Ja meil ei ole. Ma ka ei. Ela. Tere õhtust. Eelmisel reedel meenutasime keskeprogrammis Rameeto ettevõtmisi nimelt 25. detsembril 1965 Raadio meelelahutussaadete toimetus ilmale täna pakkuma veel mälestuskilde toonastelt tegijatelt. Stuudios on Johan Saar, Hubert Veldermann, Priit Aimla, Toivo Tootsen, Peeter Hein ja keskööprogrammi kokkupanija Vello Mikk. Tõdegem, et rameetost jäänud märk maha mitte ainult raadiosaadete näol avalike õhtute näol. Kuid rameeto jäädvustas end ka sõnas ja Toivo. Sina olid eestvedajaks. Kõigepealt tuli meelejahutaja ajaleht ja see tuli umbes sel ajal juba läks elu vabamaks ja kui hoogustus kooperatiivide tegemine ja minu meelest üks esimesi oli, oli vist ekspress ja, ja ega see, meie meelejahutaja leht oli koheselt kannul ja mäletan ka seda, et siis ei olnud enam vaja kaugemalt ja kõrgemalt seda ajalehe asutamise luba saada, vaata kui siit mererajooni parteikomiteest ja piisas minu kui toimetuse juhataja või vanemtoimetaja kirjast, et tahame sellist lehte välja anda ja nemad andsid oma oma niimoodi nõusoleku ja ei pidanud temaga enam Eyclavlitistega ega kuskilt mujalt läbi käima. Aasta oli siis minu meelest 88 just niisiis ikkagi märgatavalt enne vabariigi sündi, Toivo tegid tihti reklaamid, neid väljaandjana on juba palju, tasub ikka küsida ajalehekioskist. Ja, ja see oligi selline kena sümbioos, et noh, esiteks meie humoristide oli võimalik oma loomingut siis ka trükisõnast seadustada, sest õige varsti sinna lehe kõrvale tekkiski meelejahutaja raamatukogu. Priidu raamatukene oli esimene ja, ja kuna Me tahtsime ta ilmtingimata ja kiiresti jõuluks välja anda, siis ta väljanägemine oligi nagu, nagu esimesel raamatul. Kaunis nigelavõitu sisu oli tal väga hea ja, ja ta panigi aluse 33-le huumoriraamatule, kusjuures pärastpoole tuli Priidult ikka ikka veel ka korraliku väljanägemisega raamat, sisud on tal alati head on, aga see oli siis kolm kuni viis aastat pärast seda, kui sulati peekri raamatukogu, mis oli juba esinenud küll mitukümmend aastat ja kuhu ma just käsikirja sisse andnud toimetuse palvel ja sisendit vabandust, kaotati ära. Nonii üks katus ära meie tegime ja näiteks ma ei usu, et Vahur Kersna on üldse mingit muud raamatut avaldanud. Jah no ja siis oli veel erilainel jah, mitu kassetti tegime küll tipphuumorit ja meelejahutajat ja ja, ja kõik, see oligi tegelikult üsna vajalik, sest vaata, ega rahaliselt ei elanud, rameeto tähendab riigi rahaliselt eriti jõukalt, aga kõik see andis nii-ütelda lisasissetulekut, sellesama meelejahutaja lehe ja meelejahutaja raamatukogu. Mäletad laupäeva stuudios? Me maksime lõviosa neid arveid kinni siis me tellisime endale ülikonnad ja esinemisülikonnad ja, ja noh, ühesõnaga kõik sellised lahedamad võimalused, kaasa arvatud see, et nende kaudu sai honorari maksta ka paremini huumorikirjutajatele. Tegelikult oma aega. Ja aega, raha ma ei kaeba. Oma palga teenina. Ahel vastan ajama. Et head aega soovida. Minu töö on hoida korda. Kordama. Aga on ka. Tänu Nad ei. Oota teine nuhk. Saabub jälle minuga, org ei ole. Priiduga seoses mul on küll üks pea anekdootlike meeles nimelt pliitegi ühe sketši või ühe humoreski kirjutas raadio jaoks ja see ilmselt ka ja seal oli pantud Družba tagurpidi ja Družba tagurpidi absurd. Ja ma ei tea, mis nõksuga raadiosse läks, ta ikka läks. Seal oli see avastati, mis asi on, et absulitad kuus pannad absull täielikult täielikult ju poliitiline poliitiline viga ja kõvasti sellest lakkida. Ja ma võin sulle kinnitada, Johan, et aastal 1969, kui toimus juubelilaulupidu, oli esimesel päeval ka selle kaane peal, mis ühendab raadio- ja teleseda saate boksis. Laulukaarega oli Družba absurd. Sõprus järgneval vaidlema. Aga lainet võibki hea sõnaga meelde tuletada, et ta oli tõesti väga emalik ja ma olen alles hoidnud. Ta kuulas ja kõik saated läbi, kirjutas siis paberi peal, et, et mis välja võtta, mis sisse panna ja jättis meile kirjakesi. Mul on alles üks ta kirjakedega, mille ta jättis Priiduja mari laua. Koristasid ära täna teie laua rohkem ma ei jõudnud, eks ma tulen homme tagasi. Mul on kodus vanade kuuldemängude käsikirju päris palju. Ühel neist on laine hoolitseva käekirjaga kirjutatud ainult koduseks kasutamiseks. Kuulamisest nii palju meele jahuta, oli ju kuulatav aeg, see oli pühapäeval kell 11 10, eks ole. Ja sageli siis sõitsid need paksud Keila suvilasse, eks ole, aga tee peal nad kuulasid raadiot, eks ole, meelelahutus, see oli neile lemmiksaade. Ja selles kunagi esmaspäeva helistati, mis teil oli seal laulsite Tel Avivis sel ajal suhted Iisraeliga olnud kõige paremad? Kutsuti konsiilium, kokku võeti lint välja, aga tuli välja. Peeter Randma laulis meie saates prantsuse laulus elavi aga Eestis kõlasid. Punane latern Romeeto ühes mängus naiste mängus jäi ikkagi sisse, sai tõestada, kui naised oma võistkonna nimetasid punaseks laaternaks. Seda muidugi mõisteti ühtepidi, aga tõestada oli vist väga lihtne, rongil sabas on punane latern, nad mõtlesid seda. Priit, on sul meeles salvestus, kui näitlejad esitest sketši ja siis oli paus. Ja teine küsib edasi edasi. Ja rahvas naeris. Minu arust meie ülemused olid kõik niisugused piiri peal käivad, kes mõistsid, eks ole, traumeeritud on niisugune, eks ole, on niuksed, vennad on nihukesed natuke natuke vaja, eks ole, nik ainult et üle piiri minna. Seda valvame, aga, et hakkame nüüd jälitama, ära keelama või midagi õudsalt represseerima sõitult, nagu noh, tolleaegsetele ülemustele üldse pähe. Priit paar korda siiski esinemiskeelu sai, mida ta nautis suurepäraselt, ütles, et kuna palka SAISis ja sai edasi, aga tööd ei tohtinud teha, aga ta kasutas selle ära ja kirjutas suurepäraseid kuuldemänge seapraadi. Et varjunime, sõbra nime all ja esinemiskleit oli tol ajal tõstaaline Luze. Seda igas saates poliitilistes vaadetes vedru hakkan, ütleme otse välja, nähtavasti meeldisid ülemustele samad naljad ja sama laad, ainult et nad pidid kahjuks suhtuma sellesse kõigesse oma positsiooni seisukohast oma ametiposti säilitamiseks ja siis sellepärast naersid kas pihku või või jätsid selle naeru enda siis igatahes. Oma pattude ära koristama ja no meil on veel puudutamata paar tahku, üks on kasiinod selle, mis oli ka arenenud külje all ja siis olid need laupäeva pärastlõunat. Stuudiot jah, esimesed otsesaated, et ka siin oleks küll selle lindi peale, aga laupäeval too oli ju üks esimesi selliseid järjest minevaid otsesaateid, ma ei teagi, kust see julgus võeti tookord ülemuste poolt, me olime ammu valmis tegema otsesaateid. Ja, ja seal ütleme 80.-te lõpp, 90.-te algus, 80.-te lõpp 80., kaheksas ja üheksas ja need olid ikka väga kõvad sõnad. Laupäeva stuudio usaldada Timeid järelikult, noh. Ma arvan, et aeg oli teine aeg oli teine. Ei osanud. Ei usu. Aga nad ei saanud midagi parata, aeglane. Kas sa mäletad, oli aeg, kus oli see lindisaade ja saade läks eetrisse. Ja alles pärast seda oli terve brigaad, kes kirjutas linte ümber, et Eesti jääks jälg kirjalikult. Asi käis ju tegelikult niimoodi enne eetrisse minekut. Sõnalt kirjutati kõik kliendid ümber, meil on umbes 30 masin kirjutajat vissi ja käis ju suurte ülemuste juures tekkekledel, tähendab vanemtoimetaja ja peatoimetaja kuulasid ja lugesid teksti ja, ja oli vaja siis Glavlitiste igalt poolt käis, noh, üldi ka ja. Peeter ja Priit, teie vedasite üht väga toredat programmi saadet, see oli õhtu kahele, kus siis said kokku üks laulja, üks näitleja ja see oli väga meeleolukas ja väga nüansirikas õhtu. Priit tavaliselt tegin tekstid, eks ole. Näitlejale tähendab ja seal oli niisugune mõnus õhtu ujuvbaarvarietees, Tallinn esimene oktoobrist 969 Eesti raadio vanas kohvikus. Kuna meil ei olnud mingit paika leiu varieteed ega muud. Ja siis rääkisime ära Uno Loobi ja Endel Pärna ja nemad siin tulid ja ja esinesid Peetri uljel juhtimisel. Rahvast oli rahul, loomulikult kohvrit täis, nii nagu ülim olid ka baarvarietee Tallinn. Ja nii korda korda korda korda korda 27 korda. Praktilist sai läbi võetud kõik tuntud inimesed ja mõniver takso. Nelja aasta jooksul oli Baskinit kolukordaja, kuuti, tammed, pärnaloopi, kalkunit kaks korda ja aga nagu paber näitab, lõppes, kes ja äri ära 73. aasta novembris. Ja nüüd väike, katke programmist õhtu kahele. Peaosalised olid Alfred Mering ja Tiiu Varik. Hea peremees oskab alati oma külalisi lõbustada, kõige paremini köidavad külaliste tähelepanu igasuguseid trikid. Ei ole kuigi raske ära õppida tsirkuse. Ühte kõige traditsioonilisemad ala silmamoondamist. Triiknaise pooleks saagimine. Maailma parimatel illusianistidel läheb see number alati kohutava menugee tormilise aplausi saatel. Võtke pikk vineerist kast mille mõlemas otsas on avaused. Asetage sellesse kasti oma naine. Nii ta jala püüad, paistaksid välja kasti ühest otsast ja pea teisest otsast. Seejärel tooge tuppa suurt lihtsaag koos maja sõbraga, võtke saak ette ja alustage tööd. Saaginud kasti poolets, tõmmake need pooled teineteise teisest eemale, nii et publik teie tulemuses ei kahtleks. Pärast seda lükati kastibulitas kokku, tõmmake kaas pealt ja teatage karmi, kuid võiduka häälega üks, kaks, kolm. Naine peab seee graatsiliselt kastist välja hüppama ja naeratame publikule ees kummardama. Ärge ainult ärevusse sattuge, kuid naine ei hüppa graatsiliselt välja. Sel juhul korrake katset mõne teise naisega. Ei maksa kurvastada kuiseid trikke teise naisega ei taha laabuda. Olete ikkagi asjaarmastaja. Publik annab säärased eksimused andeks. Kui meele jahutas või laupäeva stuudios õhtu kahele kasutati pikemaid sketše selliseid lavastatud tehinguid siis kaheksakümnendatel aastatel läks moodi lõhinaali ja selle esindajaks oli natsitoimetus, mida vedas Ralf Parve juunior, Jüri Paet sinu Paetis, nüüd hakkasid ka siis nats. Kõlamiste jah, sest et selle patismi ristiisa ongi tegelikult Ralf Parve sest algul moleri kiruda lihtsalt ütlemisi, mille peale Ralph siis ütles, et mida hellitavalt kutsutakse patismideks ja nii see Pattis jäigi mulle. Aga mis oli muidugi metsade puhul oli see hea, et väga ilus oli kord nädalas 20 minutit ja nüüd on praegu televiisoris, on ärapanija ja põhimõtteliselt hästi täitis sama funktsiooni kes lisaks sinule veel järelfile selles toimetuses olid, seal oli siis vedaja, oli. Klindipari kokku lõikas ja oli Ralf ise tegi ka kaasa samuti Raimo, siis oli veel luule Komissarov, Ants Vain Margus Aabel, mõned korrad vaat, käis ka Ada Lundver. Ja see oligi praktiliselt kõik see tuumik. Ja neid siis ahju sojatoodangut sinult, Jüri Paet. Peagi saabuvad müügile senisest võimsamad arvutid, kus arvutihiire asemel on arvutirott. Riigikogulased võtavad vastu määruse, mis tagaks parlamendisaadiku elu heaks. Neli keskmist eluiga. Naiste keskmine eluiga Eestis on 77 aastat meestel 66 seega on transvestiit idel siis 71. Püha Brigitta ordu valisema vapilinnuks Lagle. Bly elamurajoon on hästi valgustatud. Lisaks tänavavalgustusele on elanikel ka latern silmal. Politsei avastas ühest majast suures koguses salatikke. Saladike on kerge ära tunda, kuna väävel asub teises otsas. Politsei tegi rutiinse kontrolli ühte lõbumajja, kus intiimteenuseid pakkusid ka paar alaealist politsei vist tüdrukut tutipidu jaoskonda, kus neile kak tehti. Harku naistevanglast oli üks vang juba nädal aega jooksus. Tänu politseinike tegevusele saadi naine lõpuks käima peale. Teater on koht, kuhu minnakse köhima. Kõige kiiremini tõusevad ametiredelil tuletõrjujad. Meelejahutaja avalikel lindistustel kõlas heale ja toredale naljale vahele ka mõnus ja populaarne muusika. Loomulikult meie Eesti omad artistid said kõik üles astuda. Lelle jahutas, kuid kui oli võimalus ja siin esines mõni tuntud välismaa laulja või pillimees, siis püüdsime ka neid tõmmata. Me saatesse meenub, et meelejahutas on laulnud Emil Dimitrow, Tili Ivanova, maailmakuulus bajaanivirtuoos Juri kohv ja mitmed teised nimed. Tore on meenutada, et aastal 1974. Jaanuari esimeses meele jahutas laulis Georg Ots. See oli treigi laul, elu parim aasta, mille oli välismaal populaarseks laulnud Frank Sinatra. Ja selle teksti tõlkis Heldur Karmo. Kui olin 21. Ja ta oli Seast oli siis too oi siin. On? Kui olin 30 siis see aasta oli ini. Kes seda tava ei? Ei seda ma. Kui säras kõik siis kui oli nüüd 30 Kui ta nii napiks ja Juba söögis ongi? Nüüd elust. See. Oli nii. Rinnali rida saateid, mis jäid täiesti tähelepanu, nagu see näitab, kui suur on rameeto orjaaja tähendab enne meelejahutajati pärast kuigi olid mingid saated ilmselt veel seitse pike päeva vastava tunnusmeloodiaga mis kestis ka oma aasta otselist, vähemalt mina tean Kui oli, noh, ütleme kõige tipus ja no ütleme kuskil 80 või nii, ma ei mäleta, kas oli kolm või neli tundi, oli see nädalas vaata, saate maha, rohkemgi oli, sest järge jutt. Käisime hoolimata sellest, et nad olid tihtipeale mõrvalised kui nüüd humoorikad, aga aga meelelahutus ta oli muidugi. Ja siis oli veel lühikese, viie kuni 10 minutilisi saate vikerraadiojuppide huumoriga. Ja hommikuhuumorit, mida Slutsk väga armastas ja nimetasid neid päeva, vitamiinid, eks, ja. Nii et oli auasi töötada elemente toimetuses oli auasi ja oli väga helge aeg. Tõesti. Aga ütelge, kuidas ta siis ära kadus? Sära rahade tõttu loomulikult. Aeg sai täis, mulle tundub ka, et tegelikult sai aeg täis, sõbrad, me ise olime ringi pääle teinud, tähendab meie jaoks ei olnud enam midagi uut. See, mis praegu tehakse, me ütleme, et näed, me tegime umbes sedasama, meie ei oleks hakanud enam niimoodi tegema, aga nende praegu teevad nendele on see uus ja huvitav ja jällegi nii et jälle nii nagu, nagu võib-olla enne meid oli kuskil tehtud. Aga noh, meie jaoks oli see uus huvitav ja kuulge, me pidasime ju 30 aastat vast pühatorusse. Tol ajal see rameeto huumor põhines siiski suurelt jaolt kunstilisel sõnal, aga praegu on stiilid, asjad, teised laekundiks trump, huumor ja, ja ma ei oska isegi öelda, mis stiilsad tollal oli ikkagi, peaasi et korralikult. Kunstiliselt küsimus on selles, et võib-olla ühiskond on liiga kiiresti arenenud ja võib-olla ei jõudnud sellele järele. Ei, no ühiskond arenes ja areneski sellest välja ja sellele suurele põlvkonnale, kes nüüd on, nendel ongi oma huumori, oma meelelahutus ja ja ei saa seda nendele ei pahaks panna ega, ega heaks võtta, tähendab noh, nii lihtsalt asjad on, me olime enam-vähem ealised ka kõik noored mehed, ütleme niimoodi, meie kasvasime, sellega arendasime seda. Aga, aga nüüd nüüd on jälle teine põlvkond ja, ja nendel oma meelelahutus ja nemad elavad oma ajas ja ruumis. Meie tulime ka teise ühiskonda, enne meid oli ütleme pinna ja kõige selle aeg, aga mingi järjepidevus selles mõttes jätkus, jätkus meelelahutus ja jätkus kunstiline sõna ja jätkus pinna aega, muide naudime ka praegu. Kuid ometi me olime ka tänapäeval edasijõudnud ja päris lõbus vaadata tänase päeva edu ja ümber on olemas. Ja vaata pikeldada optimised, airbag ja eksperdid me edasi jõudnud. Tahad Vello, me tegime vikerraadios telefonimängu, mida praegu tehakse. Ei, telefonimängu, et me võtsime telefoniraamatust mingi numbri, helistasime, andsime talle küsimuse, kas vastab ära, ei vasta selleks linti, noh, me ei saanud otse teha ja tehnilised vahendid, krooni Tõnissoni WC, kes konstrueeris niukesed, seadeldised, mis neid raginaid võtsid maha ja õudselt algelise. Ning oli ka hiljem, eks ole, relement tuli ka. Ma ütlen, et see mäng, mida praegu tehakse otsejärge ja kohe läbi väga hea tehnika ja läheb eetrisse täpselt sama ideed. Me kasutasime juba tookord tuletame meelde seda, et kui palju meil oli tegelikult aega pühendada ühele saatele. Meie norm ehk see töö, mida me pidime palga eest teha, tegelikult tohtisime teha Hosni tund aega saadet üks, kuus ja üle normi ei tohtinud teha, sest selle eest sai umbes nii palju honorari nagu oli norm. Ja siis tuli leida kehasid, mis on jälle omaette teema. Asi on lihtsalt selles, et see oli ju väga nii-öelda demokraatlik võte. Igas toimetas ka karra näitus pidi olema välisautorite print saama. Laiad rahvamassid saab kuus, 60 60 protsenti. Tibid välisautorid saama sellest, tahad, mis meil oli ette nähtud ja ainult 40 võiksid teha oma inimesi, nii et see oli täpselt määratletud ja, ja ilmselt see oli siis öelda korruptsioonivastane. Aga praegu räägime. Priit Aimla oli küll Kuresson ja palju seal. Neil kõigil olid. Revolutsioonijärgsetest aegadest, kui Lenin tegi niisuguse dekreedi Tra poisikest järsk tähendab töölistalupoeglik korrespondent, siis peab olema, et mitte toimetajad ise oma kõrgharidusega ja lolli jutuga juhiks inimesi valele teele, vaid tööline, talupoeg avaldaksid oma arvamust ja sellepärast pidi olema teatud protsent ajakirjanduses avaldatud pidi olema, pidi kuuluma lihtrahvale, tõelisele rahvale ja mille muu järgi lõikemärgid, kui on orge järgi, eks ole. Nii, ta laienes igale poole ja kaasa arvatud muidugi Eesti raadiosse. Aga sellega ma tahtsin ütelda ka seda, et siiski, et kui palju aega oli meil pühenduda loomingulisele tööle. Tänapäeval ma ei kadesta neid ajakirjanikke, kes praegu töötavad ja kes tohutult toodavad saada, tõid neil ei ole aega asjasse pühendada. Siis ma ütlen, et kui meie norm oli, noh, ütleme tund aega saadet küll tegime kaks tundi kuus, aga me Vello, mäletad, istusime siinsamas nendes ruumides foonikas öösel veel ja mängisime kokku ja kombineerisin, kuidas ta paremini kõlab ja kuidas ta teinekord samas oli tagasi lükanud, näiteks. Juhtus seda õhkis, kõige ilusam asi, tuleb meelde tagasilükkamisega vaata vana-aastaõhtuid hakati ette valmistama vana-aasta õhtu rameeto saadet ikka tükk aega enne, aga mitte kunagi. Ma ei mäleta, et me vana-aasta õhtul oleksime saanud lõbusalt kodus olla, sest viimase minutini käis veel sahtlite ümbertegemine ehk konsiilium, kuulas, ütles seda ümber teha, teiste ümber teha ja mul on meeles üks juhtum, kus südametäiega Priit viis lõpuks selle esimese variandi ja tuge, et mis oli või umbes ligilähedase sellele headus. Miks te kohe ei teinud? Siinjuures peab ühte asja ütlema? Jah, neid see kontroll oli ju teda kuulati üle ühtegi saadet, ilma et peatoimetaja mingi komisjon üle, kuna teil jäänud saatesse. Aga selle versiooni muidugi suuretavad poliitiline kontroll, aga sellega kaasnes ka siiski kunstiline kontroll. Ja peab ütlema, et tol ajal oli Eesti raadiot saadete kunstiline tase tunduvalt kõrgem kui praegu. Kuuldemängud on kuuldemängude, see osa on muidugi arenenud ka praegu. Igati tehniliselt ja, aga tavaliselt saated olid oma taseme poolest olid paremad, kui ta praegu on liiga palju loba. Tähendab, see tüütab lihtsalt ära. No aga tol ajal lihtlobisemist raadius ja minutihind oli ka väga kallis. Me peame naabreid kiitma, meil olid toredad naabrid, mitte ainult televisiooni rehv. Kuula näol öeldi punglasson 100 sammuga tagasi viiskend kehadikust. See oli jah oma, et nii klubi kui ka teine kodu ütleme otse välja, seal sai ikka nii nagu meil vaba aega oli, siis me läksime sinna, seal jätkus tegelikult töö edasi, sest noh, kui seal koos istunud, sa räägid ikka enam-vähem tööasju. Kus oli rameeto toimetuse ruum, mis on praegu tehnikameeste käes, aga vahepeal oli midagi muud, televisioon vist oli veel seal sees. Kunagi enne seda seal seal oli ju Hugo Hiibusch joonistas suure loosungi seinaveale. Naerdes jätab inimkond hüvasti oma minevikuga Karl Marx, teosed. Need, lehekülg see, ega pai kaua ei saanud üleval olla üks kolm päeva, siis. Oi kui palju pahiast marksist. Aastal 1988 käis N liidus laiaulatuslik ent tulutu võitlus alkoholismi vastu. Selles lahingus kandis kaotusi ka Rameeto toimetus. Peeter Hein, Toivo Tootsen, Vello Mikk ja Hans Hindpere. Dusid kainerisse. Meil oli üks kaskasiinovi millegi asja, lindistus oli siin ja Hindpere ütles, et kuulge, sõbrad, et mul on juubel tulemas, et lähme, arutame, et, et kuidas seda võiks teha, et ma tahaks Mustpeade majas seal teha ka mõtlema, et milline võiks kava olla ja nii edasi ja siis me läksime olümpiasse ja me võtsime kamba peale 300 grammi konjakit ja siis veel kondada Jantsetes. Ah, mis me siin istume, lähme sõidame minu poole arutamisel asju edasi ja tellisime takso ja taksojuht oli Brian nagu Trooja hobune, nii. Jaa jaa. Taksos kergelt lõbusas tujus, nagu me olime, hakkasime aasima ja hakkasin, kuidagi läks jutt ka venelaste pääle ja Peipsi-taguste venelaste peale ja omavaheline nali käis millesse taksojuht solvunult siis niimoodi suhtlus ja reageeris, hakkas õiendama natukenegi kehvas eesti keeles, et et noh, umbes mis me siin niimodi natsionalistid räägite. Ja me õppisime vastu, siis ta ütles, et kurat, kui palju see nõiendate, et ma viin teid kainestusmajja ja, ja metsa palun ja sõidutas meid mütsi uurimisse ja seal arstid vaatavad meile otsa. Jumala kained poisid tegelikult, sest no palju me siis oli võtnud umbes 50 grammi või 100 grammi näo peale lõhnad. Sõnad olid ligi aga, aga praktiliselt kained, et sõbrad, et mul ei ole teiega siin midagi teha, aga no trajan oli püha viha täis, ütles nonii. Nüüd lähme sinna kesklinna miilitsasse, seal olid tuttav poiss. Nii kaua veel pöörasime, tõmmati autost väljakäiku pärast, nagu selgus, prion oli KGB boss pargis. Ja, ja selle tõttu siis rehitseptimeid meid ära ja ja, ja tal olid seal jälle oma poisid, et noh, kes, kes siis tegid niiviisi oja ehk meid peeti hommikuni kinni. Tore selle juures, eks ole, et kõne sinna sattusin interantsleriga kaaslastele, Ants hakkas saksa keeles rääkima, teda pandi eraldi, aga. Ma võin teid rõõmustada, sellega kurvastada, ma ei tea, kuidas teil kõik, me maksime need trahvid kinni, kui mina rääkisin oma kurjusele sellist sellest situatsioonist, et kuidas see kõik toimus ja korrusega saame ikka igal pühapäeval vaatamata, et aastad on möödas. Ja siis kursuse üks organisaatoreid ütles, et Vello, ära muretse, neid on vastu võetud eeskirjade esimene, kes kukub kursuselt kainestusmaja, seal makstakse kõik arved kinni. Ja mul on need kõik tasud. Ühte asja peab ka siiski ütlema. Meil oli kindel vaenlane. Suuna ja meie sisu ja see määras ka meie kuulajaskond, kuulajaskonnale oli vaja ainult üks pood sõna ja ta sai aru, mis alltekst tuli uus aeg siis võeti, võeti vaenlane ära ja siis läkski. Eesti eluga. Selline oli põgus pilguheitaastate taha rameeto elu- ja tööaastatesse tõdegem. Midagi on jäädavalt möödas. Midagi on meisse nii tegijatesse kui ka kuulajatesse alles jäänud. On muutunud ühiskondlik kord, enne võimutses ideoloogia, nüüd rahamaailm. Aga endistviisi maksab tutus. Parteiline kuuluvus maksab oma poiste soovitus, toetus nagu omaaegses meele jahute loos koorijuht, mille võrratult kandsid ette Ita Ever ja Eino Baskin. Mis asi see on, mis teil on, see? Avaldus kaadriosakonna ülemale, palun võta mind ametisse laulukoori, mis asi laulukoori dirigendina või ahoi sedasi? Kus te varem töötasite? Ma küsin, kus te varem töötasite? Ma küsin, kus te töötasite, vale? Tänan tähelepanu eest. Mul on kaks pastakad vastakas, mul on endal olemas. Ei kuula. Kui teil midagi, kirjutage paberile ala. Kord, kuidas te siis mõtlete koori juhatada? Ei kuule, koida. Koopa niikuinii ei kuule mitte midagi. Hakka veel sihukese ka kirjavahetust pidama, köideta kauppaga. Hea küll, ma kirjutan kohe. Oot. Oota, ma kirjutan nii. Lugege lävi, armuline. Suuremate tähtedega vilets nägemine, vilets nägemine Kaavel. Vilets nägemine. Noote kavatsete lugeda sellest hullumajast plehku pannud seal veel, mis hea pärast siia kerisevat. Kohe kirjutad suvatusega pisut oodata, issand jumal, mis asja ma temaga patran kuulata ei kuule ju, nagu nõmedaid panen, ma naeratan talle. Kuidas seal nende sisside juures küll valvet ei ole, ma ei saa nii neokirjuta männi. No eks sa loe siis. Kahjuks ei saa kõva kuulmisega inimene koori juhatada. A. Meie pärast kurti riigi ette ei kuule, kuidas koor laulab? Ööd kooke teha? Ma näen ju liikumisest ära, kuidas nad laulavad. Selge asi on kodu. Helistan kiirabisse kohe enne, kui ta juhtme läbi pole närinud. Väga temale kirjutan, et helistan ülemustele. Oot, ma kirjutan kohe, oo. Loe. Ta on kahedirektorile ja kooskõlastanud, temaga pole mõtet helistada, kõik on ammu kooskõlastatud. Lugege, kui ei usu. Usina direktorile Tolotsiaan. Me seltsimees patrigee val on muidugi üksikuid puudusi. Kuid need tulevad Ühes ainult kaasaks. Kae ja direktori käsi on all. Miks sa siis seda kaevule ja. Muudkui jahvatab oma kuulmisest ja nägemisest, aga asjast endast hiitsatagi? La terrigeeri talviseks teeni muusad silla allkirju. Aeglenderrigeeri terviseks, teeni muusad, allkiri, võtame avaldust. D-päev väike ja. Siis ma sain teie suu maigutamisest kohe aru, mis te ütlesite minu kohta. Adven orgeni by, aidake mind trepist alla, maa, olen Veedi latva pääl. Rõõmsat meelt ja naeru, nii argiellu kui ka pidupäeva möllu. Elame veel. Ei tule ju temaga, kui ta meist on, seal on. Siis on. Rootsi teda eesti mehe au Ja seal on klass olema põikpäine. Mida see teine hoolikulti pole?