Mõtlik jalutuskäik öise Londoni tänavail, mõtted libisevad siiasinna mööduvasse peegeldudes vees, tuledesäras ületame Westminsteri silla. Reus ja tema orkester lõpetasin lõbusa tantsuõhtu Meeeffery hotellis. 1900 kolmekümnendatel võis tõenäoliselt olla ja kohe Westminsteri sillanurgal seisev viik Penneklesema 12 kellalöögiga head ööd. VPN ja tohutu kivi, pitsiline Parlamendi hoone, selle ees suur Parlamendi väljak ning Parlamendi tänav, mis tänav päeval on muutunud juba osaks Londoni südame peaarterist umbes kilomeetri pikkusest laiast ja majesteetlik ustuvaid hoolist. Just siin kahel pool seda tänavat asuvates hoonetes teevad oma igapäevast tööd tema majesteedi valitsuse ametnikud, ministritest jookse paisteni, Vaitholon alati Londoni südamesse kuulunud, kuid paik ise on aegade jooksul iseenesest mõista kõvasti muutunud. Ühel jäisel hommikul 1649 kaotas Inglismaa kuningas Charles esimene Justuvaitholis oma peasõna otseses mõttes Võttes Koit, siis seisis siin kogu Inglismaa, vaat et tollal isegi kogu maailma suurim palee vaid oli palee, milles oli rohkem kui 1500 ruumi. Kohe saab, aga ajas veelgi kaugemale tagasi mindud. Ilusat pühapäeva siis taaskord vikerraadio Helgi Erilaid Raimo Seljamaa ja. 240 ostis Yorki ülempiiskop kinnisvaramaad paigas mis oli kujunemas Londoni kõige väärikamaksja kallimaks kohaks ning oli jõuga kuninga Londoni residents siinsamas. Ning viis aastat hiljem sai nüüd joog Blake'i nime kandvast paigast ka piiskopkonna ametlik residents, mis oli piisavalt suur, nii et kuningaski siia oma ruumid sai ja sedavõrd avar, et soovi korral teisedki riigi institutsioonid siin koguneda võisid. Viimane ülempiiskop kesine klaasoli kaardinaal Loort kantsler toomas vulsin, tema remontis ja värskendas paiga sedavõrd uhkeks renessansspaleeks. Kuningas hülgas Westminsteri tõdedes, see on vanamoodne ja kolis võimult kõrvaldatud nüüd riigireetmises süüdistatava Toomas vulci lossi nimetades seda vait hooliks. Oma uut aaret käis kuningas üle vaatamas koos värske mõrsjaga, kel nimeks Ann liin. Ja kui veel lisada, et kuninga abikaasade ritta kuulub ka Edward kuuenda ema džensiimur on teada kuninga nimi Henry, kaheksas. Siis Henry, kaheksas kelle kuuse abielu Inglismaa kuningliku ajalukku eredate lehekülgedele jäänud on, nagu kogu kuninga 38 aastat kestnud valitsemisaeg. Vaithol võib-olla olid, olles lossis mõni uhke, valge saal igatahes nagu kuulsime, meeldis palee Henry kaheksandale ja siin tegid ja tähtsaid otsuseid, mis mõjutasid riigi elu mitte üksnes tema valitsemise ajal, vaid ka tulevikus. Meenutagem pisut Henry ei saanud paavstil luba lahutada oma abielu Aragoni Katariina aga et abielluda kauni noore Änbalainiga kellelt kuningas ometi kord igatseda pärijat lootis saada. Kuningas leidis, et õigedel vaja paavsti luba selleks, et oma elu oma tahtmise järgi elada. Niisiis laskis ta parlamendil ennast Inglismaa kiriku peaks kuulutada, mis tõi kaasa usulise reformatsiooni, anglikaani kiriku loomise. Rääkimata suurest segadusest rahva ülestõusudest riigis. Pärast enberleeni tuli leedi Chain Šein seima Henry kaheksanda kolmas naine, kes talle lõpuks kauaoodatud pärija poja kinkis omaenese elu hinnaga. Kõik see toimus ikka Vaithoolis, mida kuningas üha uhkemaks laskis ehitada, rajades siiani inimesi oletatud meelelahutuse või puhkusekeskuse keegliplats, tenniseväljakud, sulustatud kukevõitluse, areen ja turniiriväljak. Sellistes paikades lahutati meelt Henry kaheksanda aegadel. Kuid isegi kuningad vananevad, olgugi et Henry kaheksas ei tahtnud seda tunnistada. Ühes proovis ta õnne veel kolme naisega. Tema naiste kohta pajatab tollane vemmalvärss do nivoost do vihevid vandaid Vansse vaid kaks lahutatud, kaks mõrvatud, üks surnud, üks pääsenud enne kaheksandat ja tema aega Vaitholisson jäänud meenutama kuninga õuemaalija Hans Holbaine ehk seinamaali algjoonistus, millest sai aastal 1537 tohutu fresko kuninga erakambri seinale. Õnneks tehti sellest kaks koopiat, nii et praegu võib seda imetleda Henton koordi palees. Maalil on Henry kaheksas koosseinseymoriga, kes siis tõi ilmale Henry poja tulevase kuninga Edward kuuenda ja maalil on ka Henry kaheksanda vanemad, kuningas Henry VII ja kuninganna Elizabeth. Henry kaheksas seisab sellel maalil uhkelt oma karusnahkade jää juveelidega ehitud kuningarüüs. Iseteadlik Inglismaa kuningas, kes valitseb nii riiki kui kirikut. Friisil hoiavad hekid ja merineitsid ehisraame, milles põimunud tähed ja J. Henryga Chain. Alkovid on merekarbikujulised. Nii etreige. Järsku näib renessanss-ka-Inglismaale olevat jõudnud. TV3 näitšof Elizabeth, kuninganna Elizabethi kuldne ajastu niinimetatud Elizabeth esimese valitsemisaastaid 1000 558603 mil puhkesid õide inglise kaunid kunstid, muusika. Teater. Ehitati esimesed spetsiaalselt teatrile mõeldud hooned ja trupid, kes teatrites mängisid, olid nüüd mõne rikka isikukaitse all. Seczpir kuulus näiteks loor, Chamberlain, Smen lood, kammerhärra teenrid. Trupi ja selle ajastu ehk kõige kuulsam teatrioone ja just Šexpyriga tihedalt seotud on glob gloobus, mis valmis 1599 kuid esimene club maha. Juhuslik kahurikuul süütas teatrihetkel, mil laval mängiti Shakespeari näidendit Henry kaheksas. Inimohvreid ei olnud ja tervena pääsesid kõik peale ühe mehe, kelle püksid süttisid põlema. Õnneks midagi hullemat ei juhtunud. Püksileegid kustutati õlle abil ja teatritrupid käisid etendusi andmas kavaid roolis ja siin olid ka mõned Shakespeare'i näidendite esietendused nende seas Windsori lõbusad naised. Teatrist pidas väga lugu ka esimeseks tõesti märkimisväärseks briti arhitektiks peetud ainega Charles. Temale meeldis eriti lavakujundusi lavatrikke ja näitlejate kostüüme välja mõelda ilmatu efektseid maski kostüüme, samuti. Aga aine, kui see on, see oli ka see mees, kes renessansi arhitektuuri Inglismaale tõi. 16. sajandi lõpul sai 1573 sündinud Jonsist esimene inglane, kes mitmel korral Itaalias arhitektuuri õppimas ja uurimas käis. Tugevaid Andrea ballaadi mõjusid on tema ehitustest leitud ja vaadakem järele, mida on ballaadi kohta kirja pannud Voldemar Vaga oma üldises kunstiajaloos. Ballaadi oli renessansiajastu viimane suurmeister, kes kõige järjekindlamalt antiikarhitektuuri eeskujusid silmas püüdis pidada. Tema loomingus domineerib sammas, muud detailid jäävad kõrvale. Vähe on kunstnikke, kelle mõju on nii suur olnud nagu ballaad seal. Tema klassikalise ilu, rahu ja lihtsuse ideaal ei vaibunud päriselt ka renessansi stiili lagunemisega ja barokk kunsti võidukäiguga. Ja kui 18. sajandil algas reaktsioon baroki vastu, oli just ballaadilooming see, mis uue suuna rajamisel teenäitajaks sai. Voldemar Vaga Üldine kunstiajalugu. Ballaadi loomingust mõjustatud Ainiga tuntuimad ehitused olid kuninganna maja green võitšis ja Vaithooli banketi hall või bankettide maja. Niisiis, aine kui see aasta ei rafineeritud itta. Itaalia renessansi klassika otse keset Londonit keset seal linnas valitsenud Sheimze esimese aegset ehitusstiili mis läinud peenemalt lahterdatud arhitektuuriajalukku nime. Ko pean aakideks selle stiili ehitustes, käituti klassikaliste elementidega päris vabalt ja lasti kujutlusvõimel lennata. Sambad, lastrid, ümarga petega, sammastikud kaunistustes, rullornamendi terrombid on kirjutatud Edžaimse. Esimese aegne stiil oli vaba ja maaliline ainega. Ketihall on aga päris klassikaliselt range nelinurkne ehitis, mille täiesti siledat katust ümbritseb valustraad. Hoonel on väljastpoolt vaadates kaks korrust ja madal väikeste akendega keldrikorrus, mille kohal tegelikult kahe korruse kõrgune banketisaal seisab. Fassaadil on seitse lai sammastega eraldatud nelinurksete akendega sektsiooni. Esimese korruse akende vahel seisavad joonia sambad, teise korruse akende rida kirjeldavad Korintose sambad, mis toetavad akende kohal kulgevat pärgadest ning kivist välja tahutud peadest moodustavad friisi. Sambad liigendavad ka kaduse Rebalust raadi. Ülemise friisi. Oll meenutavad vanikud ja maskid, et tegemist on kuningliku banketihalliga. Punastest tellistest puud Yaledega Tuudorite aegne Vaithooli palee. Selle kõrval pidi üleni heledast kivist blanketti hall küll lauses rabalossina tunduma. Päris uut seitsmeteistkümnenda sajandi alguse Inglismaa jaoks. Banketi halli hakati ehitama 1619 ja valmis sai see hoone 1622. Ajaloos ja ka tänapäeval sageli ka bankettide majaks kutsutud hoone sees on vaid üks läbi kahe korruse kõrguv hiigelruum mille mõõtmed on taas palun raadioeeskujul täpselt paika pandud. Ruumi, kus moodustab nimelt kaks ruumi laiust kõrgus pool pikkust seinal teise korruse akende all kulgeb alustraadiga piiratud galerii siserõdu, kuhu banketile mitte kutsutud publik kuningliku pidutsemist ning uhkeid õhtusööke vaatama võis tulla ja galeriile sai ainult hoone välisseinale ehitatud treppi mööda vaatamist seal oligi, sest laest rippuvate hiigelkroonlühtrit all peeti nii bankette kui kuninglike vastu võtta igasuguseid tseremooniaid ning maskides etendusi. Siinsed etendused pididki uhked olema, sest aegadel peeti just Inglismaad Euroopa juhtivaks muusikamaaks. Kuningas James esimene kelle soovil banketi hall või siis bankettide maja vaid hooli ehitati, suri 1625 ning troonile astus tema poeg Charles. Esimene uus kuningas nautis kunste ja püüdis nende arengut kõigiti toetada Hispaania reisil nägide Tiitsiani Ruuben laskesimaale ning tahtis otsemaid ka oma õukonda. Sellise tasemega kunstniku Leida Rubensile lubati rüütliseisust. Ja nii ta siis tuligi Reegi 1635 Vaitholi banketimajja uhke laemaali teema, ütles kuningas Charles esimene ise. Maal pidi ülistama tema isa, kuningas Jeimze esimest ja nii elab banketisaali laes hulk allegoorilise tegelasi. Õiglus tõstab Seimze esimese taevasele aujärjele. Rahu ja külluse embavad teineteist. Minerva atribuutikat varustatud, kus tõrjub eemale kuninga vaenlased. Laemal koosneb mitmest ovaalist ja nelinurgast. On teada, et suurema osa sellest tööst tegid ära Rubensi õpilased. Põhifiguurid maalinud siis meister ise töö valmis, võttis Rubens vaste oma rüütliseisuse ning tasu 3000 naela ja läks tagasi amsterdami, jättes inglise kuningakoja õue maaliaks Anthony van taiki, kes lootis siin saada mitte ainult rüütliseisust, vaid ka eluaegset pensioni ning väärt maja elamiseks. Kas sai sellest minu praegused andmed, vaikivad? Kuid 1640.-te aastate alguses jõudsid kuningavõimu ja Briti Parlamendi pidevalt kasvavad vastuolud kodanliku revolutsioonini välja. Alamkoja liige, puritaanlikust, väikeaadliku perest pärit Oliver Cromwell asus Parlamendi ratsaväeüksuste etteotsa ning Cromwelli sõjavägi lõi mitmes lahingus kuninga vägesid. Mees ise õhutas parlamenti Charles esimest surma mõistma, jah, Inglismaad vabariigiks kuulutama ja nii see ka läks. 30. jaanuar 1649 Sandžentsi loss enne päikesetõusu. Kuningas tõuseb pärast rahulikult veedetud ööd, riietub soojalt, võtab viimse armulaua ja siirdub saatjaskonna saatel läbi Sandžientsi pargi Vaithooli Holbaini nime kandva värava kaudu bankettide majja. Hukkamine on määratud kella kaheks. Tapalava oli ehitatud selliselt, et see just nagu keel bankettide maja ühest aknast välja sirutus. Kohale saabunud rahvamass nägi kuningat oma surmale vapralt vastu astumas. Tema viimased sõnad jõudsid nendeni küll pisut arusaamatutena, kui ta oli näha, kui kindlalt asetas Charles esimene pea pakule ja sirutas käed märgiks. Olen valmis. Timukas lahutas pea kehast ühe hoobiga ja tõstis selle üles rahvale näitamiseks sõnadega, ennäe reeturi pea. 11 aastat hiljem 1660 tähistas hukatud kuningapoeg Charles teine siinsamas kuningavõimu taastamist. Kuningas hukati, kuid Vaitholi palee, teinekord Jonsi uhke banketi, hall bankettide maja jäid alles seitsmeteistkümnenda sajandi lõpuks oli vaid hoolist saanud kõige suurem ilmalike ehituste kom Läks kogu Inglismaal kogu Euroopas ja mingiks ajaks isegi kogu maailmas. Teist paleed, milles oleks 1500 ruumi, oligi seitsmeteistkümnendal sajandil vist küll sama hästi kui võimatu leida. Vaesed koristajad, ahjukütjad. Seda enam, et paleed oli ju aastasadade jooksul pidevalt laiendatud ja restaureeritud erinevates suurustes ajastule vastavates stiilides juurdeehitusi lisatud. Nii et küllap laius siin tõeline hiigellabürint, võlvitud salakäigud, tagada pid, tornikambrid, varjatud pelgupaigad ja muidugi ka kuninga ja tema kaaskondlaste eluruumid ning uhked vastuvõtusaalid. Palee kujutanud enesest pigem väikest linna kui ühtainsat ehitist. Oma kümmekond aastat seisid kuninglikud eluruumid, vaid oli palees juhte näoliselt kasutamata. Igatahes ei elanud seal Inglismaa kuningas, aga nagu me kuulsime, aitasid manahhistid 1660 hukatud kuningaid Charles esimese poja Charles teise taas troonile ja viimane valitses 25 aastat Suurbritanniat kõigi range absolotistliku monarhia reeglite kohaselt. Tänase päevani pole inimkond aru saanud, et valitsejaks pürgivat lubadusi ei maksaks eriti uskuda ka Charles teine oli ju oma alamatele usuvabadust ja amnestiat lubanud. 990 leheküljelises raamatus London maailma suurima linna lugu kirjutab Edward Rades ööd. Kuningas Charles, teise õukond Vaitholis oli lõbus paik bankettide, mille sukati tema isa oli pidevalt kasutuses ning alamad võisid tulla ja vaadata, kuidas ta seal lõunatada. Kogu Londonile meeldisse kerglase melu viis. Mängiti sportlikke mänge, avati teatreid ja kuigi majesteedi veidi poritaanlikumad alamad olid tema õukonna ekstravagantsust tujulisest ebamoraalsusest šokeeritud ei tahtnud keegi Wabariigi viletsust tagasi. Teine oligi viimane Briti monarh, kes Vaitholi palees elada sai. Ülistatud olgu jumal. Aasta lõpul oli mu tervis väga hea ja ma ei tundnud mingeid valusid. Vähem vaevanud on peale külmetushaiguse. Kolisin Ecciardi koos abikaasa ja teenijatüdruk Cheiniga. Ja peres olemegi vaid kolm. Mu naine andis lootust, et ootab last, kuid aasta viimasel päeval vedas lootus Alt. Nende ridadega alustab aastavahetusel 1659 60 päevaraamatu kirjutamist nüüdsel ajal Londoni kroonikuks nimetatud seal Piipz kelles George Downing riigikassasse Westministeris oma alluvusse tööle võttis ja sellega kaasnes ka elamine vaid hoolis. Mõned aastad hiljem nüüd värske naisemehena suurematesse ruumidesse kolinud tulevane admiraliteedi tippametnik otsustas alustada päevaraamatu kirjutamist ja seda salakirja, kas, mis avati ligi 160 aastat hiljem 1825. On vaieldud, kas Piipz kirjutas lihtsalt endale lugemiseks meelespidamiseks või soovis ikkagi, et päevaraamat, mis ulatub aastani 1669, kunagi ka ilmub. Nii või teisiti kirjas, on üsnagi isikliku ja on suursündmuste kirjeldusi. Esimesed maitseelamused Inglismaal popule, Arsust võit vastu uuest Hiina joogist nimega tee on kuninga kroonimisi ning vahetuid muljeid Londoni suurpõlengust 1666. Ja aasta varem linna tabanud katkuepideemiast. Seitsmes juuni kõige palavam päev, mida olen elanud ja kõik teisedki tunnistavad, et see on kõige kuumem juunikuu algus, mida Inglismaa kogenud on. Tänasel päeval ma vastumeelselt märkasin, et juurileini kahe või kolme maja uksele oli joonistatud punane rist ja kirjutatud sõnad. Issand, ole neile armuline. Milline murelik vaatepilt. 12 august rahvast sured sellises tempos, et lahkunuid viiakse matmise nüüd ka päeval sest ööajast enam ei piisa. Ja ülemlinnapea on teada andnud, et kõik peavad Lähme õhtul oma kodudesse alates kella üheksast seepärast, et haiged saaks rahus välja tulla, värsket õhku hingama. 31 August päev-päevalt on kuulda üha murelikumaid uudiseid taudi levimise kohta. Citys suri sel nädalal 7496 ja neist katku 6102 ja surnute tegelik arv kardetavasti sel nädalal on ligi 10000 osalt põhjusel, et kõiki vaeseid nende arvukuse tõttu ei suudeta kokku lugeda. Ja osalt kreekerite ja teiste tõttu, kes ei taha, et neile hingekella lüüakse. Linna tabanud katkuohvrite koguarv liigub 80000 100000 vahel kusjuures elanikke Londonis ja lähiümbruses oli neil aegadel alla 500000. On ka välja käidud seisukoht, et järgmisel aastal 1666 Londonit tabanud suur tulekahju hävitas katku pisikud. Lõplikult. Tõsi on igal juhul, et uut epideemiat enam ei puhkenudki, olid küll veel siin-seal üksikud juhtumid, viimane kirjapandu 1679. Teine september 1666. Meie teenijatüdrukud olid möödunud ööl kaua üleval, et kõik tänaseks peoks valmis oleks ja kella kolme paiku hommikul tuli Chain meid äratama, et rääkida suurest tulekahjust. Nad olid näinud, citys, möllavad. Nii ma tõusin ja mähkisin end hommikukuube ja läksin akna juurde. Ja mulle tundus, et tuli on meist piisavalt kaugel ja läksin tagasi voodisse. Seitsme Paikuma tõusin. Varsti tulid Šein ütlema, et oli kuulnud. Öö jooksul on maha põlenud üle 300 maja ja et kogu Fish Street London Bridge'i juures lõõm ab kogu pikkuses. Riietusin kähku ja kõndisin Towerisse ja ronisin seal kõrgele vaateplatvormile. Ja sealt nägin ma pea kõiki maju leekides, nii siinpool silda kui sealpool. Läksin süda aastuses Doveri lossiülema juurde, kes rääkis, et tuli puhkes hommikul kuninga paga rei juures toomas härineri küpsetuskojas Thamesi kaldal judingleinil jääd, Püha Magnuse kirik on juba maha põlenud. Üürisin paadi ja sõudsin sellega silla alt läbi ja nägin kohutavat suurt põlengut. Teise septembri varahommikul puhkenud tulekahju jätkus neljapäeva pärastlõunani ja siis õnneks vaibus ka tuul. Ühtekokku hävis tules või sai rängalt kannatada üle 13000-ni. Üle 90 kiriku kabeli 52 kutse seltsikoda, neli kivisilda, mitmed vanglad aga vaid sooli, rahvas hingas, kergendunud, pääsesid. Aga jõudis kätte aasta 1698 ja levis uudis. Tuli Vaitholis puhkes neljandal jaanuaril kella viie paiku pärastlõunal ja kestis umbes kella seitsmeni. Järgmisel hommikul. Arvatakse, et alguse sai see teeniast, kes kuuma tuhaga hooletult ringi käis. Kuid nagu sageli õnnetuste puhul lähevad liikvele kuulujutud, kes tegelikult süüdi on. Kui Londoni suure tulekahju puhkemisest olla tegelikult süüdlased katoliiklased siis vaid oli, põlengu puhul oli hooletu olnud just nimelt Hollandist pärit pesunaine, kes jätnud linad lahtise tule juurde kuivama. Suhtumine Hollandisse ja Holland lastesse ei olnud aegadel just eriti soe tänu hiljutistele sõdimistele. Ani. Üks etapp Inglismaa ajaloost sai otsa. Vean teid oma kohal seisnud Vaitholi palee sama hästi kui maani maha oli põlenud. Äkki oli kadunud kogu selle paiga kuninglik hiilgus, ka paleed kaunistanud kunst. Arvatakse, et häviska kond saaga kollektsioonist pärit Michelangelo kuulus skulptuur armastus jumalast piidast ainega. Seouci vägeva bankettide maja jättis tuli ameti alles kuid selle esialgne otstarve kadus koos Vaitholi paleega. Nii sisse ehitas arhitekt Christopher Wren selle ümber kuninglikuks. Kabeli 2893 rajati kuninganna Victoria soovil siia muuseum, kuhu pandi välja kuulsatele sõjakomandöridele kuulunud esemeid. Muu hulgas seisnud siin ka Napoleoni hobuseskelett. 1900 kuuekümnendatel viidi muuseum mujale ja kunagine bankettide maja taastati ametlikes vastuvõttudeks ning rahvale vaatamiseks. Kui Vaitholi palee varemed koristatud said, otsustati Parlamendi eest läbi kulgevat tänavat tuleb laiendada kogu endise palee alale. Ja nii tekkiski umbes kilomeetri pikkune lai ja majesteetlik Vaitholi tänav Londoni süda, mida ümbritsevad tema majesteedi, valitsuse ajaloolised hooned ja mis kulgeb avara, kohati vanade puude ning mälestusmärkidega ehitud hiigelalleena Parlamendi väljakult põhja pool tohutu Trafalgari väljak, kuni mille keskel kivine admiral Nelson kõrge samba otsas tänase Londoni. Elualu jälgib Oh, ma olen nii väsinud, võtan järjekordse sigareti. Küll oli see sõõr Voltefrääli poolt üks rumal tegu. Nii saab pahandada Rääli, kelle pronkskuju asub Vaitholi praeguse valsi asjade ministeeriumi ees. Elizabeth esimese soosik, rändur uurija, jah, ja kirjanik on tõepoolest mees, kes tutvustas Inglismaale tubakat, aga ka kartulit ja tegi 1584 inglaste ühe esimese katse koloniseerida. Ameerika. 603 Elizabeth esimese surma järel kaotas Rahli välkkiirelt oma positsiooni. Juba samal aastal peeti kohtuistung. Teda süüdistatakse Champs esimese vastases vandenõus ja mõistetakse surma. Aga otsust siiski vähemalt esialgu muudetakse ja ta veedab 12 aastat Doveri verises tornis ning kirjutab seal ka oma ajalooraamatu History of the World. Kuid kord juba määratud surmaotsusest pääsu poole. Söör Rääli küll vabastatakse ja teeb veel ühe ekspeditsiooni Ki seekord kuajanasse tagasi kodumaale tulles. Ta satub taas ebasoosingusse. Võimud leiavad, et uut kohtumõistmist pole vaja, sest surmaotsus on ju kord juba langetatud. 29. oktoobril 1618 külmal hommikul söör Volter hääli hukatakse. Lese soovil pea palsameeritakse ja antakse talle üle. Keha leiab viimse puhkepaiga. Margareti kirikus Westministeris. Riigimees rahandustegelane söör George Downing ost teist 1680 vaid hooli lossi lähedal maatüki ja tema juhatamisel siia esimesed majad ka ehitati. Ja väike tänav saigi endale Downing Street. Neist majadest on tänaseni alles küll ümber ehitatud kujul numbrit 10 11 ja 12. Ja alates aastast 1732 võib öelda, et number 10 on peaministri ametlik residents. Ja siin on ka valitsuse istungite saal, kävinet. Ruum number 11 on rahandusminister number 12 Vipsofis partei organisaatorite peamaja. Igal aastal mälestuspäeval ehk 11 10.-le novembrile kõige lähemal pühapäeval paneb kuninganna keset Vaithooli asuva genotafi jalamile punaste moonidega. Märjatseremooniaga mälestatakse esimeses ja hiljem ka teises maailmasõjas langenuid. Tagasihoidliku välimusega mälestusmärk avati 1920. aastal ja 2005 siinsamas lähedal püstitati monument teises maailmasõjas kannatada saanud naistele. Vaid hooli ääres seisab 13 valitsusasutust tänavakeskuses põhiliselt riigikaitsehooned, kaitseministeerium, admiraliteet, vana sõjaministeerium ja siin on ka 18.-st sajandist pärit suurejooneline ratsakaardi hoone hoos Kaars, mille ees ratsaväelased liikumatult oma hobustele istuvad. Seal traditsioon jah, traditsioonidest Inglismaal loobuda ei taheta ning miks peakski. Tseremoniaalne vahtkonnavahetus on igal hommikupoolikul kell 11. Hoone keskusest viib suur võlvitud paar värav paraadväljakule, kus kuninganna igal aastal oma sünnipäeval juunikuus ratsakaardiväe uhkelt ametliku paraadi vastu võtab. Vaid hooli ääres seisab ka Scotland Yard hoone, kus kunagi Šotimaa kuningad oma Londoni visiitidel peatusid ning hilisematel aegadel politsei korter asus. Politsei on siit juba ammugi ära kolinud, neil on need New Scotland. Kuid traditsiooniline Scotland Yard on ikka vaid oli jäänud valitsuskabinetihoone, välisministeerium, tervishoiuministeerium. Kõik seisavad valvel, vaid hooli ääres. Siit valitsetakse Suurbritannia kuningriiki. Mööda Vaitholi liiguvad kuningriigi piduda laevadel traditsioonilised vägevad sõjaväe raadid, šoti kaardiväelased, oma erivärvilistes ruuduliste Skiltides. Tohutu kõrged mustad karvad, oma mütsid, trummid ja torupillid ning kümned ja kümned väeosad laest jalatallani läikima löödud värvilistes mundrites. Tulipunased kuued, kulddressid, mustad püksid, mustad karvamütsid. See on veidi üks värvikombinatsioon. Aga neid tundub lugematu hulk olevat. Fantastiline pilt. Neil päevil on parlamenti ruttavate lordide ja ministeeriumides töötavate rangetes ülikondades ametnikke Vaithol tõeliselt särav ja elav ja rahvast otsast otsani täis. Vanal heal traditsioonilisel samas uuele maailmale avatud-Inglismaal. London. Meie uhkus kui igiõitsev lilleõissõnademäng, praid, uhkus, London praid tulinelk varju Kivirik laul, mille null kauard kirjutas Londoni pommitamise päevadel suvel 1941.