Armsad kuulajad, kell on 19 ja viis minutit. Minu nimi on Meelis Süld ja helipuldis on Ingrid Roosipõld. Tänane kirikuelu otsesaade toob teieni ühe kirikutegelase Eestist, kes eile sai piiskopiks ja seati ametisse. Tegemist on katoliku kiriku Eesti katoliku kiriku juhi Philips ordeniga tulemast stuudiosse. Aitäh. Teie kutsusite eilne päev vist oli teie jaoks küll väga, väga tihe ja, ja kiire ja ka väga oluline päev. Ja muidugi. Ma ütlesin, et, et päeva lõpul ma olin väga väsinud, aga õnnelik seepärast, et päev on olnud ka väga ilus mitte ainult seepärast tseremooniat ja, ja mis sa ja Oleviste kirikus ja ametisse seadmine Peeter-Pauli kirikus olid väga, väga ilusad, vaid vaid seepärast, et õhkkond oli seal inimesega või kas hoida südamlik ja kõik, kõik ütlesid seda. Ja nii palju inimesi muidugi. Kuidas seal on nagu tarvitasid mind, õnnitlesid mind ja, ja, ja ma arvan, et et nälja, muul muidugi oli siiralt hea meel, et olime kõik koos ja olime koos nagu üks perekond. Ja eile võib-olla see on see, mis torkas kõige rohkem silma, et mitte ainult et liturgia oli väga hästi korraldatud, vaid see oli tõesti nagu perekondlik liturgia. No sellest liturgiast võisid osa saada ka kõik Eesti televaatajad Eesti televisiooni vahendusel. Eile kell neli oli siis ka salvestuse ülekanne. Aga mida tähendab üldse piiskopiamet? Millised lisakohustused tulevad nüüd selle ordinatsiooni ka kaasa? Ja piiskopiamet katoliku kirikut? Kus tähendab seda, et piiskop on aposide järglane, see tähendab seda, et Kristus valis välja 12 inimest meest need 12 apostlit ja võib välja, et et nende peale kirik on, on ehitatud, nemad vastutavad selle eest, et kirik annab edasi kuni lõpuni muutumatult Kristuse õpetusi kõikidele inimestele ja inimkonnale. Ja kuna muidugi füüsiliselt need inimesed ei ela igavesti apostlit, siis piiskopid on need, kes on nende järglased. Ja seetõttu ma ütleksin, et kõigi kõige tähtsam piiskopi juures ja Jüri nii palju see, et kuidas seda, mida ta tee, mis on dinaadime, vastutused vaid nagu märg Tammerk Kristuse kohalikust kirikus. Ja see on, see, mis ma arvan, on kõige-kõige tähtsam inimestele mitte. Mitte et mul oleks kõige parem piiskop korraldaja või ülevaataja vaid see, et, et mul oleks teatud garantii, et, et seal kuidagi on Kristus. Ja isegi kui piiskop on, on inimene ja mitte midagi muud kui inimene. Aga ta teeb nähtavaks seda, mis muidu nähtamatu. Te olete küll piiskop, aga Eesti piiskopkonda päris olemas veel ei ole. Ja kuigi see on selline lause, mida peaks natuke lahti seletama Canoni lihtsalt juriidiliselt üldse, ütleme niimoodi, et meie ei ole veel formaalselt piiskopkond vaid katoliku kirikut terminoloogia järgi. Me oleme apostlik, administratiivtuur, mis on selline staatus, mida antakse piiskop kandadele, kui nad pidid nagu läbi elama ridadega rasked katsumused. Ja kuna meil ei olnud teatavasti piiskopi 70 aasta jooksul see terased siin Eestimaal viie 10 aasta jooksul ei olnud vabadust selleks siis siis muidugi nad, nad olid väga raske ja see oli väga raske olukord. Ja sellest tuleb, et me olime veel apostlik administraator, kuigi ma loodan praegu, et, et väga varsti Eesti katoliku kirik saab. Ja teie olete titulaar, piiskop. Ja olen siin piiskop, see tähendab seda, et minu mul on üks tiitel. Iseeneses on päris ilus lugu. Mul on Bert Ursa linna tiitel Tartus oli üks, oli üks väike, ma ei tea, kas oli linn või, või külas küla neljandal, kolmandal sajandil Tuneesias, Kartaago lähedal, seal, vähemalt seal, kus Augustinus on sündinud ja meie teeme see ka väga vähe sellest kiiskalkuna saanud seda, et kuuendal sajandil, kui islam tuli, siis kõik need piiskopkonnad ja neid seal oli palju Põhja-Aafrikas nagu häbistasid või kadusid ära. Aga kirik tahtis siiski kogu aeg säilitada nende. Koguduste kogukondade mälestust. Mis on juba ammu reaalselt reaalselt need piiskopkonnad Jelena tegevad jõlinama reaalsed, aga siiski ta annab tiitlid piiskopi teles selleks, et säilitada seda, seda mälestust. Aga muidugi, kui Eestis saab juriidiliselt Alates eilsest olete te nüüd siis piiskopi ametis, aga mismoodi said ja siis ta ütles, et preester ja katoliku kiriku preester Ma ei kuulu nende inimeste juurde, kes, kes juba lapsepõlvest oletas, mõtlesid selle peale. See on selline mõte, mis, mis tuli mulle päris hilja. On tasapisi lihtsalt tekkis minus selline mõte või väikevalguseta. Kõik see, mida ma teen, on ja õpin, on hea ja, ja meeldiv. Jaajaa. Mul olid teatud innukus on alati liiga palju meeldinud matemaatika, füüsika, aga siis jumal võib-olla ootab midagi, midagi muud minust või sellist pühendumist. See, ma ei, ei kuulnud ka mingit häält. Keegi, kes ütleks mulle teised, Taavi nagu püha ingel, Gabriel, kes kulutas Marialitena Sato. Jumalaema, mine olnud sellist häält, aga tasapisi hinges tekkis ja süvenes selline veendumus. Ja, ja kui ma olin juba 20 ja kolme või nelja aastane, siis. Ja ja see kutsumus oli juba selge südames. Kuidas te Eestisse sõita. See on väga kummaline lugu. Siis ma töötasin kaheksa aastat Pariisis. Ja see meeldis mulle väga palju, seepärast ma olen Pariisi ülikoolis õppinud ja see oli mulle väga tuttav keskkond ja, ja suhelda inimestega eriti tudengitega, see on midagi, mis on mulle alati liiga palju meeldinud ja see oli väga põnev. Aga siiski, ühel päeval, kui ma koju jõudsin, see oli 12. detsembril 1995. aastal siis mulle öeldi, et keegi oli helistanud Roomast, mitte muidugi rumat aastaga. Aga keegi. Ja siis mulle mulle öeldi, et kas pakuti mulle tehti selline ettepanek, kas oleks, oleksid nõus minema Eestisse. Selle terased, tolleaegne Eesti katoliku kiriku juht oli mozzeni rahvusto Jorge Arci ja see tähendab, tahstin Nulshjus Balti riikides. Taylas, Vilniuses. Tal oli päris selge, et Vilnius sellest ei saa niimoodi juhtida Eesti katoliku kirikut, et et koha peal peab olema keegi, kes juba valdab keelt ja, ja nii edasi. Muidugi minagi eesti keelt ei vallanud, aga vähemalt ta otsis noori preestreid, kes, kes võiksid seda seda teha. Ja siis ma palusin muidugi, et natukene aega, järelemõtlemist, et ja kaks päeva hiljem ütlesin, et okei, ma olin, olen nõus ja ettemääratud aega ja mõtlesin, et niikaua kui jumal annab päris ja elus siis ja nii kaua, kui mind vaja. Ja siis seal seal ma olen. Ja, ja siis veel möödus kuus kuud ja nelipühal 1996. aastal saabusin Tallinnasse ja mul oli seal see esimene missa ja see oli ka minu jaoks on muidugi suur suur kogemus ja, ja, ja suurepärane elamus. Kas Pariisist Tallinna tulek oli suurkultuuris? Ma ütleksin, et mitte nii palju. Mul on olnud suurem kultuurišokk, see on siis, kui ma Täiskümneaastane kui, kui see elu siin Pariisi ja, ja seal oli küll kultuuri-kultuurišokk, ma ütleksin isegi palju suurem kui kui, kui, siis, kui ma Eestisse tulin, muidugi. Olukord on, oli, oli, Aga aga ma arvan siiski, et, et kohe ma, ma leidsin palju inimesi, kes mind kuidagi kergema hakkasin suhtlema, kes mind ümbritsesid ja kes sai minu minu sõpradeks ja ja, ja seetõttu see šokki ei olnud, kuigi kultuurid on muidugi erinevad, keeled on erinevad ja, ja prantslase jaoks muidugi eesti keel on ka raske keel, väga-väga eriline keel. Selles ma, ma teadsin hästi vähe, aga mul on alati jäänud nelder selline mälestuse kunagi. Ma lugesin ühte raamatut. Andisest Ta andis nõukogude liidu kohta ja seal oli üks, see oli prantsuse keeles, oli üks peatükk Eesti kohta. Hästi vähe. Aga ma ainult mäletan seda, et nad ütlesid prantsuse keeles, et et seal inimesed ei, ei, ei räägi vene keelt, vaid neil on mingisugune eesti keeles, ma ütleksin, veider imelik keel, eesti keel. Ja muidugi nad ei säilitanud, miks eesti keel on veider ja imelik, aga niimoodi ta oli. Ja siis siis kui ma sain teada, et, et ma Eestisse lähen, mõtlesin abi ka põnev, et siis saame selle. Geeliga tutvuda. See imelik keel on päris hästi selgeks saanud. Me teeme praegu vestlusesse pausi ja pärast muusikat räägime piiskop Philippe Jourdan ning edasi. Tänase kirikuelu saatekülaliseks on Eesti katoliku kiriku juht Philip Sheridan, kes sai eile ka piiskopiks. Pühitseti ja seati ametisse. Kas Eesti on koduks saanud üheksa aastat, olete siin elavad? Ja oleme olnud üheksa aastat juba siin ja ja tegelikult see on see, mida ma ütlesin eile. Missa. Mis ajal oli tol ajal midagi olla, mis puudutab mind isiklikult seepärast seda ei ole ka inimese tulivad kohtuma Kristusega mitte, mitte. Mind ei saa isasi lipiga. Aga ma tahtsin nagu tänada. Eestit eesti rahvas, eestlasi selle eest, et et kuigi ma olen tulnud kaugelt Siiski juba algusest peale kohe tundsin, et inimesed võtsid mind vastu kui oma oma perekonnaliikme. Ja ja ilma et nad kuidas seda vaataksid mind. Kui. Kui, kui välis välismaale välismaalased, et, et kohe ma tundsin ennast nagu nende oma inimene. See inimene elab tõesti Kristuse Kristuse järgi Kristuse õpetuse järgi. Ja seetõttu ma lisasin seda, et ma tunnen siin eestlasena mitte seepärast, et ma olen nail, ei, oli ilus saanud Eestis sündisin Prantsusmaal vaid seepärast, et jumala tahte. Mulle tahtmise tõttu maa, ma annan oma elu siin Eestis ja ja tahan edaspidi ka anda oma elu Eesti ja Eesti katoliku kiriku jaoks ja see on see, mis, mis oli, mis mul oli hinge peal äile ja ma loodan, et see vastab enam-vähem sellele sellele küsimusele Milline on katoliku kirik Eestis täna ja milline see oli üheksa aastat tagasi kuid Eestisse tulite. Ma arvan, et on muidugi, see on üks ja sama katoliku kirik. Ja väga raske on ka öelda, missugused on olnud viljad ja tuli, muuseas, jaksas terased. Et jumala ainult on see, kes need inimeste inimeste hinges. Ja ta ei saanud seda, et muidugi väliselt võib alati välja, et meil on tekkinud nagu uusi uusi uusi kogudusi ja, ja, ja, ja inimesi on tulnud ka katoliku kirikut, kus see ja, ja võib-olla ja palju inimesi eelkõige ise on sellised, mis annab mulle eriti palju rõõmu. Kõik need inimesed, kes said suhteliselt hiljuti katoliiklaste, eks üheksa aasta jooksul võib öelda, et et et nende tundumus, nende tõekspidamised on, on, on, on süvenenud, see tähendab, et üks asi on see, et ma võtan vastu usu, et ma tunnistan Kristust, teine asi on see, et Kristus oleks tõesti osa minu elust. Et minu elu ja minu usk oleks tõesti tõesti ühtsed. Ja ma loodan, et, et see on, see ongi olnud nende üheksa viimase aasta nagu peamine, peamine tulemus, et paljud muidugi nagu alati on need, kes nagu rohkem need, kes nagu vähem ja need, kes niimoodi ei mõtle, aga, aga siiski süvenemine, usuelus, palveelus on, on olnud. Ka, kes on tulnud aitama, ütleme niimoodi, et et praegu. Me olime me veel sellises seisundis, kus teised piiskopkonnad välismaal kus on nagu rohkem preestreid, aitavad meid. See on alati niimoodi ja kiriku algusest peale, et seal, kus on vähem et need, kellel on rohkem, saavad aitavadki annavad. Ja ma väga loodan, et tuleb ka selline haigus. Eesti katoliku kirik saab aidata oma inimestega. Neid piiskop kondinit, kogudusi, mis asuvad välismaal ja, ja, ja millelegi oli nii palju võimalusi ka, nii palju ressursse kui meil. Kus on arenevad eesti katoliku kogudused, millistes linnades, millistes keskustes? Loomulikult on väike kirik tervikuna areneb, aga kus on just see areng? Silma paistab? 15 20 viimase aasta jooksul Nad on tulnud rohkem inimesi katoliku kirikusse kui, kui, kui, kui võib-olla teistes kogudustes, kus on ka olnud. Aga seal nad, nad olid rohkem sellised traditsioonilised katoliiklik perekonnad, enamasti Valgevenest, Leedust pärit kes, nagu said uuesti praktiseerida oma usku. Ma pean ütlema, et nad annavad meile sellist Nalzin andsin neile suurepärase eeskuju, et 50 aasta jooksul need inimesena püsinud usus, kui neil ei olnud sakramente, ei olnud preestri täiunud kogudust. Ja muidugi nad said uuesti taastas, tähendab neid, neid kogudusse taastusid, see on olnud üks, üks tähtis aspekt, tähendab, et need arengud on, on erinevad. Aga siiski kõige parem, kõige suurem, kõige tähtsam areng, see areng, pühaduses mis on reaalsed tehtis kirikus. Ma ütleksin, et jumal on see, kes peab seda mõõtma ja, ja mina ainult ütlen seda, et kui üks meist töötab siiralt kogu südamega jaak teatud kaines salgamisega, siis tuli need tulemused on kindlat seepärast, et jumal ei luba kunagi ühtegi sõna, mida me ütleme. Heategu, mida meie teeme jeks viljatuks, see on minu, minu, minu veendumus ja, ja see on see, mis annab mulle kõige rohkem lootust ja usaldust. Kui palju on eestlasi katoliku kirikus Eestis? Nagu oled, siis on raske. Arvuliselt midagi kindlat öelda, niipalju kui viimane rahvaloendus ütles, Eestis on umbes umbes 6000 inimest, ütleb, et nad tunnistavad katoliku usku. Ja nendest enam-vähem pool on, siis ütlesin Eestist pärit inimesed, eesti soost inimesed. Teine pool elavad juba juba ammu Eestis, aga neil on juured Poolas ja Leedus ja Valgevenes. Nii see tähendab, et katoliiklik. Seda eesti katoliiklus on väike aga peabki arvestama sellega, et meil on üks saksa uurija, saksa sotsioloog, kes on natukene uurinud eesti keelde liiklust enne sõda ja nõukogude ajal. Ja õnneks, et kui, kui see on selline, kui on vaja midagi uurida siis on alati tegelikult kasulik, et keegi sakslane tuleks ja, ja tehakse edasi peale, nad on tilga põhjalikud ja kindlasti üks prantslane seda ei oskaks teha. Ja ta on juba põhjalikult kõiksuguseid andmeid uurinud ja tema. Tema järeldus oli selline, et et tema arvates Nõukogude iial See on see, mida tina ütleb, mitte viis või 6000 või viis või kuus. Ja, ja seetõttu peab ütlema et see areng, mis on olnud peale seda ja see, kui võib küll tunduda suheldes Hispaaniaga Poolaga, on väga vähe katoliiklasi, eesti katoliiklasi. Aga siiski see areng, mida jumal on näljaandnud, on, on, on tõesti märkimisväärne. Ma ei tea, kuidas jumal teab seda, mis tulevikus juhtub. Hakkame ütleksin. Et Eesti katoliiklus on uus nähtus. Ta noor nähtus. Ja ta lubab palju isegi kui isegi kui on kunagi, kuid on väga väike. Ja mina tulen selliselt maal, kus elab 40 miljonit getoliiklast, tõime välja ka siin, Eestis on nii vähe. Aga Vassili tulid 12 ja nemad muutsid maailma. Siis me meditsiin olime palju rohkem kui 12. Kõik sõltub sellest, kuidas meie, kui ta siseneb, võtame oma kutse. Eesti on teinud läbi sund sekulariseerumise või siis ilmalik kustumise. Ja üleüldse praegu vaadates Euroopa pilti ja eestlaste usklikust, siis World väljus, ütleb seda, et see on siis üks uuring, mis mõõdab usklikust. Ma küll ei ole täpselt süvenenud, milliste kate teooriatega aga väidab, et Eesti on üks vähem usklik maa Euroopas üldse. Mismoodi teie näete eestlast, on ta usklik või mitte? No ma ei lugenud seda, seda uuringut hinna, siis oleks päris päris huvitav lugeda. Mulle tundub, et et eestlane on eriti jagatud, ütleme niimoodi teraalsementaalsusele. Ja ta otsib seda, mis on nähtamatu võib-olla rohkem kui kui teised rahvad. Mulle tundub ka, et tema suhtumine kirikusse üldiselt on küll vahel pisut negatiivne. Ja see on see, mida ma ma ütlesin, ütlen aialt on, on see, et selge on see, et praegu Eestis meie usklikud olime vähemuses ega tuliklasse tuli meil tegelikult väga väike vähemus. Ja see on võib-olla üks hea võimalus, mida annab meile Meie mehe issand Jeesus Kristus. Igasse kell üheksa aasta jooksul ma olen tundnud, et et vahel, kui siis on, see on selline vastuoluline, aga tundub, et kirik on peaaegu takistus eestlase ja Kristuse vahel. Miks võib-olla sellepärast, et püsivad veel teatud eelarvamused mis on tingitud sellest, et ristiusk tuli võõra võimuga mitte ainult käsk ajal, vaid ka hiljem. Ja siis mõned ütlevad, et jah, kristlus tuli sakslastega tuli venelastega, aga ta ei ole Eesti oma. Ja võib-olla need on praegu antud võimalus näidata selles praeguses olukorras mis ei sarnane enam käsk aia olu köhaga, vaid rohkem ma ütleksin hilise Rooma keisririigi ulukohaga see tähendab vähe asjad, kristlased kes elavad viga sekulariseeritud maailmas ja meil on antud võimalus näidata, et Kristus Kristus tuleb, ta ei tule tule ja mõõgaga, vaid rahu ja armastusega. Üldse mingit religiooni, see tähendab, et see on saanud võib-olla uue algusvõimaluse uue alguse võimalus ja see teeb, et võib-olla see kõik, see, mis on juhtunud teatud sajanditel see, kuidas usk tuli Eestisse ja ma arvan, et peaks siiski seda uurima. Kai oli see natuke paremini. Praegu me, meil on antud võib-olla anda kergemini. Mis on reaalselt ristiusk ja kes reaalselt on kristus? Meie saade hakkab lõppema. Tahtsin teada veel seda ja kasutan võimalust küsida siin raadiokuulajate ees, mismoodi saab puhata ja vaba aega veeta vaimulik. Mis, mismoodi tahaksin. Nädalavahetus on, nädalavahetus on tavaliselt lihtinimese jaoks see aeg. Ja ma, ma saan aru. Ja neile vaimulikel on selline probleem, et, et siis kui teised puhkavad, töötame ja kui teised töötavad, nii ei puhka tegelikult nii. Nii palju, aga ma arvan, et kindlasti vaimulik vaimulikule on. Meie puhkame issandas eelkõige aga siiski me koosneme hinges ja kehas, see tähendab, et kehaliselt kapjad puhkama ja ma arvan, et sport on nii palju, kui, kui saab, vähemalt minule isiklikult on, on, on tähtis. Muidugi ma ei saa kutsuda ma sõbranna jalgpalli mängima, kui nad on kõik tööl ja kui nad mängivad, siis mina olin tööl, aga, aga vähemalt ma saan joosta midagi. Annab nagu jõudu rohkem, me peame arvestama nende piirangutega, mida, millega me olime loodud ja siis siis sellega arvestada, olla piisavalt alandlik, et et, et, et sellega arvestada. Aitäh tulemast vikerraadio stuudiosse. Philippe Jourdan, Eesti katoliku kiriku juht ja eile peapiiskopi ametisse saanud ja pühitsetud tänase kirikuelu saate pani kokku saatejuht Meelis Süld. Helipuldis aitas meid Ingrid Roosipõld. Kaunista õhtu jätku.