Kuula. Rändajat tere kuulajatele, rändaja telefon stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No Kreeta saar on see koht, kuhu me täna rändame ja taas kord selline paik, kus on aegade jooksul kõvasti valitsejaid vahetunud väga kireva ajaloo ja loodusega maa ja, ja küllap see valitsejate vahetus on teisest küljest ka põhjus, miks seal on nii rohkesti neid muinaskultuurimälestisi Ja ka loodus on siin põnev. Nii et lähme aga rändama. See oli nüüd vana Greta rahwaviis mängitud traditsioonilistel Greta rahvuspillidel. Ja minu meelest sedaviisi kuulates on õige raske otsustada, et kus on siin kõige rohkem mõjutusi, kas Euroopast, Aasiast või hoopiski Aafrika kast. Ja vist õige on öelda, et kõigist kolmest ja see ongi minu meelest üks Kreeta saare põhiline tunnus, et ta asub keset Vahemerd just Aasia, Euroopa ja Aafrika ristumispunktis. Ja selles paigas iseenesestsaar onju suhteliselt väike, kui nii võtta 260 kilomeetrit pikk, 60 kilomeetrit lai. Kui Eestiga võrrelda, siis ütleme, võtaksime Eesti põhjaranniku ja kolm meie põhjapoolsemat maakonda seal umbes Kreeta saar oma kuju poolest pikaks venitatud kuju poolest läänest itta ja seal elab praegu 650000 inimest. See on siis, kui hakata jälle Eestiga võrdlema, siis see keskmine asustustihedus on küll suurem kui Eestis aga võrreldes jällegi teiste Vahemere maadega suhteliselt hädaasustusega ja asustus on koondunud peamiselt põhjarannikule kõik sellel saarel. Ja no mingis mõttes on ta olnud läbi aegade niisugune kolme alapiirisaar ja teistpidi on ta olnud ka siis Aasia, Euroopa ja Aafrika kultuuride ristteedel võib olla Aafrika siiski vähem, sellepärast et aafrika poolel otse vastus on Liibüa kõrb. Ja seal on asustus õige hõre näha ka Aasia ja Euroopa vahel on, on see küll olnud peaaegu pooleks kultuuride vahetus ja praegu siis ikkagi geograafiliselt, paikneb Kreeta Euroopas. Ja nüüd see paik, kuhu Meie oma perega läksime elama mõneks ajaks noh, nädalaks õieti asus Lääne Kreetal Hanija linnast umbes üks kümmekond kilomeetrit eemal ühes pisikeses külas agija Marina otse mere ääres. Ja see, et, et ta on küla, see õieti eriti välja ei paistnud, sellepärast et selle küla mõlemal pool kõrval olid kah külad, mis olid omavahel niivõrd kokku kasvanud, et sisuliselt staagija Marina külast 10 kilomeetrit juba sinna Hanija linna oli kogu aeg üks majade ahel, mõlemal pool teed. Ja, ja see on lihtsalt need külad on kasvanud, Anija linn on kasvanud ja, ja kui mõelda selle linna peale, siis on Kreeta suuruselt teine linn elanike 60000 noh, ta ei ole üldse suur, ütleme, Eestis natukene väiksem kui Eestis näiteks Pärnu. Ja selle Anija linnas muidugi sai nendel päevadel ikka jäljes käidud ja kullatud ja ja see linn peegeldab noh, ülitäpselt viimast tuhandet aastat nii Kreeta kui ka selle linna ajaloos. Ja tegelikult on samaga selle teise Greta linnaga. Irakli on on selle nimi, see seal elab 140000 elanikku, rohkem tegelikult sisuliselt linnu ei olegi Kreetal, kui need kaks ja, ja Irakli on, sai suhteliselt hiljuti Kree Ta pealinnaks 1971. aastal Anija oli enne seda Kreeta pealinn ja ja praegu öeldakse, et niisugune noh, Anija, niisugune kultuuriline keskus on ikkagi Hanija. 11 turismireklaam trükistest hästi tuntud nimed, muidugi, eks ole. Ja, ja see, see Anija on tõepoolest selles mõttes veetlev, et et kui sa seal kõnnid nendel tänavatel, siis ütleme viimasest 1000-st aastast on see ajalugu peegeldumas seal umbes sedamoodi, et kõige vanemad kindlusemüüri jäänused on pärit sellest ajast, kui Bütsantsi riik disKreeta saare üle Araablastelt. Ja siis kuskil 13. sajandil tule siia valitsema juba üha laienev ja jõudu juurde koguv Veneetsia Vabariik ja Veneetsia Vabariik oli siin tervelt viis sajandit kuni seitsmeteistkümnenda sajandini ja sellest ajast on Hania linnas päris palju säilinud. Et kui oled käinud ka Veneetsias, siis näiteks vanasadamaosa värviliste majade ridadega otse vee ääres, peegeldumas, veepeeglist. Kaunikesti meenutab mõnda Veneetsia tänavat, paned silmad kinni ja mõtlen, et oledki Veneetsias midagi niisugust ja, ja, ja rääkimata kirikutest ja kindluse müüridest. Et, et midagi Olavi näitleja pärast ja siis selle järel algas kolme sajandipikkune türklaste valitsemisaeg ja, ja ka sellest on jäänud sellele linnale selgeid märke. Üsna mitu minareti, mis on täitsa minaretina säilinud, erinevalt mõnedest teistest maadest, kus nad on ümber ehitatud kiriku tornideks. Aga ka palju niisugusi, noh, türgipäraseid ehitisi seal Anija linnas. Ja viimased 100 aastat on on siis olnud Kreeta Kreeka riigi osa ja vahepeal oli vist mingi autonoomia moodi asi ka? Jah, väga lühikest aega oli. Ja noh, tegelikult see lähtus sellest, et Greta on kunagi olnud väga võimas iseseisev riik. Aga praeguses ajaloos on minu meelest üsna loomulik, et, et ta on kreeka osasest Kreekaga on tal ikka palju ühist alates selle geoloogiaga etet, et nii Kreekas kui ka Kreeta saarel on siukesed, mägised, maad palju lubjakivikaljusid ja lõpetades muidugi kogukultuuriga. Lõpuks on rahu majas ja nad on leppinud sellega, et nad on kreeka osa ja võib-olla isegi meeldib nii vist vä? Ma mõtlen, et tänapäeva maailmas, kus maailm jääb aina pisemaks on, on see vist ikka tõesti parim lahendus. Ja, ja nüüd kohe esimesel päeval nii kui me jala maha saime, sinna loomulikult võtsime pojaga kätte, tegime tõsise poole päevaretke jalgsi lihtsalt lähemale poolsaarele, et lihtsalt hingata seda Kreeta saare õhku ja ja vaadata, millised värvid on meie ümber ja millised maastikud kõige lähem poolsaar oli rodopov poolsaar ja ma tagantjärgi mõtlen, et see on väga tüüpiline maastik tegelikult Kreetale. Et sa kõnnid niisugustel kaljustel küngastel ja sa ei näe ühtegi metsatukka. Kui sa näed mingisugust metsatuka taolist asja, siis on see tegelikult inimese istutatud oliivisalu. Ja neid on Kreeta saarel küll lugematul hulgal, aga need on inimese kasvama pandud ja kasvavad veidikene Villekamates paikades. Aga kõige tüüpilisem maastik, me olime seal oktoobrikuus, oli oktoobri teine pool oli lihtsalt niisugune pruuniks põlenud vaevalt põlvedeni ulatuv niisugune ebamäärane puhmastik. Ja kui me mõtlesime, et oo, et see on ju tasane maa, et lõikame siit ühe tee pealt teise peale üle selle puhmastikkuses kolme sammu järel. Me pöörasime kohe ümber, sest kohutavalt torkiv kohutavalt niuksed jäigad võrsed omavahel läbipõimunud, täiesti läbimatu. Niisugune oliivikasvatus on jah, no see ei ole nüüd oliivikasvatus, vaid see on need vahepealsed alad, kus oliive ei kasva ja mis on eri tee kehva viljakusega alad. Viinamarju kasvatatakse ka mingites paikades, aga need tüübid on põhilised, oliivid on, põhilised viinamarjad on siis juba seal, kus on natukenegi rohkem niiskusest oliivid taluvad ka ikka väga hästi põuast maad ja põhiline Kreeta probleem on alati olnud veepuudus. Ja siin sellel rodo puu poolsaarel ei olnud viinamarju üldse. Aga, aga ta oli niisugune karune maastik, avarate vaadetega, tuul puhus. Oktoobrikuu teine pool tähendas seda, et T-särgi väel võid vabalt ringi kõndida, kõndida ja, ja kui tuule puuksis vaata et hakkad juba higistama, isegi et ikkagi nii palju soojem on see kant. Ja siin siis kolasime ja ja kui me olime oliivisalu juures, siis olid okstel näha niuksed, küpsed tumesinised viljad. Ja kuigi ma teadsin, mis maitse oliivi otse oksalt toetuna, ma ikkagi veel kord proovisin, seda polnud vist suurem asi ajas lausa sülitama. Täiesti söödamatu. Et see on huvitavat, et oliiviviljad võivad olla absoluutselt küpsed ja nad ei ole söödavad inimesel. Et see on ikka hulga trikke, mis nendega tuleb läbi teha, neid kõigepealt, seal hoitakse söögisoodalahuses ja, ja siis näiteks soolalahuses kuude kaupa. Või siis pannakse sinna veel teatud aineid sinna lahustele hulka ja igakordsele hoidmismenetlusega saadakse erineva maitsega oliive. Ja kui üldse keegi Vahemere maades oskab oliive hinnata, siis Annet Kreeta lased, sest kreeklasi loetakse kõige suuremaks oliivide ja oliiviõlitarbijaks kogu Euroopas. Ja nii on see ilmselt olnud aastatuhandeid arheoloogide uurimiste järgi. 5000 aastat tagasi olid oliivisalud neil olemas ja, ja see, kuidas nad oskavad valida, oli eriti hästi näha hani ja turul. Seal on niisugused pikad rivid kus seisab iga oliivikasvataja oma oliivide ees ja siis, kes turule tuleb, siis ta, ta tegeleb väga põhjalikult ja väga aeglaselt selle selle testimisega, ta käib ühe juurest teise juurde, võtab ühe oliivi, pistab suhu, jääb veidi mõtlikuks, sammub edasi siis, kui ta on, et kõik need rivid läbi käinud, siis tuleb tagasi, ostab selle esimese 10. käest 100 grammi ja siis selle 30. käest veel 100 grammi, see on terve teadus, on teadus, mida meie sellisel kujul ei valda. Ainult oliivide värvi nad on, vahel on punakad, vahel on sinakad, vahel on rohelised. Aga see See ja Stockmanni toidupoes on asi teadusest veel hoopis kõige kaugemal, lihtsalt võtad? No ma ei tea nüüd muidugi ilmselt ma teen liiga mingitele erilistele asjatundjatele, küllap neid on igale poole ma mõtlen, nende oliividega on ikka kõvasti mängimistega. Ta on nii põrgulikult väärtuslik asi toidulaual eriti aga jõudnud ka meile ammuilma juba et ilma temata ei kujuta seda elu enam ettegi. Ja eks meilgi ei ole ikkagi Stockmanni poeski neid mitmemaitsega, mitut ravi, aga ilmselt Kreeta lase jaoks niuke haletsusväärselt vilets oliivi, ütleme paradiisiiga võrreldes, mis on Kreeta saarel. Sest iga oliivisäilitaja, sellel on veel omad trikid, kuidas ta annab sellele oliivile erilise maitse, et, et see on väga, väga, väga huvitav ja peen teadus ei alla sugugi veinide testimise teadmistele ja oskustele. Ja, ja nüüd sellel Kreetal järgmisel päeval me võtsime siis ette juba niisuguse tõsisema retke, meil oli juba rendiauto, ajame sõitsime Kreeta saare kõige loo poolsemas nurka, seal on üks suur poolsaar. Ja läksime sellepärast, et ma olin näinud ühte pilti internetist ühest sealsest paigast. Seda pilti nägin siis mõtlesin, me peame sinna saama. See ei olnud sugugi kerge ja puutusime kokku just selle Kreeta saare tüüpilise nähtusega, et kui sa asfaldilt härra lähed, siis sa satud imekiiresti. Noh, ma ei tea, nagu ajaloos sajand tahapoole. CD muutus ikka väga järsuks, väga käenoliseks. Ja ühel pool oli püstloodis kaljuserv, mille all oli sinine meri ja teisel pool tee ääres oli järsk kaljuserv otse üles. Meie pere naisliikmed igatahes otsustavat, lahkusid autost ja kõndisid auto järel. Sest see tõus oli ka väga raske, selle õnnetu pisikese rendiautol oli ikka nii, et esimese käiguga suurte pingutustega ta suutis ennast selle kruusatee peal kuidagi üles kruvida ja siis lõpuks jäime me ikkagi seisma, sest tee olid sulgenud. Ta kitsed ja mis siis edasi sai, no siis algul mõtled, et kus on karjane, karjane võiks nad ära ajada, aga mitte mingit karjast ei ole karja, selleni lõunauinak parajas, siis astud lihtsalt autost välja, hakkad ise karjaseks ajanud kitsed vaikselt minema. Ja siis muidugi vaatasid, mis nägu need kitsed on, et, et nad on ikka väga teistsugused kui eestima kitsad. Väga tihti on need tohutu pikad keerdsarved ja mõnikord on need sarved lausa fantastiliselt ühel eks just sellel teel olid niisugused, et tal oli kaks paari sarvi ja siis väiksem paar, Tarvi oli tal keerdus ümber kõrvade nagu hiigelsuured kõrvarõngad ja teine paar siis käis nii poole meetri kauguselt peast kaugemale, niimoodi suurtes spiraalidena. Raske olla, seda tead kanda ja anda neid kõiki testi vaja. Ma arvan, et ei saa kyll. Mingitel tingimustel ei ole nõus loobuma oma sarvedest au ja uhkus ja tegelikult olid neil kitsedel kaelas ka kellad. Ja need olid väga erilised kellad, kui nüüd vaadata hoopis teistsugused kui meie lehmakell ja järgmistel päevadel, kui me liikusime seal ringi seal Kreeta saarel, siis Kreeta kitsede kellade kõla kaikus nii kaugele igal pool kilomeetrite kaugusele, et see mulle nii kõrvu. Et ma hakkasin täitsa endale niisugust tahtma ja selle maga, hakkisin ja sammusin. Kaasas, kust see nüüd siis pärit on, loomite kitse kaalustega Anija vanakraami turult. Ja ta on nagu ilmselt vasest tehtud ja, ja üsna lihtne, teine ja näeb niisugune välja, et võiks olla sajand vana vabalt ja ja, ja nüüd mina igatahes panin ta kuma. Ukse kohale, nii et igal korduskodus, nii et, et meie majas igaüks, kes sisse või välja astub siis ta paratamatult tekitab niisugused hääle, nagu kostab kreeka mägedes. Nii et kui keegi kodustest tahab, teinekord naa, ei tea, mis põhjusel vaikselt sisse või välja hiilida, siis nüüdsest on See on võimatu Greta kitsede kellad ei lubasid. Tuleb ennast lohutada, et vaesed kitsed ei tule selle õnne pealegi, et saaksid hääletumad olla. Ja käivad suure kolinaga ja ei, see teeb minu meelest iga kord. Mulle tuleb Kreeta saar meelde, kui mõni inimene meie uksest sisse väljastab. Vägev, ja muidugi tegelikult on see Greta kitsede lugu ajalooliselt ka väga põnev. Praegu asub seal üks niukene kitsede seltskond, keda nimetatakse kohalikus keeles. Krii ja Krii Kree on range looduskaitse all. Krii Krii kitsi on umbes 2000 ja neid hoitakse väga eraldi üksikutel saartel või kaitsealadel. Ja On niisugused kitsed, kes ilmselt toodi 9000 aastat tagasi Kreeta saarele ja pärast seda nad metsistusid ja hakkasid elama nagu metsloomad. Ja nende hulk vähenes katastroofiliselt nüüd tsivilisatsiooni pealetungiga ja nüüd on saanud nendest siis niuksed, looduskaitsealused, loomad. Mina neid kahjuks ei näinud, aga pildi järgi on nende sarved väiksemad kui praegusel Greta kodukitsel. Ja ta on palju selline saledam ja liikuvam loom, kes ka kõrgetel kaljudel mitte kunagi ei väärata. Aga kui me saime mööda seda kaelamurdvat teed siis üle selle mäeaheliku ja, ja nägime esimest korda läänerannikul seda paika, kuhu me pidime minema siis siis koolise ausalt öeldes täiesti kirjeldamatu. See on üks niisugune pisikene laguun. Ja sealt kõrgelt vaadates oli põhiline see, et, et see vesi seal laguunis oli tohutult erinevate siniste värvi toonidega. Üks osa laguunist oli, oli peaaegu valge, seal oli ilmselt see veekiht oli nii õhuke, et valge liiv paistis täiesti läbi. Osa sellest oli noh, niuke, sügav elektriroheline ja see oli siis, kui vesi oli ilmselt meeter või paar sügavaga alt kumas natukene seda valget liiva ja siis oli see täiesti sügavsinine. Nii nagu Vahemeri pilvitutel päevadel ikka on. Ta peegeldab sedasama Vahemeresinist taevast. Ja selle ilusa ümara laguuni lõpus oli niisugune huvitav kaljusaar, mis meenutas nagu natukene kindlust. Ja sinna me laskusime ja, ja seal me olime terve selle päeva väga mõnusa päeva. Et noh, niisugusi üksikuid paiku leidub Kreeta saarel kus ei ole ka üldse praktiliselt inimesi, et täiesti omaettepaik ja, ja niisugune natukene isegi liiga ilus, et olla tõsi. Aga kasvab seal midagi praktiliselt mitte kui midagi sa, see kaljud on paljad ja, ja ranna ääres on valge liiv. Ja kui seal üldse mingit elu on, siis on see pigem meres mõned üksikud mere pisikesed mereolendid, aga ja võib-olla rannas mõned üksikud putukad ja ainus suurem elus olnudki. Me nägime, oli üks eesel see nagu väga tõrksalt lasi ennast ühel mehel juhtida ja kummalgi eriti kiiret ei olnud eestlil oli seljas mingi haav, koorem ja paistis, et neil on terve päev aega selle mõnesaja meetri läbimiseks, mis nad meist mööda läksid. No kuhu ikka kiiret on? Huvitav, et minul on ka, ma olen ilmselt seda, kas rändaja saates või kuskil juba maininud unustamatu pilt silme ees ees list just nimelt Kreeta saarelt, kus üks vanamutikene sikutas sajatades eeslit, kes ei liikunud mitte üks mitte üks millimeeter paigast ja vaatas jultunult ja toetas kõik neli jalga vastu maad ja keeldus. Just, ja samas nad meenutavad kangesti neid kohalikke elanikke, kes on samamoodi isepäiselt elavad mingisuguses maanurgas, kus minu meelest on võimatu elada, sest kuidas sa selle toidu saad või kuidas sa siin elada, kuidagi nad seal elavad, sest nad on seal sajandeid olnud selles maanurgas. Ja, ja õieti ise teevad, ise teevad, ise hangivad ja palju neile vaja pole. Ja, ja see haug kubu eesli seljas oli loomulikult kreeklase jaoks tohutu väärtuslik koorem sest mets on siit viimseni maha raiutud juba kuskil seitse sajandit tagasi. Ja pärast seda on Greta mäed noh, sisuliselt metsast paljad ja igasugune pisikene põõsaski on tohutu väärtusega. Ja see siin on tõesti kaua elatud, seda näitas see, et kui me läksime siis pojaga sinna sedasama tavastama läbiveegahlates lihtsalt seal ranna lähedal siis tundus, et, et absoluutselt elutasin, ei ole ühtegi elumärki, järsku nägime sugust kividest laotud. Noh, ma ei oska öelda nagu keldrit või, või meenutas näiteks meie mõisade jääkeldreid niisugune suur kividest ehitis. Noh, lihtsalt niisugune arusaamatu ehitis kivide vahel. Uks oli tal olemas, uks oli kinni ja siis üks imeväike aken. Leidsime selle, vaatasime sealt sisse ja seal sees oli tohutu sära, seal sees olid kaunid ikoonid kullatud altar, siis kullatud viirukipann ja, ja nuga. Ma mõtlesin, et selles on ka midagi kreetaliku, et väliselt sa ei erista seda ehitist üldse nendest elukatest kaljudest. Aga kui sa korra sinna sisse saad vaadata, siis avaneb sulle mingi väga, väga värvikas maailm ja, ja see oli tegelikult siis kohaliku pere ilmselt põline kabel, mida nad olid hoidnud seal lihtsalt. Ja niisuguseid pisikesi kabeleid on ka kõige üksildast temas Kreeta saare nurkades. No ja nüüd juba järgmisel päeval läksime me siis uudistama hoopiski Kreeta vastas randa. Nahk, Grethe, sihuke piklik saar siis sealt otse läbi minna, see on mingi umbes 70 kilomeetrit autosõitu kitsastel teedel. Aga siis oledki lõunarannikul. Lõunarannik oli, oli ikka väga teistsugune. No tead ka muidugi, et ta asub Aafrika poolel ja siis nagu usud, nägevat seal mingisuguseid aafrikalite märke ja, ja kummalisest üks asi, mis oli, see liiv, mis seal oli, oli roosat värvi. Ja vesi oli uskumatult soe. Mul on kraadiklaas alati kaasas, niisugustes paikades kratsisin ta ära 25 kraadi. Et mujal näiteks seal põhjarannikul ta nii soe ei olnud. Aga miks ta punane oli, see liiv? Selle kohta on üks päris sünge rahvajutt. Et aastal 1824, kui türklased võitlesid nende kohaliku rahvaga, kes tahtsid iseseisvaks saada, siis pages siiakanti, 640 kohalikku elanikku Ko ja türklased leidsid nad üles ja surmasid nad kõik ja siis no rahvajutu järgi on siis vesi muutus verest punaseks. Tegelik põhjus on loodusteaduslik ja mitte nii sünges on, seal on hästi palju roosat värvimerikarpe. Tasapisi nad seal liiva ja meretoimel jahvatatakse väga peeneks ja ta seguneb liivaga ja siis tekibki niuke roosa värv. Ja muidugi see merenimi, mis seal ääres siis on Kreeta saare lõunarannikul, selle nimi on Liibüa meri, et kõlab ka kuidagi Aafrika pärast ja siis need taimed, mis seal olid, seal olid niisugused suured põõsad, umbes nagu meie sarapuud. Eemalt vaadates mõtled, et, et see ei ole üldse lehtpuu. Aga ometi ta on. Ta lehed on imekitsad ja teiseks niuksed põlvekõrgused mulki kätelehtedega, tohutu suurte valgete õitega lilled, need olid kaks nihukest Taivamis kohe silma hakkasid ja loomulikult pidin ma natuke ära määrama. See lill oli üks liilia liik, ta kasvab just nimelt mererandadel, aga mitte ainult, et ütleme siin vahet ka Vahemere ääres mujal väga eksootilise ilmega kuninglik lill. Sügisesel ajal ta õitses nüüd ja see põõsas, see oli tama risk, tama, risk on niisugune. Põõsastel on kümneid liike, need kasvavad Euroopas, Aasias, Aafrikas, alati liivastel aladel, kus ükski teine põõsas ei suuda kasvada. Ja peale selle taluvad nad kästi soolast pinnast ja noh, sellepärast siin mere ääres oli soolaga meresoolaga läbi imbunud sisuliselt täiesti viljatu maa. Temaga saab suureks ilusaks lopsakaks ja ja kui lähedalt vaadata, siis ta tegelikult noh, tema lehed on umbes nii nagu meie anarbikul, võib-olla sellised pisikesed nagu soomuse moodi. Et sa ei saa arugi, et need lehed on, aga loomulikult kui on veepuudus, siis niimoodi saata hästi vett kokku hoida, kui ta nii vähe aurab nendest lehtedest. Ma arvan, et siia ta sobis täiuslikult, sest ka näiteks kõrbed suhtes ja ja ka niisugustes täiesti villatutes paikades peetakse sellest meie mõistes nihukesest üsna hõredast ja elutust põõsast väga lugu. Teda peetakse siis näiteks varju andmiseks isegi pannakse kasvama selleks, et ta annaks selle lõõmava päikese eest varju. Ta kaitseb ka pinnast, et liiv ei liigu edasi ja ta on ka ainus puust küttematerjal, mida üldse on võimalik hankida. Nii et, et see on midagi ka väga iseloomuliku nendele viljatutele Kreeta randadele, nii nagu Vahemere ääres mujalgi. Ja, ja teistpidi oli nagu päris uhke mõelda, et, et me ei asu mitte ainult Kreeta saare ühes kõige lõunapoolsemas punktis, vaid tegelikult on see ka kogu Euroopa üks kõige lõunapoolsem punkt ja võib olla selle koha peal praegu siis selle Greta reisi osa lõpetaks, et siis järgmine kord edasi minna ja ja kuulame siia lõppu siis niisugust Kreetale väga iseloomuliku rahvamuusikaviisi. Seesugune oli siis tänane saade Gretast järgmises saates rändame seal edasi ja kust nimelt läheme Greto saare sisealadel. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.