Kultuuriga ja. Kultuuriga oja. Tere, mina olen Janek Kraavi traditsioon ja tänapäev. Kauksi Ülle räägib oma emaplaadist Urmas Vadile ja võru keeles. Jaak proosese mõtisklus tõukub sugulasrahvaste klassikat tutvustamast raamatusarjast. Väikeste rahvaste suur kirjandus. Kultuurifestivalil trialoogos esinenud noored Lõuna-Korea muusikud mängisid vanas traditsioonis kumust, monopolist ja eesti kunstiseisust, kõneleb kriitik Kaire Nurk. Head kuulamist. Kummuga tere, Hummagust omillas päi ja mina tähüveste müüda taha saata kõik kilom jääde, too ma valmis vastu võtma. Ja naerata, sest nii palju kui vaia välja jagama. Ma valmis kõike kärat tundma kui söe, kui käsikivi rinnu, hääd lõppemaldan, manoia uhas. Nii otsi vahtisid terri. Nii valva. Et kurjast kaedusest seisma jääb. Hüvelemmi valge Väiv, las tulla. Inimestele, kes tegelevad arvutitega või puutuvad kokku arvutitega, siis neile nimetus emaplaat seostub kohe selle väga olulise osaga arvutist, kusjuures on siis protsessor ja muud väga olulised detailid ilma Ta arvuti üldse tööle minna isaks. Kauksi Ülle, sinul on sellel suvel ilmunud siidiplaat, mis kannab samuti pealkirja, imeplaat sellel paadil, sa loed nende luuletusi ja laulad ja loed palveid. Ja tegelikult see võrdlus selle sinu plaadi ja siis selle arvutiplaadiga ei olegi. Mulle tundub väga vale, sest et sinu plaat räägib elu edasi minemisest ja emast ja kestvusest. No eks ma veidi sinnapoole mõtlikumadad päälkirja panni tähendas, et et ime nagu too elu alus, et, et Imast sünnilise kõik Inemise ja omas sündile uma, imedest uma, kõrda, uma, ime hädadest. Ja kui me niimoodi mõtleme tagasi, et kus, no halli eideke, sest seal all niiviisi järjest nagu elustus, et eestlane näiteks viis-kuus põlve mäletas oma esivanemate nimesid, et kuna kõik nagu seal yin tuleva, tänu kellele me üldse nagu elami. Et kui sealgi äkki mõtlema nakkana tõks ei üks ei sünnitajana, sest meedias olnud kuhugi äkki minu esivanem dist oleks mõtelnuteks minu ei sünnita aga kõik sünnitiva jana huulmadega, rasembatest, haigudest toitseva ja kasvativa ja nagu kasvati, jätkusuutlikkus ja tumm, lihtsalt niivõrd oluline ja tumm nagu ja kultuurin, jälki, tolle meenutamine, tuum ka nagunii kussane imeplaat. Sümfaadi vahelehe peal on pildid sinuni maast sinu ema emast sinu tütrest, kes on ka juba ema, siis räägid konkreetselt sellest oma perekonnast ja selle järjepidevusest. Aga samas sa viitad ka esiemo. Palju üldisemalt. Tom, sa nagu au võlgeditzgertult õigs ära õiendada ja sest tõesti pöörata tähelepanu noile, tänu kellele ma nagu sündi, luu ja hinge ja oma keele ole saanu ja nii edasi. Et tuuningu tolle pärast on, vihjas suguvõsale, aga ürgime umbsane kõge maailmaluu ja vaialus. Ja tuua, et mille pärast me üldse olemas oleme, ega su kutseline füüsi kuja ja oma Uurnu maailma ja kime säädisi ja üteldakse, et mänegi väikene parameetrikene ja maa eli minek ei tüüta lätt, paar traati kuumembas läbi mõni kraad külmem, päss läbi. Õhurõhk muutus, nii et me elame siin nii väikese grammi päält valmis, kaalutu maailm on, et, et siin on ainult mõne asja, mis veidikese võivad muutuda ja ei olekski midagi, nii et tollel mõtten kellelegi looduda, ilm peab tulema ja et uued kauem edesi kestas, jääta tasakaalust välja ei lähe ja ja tolle peale pead nagu mõtlema, esid, tollele üteravitamate tasakaalust välja, ei lähe sassi ja tolle pärast ongi siin ka pöördumised tolle maailma kõiksuse ehk ürgima ehk luu ja poole ja kõigi Väikse bitte immi eesti keelel haldjate way jumalik poole nagu viim mõttes, saime maa ime. See laat algab palvusega, lõpeb palvusega ja vahepeal on ka veel päevapalvus. No eksnaist umbveidikese üles kirutad folkloori, aga napivõitu et saaksid rahvausundi elemente loomulikult tämbetse päevanigi säilinud mina naksi neid asju ka tegelema Ma kah nagu lapsepõlve, ma lihtsalt ütle teist näisel külalmist seal alale kirjandusmuuseum minna ja siis lugesin manu ja hõimurahvastega kokku puutuda on Fenno-Ugria asutuse tüütadel näima palvuse värke ja säänest, nagu ka soome-ugrimaadel ja noide, kogemuste ja lugemuste baasil mases proosa veidikese ennistada Camiil toda Vanna perimust ja ses appi võtan oma Tiidmisi missal kogunenud hõimurahvaste eeskujusid, noid väikseid katkega Siimismi varade num, peidun ja sest luule ant kah ja ennistigi ütles antse tsükli, mida homses paar aastat ka Väikse panringil, nagu pööripäevil tõesti lautu. Aga seos siin on lihtsalt üks konkreetne nagu variante tollest, et kus naiste pudru riitusel mändsid laule seal laulda, et so ei, oledki nagu üldistusele vaid lihtsalt väikene tunnetuslik sissevaade Tinemised diasse nagu otsiv, nii tundub mulle, et kumu lõpus, paljude paljude aastate järel paljudele see on noh, tõesti nagu kümmekond aastat unistust Uma plaadist ja siis, kui ta tõesti õnneliku juhuse ja häälte hinemiste läbi käte jõudsest tõesti, et mida sinna kauaoodatud plaadi peale panda ja ses tunduvas njoomakidu baas, asi way, kõge tähtsapassiivaid kõige olulisem, mida ma inimestele ütelda tahad jagada säänest ilusat rikastavat kogemust. Et mis mulle hindele väga palju omandnu. Et see palvust ja nende palvete, nende palvetamist siin plaadi peal, nende sisu on ikkagi hästi rõõmus, sind tänatakse ja see on pigem hästi positiivne. Tuge umbes nii mudu, et kõgepealt palvuse käigun, et terettedes neid immi S-i ehk nuid, mis oma haldja jumalaga võru keeles immies ime Esa näid teretledas neile pakutas suma joogis kas haljast way esivalmistatud mõdust ja pakutas oma söögistuma kitsede piirakkuvaid, viies suma kana mulle niiviisi muna ja pirukas ja saane naasesse kummardas ja diretas panud vanu ande ja kutsutas näide väkke siis appi oma noh, riituse toimingu naistel ses konkreetselt nagu pudrukiitmise manu siis keedetas nagu koon, puder valmis lauldel ja Peraline tolle valmimist jagatas Sis kulbidaws putru egole jumalusele tavaliselt neid jumalusi tähistas esse buum. Nagu katse teist puud või puude ring, nii nagu näiteks tammed, Sõõrum seal kütjorun midagi taolist ja siis kõgepealt nagu Tennetas, et nad tuli appi putru keetma ja siis balleldast näidega. Et tule käest balleldast näitas, et, et ei muutusi liiga tormilises etta olles salatis anne, lämmistav, et ta ei jätaks meid lämmistamisest valgusest ilma ja maa ime käest balleldasetailasest nälge meile närimat maa, olles alati viljakas ja ja mõtsa Esa käest ballelda lihtsalt nagu noh, andast nendes palka või kütt puid või noh, et, et aga too ei ole nagu niimoodi, et lähed seal palvusel ja muudkui ütlete, et anna mulle, aga tegelikult pead kogu tolle muu elu väljaspool palvusi tegutsema tolle Haas, et sa saatada ballelda, et nii ei saa, muu laol võtad mõtsa kalmete pealt maha ja siis lähed balletuma, esivanem bit ja kõik on hästi, et, et tuua jõle maasuma. Et siin ei ole sellest, et ostad patukahetsuskirja ja kõik on hästi siin pead nagu esikuid, kaik nagu ka toda tegema, mida sa ballett. 14 10 imestinemist Hanyria balle malev yht tütreid ilmale kandnu imenda takka, tütre esinela tõstist neljani. Köis, läkke tiitiid, Marichen tõugjas lita, sadakond kutsikut sünnitati imet, pudrupada taht põualaulu ja hümni noore mehe Noopest vasarast Baba praasnika Ulitut vallatut. Antke tähendab Evet viina, muidu mehe surnu spina Tiiaidi jäid, jäi ja Tiia ka, nii et poja saad kui maadepoisi isa sisestada lahkelt kõigil ja Sid iyaydijaid iie ja Tiia ka, nii et poja saat dada tagasi tulles mõtsa Ra Danzi linnuparvmeistrit Tallinnas kohestinulat kure kas kohesti Hannah Tõllet koheski Luiga looga kulgete. Eesti keeles ilmus äsja Arvo Valtoni tõlgituna kolm raamatukest komi, udmurdi ja neenetsi luulet liituvad ühisnimetuse alla väikeste rahvaste suur kirjandus. Poleks kurbust, poleks rõõmu, kirjutas komi luuletaja Ivan kuraator 19. sajandi alguses. Ja temast sai Tsaari-Venemaal mitmete rõhutud rahvaste eestkõneleja juba kaua aega enne seda, kui meie Jakobson pidas oma isamaalised kõned. Fenno-Ugria hõimukeskuse vedaja Jaak proosas rääkis Riho Lauri saarele luuletajate assaltšoki ja Ivan kuraatovi elu taustal. Mis juhtus Venemaal elavate soome-ugri rahvaste rahvuslikul ärkamisajal ning kuidas Vene võimud põlisrahvast siiani alla üritavad suruda. Tegelikult kuratav kui niisugune on omamoodi nähe terves Venemaa soome-ugri rahvastekirjanduses, et tegemist on siiski üsna niukse varajase 19. sajandi kirjaniku ja, ja poeedikaid teistele rahvastel samal perioodil veel sellised inimesed puudusid. Soome-ugri rahvaste kirjandus on tegelikult ju suhteliselt hiline ja valdavalt 20. sajandi nähe. Aga mis puudutab siis komisi, siis võib-olla tõesti tegemist on ju väga huvitava rahvakilluga, mis puudutab just kirjakeele ajalugu, et teatavasti kommidel oli oma kirjakeel juba 14. sajandil mil ilmus mitukümmend raamatut, et eestlastel, eks ole, omakeelse katekismuse nii aastast 1525 on veel pikk maa ja seetõttu ka kommi, võib-olla niisugune kirjakeel ja kommikirjandus juba tõesti esimesed niuksed ärkajad on 19. sajandi keskel ja lõpupoole. Kuid kui üldistada, siis millal võis olla, siis võiks olla nagu venelane soome-ugri rahvaste rahvuslik ärkamisaeg? Sis kahtlematult, esimesed sellised tuuled hakkasid puhuma siis, kui oli nii-öelda esimene Vene revolutsioon 1000 905907. Kui paljudel soome-ugri rahvastel ilmusid siis esimesed omakeelsed üldsegi ajalehed või siis ilmusid esimesed luuletused näiteks maridel. Kuid mis puudutab siis sellist rahvuslikku ärkamisaega, siis laiemalt, et siis võiks ütelda seda, et põhiline aeg ja sellest on kahekümnendad kolmekümnendad aastad kuni siis repressioonideni eelkõige just 20.-te aastate lõpp, 30.-te aastate algus, see on kõikide soome-ugri rahvaste jaoks kõige viljakam aeg. Ja ilmub tõesti väga-väga arvukalt erinevaid raamatuid, kuid kahjuks ka 30.-te aastate alguses hakkavad peale repressioonid, repressioonid algavad peale just udmurdimaalt mikspärast võib-olla udmurdimaa. Seal on ka omamoodi hea küsimused. Et võib-olla see on seotud suured tööstuslinna nagu Jevsk olemasoluga ja ja vastavalt sellele siis võib olla tegemist oli sellise keskusega, kes püüdis võib-olla Moskvast tulenevaid niukses suundumusi kõige kiiremini ära aimata, aga igal juhul sealt saavad nad siis alguse. Ja ütleme kolmekümnendatel keskel siis toimub Venemaa soomeugrilaste massiline represseerimine, mis tihtipeale võis viia ka sellise tagajärjel näituseks mari 50-st kirjaniku liidul liikmest represseeriti 49. Ja mis puudutab ornašokid, siis tegemist on ühe vähesega, keda Karepresseeritakse ka, kes jääb ellu, kuid nende repressioonid mõjuvad talle niivõrd, et täna me enam ei luuleta edaspidi jätkata tegemist oma tööd arstina ikkagi silmaarstina ja selle poetessi luulele läbi on koguse udmurdi rahva traagika päris hästi, nagu välja tuleb. Need, kirjanikud ja luuletajad, keda süüdistati selles, et nad spioneerisid Eesti või Soome kasuks kaevasid näituseks siia Eestisse tunnelit ja, ja mida iganes reeglina lasti maha püüti hiljem siis muidugi igati võltsida seda Nad just tapeti aastatel 37 38 väideti, et hukkusid tagalas vangilaagrites neljakümnendatel aastatel nälja ja nõrkemise tõttu. Eelkõige siis põhiosa neist olid ja ütleme, nende säravamad tipud nagu näituseks murtidel kuse by Gerd või maridel siis Aleksander Chavain. Neid süüdistati ikkagist Pioneerimises Eesti ja Soome kasuks ja ellu neist ei jäänud keegi. Kuid mis puudutab siiski nende kontaktid parandamist, siis Eestist neid inimesi kuigivõrd palju ei olnud. Kes oleks suhelnud Venemaa soome-ugri rahvastega, et siin oli eelkõige põhjuseks see, et juba 30.-te aastate algul sai selgeks, et need kontaktid eestlastega võivad olla soome-ugri rahvaste esindajatele lihtsalt ohtlikud. Venemaa soome-ugri rahvaste intelligentsiga vestles eelkõige Eesti saatkond Moskvas ja võib-olla siis see tegi neid teatavaid seltsimehi nii-öelda ülimalt valvsaks, nii et lavastati siis soome-ugri rahvaste selline vandenõu. Selle vandenõu eesotsas olid just nimelt siis soome-ugri rahvaste kõrgintelligentsi esindajad. Et niisugune rahvuslik vaimustus soome-ugri rahvaste seas, kuid nüüd võrreldes selle 20.-te 30.-te aastatega, siis umbes analoogne oli 90.-te aastate alguses, kui asutati erinevaid organisatsioone ja ja tõepoolest ka ilmus üksjagu raamatuid ja luulekogusid Covid 90.-te lõpus, kui Venemaa majandus läks allamäge aga soome-ugri rahvaste kirjandusse ja kõik see nõuab teatavaid dotatsioone, sellepärast et keeled on surutud sellisesse olukorda, kus nad ei jää enam turumajanduse tingimustes ellu siis nende väljaannet arv ühe või teise rahva seas on kuskil kümnekonna või isegi alla 10 raamatu ümber. Et me räägime rahvastest, keda siis on 600 700 või 800000 ja aastas siis ilmub seitse, kaheksa raamatut, et võrreldes siis eestlastega meil on see arv 4000 ümber, et on väga suur vahe. Sealsed ametnikud ütlevad, et noh, keegi ei ole ju keelanud ühte või teist raamatut luulekogu välja andmast, et miks te siis anna välja, lugege oma neid raamatuid, et meil ei ole selle vastu nagu midagi. Aga tegelikult on olukord selline, et keele prestiiž on madal. Selle keele ümber käib selline dispuut, milleks keeliga üldse vajalik on, et öeldakse välja otseselt seda seisukohta oma emakeelt, rääkige köögis? Tegelikult see ongi üks põhiküsimus selles, et Venemaa näeb lihtsalt seda soome-ugri rahvastest teatavaid probleeme ta ei näe. Soome-ugri rahvaste näol on tegemist rikkusega mida peaks hoidma ja kaitsma ja igati nende kultuuri ja hariduselu doteerima, nii nagu Euroopa Liidu riikides näiteks Hollandis käitutakse friiside puhul või siis Saksamaal näituseks sortide puhul Tallinnas ladina kvartalis jätkub kultuurifestival trialoogos. Teiste hulgas esinesid noored Lõuna-Korea muusikud, keda inspireerib traditsioon ja klassikaasja, selgitavad Jaan Tootsen. Ja. Jaak Johanson, ma näen sind kõige sage domini Vene tänaval, seda paikkonda kutsutakse Tallinna ladina kvartaliks. Igal aastal mihklipäeva nädalal on siin vanalinnas ladina kvartalis selline festival, mille nimi on trialoogas. Sellest ei ole eriti palju kunagi kuulda olnud. Ütleme näiteks, et kui on mingisugune reality show tulemas, et siis sellest teavad kõik inimesed juba mitu kuud ette, aga aga see trioloogiasse festival toimub ja oma salaradu pidi käimas. No kõigepealt kindlasti peab ütlema, et salastamine ei ole sihilik samas ka mulle kõige niisukese, selle paukuma ja särisema ja põgiseva plagiseva ja helendava niisuguguse fooni taustal meeldivad asjad, mis toimuvad kui iseenesest, kui niimoodi rahulikult, mis, mis levivad nagu sõpruskondi pidi ja, ja laienevad oma tähenduses nagu inimlikke sidemeid ja suhteid pidi ja seda just nimelt mitte nagu korruptiivsest mõttes, vaid niisugustes loomulikus, mõttekaaslase ja, ja kogukondlikus mõttes. Käesoleval nädalal on vanalinnas pühendatud kunst, muusika, teater, kirjandusteadus. Laupäeval ja pühapäeval toimuvad teadusloengud laupäeval, siis vanalinna muusikamajas ja pühapäeval Püha Katariina kirikus. Aga sina tõmbasid siia ühe väga huvitava muusikakollektiivi. Mis kontsert siin muusikamajas oli? Kolmapäeva õhtul? No vot kummalisel kombel ikkagi ongi nii, et parimad ja õigemad asjad lihtsalt juhtuvad nii-öelda koreast Soome kaudu Eestisse ja sattus siia üks siukseid tippseltskondi, kes mängib siis nende oma klassikalist muusikat ja rahvamuusikat, mis, mis sealsetes kultuurides on, on nii-öelda tihedasti põimunud ja ei tahakski siin üldse rääkida jah, ei sellest iksootilisusest ega ka sellest mingisugusest vastandumisest sellele massikultuurile või sellele lihtsalt on kirjeldamatult nagu huvitav vaadata nende noorte inimeste nagu seda hoiakut selle suhtes või kuidas nad seda teevad, et see tõesti on mingi nagu võlu või või nagu väga-väga päris asi. Küllap seal on ka teistsuguseid. Vot see seltskond on tõesti, ta on nii-öelda vältinud kogu New eitsi, kogu kiusenit, kogu seda Rossoverit, ka seal on see väga tugevalt läbi põetud ja toimub siiamaani. Aga et on nii selgelt tekkinud liikumine, mis kelle jaoks see nagu mingis mõttes on nagu lapsemäng või mingisugune lastehaigus kes läbi nende põhiliste, noh ja siis ütleme, vanade struktuuride, kuigi Need on nagunii vanad või, või, või nii põhilised, et neid ikkagi peab nimetama nagu igavikuliste, eks ta sobis suurepäraselt, sellepärast just nimelt eelmisel õhtul Vladimir Martõnov rääkis sellest muusika tähendusest, saatusest meie kultuuriruumis ja sellest sellest väljast. Tema nimetab seda sakraalväljaks või uueks sakraalnaljaks, et see saab tekkida paratamatult alles siis, kui kui see, mille varemetel me tegelikult praegu elame ja tihtipeale teeme nii ühiskondlikus kui kultuurilises mõttes niisuguseid kummalisi kramplikke veidrusi, mida me ühel juhul mõningatel juhtudel nimetame kunstiks ja mõningatel juhtudel reklaamiks või millekski muuks ja tihtipeale ajama need kõik omavahel segamini. See on paratamatu protsess, mingil hetkel peab hakkama kuskilt uuesti tekkima inimeste, mingite olendite niisugune kokkusaamise väli ja, ja siis järgmisel õhtul korealaste väga noorte mängijate seltskond, kes seda kuidagi väga elavalt oma muusika mängimisega tõestas. See, kui keegi Tallinnast on ju näha kaabeltelevisiooniga. Me räägime siin Lõuna-Koreast, Korea Vabariigist, nende telejaamu, et seal mingil perioodil paar aastat tagasi olid väga head ja vägevad kultuurisaated keelest ja ja sellest samast vanast muusikast vanast arhitektuurist, religioonist. Ja noh, praegu on põhiliselt jäänud korea räpp korea indi reha, rock ja noh, seal on ka tohutu vaatajaskond ja, ja noh, ilmselt ikkagi reklaamiaeg ja kõik ühesõnaga maksab. Ja noh, on, on selline periood kätte jõudnud, et korealaste puhul küll ei saa öelda, et nad selle tõttu traditsioonilise rahvamuusika juurde on jäänud, et midagi muud nagu poleks kohale jõudnud korealaste ja selle korea noorte muusikute seltskonna puhul et just nimelt, et nad on ju tehnoloogiliselt elavad nad keskkonnas, mis mitmel moel on, on läänest ja siin olevast keskkonnast nii tootmise kui elukeskkonna mõttes juba mööda läinud. Ja, ja et neid ei saa noh, kuidagi selles mõttes pidada, et nad, et nad oleksid milleski nagu maha ja selle tõttu on jäänud nagu vanade pillide juurde või ja kui neid vaadata mängimas noh, et see ei olegi nagu tähtsaks, nad mängivad seda süntesaatori elektrikitarriga või selle vana klassikalise mungoga või kaija Keumiga või, või ühesõnaga, et see on täiesti elav asi, et, et sellist džässmuusikat, nagu mina siin eile õhtul kuulsin, pole ma tükk aega kuulnud. Ja ka sellist klassikalist muusikat just nimelt selle, selle elava suhte poolest oli see oli see väga hämmastava oma oma nihukese tagasihoidlikkuse, oma tohutu kontsentratsiooni, tohutu väärikuse ja samas täieliku loomulikkuse poolest. Eesti kultuurielu tänane homne ja ülehomne uudis on kumu eesti kunsti suur lauluväljak mis toimub piduliku sündmuse varjus nii meil kui mujal. Kunsti kommentaar Kaire nurgalt. Kui hakata nüüd mingisugust sisse, et tegema Eesti kunsti praegusesse situatsiooni, siis tegelikult mul on kiusatus alustada sellisest märksõnast nagu KUMU ja sellega seonduvast sellisest vaakumist Eesti kunsti ja eesti publiku laiemas mõttes eesti publiku ehk Eesti ühiskonna vahel. Et seoses kumuga on tegelikult kõige hämmastavam küsimus see, et kuidas on võimalik, et sellist hoonet ei ole Eestis siiamaani esitatud kunstimuuseum, kunstniku ja kunstipubliku jaoks on enam-vähem sama misse, teatrihoone on näitleja selle publiku jaoks või mis laululava on lauljate ja ja vastava publiku jaoks kunstimuuseumi alles nüüd, 21. sajandil ehitatakse. Et kuidas selline situatsioon absoluutselt võimalikuks on saanud, aga ma tähendab ei julgeks või söandaksin mingisuguseid vastuseid sellele hämmastusele või küsimusele pakkuda, aga võib-olla siiski markeerides või provotseerides võiks sellist asja öelda, et see on teatud selline võõrandumus või võõrastus Eesti publiku ja kunsti vahel ja teiselt poolt tegelikult ka paratamatut kunstnikku ja kunstniku poolt ka ühiskonna suhtes. Tegelikult tundub nii, et Eesti publik laiemalt võttes tahab kunstis näha ainult ilu, tahab näha, vaadata ainult roosi ilma okastega või siis teisiti öeldes esteetikat ilma eetikata, mis on nagu eesti publiku jaoks üldse välistatud kunsti juures on mõtlemine ja noh, selles mõttes see tasand, millega tegeleb kaasaegne kunst, see nii-öelda prantsuse filosoofial kaasaegsel filosoofial põhinev selline dekonstrueeriv suundumus nagu tegelikult täiesti mõistetamatu publikule või väga kaugel publikust. Kui need tegelikult jõuda kaasaegse rahvusvahelise kunsti sellise viimase sõnumi või viimase uudise juurde, siis selleks oleks hästi lühidalt või märksõna kasutades Lifskeid mis tähendab enam-vähem seda, et kunstnikud tegelevad selliste elu ja kunsti sünteesivate ruumide kääride lavastamisega, kui seda nüüd lähemalt kirjeldada siis see oleks ateljee plus, näitusesaali plus, aktseni süntees, et kunstnik tõepoolest on sinna kogunenud väga pika aja jooksul selliseid energeetilisi, eksistentsiaalseid ja atmosfäär, helisi sõnumeid ja olekuid ja seisundeid. Ja siis ta katsetab sellises eluruumis või elusfääris elu eksperimenti. Ta ei ole vastuolus sugude maaliga mitte näiteks või mingi traditsioonilise skulptuuriga, ta vastupidi, võib sisalduda absoluutselt kõike ja kui sellistest väljunditest eesti kunstis rääkida, siis võib-olla isegi saab nimetada kaasaegses Eesti kunstis mõningaid nimesid näiteks p, erenurm eelkõige või siis mingil määral ka Marko Laimre või siis mu ühendaksin sele laiskeipi mõistega. Lon krootaga, aga sellepärast, et see eluviis ja, ja kunstitegemise viise, mida nemad viljelevad, läheneb tegelikult sellisele aktiivsele intensiivsele kontsentreeritud elu eksperimendile vasted eelkõige just kunstikriitikas, kunstiajakirjanduses, ma saan siin näiteks ühte sellist väljundit nimetada, mis on minuni jõudnud nimelt kunsti ja eluajakiri mono pool mida antakse välja Berliinis ja millest on ilmunud kaks aastakäiku ainult tõepoolest seest võib leida kõike. Näiteks ühe türgi kunstniku mõtisklused selle üle, millised võiksid olla joonistamise kui sellise tulevikuperspektiivid või siis lõpetades autoteemaga näiteks siin küsimus, miks iseloomustab aut alates 20.-st pandi algusest ühiskonda ja elu sama palju kui kunst tõepoolest, ajakirja vahelt võib leida ka mängukaardid automängu jaoks ja iga kaardi pealt leiab siis repro ühest kunstiajaloolisest pöörasest sõidu kõlbulikust autost. Kõige olulisem selle ajakirja kaante vahelt, mis ma leidsin, oli filosoofide poolt arendatav kohviku vestluse filosoofia arendamise vorm ja milles nad siis tegelikult noh, alustame sellest, et kaasaegne filosoofia, mis on seminariseinte vahel ja keerleb ainult väga kindlate küsimuste ümber ja opereerib ainult väga kitsalt mõistetud mõistetega ja siis nende poolt välja pakutud variant ongi filosoofia arendamiseks sellises kad isegi ütlevad kohviku klatšivormis. Ja selles mõttes, kes noh, mingeid selliseid sarnaseid liikumisi või suundumisi leiab ka tegelikult Eesti kunstpunkt ee ajakirjast. Nii ja tegelikult kui Eesti kunsti praegust situatsiooni või eesti kunsti praegust suhestumist oma publikuga aga selle kõrval ka Eesti praeguse kunsti suhestumist nii-öelda maailmakunstiga käsitleda siis tegelikult peab küsima, et miks on eesti kunst seal, kus ta on ja miks on maailma kunst seal, kus ta on, ja ma alustaksin võib-olla või teeksin väikse visandi sinna maailma kunsti arenguskeemi. Kuidas on kunstijõudnud laiskeipideni? Sellel teekonnal on kõige tähtsamad asjad kõige tähtsamad sellised momendid välja eristatavad abstraktsionism dada ja sürrealismi näol. Ja kui abstraktsionism oli nii-öelda kunsti vabanemine natuurist, see tähendab kunsti enesetunnetuse esimene selline avaldus, kus kunst tõepoolest märkas, et ta võib illustreerimise ja motiivi orjamise natuuri orjamise asemel ka tegeleda Enese käsutuses olevate väljendusvahenditega, nii eksperimenteerida ja leiutada uut oma väljendusvormides, kui toda ism kujutas endast, kunstniku ja kunsti vabanemist ühiskonnast, kus, mis tähendab lõppkokkuvõttes seda, et kunst ei järgi enam ühiskonna tellimust, vaid ta on niivõrd iseteadlik, et asub oma positsioonidelt täiesti vabalt ja, ja isegi dikteerivalt ühiskonna suhtes analüüsima, kritiseerima ühiskonda. Ja kui sürrealism, mida võib mõista kunstniku ego vabanemisena, siis tegelikult Eesti kunsti seisukohalt võib öelda, et kõik need väga tähtsad etapid on läbimata või tegemata, need on eesti kunstis vaadatud rohkem selliselt kas teaduslikust huvist lähtudes või siis sellises kaugvaates, aga nad on läbi korralikult algkujul läbi elamata läbi kogema. Ja selle tõttu see noh, eesti kunstil on siiski paljuski omane selline illustreeriv lähenemine või kaugvaates lähenemine. See on tegelikult olnud valdav kuni Non kraatoni ja võib ka nii öelda, et non krootale kui sellisele, kui nähtusele Pärnus asuvale, siis alternatiivsele, kunstikoolile ja kunstnike grupp pile tegelikult Eesti praeguses kunstiteoreetilises lähenemises ei olegi korralikult hinnangut antud ja tema kohta ja tema teeneid välja selgitatud või analüüsitud ja samamoodi on alles algus, mõnes mõttes algusjärgus. Aga ka hinnanguta ekas ja niinimetatud Jaan Toomiku magistrantuuris toimuv. Tundub niimoodi, et praeguse Eesti kunsti suurim perspektiivi ja väljund ja väljavaade ongi Need noored kunstnikud, kes on läbinud mõlemad koolid. Neid leidub. Küsimus, kas Eesti kultuur on suur või väike, võrreldes teiste suurte ja väikestega jäi ka seekord vastuseta. Aga igal juhul andsid oma parima toimetaja Janek Kraavi ja helirežissöör Külliki Valdma järgmine õnnelik juhus kuulata kultuurikaja avaneb teil pärast kuuesaid uudiseid klassikaraadios või nädala jooksul vikerraadio koduleheküljel. Saate sisu ja vormi puudutavaid ettepanekuid saatke aga ikka aadressile Janek Kraavi ät r punkt ee kõike kena ja kuulmiseni.