Plaani põgenik. Plaanib. See õdus muusika, mis plaadi põgeniku alustuseks praegu kõlab, juhatab väga hästi sisse meie tänase plaadi põgeniku külalise, kelleks on Guido Kangur, näitleja ja loomulikult ka suur muusikasõber, just eriti džässmuusikasõber, kes armastab teatri puhvetis teinekord käia õdusaid džässiõhtuid nautimas siis nende jaoks muusikapala ei ole samuti võõras. Tere tulemast saatesse ära, Guido Kangur. Et jah, ma selle tänase saate peale mõtlesin kodus ja plaadiriiuleid vaatasin, siis ma tõesti mõtlesin, et et teeks nii, et sellel korral räägikski ainult džässmuusikast ja ja põhiliselt eesti džässmuusikast. Et kui ma olen enne raadios käinud juttu puhumas ja oma plaadikogu lappamas, siis, siis ma ei mäleta, rääkinud ka noorpõlve rokiarmastusest, nagu ikka koolipoistel need olid ja ja ma mäletan, et ma kindlasti lasin Led Zeppelini ja syncro Simsonit ja ja sealt pihta ja, ja kindlasti siis ka sai džässmuusika peal peatatud ja ja lõpetuseks minu lemmikud, ütleme klassikalises muusikas minimalistid seal Steve Reich ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga, aga täna ma olen mõelnud, et, et me räägime Tšassist ja ja miks me selle looga alustasime, siis see peaks olema vikerraadio inimestele natuke tuttavam ka. Sest see lugu juhatab sisse ka neid reklaamiklippe, siis mida ma olen sisse lugenud ja džässsalong asub meil siis teatri väljak kolm igati sobilik aadress minu toimetamiseks. Ja kohanimi on teatripuhvet. Ja meil on väike oma väike džässisalong selles teatri puhvetis kestnud oleme me juba siis tänaseks päevaks juba poolteist aastat. Alustasime me üle esmaspäeva ja tänasel päeval toimunud siis juba iga esmaspäev, nii et me oleme nagu rahva üles leidnud või inimesed on meid üles leidnud ja Nad käivad meil meil meil muusikat kuulama, see meile suur rõõm ja ja jah, et siis täpsemini veel inimesed teaksid, kus see on, et see on teatri väljak kolm asub see Teaduste Akadeemia taasandjat ei lähe mitte peasissekäigust sisse, muidugi sa võid teha siis õigus ka sisse minna, jõuad ikkagi džässisalongi. Ongi kõige lihtsam kirjeldada, et kui tuled Lasnamäelt või kuskilt 68 67 23 bussi pealt maha, siis sisuliselt bussi pealt astubki sealt uksest sisse ja. Sa astud uksest sisse ja, ja aga kuidas kõik alguse sai, sellest ma räägin ka kohaga, laseme korraks veel muusikat. Ja, ja seesama, võib-olla see esimene pala oligi siis Villu Veski ja Tiit halluste plaadi pealt põhjala hääled ja nüüd me laseme teise plaadi pealt ka veel. Natuke muusikat ja siis ma räägingi edasi. Kuidas džässisalongi sündis ja miks ta sündis? Sellised nukrad meloodiakäigud natukene ehk sellise juudilikkugi kaeblikkusega esitatud. Kuivõrd tundub teile Guido Kangurit vahetevahel seda Eesti? Jazzmuusika sellist meelsust varjutab vahetevahel rohkem pigem isegi nukrameelsus kui selline mängulisus. Et seda sellist melanhooliat on Eesti kui me, ütleme nüüd jõhkralt vale kvaliteet muusikas on pigem rohkem kui kui sellist rõõmsameelset mängu. Jah, aga see ongi, mis mulle väga meeldib, mulle meeldibki just sedalaadi džässmuusika pisut unistav, romantiline selline, ütleme, džässrokk mulle ära. Ma ei oska teda hinnata, eks ole, aga just selliste ilusad vaiksed. Et see, see sobib minu ilmselt romantilise meelelaadiga sõbrad ütlevad paadunud romantik. Ja ilmselt see, see, see kõige rohkem mulle selle juures muusika juures meeldibki. Ja ilmselt see on ka see, mis mind selle muusika juurde on toonud, et et kõik see sündis, nagu ma enne lubasin rääkida, et kuidas see teatri puhvetis fikse sündis. Et sõber Tiit Land ja kes oli selle kohviku teatri puhvet loonud, kutsus mind ühel hetkel enda juurde, et kui mul on selline nimetus selline kohvik nimetusega teatri puhvet, asub teatri väljak kolm, aga ei ole nagu teatriga rohkem seost, midagi, et aita, ehk tuleb sul pähe. Ja muidugi mul kohe pähe, et ma, ma tean, et mina armastan väga pildistada ja rännata, pildistada ja ma teadsin seaduse väga palju näitlejaid, kellele meeldib fotoaparaat kaasas, ringi matkata ja mõtlesin kohe kuule, usu mind, et ma leian põnevaid näituseid, räägin kolleegidega ja otsime võimalusi ja paneme siia erinevaid näitusi kokku ja hakkavad teatriinimesed siin ka käima ja oma näitlejaid vaatamas ja sõbrad näiteks vaatamas, et see on nüüd esimene asi, mis mul kohe pähe lööb, eks ole, ja ja mitte ainult fotonäituseid, vaid ka paljud näitlejad maalivad ja teevad igasuguseid põnevaid asju, et see on koht, kus nad saavad eksponeerida kõike seda, aga mida nad väljapool oma tööaega teevad või millised nende armastuse veel on. Ja niimoodi me hakkasimegi panema üles näituseid, mille nimetasime siis teatritegemised üks ja siis tuli arsti juba uus näitus, teate tegemised kaks ja kolm ja hetkel on meil üleval näitus teatritegemised viis natuke nagu no teater tagurpidi. Jah, võib. Väga hea toode ja siis hakkasin, aga aga kui ma oma loodusfotosid pildistan, siis ma hakkasin juba üsna pea. Kui ma esimese näite seal on juba ära teinud, veel ilma muusikata, siis ma hakkasin kuulma maa, et selle taha sobib muusika, mida ma armastan tegelikult, mida mulle meeldib kodus kuulata. Et ma hakkasin neid nagu koos kuulama, et minu pildid ja vot selline selline muusika. Ja miks ma siis olengi tiik aluste ja, ja Villu Villu Veski nende Põhjala saartega siin alustanud seal tänast saadet. See on ka muusika, mis siis tegelikult minu fotode taustaks oli mitmel näitusel ja selles teatri puhvetis ja sealt tekkis siis mõte, aga kui me juba, kui ma laadid kodust ja seal tänase päevani mängivad minu koduplaadid kõik, mida ma rõõmuga toon? Mulle alati meeldib oma plaate jagada, sellepärast on mu plaanid tihti ära krõhnatud, sest et nad kuuluvad arstid. Et ma ei taha sugugi nüüd oma kodus kapi sobise riiulil hoida, vaid ma hea meelega Rõõmu jagan teistega ja viin kuulata küll teatrisse, küll sõpradele kuulatliku põneva asja, ma leidsin praegu, mis te sellest arvate, et ja nii on ka selles teatri puhveti mängivad tegelikult minu oma plaadid, tüdrukud, seal vahetavad neid nii, nemad teevad ju iga päev hommikust õhtuni seal tööl olema. Kui miskine ära tüütab, siis nad panevad kergem asjad, ega ma seal nüüd padu džäss-i ka ei lase, aga siis kui ma ise kohal on, siis võib-olla lasen, lasen rohkem džässi paremat. Aga, ja sealt siis mõtlesin Tiidule, et aga mis sa arvad, et kui me proovime siin päris Livicias muusikaõhtuid, talle idee väga meeldis. Ja nii sündiski see ja ristiisaks võiks pidada Toomas Rulli, sest et no aga ma ju ise ka kõhklesin, et pisike ruumikene seal taga tagasaalis on siis, kui sa teatri puhvetis on ees söögisaal ja see on siis nagu tagumine saal. Et noh, et džässmuusika elitaarne muusika ikkagi on ja kuidas me nüüd uue koha vaatame, kuidas rahvas meid üles leiab ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ja kutsusin Toomas Rulli, et kuule, tule vaata, mul on selline mõte, et siin hakata tegema laivis muusikaõhtuid toomas käis, vaatas üle ja ainult sellepärast ma nimetan teda ristis lapsed, et andis oma heakskiidud. Muidugi hakake tegema ja vaatas meie fotonäitus, mis seal üleval on ja ta sai nagu aru, mis, mis Teednelist kõndida tahame ja kuigi kõhklused iseendas ka. Ja ma arvan lasemegi Toomas Rulli viimase plaadi pealt natuke hüppan oma plaadikogus edasi-tagasi. Toomas Rulli tuli üks fantastiliselt ilus plaat välja, just mille esitluskontsert ju praegu käivad, nii et me võime siin väikese lõigukese risti, saastan justandoomistlasena ristiisa plaadi pealt väikse lõigu. Plaadipõgenik loksus natuke reipama rütmis edasi, Guido Kangur oli selle loksutamise taga, valides Toomas Rulli värskemalt plaadilt TomTom ühe pala, millel õige kummaline realgi rikka instrumentalistid otsivad oma oma loomingule väga huvitavaid pealkirjas, et mul on selline tunne. Mulle meeldivad, et nad selliseid pealkirju mõtlevad ja otsivad, sest et, mis seal salata, ma loen väga pealkirju ja, ja, ja see loo nimi ma ei tea mitte midagi. Kui ma täna hommikul siia tulema hakkas, siis mõtlesin ka, et no ma ei tea mitte midagi, mida mina tulen nüüd rääkima. Muusikast siis ma mõtlesingi, räägi ma ju ju lasen, panen plaate mängima ja kuulame koos neid meeleolusid. Ometi on ju igal lool ikkagi põhjendus, mis sest, et, et inimene võib-olla ei tunne ennast ise muusikuna, aga, aga, aga igal lool ja igale muusikapalale, mis inimeseni jõuab, on ju mingi põhjendus. No kindlasti ja ma usun või kuidas nad ikka muidu ei kontrolli, mille põhjal ja, ja vaata, kuidas ma sellest pealkirjadesse siis need kaks eelmist lugu, eks ole, esimene oli ju teekond jälle väga selline saladuslik ja lummav pealkirjad, noh kui ma seda lugu kunagi vaatasin ja kuulasin, siis mõtlesin teekond ja mul on, mul on ikka meeldinud mõtiskleda sellest, et mul on alati minek olulisem kui päralejõudmine ja ja mulle meeldivad, ma pildistan mingit pikki kaugusesse ulatuvaid maanteid ja, ja et see mine, kuhu igatsus on mulle alati elus olnud olnud, nii oluline võib mulle meeldib niimoodi unistada ja minna. Päralejõudmine tühja polegi ju nii põnev, eks ole, ja teine, ja see teine lugu jällegi põhjala saal äärte pealt oli ju ükskord ammu, et nende lugude pealkirjad ka mulle nagu kuidas nad literatuuris allteksti kannavad, annavad sulle ka kaasa, et et sa oskad nende lugudega nagu edasi kulgeda, sa oskad nagu seda sugu endas paigutada, soskate tooma, näituses paigutada ja noh, kuidagi sedasi need kõik need asjad on seotud käsikäes käivad. Aga kuidagi kummaliselt olete te selline julge unistaja selles mõttes, et väga vähesed julgevad nagu Me trafaretselt üritame eestlasi paigutada sellisteks introvertidele lahtrisse kuuluvateks inimesteks. Et teie olete vaatamata sellele väga julge avaliku unistaja. Et julgen öelda, et et asjad peavad olema ilusad ja helged, seda ma ei häbene öelda küll, võib-olla natuke ei jäta endast eriti meheliku mulje kasvatamine jah, et nad tihti ainult, et minuvanused inimesed katsuvad kuskil pangas raha liigutada, mitte tulbisibulaid peenralt ei tõsta ja vaadata oli oodata nende õitsemise Reaga koksida praegu lund ära, et nad saaksid juba õitsema hakata ja aga võib-olla varem häbenesin seda nüüd on nagu on vana inimene, võin öelda küll, mis mu veidrused on või mis mu armastused. Jaa, jaa. Millega mulle meeldib tegeleda teatrist nii-öelda välisel ajal, sa oled muidugi või põhitöö, see on ju ikka diaatri töö ja, ja Draamateater ja. Aga, aga ma arvan küll, et need minu rõõmud kuidagi aitavad mind. Aitavad mul media hinges olla. Just sest tegelikult on ju mahavisatud ja raisatud aeg see, kui näideldakse, et mind ei huvita ja ma olen. Ma olen ju nii meelekindel ja nii pragmaatiline ja liigutangi tulbisibulate asemel hoopis raha pangas. Igaühe vabadus teha, mis ta tahab ja mina tunnen nendest asjadest rõõmu ja ja, ja see selle muusika seal on mõned küsimus, miks sa, miks sa tegeled niukse? No mis ma oskan öelda, mulle meeldib see muusika. Ei tee seda ju kasu saamisel, võime loomulikult, ma olen väga palju vaba aega ära, aga kui ma seda ei armastaks ja kui see mulle ei meeldiks, siis ma ju ei annaks seda ära, eks ole, loomingut arvelt, et ma seda teen, aga kui see mulle hingekosutust annab, siis ma ei näegi mingisugust, miks ma ei peaks sellega tegelema? Jaa, jaa. Ivo, Ivo Linna, kes meile ju varsti ka tuleb, sest salongi külla. Ja tuleb sellise enneolematu koosseisuga nagu Ivo Linna, Ain Agan ja Raivo Tafenau on väga mõistvad. Mulle ütles, et modiaal võIts, jube kosutav on teha. Kui sa oled põhitöö, on teine ja sa vahepeal teed midagi muud, et see annab sulle nagu hingejõudu ja kosutust ja mul on nii hea kogeda seda. Vana sõber saab väga hästi aru, mida ma teen. Aga samas seda kõike tuleb mõõdukalt teha, et sellest saaks lisa ballaste koorem, et et muretsevadki, et kust ma esinejaid leidsin ja kas kõik tasutud saavad ja. Niimoodi ma ei tea, kui see ühel päeval mul kuidagi. Mul ei ole kohustust, eks ole, ma teen seda rõõmust, eks ole, mul ühel päeval mõõt täis saab, ju ma siis ütlen ka ja võib-olla ma leian siis inimesi, kes seda jätkab või on praegu küll ei näe nagu mingisugust põhjust ja võimalust, et ma selle pooleli jätma, Ta on aga, aga kindlasti ma ei hakka seda tegema sellest, et ma pean tegema, ma teen seda rõõmust, et mulle meeldib teha. Ja meie eelmise aasta Sõru džässfestival sündis sedasi, et et jõudis kätte suvi, me olime siis, eks ole, üle poole aasta väikse džässisalongile tegutsenud ja nii meeletult mõnusad inimesed on need muusikud kõik neist nii vaimustuses, et et nad on nii toredad ja nendega nii tore koos olla, neid õhtuid korraldada, et need ei ole ju sellised akadeemilised kontserdid nagu salongiõhtud, kus inimesed musitseerivad, räägivad publikuga juttu. Mulle meeldib mõelda, et see on nagu üks suur tuba külalised seal külas ja seal raiunud muusikud selle üle lava, eks ole, midagi sees on ja, ja kõik see, see, see, see oli see pool aastat oli nii tore, ent mõtlesin muusikutel, et pikk suvi on ees, et arusaadaval põhjusel siin Tallinna südalinnas ei ole suvel põhjust midagi teha, et suvel meel midagi ja kui nad olid nagu kohe toetasid. Ma ütlesin, et teine nagu suvepäevad, suvepäevad Hiiumaal, korraldame jätsalongi suvepäevad Hiiumaal ja sedasi sündiski Sõru džässfestival 2008. Ja see aasta on meil nüüd juba kindel plaan, nüüd ma lähen juba programmiga, siis mul on tänaseks päevaks kava koos 20 21, juuni toimub Sõru džäss vaatamata sellele jutule südame pahaks. Selles majanduskriisis ei viska püssi nurka, vaid igal juhul teeme seda ja muusikud toetavad mind täiega. Nad ütlevad, et nad tulevad rõõmuga ja ja aga nüüd jäime pikalt. Rääkima mingi, et mingil ajal veel midagi vahele ja siis räägime sellest Sõrusassist. Jah, et me nüüd, et ühesõnaga, me jäime jutuga sinna, Toomas Rull oli ristiisa, kuulasime Toomas ära, ütles, et alustage ja siis me hakkasime pihta, sedasi üle esmaspäeva toimus, toimusid jazziõhtud ja järgmine külaline kohe oligi kalluste trio. Siis mitte Villu Veski, Tiit kallustavaid, Villu Veski arusaadavalt on, eks ole, Muhumaal ära. Ta ei jõua siia ju iga asja väikse asja pärast tulla, nii et siis oli Tiit kaaluste trio mediaks, laseme siit lolluste plaadi pealt ühe loo. Nõnda ongi seilanud plaadi põgenik Pariisi taeva alla. Jah, ja, ja selle plaadi peal siis musitseerivad Tiit kalluste Raun Juurikas Taavo Remmel, Toomas rollia, Karolin kalluste ja välja arvatud Karolin Kallaste on meie siis meie džässisalongis kõik korduvalt üles astunud, kõik need muusikud ja ja minu meelest hästi toredad plaat, krediit selle mulle kinkis. Sees on selle pealkiri ja siis ta ütleski, et noh, ma tegin sellise plaadi, rahvale meeldib see muusika, miks siis mitte teha. Ja nagu me just rääkisime hästi, maitsekalt, hästi, ilusasti plaat mulle meeldib, rikub võib olla selle ära, et et naersid meie peres pari Pariisist ei räägita. Et esimene tõesti Pariisis ja meil oli imeilus reis ja nii kultuuritihe reis, et me oleme sellise programmi välja mõelnud ja laulu džässklubid olid minu jaoks olulised, mida ma tahtsin, sest siis meil oli juba džässklubi ja ja, ja ma mõtlesin, et, aga kindlasti ma teadsin, et ma tahan minna sinna ladina, ladina kvartalisse, seal väikseid jazzklubisid, millest ladina kvartalis džässiklubisid näha ja missugused taimed ja siis meil on, kohapeal soovitati ming. Et loomulikult need on vahvad ja ma pildistasin neid näha seda feelingut ja minge džässiklubis, Jumooning. Et seal on, seal on vinged esinejad käivad ja seal on tihti ka välismaa esinejad, on mul, ma mõtlesin, no mis asja, välisMa tahan just prantslase kuulata mulle välismaalased. Aga loomulikult me läksime sinna niumooningusse ja Mike Stern oli juhtunud sellel õhtul seal. Minesta. Ei ole võimalik. Mike Sterni kitarr mulle nii väga meeldib ja kui Mikesterson jazzkaarel meil käinud, siis pole alati sellistel kontsertidel ja mida ma kindlasti näha tahan, on mul raudselt etendus. Aga siin ma, Mike Sterni käisin niimoodi, et ühel kontserdil ma käisin. Et ma jõudsin etendusele, vaatasin 203 lugu ära ja Ta on kaks korda kindlasti käinud, kui mitte rohkem ja teisel korral ma jõudsin niimoodi, et ma tulin vist kahte viimast lugu kuulama, et ma olen teda teda Ameerikas ka kuulanud, nii et et on mulle väga tuttav ja tema muusika mulle meeldib, noh, kohati ta võib-olla on väga tehniline, mina ju tegelikult hindan ikkagi muusikat emotsiooni pealt, ma ei oska analüüsida muusikat, nii et aga ma võtan seda, et kas ta mulle läheb, hinge ei lähe, eks ju. Et kui ma väga seda Mike Sterni seda tema tehnikat vaatan, siis ta võib-olla vahepeal tundus, et et nagu kuiv, nii tehniliselt, nii täpne, nii jube hea, aga muidugi emotsiooni ma üldse ei näinud ühel Tallinna kontserdil näinud nagu emotsiooni. Ja nüüd see kontsert Sonjumooningus, see oli talis, säravad suu kõrvuni talid, nii rõõmusta liini tulvil energiat. See oli niivõrd fantastiline. Mis juhtub teiega siis, kui te sellisele kontserdile sattuda, kus, kus tõesti satutegi nii elevust? Praegu nagu ma praegu ju ei tea, mismoodi, kui veider seekord välja näen, eks ole. Keegi pole, ma pole filmi pealt näinud seda, et niisugune ma olen, kas mul on muutunud väga lapsemeelseks? Toimub aga, aga, aga see see ja see pariisi reis kõik kokku oli fantastiline. Kui nõgamis pärast vabandust kaela 100.. Et aitab. Aitab Pariisist aitab Prantsusmaast hekel. Aga läheme siis edasi mõne järgmise muusikapalaga. Siis siis siis ma nimetaksin ära kohe järgmised noored, kes meil on ju ka vanaks sõbraks saanud, kas siis tollel ajal, keda ma ei tundnudki, noh eriti Virgo Sillamäelt ma juba teadsin, sest ma olin taga muusikalis kabaree kokkupuud. Et kas mul oli rõõm laulda paar laulu ja tema oli siis sellest ka muusikali kabaree nagu saateansamblis. Aga sajandi fantastiline tutvus mingo rajandi, meie imeline naiskontrabassimängija, teda ma ei olnud varem kuulnud. Ja Kristjan Masrutšak nor, saksofonimängija fantastilised korred, inimesed ja noh, me oleme juba nii vanad sõbrad, et nad on meie džässiklubis kõik korduvalt korduvalt esinemas käinud ja ka eelmise aasta Sõru jazzil ja rääkimata, et nad kindlasti tulevad ka selle aasta Sõru džäss-ile ja mingo rajandi kindlasti oma ansambliga ajavares. Sest varesega lihtsalt see häda, et ajavares tegelikult meie džässisalongis esinenud ei ole, sest et noh, meil tõesti on väga väike salong. Tekkiski minul jah, imestus, alati ma olen, käin seal teatri puhvetis, vaadanud ette tuppa tahatuppa ja mõelnud, et kuhu see ansambel sinna ära mahub. Jah, aga no me kohe ei tuisanud seda ruumi suuremaks tegema. Me siis korraldasime neid õhtuid ja rahvas hakkas käima ja rohkem käima, alguses käisid ainult sõbrad. Ilmselt lohutuseks, kuid oled ahju tuleb siin korraldad ja aga nüüd, kui neil enam raha ära ei mahtunud, mulle tundus, et järgmine esmaspäev ei tule, sest neil pole ruumi, siin pole hingad. Nonii, täis, eks ole, ikkagi seal pisikeses ruumis istub 50 60 inimest, siis läks kitsaks. Ja nüüd on see saal suuremaks ehitatud nüüd selgelt. Me nägime, rahvas käib, meil on põhjust seda raha saali suuremaks tehakse, tobe saal suuremaks teha ju ei teagi, kuidas, kuidas, kuidas rahvas meid üles leiab ja kuidas me ise oma üritustega hakkama saame. Tänaseks mahub sinna vabalt 80 inimest, võib-olla isegi 90, kui sellesse väiksesse ruumi suutsime 60 ära paigutada, siis nüüd me mahutame kindlasti kaheksaga. Ja sinna pealekaubakasse ansambli ajavares. Jah, aga, aga kuna jah, et see ajavarast tõesti koosneb kuuest inimesest vist jah, kui ma ei eksi, siis siiamaani jah, nad meile lihtsalt ära ei mahtunud ja mingo on lihtsalt käinud erinevate koosseisudega, aga nüüd siis Sõrusse tulebki kogu ajavares. Ja siin me siis tavapärase plaadi pealt kindlasti ka ühe laulu laseme. Tõsise koosseis on natuke muutunud ja siin on solist muutunud, aga, aga kuulame ikkagi haavaraselt. Tulid tuppa ja vaatlust ja selgust said tuumatäis. Üle oli kui päike. Kui päike keeresite tuli tuppa ja päev nagu arst ja selgus tubade üle. Ellijus kui muusik. Kammervaldust. Tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tubade naeratus oli, kui päike. Keelensaid, äikest. Tuli tuppa ja valgust ja selgust sai. Muusik Sugamme Valgast. Itaali ta ja valgust. Ja selgust ei too päev täi. Naeratus. Nõnda kõlas meie tänases plaadi põgeniku saates, millel külaliseks Guido Kangur, saatejuhiks Maian Kärmas ka üks, mille vokaal kõlas ja oli see, kui ma ei eksi, siis Juhan Liivi tekstile tehtud Paul Danieli looming ja kuivõrd oluline on teie jaoks, miks, sest tundub, et tihtipeale inimesed jäävad sellesse muusikasse kinni ja alati ei jõuagi selle tekstini, mida nad kuulavad. No mina jah, kohe päris kindlasti kuulan teksti eriti ma tekstist arusaam et mina kuulan väga ja, ja meil on Eestis ikka väga palju selliseid lauljaid, kellel ma saan aru ka, et tekst on väga oluline, me kindlasti kuuleme täna Tõnis Mäe mõnda laulu ka mees, kellel minu meelest on alati väga oluline, kes mitte suvalist teksti ei laula, vaid see hele tobedalt kõlab, sõnum on alati. Tal on ikka mingi asi siin ajada oma muusika kaudu ja see on minu meelest väga oluline. Ja, ja noh, siin selle aja varase plaadi pealmine hullem samamoodi, kuidas on tekstile tähelepanu pööratud. Me kindlasti võiksime siit kuulata lugu nimega Ahto eleegia. Ja mis on siis mingo, rajandi lugu ja, ja just selle plaadi peal ma olen seda jälginud, mingo on ju väga-väga paljudele laudadega sõnad kirjutanud, lisaks viisile, et ta on meil ikkagi tõeline poetess. Et sellepärast me peaksime siit kui eelmine, aga ma loener ühe lõiguga esid ajavares sündis 2006. aasta sügisel sündis, et laulda eesti keeles ja mängida muusikat, mis põimiks üheks tervikuks kuue erineva inimese mõtted. Muusika nagu varesedki, sööd kõike naerupisaraid, sõprust, viha, armastust ja nagu varesedki tahab teha end kuuldavaks. Väga ilus. Et kas me kuulame selle? Ahto leegivam. Tolleegia ansamblilt ajavares meie plaadipõgenik on täna tõeliselt läbi tumendatud Tšassist. Võib öelda, et täiesti sellest tekst, aga millest me rääkisime, mis muusikaga peaks käima käsikäes? Luule vist ei ole teist sugugi mööda käinud, ma olen aru saanud, et tõesti seoses sellega, et lapsena olete pidanud paar korda rääkima, õppima ja näitlejatöös kõige kergemini ja ilmeksimatult kohe kätte antud et siis siis luule on olnud üks selline nii-öelda ravivõimlemine teie jaoks, aga, aga samas ka sisuliselt on luule selline asi, mis muusikaga käsikäes käies võib anda väga võimsa lahingu. Jah, see see ilmselt ongi käivitanud selle, et ma rääkisin, et mulle meeldib kuulata alati sõnu, eks ole, mida lauldakse siis mul on tundunud, et, et päris põnev on džässmuusikutega proovida tõesti luuletusi lugeda. Ja, ja alguse sai see siis sellest, et Villu Veski ja Tiit Kallustega proovisime siinsamas raadiomaja stuudios. Noh, täitsa nii improvisatsiooni korras nad mängisid ja ma võtsin mingi asja mingi portsu luuletusi kaasa ja hakkasin vaatama, kuidas need kokku sobivad ja väga-väga põnev oli katsetada ja yldiselt peaks varsti üks plaat ilmuma siis sama põhjala ääred, kolm kus peaks olema vist pisut fikseeritud ka meie katsetus siin raadiomaja stuudios. Aga meil oli viimane kontsert, mis meil nüüd džässiklubis oli, oli meil külas Kristjan Masrutšak ja Karl Liiv ja nendel on väga vahva plaat ilmunud. Lisaks sellele plaadile said nad valmis ka veel filmi Eesti loodusest ja siis tekkis meil taas mõtet, proovime koos teha. Nii et siis olid laval poisid, mängisid taustaks jooksis film ja mina lugesin siis täiesti katsetasime, proovisime, kuidas kõlab sealsamas meediassi salongis. Mina lugesin siis Eesti loodusluulet natuke armastastatud loodusega sellist põimitud luulet. Ja noh, päris põnev oli proovida nii, et selliseid katsetusi mesis oma salongis oleme teinud ja, ja ilmselt teeme ka edaspidi. Võib-olla tahab teine näitleja veel siukest asja proovida? Džässisalongi ometi koht, kus võiks igasuguseid erinevaid asju katsetada ja proovida, kuidas nad kokku kõlavad. Minul oli päris põnev seda eile teha ja ja, ja kuulame siis lõigu veel just nimelt sellesama Christian Sobtšaki uue plaadi. Ja nõnda jääb meie plaadipõgenikku esimeest saatetundi lõpetama ansamblilt arktikum plaadilt Nordic siikrit unistav muusika, mis looduse helidest, looduse vaadetest ja muljetest inspireeritud järgmises plaadi põgeniku saatetunnis kuulame veel Guido Kanguri meelismuusikat.