Tere, kuulajad, tere, rändaja stuudios Hendrik Relve, Andi Normet-Saarna Me jätkame seiklemist Kreeka suurimal saarel, Kreetal ja muide erilisi uljaspäid on vist mõtet varakult hoiatada, et seal On paiku, kus võib ikka päris põhjalikult ära eksida, aga selleni me jõuame. Just, ja täna ründame Kreeta saare sisemaal. See nagu sametise kõlaga vilepill kannab nime spirohhaabjolo jazz Virohabiolo on väga tüüpiline Greta vilepill, keegi ei tea, kui kaua seda Kreeta saarel on mängitud, aga ilmselt aastatuhandeid. Ja, ja võib-olla isegi sel ajal kui siin õilmitses miinuse kultuur. Minose kultuur on Greta ajaloo kõige uhkem ajajärk olnud üldse. Ja see miinuse kultuur oli umbes 5000 aastat tagasi. Kreeta saar oli selle keskus ja see kultuur oli kogu tolleaegse Euroopa ja Vahemerealade kõige peenemalt, et väljajoonistatud tsivilisatsioon. Ja kui mõelda, millal Antiik-Kreeka kultuur õitsema hakkas, noh, see oli ikka paar 1000 aastat enne seda. Enne kui Kreekas üldse midagi kõrgtsivilisatsioonis lähedast oligi oli, oli Kreeta saarel niivõrd tugev kultuurikeskus, et, et see mõjutas kõiki ümberkaudseid maid. Ja selle miinuse, kultuuri kõige uhkem. Mälestis On gnossose palee. Vastase paleesse peab minema igaüks, kes kreedo saarel käib ja noh, tegelikult väga paljud tulevad Kreeta saarele ainult sellepärast, et näha gnossose paleed ja sinna minna on suhteliselt lihtne. See on, ütleme selle Kreeta kõige suurema linna Eroc lyoni juurest sisemaale mõni viis kilomeetrit. Ja esimene asi, mida sa sinna jõuad lugedes näed, on muidugi see, mis iseloomustab, noh, kõiki Lõuna-Euroopa kuulsaid ajaloolisi paiku, üks lõputu rida poode putkasid ja söögikohti ja, ja, ja kui sa sellest rõngast suudad Läbimurde Kõnozzasliku hinnaga rõngast just siis, siis sa saad pileti ja sa saad niisuguse paberi peal niisuguse teejuhi, et kuidas siin üldse liikuda, niisugune plaan sellest vastase paleest. Ja siis, kui sa siis sinna juba sinna palee hoonete vahele sammud, siis esimene asi, mis sul selgeks saab, et tegelikult on see terve linnak, see ei ole sugugi üks hoone. Teiseks on seal fant kastilisi asja esimene asi, mis minu meelest klaasost iseloomustab, on need punased sambad mis on väga teistsugused, kui sa kusagil mujal Vahemeremaade antiikmuististe juures oled näinud. Aga veel väga uhkeid fresko sid ja niisugusi väga kuidas öelda atraktiivseid, ehitisi ja detaile ja, ja kui sa sealt natuke juba ringi liigud, siis sa ühel hetkel avastad, et tegelikult sa oled ära eksinud. Seda ma silmas pidasingi, kui ma alguses seda sissejuhatuses mainisin ja täpselt siin kõnelejaga see asi juhtuski minuga täpselt samamoodi mängleva kergusega olime ühel hetkel kapitaalselt eksinud. Ja, ja kui see on juba meil mõlemil juhtunud, siis ma arvan, et sellest võib teha suure üldistuse, et, et see on väga tüüpiline selles klassose palees või linnakus ja, ja see omakorda toob meelde selle vana kuulsa Kreeka müüdi sellest, et kusagil kaugel mere taga müstilisel Kreeta saarel asub üks labürint ja selle labürindi sees elab pool härg, pool inimene, minut Taurus, kellele igal aastal on tarvis inimohvreid. Vedas küll siis jõeliselt. Nojah, et jäime ikkagi ellu. Aga see, et, et selline Kreeta oli ümbritsetud tohutu hulga müütidega see, see tuleb välja kreeka mütoloogiast ja isegi need inimesed, kes ei ole kunagi Kreekas käinud ja ei tea kreet ajaloost midagi aga tunnevad lihtsalt antiikmütoloogiat, nendel tekivad kohe seosed just nende kreeka müütide kaudu. Ja huvitav mõelda, et need kreeka müüdid said ju tekkida alles paar 1000 aastat pärast seda, kui tegelikkuses Kreetal see miinuse kultuur õitses. Ja muidugi tähelepanuväärne on see, et seesama Klossose palee on tõenäoliselt võib-olla just see põhiline kunagise miinuse kultuurikeskus ja siit kusagilt just sellest kohast võisid need suured uhked müüdid kunagi alguse saada. Aga noh, kes teab ju neid neid vanu kreeka müüte siis noh, peale selle mina, Tauruse on lugusid Kreeta kõikvõimsast kuningast miinusest. Aga sellest, et kuidas ateenlased pidid sel aastal viima sellele koletuslikule minut Taurusele sinna labürinti, inimohvreid Andideks. Ja siis tuli üks Kreeka kangelane, kelle nimi oli Zeus ja ta siis jällegi Miinose tütre Ariadne abiga suutis tappa selle koletise seal labürindis ja ise eluga välja tulla ja sealt on see väljend see Ariadne lõng. Ariadne andis talle kaasa lõngakera ja selle ta keris lahti labürinti minnes ja niimoodi sai ta sealt välja. Ja ise siin kohapeal olles siin lossose palees, kus võib-olla kõik need alguste algused olid nendel lugudel siis vahel on tunne, et piletimüüja võiks anda ka turistile kaasa ühe lõngakera mille abiga sealt pärast Ja ma just mõtlesin või peab olema, kui ette juba teadlik, et seal selline nali võib juhtuda. Iseninna niidirull, kas niidirulltehnika välja? Ka ei anna, kõige ilusam oleks ikka koos piletiga üks suur lõngakera pärast kerid kokku. Mingit jälge sellest ei jää. Mina arvan, et see oleks väga tark. Tähelepanu kõik, kes kavatsevad Kreetale minna lõngakera kaasa just või, või siis kohapealsed piletimüüjad peaksid hakkama seda lõngakera pakkuma. Nemad meid ei kuule praegu kahjuks. Jah, aga see oleks ilus ja stiilne, sellepärast et ikkagi siit ta need mündid alguse saanud ja kui sa nende hoonete vahel kulged, siis paratamatult hakkab aju nagu selles suunas nagu tööle, et sa mõtled, et kui palju siis nendes müütides on, on tegelikkusega seost ja, ja, ja kui palju see erines tegelikust miinuse kultuurist ja ajaloolased ütlevad üsna selgelt, et müüt on müüt ja ajalugu on ajalugu ja tuleb päris kõvasti pingutada, et üldse mingeid seoseid nende vägevate müütidega saada. Kohapealse ajalooga tavaolles ja üks seos siiski on näiteks sealsamas nende hoonete vahel kõndides on näha kujusid ja fresko, Sid, kus on härg, mõnikord on härjapea, mõnikord on, on härg elusuuruses mõnikord on üle härjapea hüppamas mõni noormees või noor naine nagu justkui sarvedest kinni hoides ja üle härja selja kaelamurdvat saltot visates seal midagi väga tüüpilist, mis sealt tegelikult reskodel kujutatakse. Jaga kujudel, mis sealt on leitud ja nii, et siin mingi seos on mingisugune kultus, mis oli seotud härjaga. Ajaloolased arvavad just seda, et maailmas on palju kultuure, kus näiteks härg on lihtsalt ohvriloom või siis ohverdatakse näiteks inimest. Aga et selles kultuuris on olnud niimoodi, et härg ja inimene on olnud võrdsed ja kummagi elu ei tooda ohvriks vaid noh, vist olnud sedamoodi, et mingit väga põhjaliku ettevalmistusega noored inimesed on siis teatud maalide käigus sooritanud selle kaelamurdva hüppe. Loomulikult on see ohtlik, loomulikult võis midagi juhtuda, aga kui kõik läks hästi, siis ta tegelikult tegi lihtsalt ühe võimsa salto üle härja sarvede ja, ja kõik jäid terveks. Nii et see oli pigem niisugune väga osav kehaline liikumine kui mingisugune verega seotud ohver. Ja no üldse on huvitav mõelda, et sellest miinuse kultuurist teatigi ainult läbi Kreeka müütide, sellepärast et sellest Minose kultuurist endast ei ole säilinud põhjalikke ajaloolisi kirjalikke allikaid. Ja veel napilt üle 100 aasta tagasi oli selle uhked Mossose palee kohal üks niisugune suur küngas mille peal sõid kitsed ja lambad rohtu ja keegi ei osanudki aimata, et see on see koht. Ja maailma kultuuriloole on teinud selle avastuse. Üks inglise uurija Artur iivelds. Artur Evans oli noh, tuhanded Kaheksasajandatel aastatel sündinud ajaloohuvidega täielik amatöör, kes oli pärit väga rikkast perest ja ta lihtsalt sai nende arheoloogidega suheldes naguniisuguse, kindla veendumuse, et selle künka all peab midagi olema. Ja ajal, kui ta alustas neid välja kaevamisi nii-öelda oma kulu ja kirjadega 1900. aastal, siis need maad kuulusid Türki klastel, ta ostis nende türklaste käest lihtsalt selle ala ära ja, ja siis algasid väljakaevamised, mis kestsid 30 aastat. Mees ise elas kogu selle aja seal ja, ja kogu aeg juhendas seda väljakaevamist. Ja, ja selle tulemusena on meie silmade ees praeguse krossose palee, nii nagu ta on, ta on ju palju enamat kui lihtsalt maa seest välja kaevatud varemed. Sest seal on ka värve, seal on ka milliseid järve kirkaid ja, ja fresko, Sid ja hoonetel on koguni osalt katused peal ja kõik sambad on oma kohal. Ja see omakorda tegelikult tähendab ju seda, et Artur Ivans, kuivõrd ta ise kõike rahastas pidas siis ka õigeks, et ta võib seda taastada, nii nagu tema seda ette kujutab. Ja see jälle omakorda on tänapäevane arheoloog koogidel suureks vaidlusteemaks, et kas ikka tohtis, tohtis oma nägemust esitada. Ja praegu noh näiteks niisugusi asju seal näiteks on üks, mis mulle meelde oli, delfiinid mängivad delfiinid, niukse sinised delfiinid valgel taustal, niisugune fresko seina peal on ta praegu. Tegelikult asus ta algselt hoopiski ühe hoone põrandal aga Arthur Evans tõstis selle nagu fresko teise kohta. Talle tundus, et nii on huvitavam ja niisugusi niisugusi liigutusi ta seal tegi. Ja, ja kahtlemata kui oleks harioloogilt seda välja kaevanud, nad oleks tõenäoliselt jätnud selle varemetesse nii, nagu ta maalt välja tuleb. Ja kuidas nüüd võtta, kas on parem või halvem, nagu ta praegu on? Ma arvan, turist on igatahes Artur Evansile tänulik, et ta kogu oma hiigelvaranduse sellesse pani. Ja praegu on see paik ikka väga efektne ja tekitab peaaegu tunde, et see kõik on peaaegu elav. 105000 aastane tipptsivilisatsioon. Huvitav, kas nüüd on kõik see, mis gnossosesse puutub, nagu lõplikult välja kaevatud või mine tea? Ei kaugel sellest ja igal aastal leitakse sealt uut ja on tohutu palju väga suuri küsimärke selle kultuuri kohta. Põhiline niisuguse saladuse tekitaja on see, et ei ole suudetud dešifreerida miinuse, kultuuri kirja. Neid kirjalikke tahvleid, kuhu on midagi kirjutatud, neid on säilinud nii vähe. Et see, need ei ole suudetud lahti muukida. Ja võib-olla polekski sellest abi palju, sest enamik nendest on tõenäoliselt mingisugused kaubanduslikud kused. Sest tegelikult oli see Greta kuningriik tõeline kaubanduskeskus. Ja tema jõukus tuligi õieti sellest, et siin ristusid kaubateed ja, ja selle kauplemise ja vahendamise tulemusena sai see Gret Ta kuningriik nii võimsaks, nagu ta sai ja sai ka oma kultuuri siis niimoodi arendada. Ja selle lõpp oli muidugi üsna järsk, seda ka veel täpselt, keegi ei tea, kuidas see kõik oli ta, õieti need katastroofi oli mitu. Tõenäoliselt oli see, et, et maavärinad tegid peaaegu maatasa selle saare või siis hiidlained või mingisugused loodusjõud aga ei ole ka välistatud see, et ikkagi mõni näiteks tugevnev Kreeka kuningriikidest tuli ja hävitas selle juba alla käiva Kreeta kuningriigi. See, see on ka täiesti praegu suur küsimärk. Nii et need uurimiste saladusi jätkab sümptonossose paleesel ja kreetav vana skulptuuris veel veel väga pikaks ajaks. Ja teistpidi vastase palee muidugi, Kreeta ülikute elupaik. Ja kui mõelda selle peale, et kuidas elas enamik Kreeta rahvast, siis sellest teatakse palju vähem. Aga vähemalt ütleme viimase 1000 aasta kohta, kus on ka palju kirjalikke kroonikaid ja allikaid, tuleb niisugune ühene pilt etc, valitses siis seda Kreetat, Veneetsia või türgi kohalik inimene, talupoeg oli väga vaene, sõi väga viletsat toitu, tal olid viletsad karjamaad, viletsad põllud. Sest Kreetal ju muud nagu eriti polegi. Ja iga isand oli väga ahne ja kooristada talupoega, nii kuidas jaksas. Ja, ja see, et see Treta talupoeg on vaene, seda saab ka tunda tänapäeval, kui, kui sa lähed nendest turistidena, Ta tegelikult kõrval ja satud mingisugusesse neid on palju niisugusi, nii-öelda kaljutaguseid, külasid, siis sa saad seda kogeda ja meie võib-olla selles mõttes niukene noh, natukene lõbus, isegi tabamus oli Tšermi Aado külas. See on, et ütleme, kui minna sellest samast krossosest lõuna poole mõnikümmend kilomeetrit, väga kitsast ja viletsad teed mööda 800 meetri kõrgusele merepinnast sisse, satud sellesse sellesse kolkakülla. No seal on niisugune tunne, et siin on aeg seisma jäänud, need kitsad tänavad on ääristatud küll valgete majadega, aga need valged majad on nihukesed, luitunud, neid pole ammu uuendatud, majade seintes on tihti suured praod, sees ripuvad alla võimsat viinamarja. Väädid ja kogu see 20 seal on niisugune inimesed nagu, nagu noh, uinunud olekus täiesti. Tänavad on tühjad, keegi ei liigu, siis hakkab kirikukell helisema ja kirikust valguvad välja üleni mustas vanad naised. Ma arvan, et täpselt sama oli siin 100 aastat tagasi, et noh, et mitte midagi ei ole muutunud. Ja kui me sinna saata tõusime, siis me mõtlesime, et, aga et niuke tore ehe küla. Et me kõht on tühi, et sööme midagi, leidsime siukseid, Verni niukse toreda nimega, selle nimi oli kri Krii. Ehk siis see on ju selle kuulsa Kreeta kitse nime järgi pandud, kes kunagi asustas tuhandeid aastaid tagasi Kreeta saart ja sinna me läksime ja ega seal kedagi suurt ei olnud, meestekamp tagus kaarte seal ühes nurgas ja rohkem nagu kedagi polnud. Nagu meid nähti, siis muidugi öeldi, et su süüa saab ikka ja pandi meid lauda istuma ja ja siis me seal istusime ja, ja möödus minut ja kaks ja veerand tundi, pool tundi, aga midagi nagu eriti juhtunud. Lihtsalt unustasite ära. No siis ma läksingi välja vaatama üle ukse ja ma nägin parajasti, kus ta Verni perenaine tuli naaberpoest ühes käes olid tal kotid salatitega, teises käes olid apelsinid, sa võid veel veinipudelid. Ikka mingi tegutsemine oli alanud aegluubis, eks, ja, ja väga-väga rahulikult ja siis. Ja siis me mõtlesime, et ikka järsku ikka ootame ära selle, kui see toit tuleb ja ja, ja siis me silmitsi isime neid fotosid seal seinte peal, need olid tõesti huvitavad. Nad olidki sellest samast piirkonnast ja lihtsalt sellest elust, mis siin oli olnud, näiteks ühe pildi peal olid niisugused üleni mustas Niukest pisikestes pigimütsidest mehed helevalgete säärsaabastega tantsimas neis pikas rivis niukesed, hoogsad tantsud Su ja teise pildi peal oli see, kuidas too, kuidas kohalikud mehed lüpsavad kohalikke kitsi ja seda, seda on peaaegu võimatu kirjeldada, see oli niimoodi, et niisugune suur vann oli. Mehed olid ümber selle vanniringis, nad hoidsid kitsepead oma jalgade vahel, et ära ei läheks ja siis kitse tagumiste jalgade vahelt lüpsid seda piima sinna vanni sisse. Täiesti fantastiline pilt, aga ma usun, et vägagi tegelikkust peegeldav, nii nagu ta oli. No tunni aja pärast toodi meile toit kohale ja tunniga saidi hakkama, Jaaniga sai hakkama ja toit oli olemas ja, ja see oli suurepärane salat, suurepärane kitsejuust, suurepärane vein. Aga siis selle lambapraega, see oli tõtt-öelda ikka hirmus raske nagu katsumus hammastele, ta oli hästi kondine ja kõõluseid täis ja ja kuna seda sõin, siis mõtlesin niimoodi, et aga et see on siis kohalike inimeste tot, et niimoodi siin harjutud sööma ja, ja lihtsalt ma saan osa kohalikest traditsioonidest. Et nii saigi seda võetud. Aga see oli jah, niisugune niisugune elamusest tüüpilisest, saare sisema kolkakülast, neid on tõesti seal palju ja, ja võrrelda näiteks nüüd nende toitudega, mida sa saad seal nendes turistilinnades, seal põhjarannikul, siis siis muidugi noh, need nii-öelda turistitoidud, mis on kammide kreekapärased, on ikka suurepärase maitsega. Loomulikult need on, need on väga-väga toredad ja mulle eriti meeldis üks tifado nimeline, see oli tehtud siis hakklihast ja tomatite ja sibulate segust niimoodi algul ei saa arugi, et mis asi see on, aga väga hea maitsega. Ja see on üks tüüpiline Greta, toit, Stefano. Ja, ja siis noh, mõtled jälle ka seda, et, et noh, et kus Creed Ta inimene siis nii väga head toitu peab saamagisest. Maastikud on kivised ja terve, Greto saar on üks suur kivihunnik põhimõtteliselt ja mõned kaljud ulatuvad seal kahe ja poole kilomeetrini. Aga nii kaljude vahel kui, kui näiteks tipus igal pool on niisugune troostitu kuiv kaljune pinnas. Ja see kalju koosneb lubjakivist ja et kui sa tead seda lubjakivi loomust looduse inimesena, siis lubjakivil on küll see hea külg, et ta kasvatab väga erinevaid taimeliike ja sellepärast lubjakivikaljudel kasvab näha Kreeta saarel üle 2000 taimeliigi, see on palju rohkem kui Eestis näiteks. Aga teistpidi on nendel taimedel üks häda, neil ei ole vett. Ja see on niimoodi, et isegi kurk Kreekasse saarel mõnikord sajab siis need lubjakivikaljud, et neil on see tunnus, et, et vesi neeldub nendes väga kergesti ja kui vesi seal voolab, siis ta väga kiiresti noh, sajandite jooksul tekitab igasuguseid käike, tunneleid, maa-aluseid koopaid ja, ja see vesi kaob taimedele kättesaamatuks. Aga jälle omakorda tähendab see seda, et Greta sisemaal on, on väga palju koopaid, suuremaid ja väiksemaid ja ühes nendest me käisime, selle nimi on Aagija Sophia. Asub otse peaaegu saare keskel. Ja sinna minek on jälle nii et pead väga hästi teadma, mida sa tahad, sest noh, väga kitsas niisugune kõrvaline tee sinna viib muidugi koos teejuhiga praktiliselt ikkagi ilma teejuhita, sa küsid lihtsalt seda, ütled agija, Sofia kohalikud inimesed siis nagu juhatavad ja, ja kõnnid viimased kilomeetri jala. Aga siis lõpuks oled sa kohal ja see koopa avavus on noh, suhteliselt väike, lähed sinna sisse ja siis on tohutu võimas koobas ja, ja noh, peaaegu nagu katedraal ja, ja selle katedraalis sammasteks need stalaktiidid ja stalakmiidid. Stalaktiidid on siis need, mis ripuvad ülevalt alla, nagu purikad ja stalakmiidid on need, mis jälle maast välja ka saab, justkui nende kõrgus on seal viis-kuus meetrit. Siis see on ikka ikka väga niukene pühapaiga tunne, aga häältest noh, seal oli hämar, vaikne, jahe, aga siis kuuled Niukest kudutamist, et see oli siis näiteks tuvidele väga armastatud pesitsuspaik. Küllap oli seal veel teisigi pisiolendeid, kui oleks pikemalt uurinud, sest et seal on ikkagi niiskust, seal on varju ja siis on ka elu. Ja siis kõige tagumises koopanurgas oli siis tegelik kirik. Kirik kujutas endast tegelikult ühte müüri, sest muud seinad olid ju olemas, see oli ehitatud lihtsalt müür, seal oli rist selle müüri peal ja teiselt poolt müüri oli siis nagu üks niisugune tagasihoidlik kirik, altar ja muud. Ja, ja see kirik, Ki oli seal olnud muidugi sajandeid ja ajaloolaste andmetel on näiteks seda koobast kasutatud juba alates kiviajast. Ja see on ka tüüpiline teistele Greta koobastele, et et inimene kui ta oli kiviaegne, siis ta lihtsalt elas seal hilisemal ajal minti sinna peitu vaenlaste eest ja ehitati ka näiteks pühapaiku sest nad on ikkagi nii, nii erilised, nii eriliselt mõjuvad. Ja kindlasti on väga suur osa nendest Greta lubjakivikaljukoobastest veel läbi uurimata me seal kohapeal kuulsime nihukest lugu, et siin agja Sophia elanikud on näiteks noh, rahvajutu järgi läinud sinna selle koopa kõige tagumisse nurka, kust enam edasi ei pääse, seal on nii kitsas avaus, et inimene sealt läbi ei saa. Aga kas mahub, et siis on pandud kassat sisse ja mõne päeva pärast on kas välja ilmunud mitme kilomeetri kaugusel sellest koopast? Natukene kurieksperiment ja mõnes mõttes küll, aga, aga samas mõtlesin, et kui kassi sealt august sisse mahtus, sest ta mahuks välja ka. Et siis, kui ta teiselt poolt välja ei saa, et siis tuleb tagasi ja tuleb samast kohast välja jooni. Ja mulle meenus praegu ka imeilus sinine koobas Sitsiilia lähistel kuhu saab paadiga vaid sinna minnakse paadiga ja, ja kus lendab ringi lendav kristall, jah, oli selline linnukene. Jah, no see on tegelikult siis jäälinn Jäälind ja et nois Kreeta koobastes taolisi imelisi olevusi ei ole. Seal olid selles koopas olid tuvid, ma usun, et paljudes on ka väga kummalisi olendeid ja, ja koopaelustik on, on väga eriline ja põnev ja, ja see on kindlasti üks põnev osa Kreeta loodusest. Ja siis nendest Greta sisema nurgatagustest paikadest. Tahaks veel ühest rääkida, selle paiga nimi oli miilia ja sinna tuli minna niimoodi, et Haniast lõuna poole mõnikümmend kilomeetrit pidi väga täpselt teadma, kuhu minna, sest tee oli kitsas ja, ja kelleltki küsida ei olnud. Aga kui me sinna juba teel olime sinna miilija külasse, siis hakkas silma küll see, et erinevalt muust Gretast oli tee ääres väga palju rohelust ja lausa suuri puid. Ja kui me jõudsime sinna külasse välja, siis see koosnes niisugustest vanapärastest, kivimajadest, madalatest peaaegu nagu onnisugustest, mis olid korda tehtud, nii et nad olid seal isegi akende peal olid lilled potikeste sees, kõik oli väga ilus, puhas ja korralik ja, ja kuulad hoolega, sa kuuled vee mulinat seal. Kreeta jaoks on väga-väga haruldane, kui lopsakas mets lopsaka metsa sees voolab, väikene jõekene, mis moodustab jugasid. Ja, ja ometi oli see just selline paik. Ja siis me teadsime, et siin on nüüd koos üks niisugune eriline seltskond kes on nii-öelda rohelise mõtteviisiga, nad on tulnud erinevatest paikadest ja kokku elama moodustavad niisuguse omaette kogukonna. Kõige imelikum oli see, et kui me seal ringi kõndisime ja mõne ukse peale ikaga koputasime, siis mitte mingit elumärki olnud. Mõni uks oli isegi lahti, aga loomulikult me ei läinud sisse sealt kus siis oldi. Me ei tea seda sellepärast, et niikaua kui me seal olime paar tunnikest, siis me ei näinud ühtegi hingelist aga siis ma oma pead nagu panin asja kokku koos. Mõeldes selle peale, et tegemist on niisuguse omamoodi kogukonnaga niisuguste ühesuguse mõtteviisiga, ütleme lausa kolooniaga. Et võib-olla sinna juurde kuulubki nisugune usaldav suhtumine, tõenäoliselt ma oletasin, et nad on parajasti tööl, sest neil oli, oli oma aiad harida. Nad nimelt saavad kõik oma toidu sealtsamast küla ümber ise maad harides. Ja nad lihtsalt on nihukesed, veidi poeemlikud inimesed. Fakt on igatahes see, et, et nii palju ma teadsin ette, et, et kogu selle milja rohelise eluviisi kese alustajad olid kohalikud noored, kes leidsid, et, et see mahajäetud küla asub looduslikult nii tänuväärse paiga peal, et seda ei või lihtsalt lubada. Et, et siin ei ela enam mitte ühtegi inimest ja, ja nad said mingitest fondidest abirahasid. 991. aastal hakkasid seda korrastama 94. aastal avasid selle ametlikult ja praegusel ajal põhimõtteliselt on niimoodi, et inimesed, kes on rändajad, võivad sinna tulla, nad leiavad sealt öömaja. Kuis inimesed tulevad põllutöölt, siis tehakse sulle ka süüa. Seal ümbruskonnas on väga põnev matkata, teha niisukesi päeva pikkusi jala käike aga kui sa tahad neid inimesi aidata, siis nad on ka selleks väga valmis tänulikud ja näitavad sulle tööotsa kätte. Sa võid seal teha tööd tunni päeva, nädala kuu, nii nagu ise tahad ja kui tahad, võid seal elada mitu kuud. Et, et see on sedasorti seltskond, kes seal elab. Ja siis ma mõtlesin, et, et noh, et, et see on jälle asi, mida tasub meeles pidada. Et kusagil Kreeta saarel võib-olla on neid veel. On on üks paik, kus sa võid rahulikult elada ja töötada ja saada Kreeta looduse ja kultuuriga väga pika ja põhjaliku sideme. Ja, ja siis ma kujutan ette, et kui sa oled seal ikka paar kuud töötanud, siis sama vana Greta iidne vilepill. See rahabjalo kõlab sinu jaoks hoopis teisiti ja, ja kõneleb sulle hoopis midagi muud kui siis kui sa seda esimest korda oled kuulnud. Nii et Kreeta, aga oleme siis selleks korraks lõpetanud millest tuleb juttu järgmises saates ründame Hispaaniasse stuudios Ride Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.