tuli võtta lisaks kolju terveks jäänud osadest. Seda oli võimalik teha küllaltki ohutult, sest pealuu koosneb kahest tugevast luukihist, millel on pehme vahekiht. Operatsioon kestis kuus tundi. Kell üks öösel viidi maardlat operatsioonisaalist intensiivravi palatisse. Neli kuud pärast õnnetust läks Margaret tagasi endisele tööle. Tema tervise nii põhjalik taastumine hämmastas arste. Õnnetuse üksikasju Maarjat ei mäleta. Mida rohkem ta sellest teiste inimeste kaudu kuulis seda suuremaks muutustel tänu võhivõõraste inimeste vastu, kes ei lasknud tal surra vaid tegutsesid leidlikult ning asjatundlikult. Ja nagu ime läbi olid õnnetuspaigale sattunud just need õiged inimesed. Kõrgel Florida taevas Küprasside ja tammede kohal lauglesid kotkad siin-seal keset suud, seisid liikumatult haigut. Webi ei tundnud end siin selles alligaatorid muude roomajate maailmas, kuigi õdu salt turvatunnet pakkus vaid nende suur lahtine, peaaegu kahe meetri kõrguste ratastega maastur. Jahihooaeg on alanud ja penovooker oli võtnud end mõneks päevaks töölt vabaks, et põdra ja metsseajahti pidada. Lisaks oma naisele debile oli ta jahile kaasa võtnud ka oma kaks poega neljase Mciu ja esemarki. Poisid olid muljeterohkest päevast väsinud ja magasid maasturi tagaistmel istme küll puuris tukkusid kerre tõmbumult kaks jahikoera. Kas me ei peaks juba hakkama tagasi minema, küsisid lebi. Ära muretse, oma jälgi mööda tagasi läheme oleme enne päikeseloojangut suust väljas, rahustas teda Peeenn. Äkitselt jäi maastur okstes kinni. Wen ronis kõrgele rattale, sõiduk okste haardest lahti päästa. Debi kuulis läbi mootorimürinat hüdra niutsatust. Seerum, venni hüüatus. Tule taevas appi. Mis juhtus, küsisin Debi tähelegi, kuidas Enn kätega meeleheitlikult pükse rapsib. Mehe püksid olid pahkluude streiteni kaetud kihama musta-kollase herilaste vaibaga. Möödus vaevalt sekund, kuid tuhanded raevunud putukad kogu Vookerite sõiduki enda alla matsid läbi, tundis, näol ja kätel valusaid pisteid. Jumal, poisid mõtlesid läbi õudusega ja vaatas selja taha. Ta nägi magavate laste kohal tiirutamas herilaseparve. Ärkas kisaga üles, vehkis abitult käega. Jaak nuttis, emme aianad minema. Wen ronis tagasi juhiistmele ja üritas maasturile tagurpidi käiku anda. Kuid sõiduk ei kuulanud sõna. Jookseme, hüüdis ta naisele, ma hüppan alla, viskab poisid mulle. Vend hüppas huupi kõrgesse rohtu. Ta parem jalg sattus millelegi kõvale ja ta vajus kogu kere raskusega sellele otsa. Valusööst läbistas peni keha. Oota debi, hüüdis ta naisele ja roomas maasturi taha. Lase poisid siia kukkuda, siin on pehmem levi kõhklus, kuidas ta laseb poistel rohkem kui kolme meetri kõrguselt alla kukkuda. Samas ründas vihane herilaste parv teda selja tagant, naine kiljatas, laskis margi käest lahti ja vajus valust kuku. Mark kukkus pehmelt mutta. Rebi haaras mats ju sülle ja laskis tollelgi alla kukkuda ning ronis ise järele. Koerad ulgusid riivitatud puuris läbi, süda kiskus valust krampi. On neid aidata, mõtles ta, pean mõtlema oma pere peale ning ta tõmbas matsu maasturist eemale. Peame katsuma kuidagi poisse kaitsta, hüüdes läbi. Veeretasid poisse mudas ja peksid herilasi neist eemale läbi, silmad ei seletanud suurt midagi. Olen prillid ära kaotanud, taipas ta. Ta oli lühinägelik ja vajas prille, isegi igapäeva toimetuste juures omaenda kodus. Wen vaatas naise poole. Ta Pippused otsmiku lõug olid hakanud tursuma. Vend teadis, mida see tähendab. Asi võis lõppeda eluohtlikus. Võta mark ja hakka jälgima mööda tagasi minema, käsutas memm. Tuleme teile järele läbi, haaras poja sülle ja komberdad ratta roopaid mööda herilastest nii kaugele kui võimalik. Lõpuks jäi herilaste parvmeest maa. Mine emale järele. Me ütlesime penn kähedal häälel Metsule. Ta aitab sind. Nelja aastane poisike, kelle ümber tiirles sadu raevunud herilasi roomas neljakäpukile emale ja vennale järele. Kui teibinägijat poiss tuleb lüksid, taipas ta, et meil on tõsiselt viga saanud ega saa käia. Oodake mind siin, ütles ta poistele, pea kummargil kätega teed kobades komberdad läbi, nii juurde tagasi. Katsu käia, ütles ta bändile. Ma toetan sind. Paraku ei jaksanud kilost meest jalule tõsta. Mis me nüüd teeme, hüüdis naine hääle värisedes. Wen mõistis, et nad on tõsises hädas. Jalg tulitas valutada. Läbi oli langemas šoki. Ta oli ükskord vähimgi eriliselt nõelata saanud ja siis lõppes asi haiglaga. Öö oli tulekul, keegi ei teadnud, kus nad on. Jookse. Võib-olla kohtad kedagi, kes meid aidata võiks, ütles ta naisele. Poisid ja ta siia. Ma ei või, halastebi üksi saad kiiremini edasi. Minekuni veel suudad. Mine rataste jälgima, kuni jõuad laagrini, millest sõitsime läbi mõistus, et muud võimalust pole. Et see on tõepoolest ainus pääsemislootus. Hea küll, teen, mis suudan, ohkas ta. Käsikaudu teed kobades tegid leviminekut. Tundus võimatuna, et ma naine kõigest sellest tervena välja tuleb ja palus jumalatelt läbi kohtaks kedagi, kes neid aidata saaks. Lewisumpas porise katsus kõigest väest püsida. Rattajälgedes. Ilma prillideta oli kogu ümbrus ühtemoodi hall ja udune. Ta tundis, kuidas ta tuhmistumad ja liikmed ikka kangemaks ja kangemaks jäävad. Putukamürk tegi oma salakavalat vaikset ööd. Esmalt alaneb vererõhk, mistõttu väheneb aju, südame ja muude elutähtsate organite hapnikuvarustus. Kudedesse koguneb vedelik, kujuneid hakkavad korrusuma, hingamisteed ahenevad. Ühed mürgiohvrid surevad kiiresti, teised kustuvad aeglaselt. Märkamatult oli debi rattajäljed kaotanud ja teelt eksinud. Puhkeajakorraldajana töötav fil peal, et see oli seda jahti kaua oodanud. Ameti valmistas talle pettumuse. Ulukeid oli olnud palju ja sõbrad olid ülevas meeleolus, kuid Philly vaevas seletamatu rahutus. Kui kõik olid läinud jäide laagrisse kohmitsema, miks seda ei teadnud ta isegi. Kell oli pool viis, kui ta jällegi teadmata, miks maasturi käivitas ja mööda mahajäetud raudteetammi, mida sõiduteel kasutati edasi sõitma, hakkas äkitselt silmuste oma ees inimkogu. See oli naisterahvas, räsitud riided, porised, nägu paistes. Mis teiega juhtus, küsis peleti naise juurde tõtates kui debiplit häält kuulis. Püüdist ahastades. Mees murdis jala, lapsed on kadunud. Meid ründasid herilased, kõik kohad olid neid täis. Ärge muretsege, ma aitan teid, lausus pelleti. Katsus naist maha rahustada. Lähme, otsime nad üles. Ma ei jaksa, pomises läbi, ma ei saa hingata, vajan arsti. Naise pilk oli klaasistunud, nahk elutult hall. Pele c5 naise ordu kaupluse juurde. Sinna oli vaevalt viie minuti tee. Kauplusest helistati hädaabiteenistusse, parameedikud tulid kohale, tegite pile adrenaliinisüsti, tema seisund kuulutati eluohtlikuks. Kogu selle aja ei lasknud läbi Pilatšeedsilmist ja anuseta läheks, otsiks tema perekonna üles. Pretseel oli endal ka kaks last ja ta mõistes väga hästi läbi tundeid. Ärge muretsege, ütles ta naisele, kes oli iga hetk teadvust kaotamas. Voolas möödaõppele Tsee selga alla, kui ta ettevaatlikult pilguga ümbrust kombates teed mööda suu poole sõitis läbi, oli kirjeldanud talle paika, kus ta metsast teele oli tulnud. Peagi märkas ta midagi metsasihitaolist. Talle meenus, et metsas on mitu vana palk teed. Naine pidi tulema siit, mõtles ta. Hakkas pimenema. Peletzee sõitis aeglaselt edasi, kuid ei näinud mingeid jälgi. Aeg-ajalt sattus auto suurtesse veega täidetud aukudesse. Äkitselt vilksatas põõsaste vahelt midagi kirjut. Peletseerunis autost välja. Madalas porilombis isklus, selg see poole. Väike poiss kõneles iseendaga. Et mitte last ehmatada, hõikas pileti eemalt, poisu, ma leidsin su maa üles tulema, viin su tema juurde. Laps vaatas politsei poole ja puhkes nutma. Poisi väljanägemine ajas peletisi hirmu peale matsu, kael, käsivarred ja jalad olid kohutavalt paistes, kõrvad turritasid peast eemale. Kahvatu nahk oli täis sadu purpurpunaseid pistjälgi. Politsei võttis poisi sülle ja kandis ta ettevaatlikult autosse. Mätsinud karjus ja vingerdas valust. Poissi raputasid külmavärinat, kuigi õhusooja oli 32 kraadi. Varsti jäi laps vaka, põrnitses klaasistunud pilgu endaga. Pea vajus rinnale. Poiss võis iga hetk kaotada teadvuse, ta tuli kiiresti haiglasse toimetada, vältimaks sügavamaid veega täidetud auke, hakkas peale, et see ettevaatlikult ortona poole tagasi sõitma. Nii ettevaatlikud. Paugu vesi lõi üle kapotikaane, mootor turtsatas ja seiskus. Pileti, haarasime do sülle ja kahtlus peaaegu puusadeni vees edasi. Mõne aja pärast silmas ta endale kedagi vastu. Tulemus, see oli Abiž kaalin, kuuman, kes talle jälgi mööda järele oli tulnud. Laps vajab kiiresti arsti, süüdis peleti. Kui üle. No ei leidnud, tahame, peame kiirustama. Kell on palju, varsti on pime, peame laagrisse minema ja sealt teise maasturi võtma. Poolel teel laagrisse kohtasid nad tuletõrjepealiku Dennis hallingsuofi. Otsustati man, viib lapse Ortunasse platsi ja Halinga vors, võtavad maasturi, sõidavad vennia maalgi otsima. Kell oli pool seitse, meeste käsutuses oli napp tund, hiljem oleks otsimine võimatu. Jõudnud tagasi teele märkas Halingsugueff jälgi. Kinni hõikas ta põletseele. Siin oleksid justkui kahed jäljed, ühed laialt, teised kitsamad, jooksevad teineteisega risti. Naine rääkis, et neil on suur laiade ratastega maastur. Meenus pele teele. Võib-olla ajasta jäljed segi ja läks mööda teise sõiduki jälgi. See seletab, kuidas ta nii kiiresti laagrini jõudis. Paremini ei võinud tal minnagi. Mehed liikusid edasi mööda suurema sõiduki jälgi, kuni jõudsid paksust põõsapadrikust piiratud Alveseni Fletzee silmus älved teises servas. Inimese pead hüppas vette, kahtlast sellest nii kiiresti läbi, kui jalad võtsid. Lauljat kallast mööda üles ronides leidis Mark Walkeri. Poisi nägu oli tuhkhall ja paistes. Halingse haaras porise väikemehe sülle ja tundis, kuidas pisarad silma valguvad. Rackarda, poisu, kohe viime su ema juurde, rahustas ta last. Raadiotelefoniga ühendused päästeteenistusega leidsime poisi sõnasta, hääle värisedes toome ta ära ja läheme otsima. Isa. Nad leppisid kokku, et kolm on tuleb, võtab lapse ja viib taar toonasse. Männuokker polnud pärast läbi lahkumist paigast liikunud jõudnud poisse, kuid keegi polnud vastanud. Ta Cartilised poisid eksisid teelt ega leidnud debit üles. Ainuke lohutus oli see, et herilased olid lõpuks rahule jätnud. Kogu nende raev oli kandunud maasturile, mille mootor ikka veel tasakesi edasi müdises. Nii keha oli üksainus suur valu. Ta oli juba teadvust kaotamas, kui kuulis teise sõiduriista müdinat. Keegi hüüdis Enn, kas sinuga on kõik korras? Kohe tuleme sulle appi. Ja olgu kiidetud, ohkas Ben. Jahimehed tõid veni maasturi suust välja. Ja vabastasid koerad, kes rängast katsumusest hoolimata pääsesid eluga. Erilaste viha sõiduki vastu ei tahtnud aga kuidagi lahtuda ka uuesti ja uuesti ründasid nad seda hoolimata isegi tulest, millega neid püüti eemale peletada. Üldiselt ehitavad herilased oma pesad maa alla. C pesaga ulatus pehkinud puurondi all maapinnale veni maasturi ratas oli pesa riivanud ja herilased üles ärritanud. Webi toibus haiglas veni paremas põlves. Reyes olid lahtised luumurrud, mida tuli mitu korda opereerida. Margia matsu said juhtunust üllatavalt kiiresti üle.